september 2021

Viru Keemia Grupi ettepanek: Eesti vajab kliimaseadust

Eesti riik on toetanud EL kliimaneutraalsuse eesmärki ning selle fikseerimist määrusena. Kliimaneutraalsuse saavutamiseks tuleb teha põhjalikke ümberkorraldusi kogu Eesti ühiskonnakorralduses, st Eesti transpordi, jäätmemajanduse, hoonete, põllumajanduse, energeetika, tööstuse, metsanduse sektorite ümberkorraldamisel ja maksupoliitika juhtimisel. Kliimavaldkonnas eksisteerib täna Eestis õiguslik vaakum, mille täitmine on hädavajalik, sest Euroopa Liidu kliimapoliitika eesmärkide elluviimiseks tuleb reguleerida käitumist Eesti ühiskonnas nii valdkondade üleselt kui ka jaotades kohustusi konkreetsetele valdkondadele.

„Täna esitasime Riigikogu erakondadele ja peaministri büroole ettepaneku töötada välja Eesti kliimaeesmärkide täitmiseks vajalikku ühiskondlikku kokkulepet väljendav Eesti kliimaseadus. Ilma kokkulepitud õiguslike piirideta tähendaks rohepööre selgusetut ettevõtluskeskkonda, kus pole võimalik teha pikaajalisi otsuseid ega investeeringuid.  Kaks aastat on möödunud hetkest kui Eesti toetas kliimaneutraalsuse eesmärgi seadmist, kuid senini puudub Eestil plaan, millised eesmärgid, milliseks ajaks ja millistes valdkondades tuleb saavutada. Antud olukorras tekib õigustatud küsimus, millise seisukoha võtab Eesti valitsus  Euroopa Komisjoni poolt esitatud kliimapoliitika kobareelnõu paketile „Fit for 55“.,“ kirjeldas Eesti kapitalil põhineva tööstusettevõtte Viru Keemia Grupi juhatuse esimees Ahti Asmann.

Kliimaseadus annaks võimaluse selgelt ja üksikasjalikult sätestada muuhulgas: Eesti riigiülesed ja valdkonnapõhised kliimaeesmärgid, nende ajalise raami, seose teiste seaduste, EL-i õiguse ja rahvusvaheliste lepingutega, kliimavaldkonna terminid, kliimaeesmärkide täitmiseks asjakohased ja proportsionaalsed isiku õiguste ja vabaduste piirangud, nende õigused ja kohustused ning õiguste ja kohustuste täitmise tagamiseks vajalikud normid.

Sarnase reguleerimisalaga kliimaseadused on Euroopas juba vastu võtnud Saksamaa, Prantsusmaa, Rootsi, Soome, Holland, Taani, Iirimaa, Norra, samuti ka Suurbritannia. Veel mitmes EL-i liikmesriigis on kliimaseadus väljatöötamisel.

EL-i kliimapoliitika võib muuhulgas kaasa tuua intensiivse põhiõiguste piiramise. Oluline on tunnistada kliimapoliitikaga seoses Eesti Põhiseaduses sätestatud parlamendireservatsiooni, mille kohaselt otsustab kõiki riigielu olulisi küsimusi Riigikogu või kõrgeima võimu kandjana rahvas.

„Ebaratsionaalne on lihtsalt ajada näpuga järge regulatsioonides, mis kirjutatakse kokku Brüsseli koridorides. Eesti kui riik peab võtma oma kliimapoliitilised seisukohad, määrama ära oma piirid ja panema paika protsessid muutuste elluviimiseks. Rohepööre mõjutab lähiaastatel iga eestimaalase elu ja sellest mõjust peab hakkama sisulisemalt rääkima,“ lisas Asmann.

Lisateave:
Irina Bojenko
VKG suhtekorraldusjuht
Tel 334 2702
GSM 523 2700
E-post

Uudised