Kasutame sellel veebilehel küpsiseid, et muuta Sinu siinviibimine mugavamaks ja turvalisemaks. Loe lähemalt

KKK

Tootmiskompleks

Millist ja kui suurt biotoodete tootmiskompleks planeeritakse?

VKG biotoodete tootmise tootmisvõimsus sõltuvalt tootest ja toorainest 330 000 kuni 500 000 tonni aastas, mis on kolmandiku võrra väiksem kui paar aastat tagasi Tartusse planeeritud puidurafineerimistehasel. Tegemist oleks paindliku Kraft-tehnoloogiaga, mis on puidumassi keemiliseks töötlemiseks parim võimalik tehnoloogia (PVT), mis kasutab nii okas- kui ka lehtpuitu. Lisaks võimaldab toota ka uudse ja keskkonnasõbralikuna tekstiilitööstuses kasutatavat lahustuvat tselluloosi, tallõli ning taastuvenergiat. Efektiivsuse mõttes oleks suurema tootmiskompleksi ehitamine kahtlemata kasulikum, kuid pidasime kompleksi mahu vähendamist vajalikuks kompromissiks.

Mida biotoodete tootmiskompleks tootma hakkab?

Toormena hakkab tootmiskompleks tootma lahustuvat tselluloosi, tselluloosi, tallõli ja taastuvenergiat, bioväetisi ja kasvuparendajaid. Lahustuva tselluloosi tootmisel on nii toodangu maht kui toormevajadus ca 25% maksimaalsest võimsusest väiksemad.

Lõpptoodanguna aga tekstiilitööstusele erinevate kangaste toorainet näiteks viskooskanga tootmiseks. Lisaks avab biotoodete kompleksi väljaarendamine võimaluse toota nii biokütuseid kui ka erikeemia tootegruppe: plastifikaatoreid, sideaineed, fenoole, polüestreid, hüdrogeele, antioksüdante jm.

Lisaväärtusena tõuseks tootmiskompleksi rajamisega esialgsete hinnangute kohaselt Eesti taastuva elektrienergia tootmine 730 GWh võrra aastas, millest pool suunatakse vabale turule. Rohelist soojusenergiat hakatakse kasutama Kohtla-Järve ja Jõhvi linnade kaugküttega varustamiseks.

Biotoodete kompleks kasutab vanamoodsat Kraft-tehnoloogiat, miks ei plaani kasutada midagi uuenduslikumat?

Kraft- ehk sulfaattehnoloogia on tänapäeval parim võimalik tehnoloogia puidu väärindamiseks. Sama tehnoloogiat kasutavad ka Skandinaavia uuemad biotoodete tehased, näiteks Soomes Äänekoski, Rootsis Östrand ja ka Soomes Kemis ehitusjärgus olev tehas. Kraft-tehnoloogias võib kasutada toorainena nii okaspuitu kui ka lehtpuitu. Selliste tehaste juures on mitmesugused abitehaseid: puiduhakke tootmine, taastuvelektri- ja soojusenergia tootmine, reovee puhastamine, kemikaalide taastootmine, tallõli eraldamine jm. Lahustuva tselluloosi ehk väga kõrge alfa-tselluloosi sisaldusega tselluloosi tootmiseks täiendame tehnoloogiat paari lisatöötlemisetapiga.

Kas ja mille poolest erineb VKG biotoodete kompleks 2017. aastal Tartusse planeeritud tehasest?

Erinevusi on mitu. Esiteks, taotleme kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu algatamist, mitte riiklikku. Meie eesmärgiks on tegutseda koostöös kohaliku omavalitsuse ja kogukonnaga.
Teiseks, oleks VKG biotoodete tootmiskompleks kolmandiku võrra väiksem ning sellest tulenevalt on väiksem ka toorainevajadus ja keskkonnamõju. Erinev on ka vee kasutus: tootmiseks plaaneerime kasutada Ojamaa kaevandusest pumbatavat vett, mida kompleks vajab 12,5 mln m3 aastas. Rajatava veepuhastusjaama ja olemasoleva kollektori kaudu suunatakse puhastatud vesi Soome lahte.

Paindlik tootmiskompleks võimaldab toormena kasutada nii okas- kui ka lehtpuud. VKG kompleksi tootespekter oleks laiem (ennekõike lahustuva tselluloosi arvelt) ning tootmistsüklit arendades on võimalik toota mitmekümneid erinevaid tooteid keemikalidest plastifikaatorini.

Tootmiskompleks asetseks tööstuspiirkonnas, kus on osaliselt juba olemas vajalik infrastruktuur ja logistika.

Otsustasite kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu kasuks. Miks ja kuidas see erineb riiklikust eriplaneeringust?

Kohaliku omavalitsuse eriplaneering ongi tänasel päeval seadusest tulenev ainuõige planeerimisviis, sest tagab parimal moel kohaliku kogukonna kaasamise. KOV-i eriplaneering näeb ette vajaduse analüüsida tootmiskompleksi jaoks vähemalt kahte alternatiivset asukohta ühe omavalitsuse territooriumil. Oleme otsustanud taotleda eriplaneeringu algatamist Lüganuse valla territooriumil, kuna näeme seal potentsiaalselt tootmiskompleksile sobivaid asukohti.

Milline on biotoodete tootmiskompleksi rajamise ajakava?

Kohaliku omavalitsuse menetlusprotsess ehk eriplaneering, mille esimeses etapis analüüsitakse ja otsustatakse asukoha eelvalik ja seejärel asutakse hindama kõiki keskkonnamõjusid, kestab vähemalt 3 aastat. Selles protsessis saavad ka kohalikud kogukonnad arvamust avaldada ja kaasa rääkida. Investeerimisotsus tehakse peale eelnevate etappide läbimist, selgumist ja paralleelselt läbiviidavaid uuringuid, et saada kinnitus investeeringu kõikidele vajavatele sisenditele. Kõige varem saaks tootmiskompleks tööle hakata 2026. aastal.

Millist mõju avaldab see Ida-Virumaale? Kogu Eesti majandusele ja ekspordile?

Kaasaegse biotoodete tootmise rajamine annab võimaluse taastuval ressursil põhinevate materjalitehnoloogiate (ehk vastava klastri) arenguks ja seeläbi toodete keskkonnamõju vähendamiseks. Peame oluliseks arendada paberipuidu kohapealset väärindamist, mis täna ümarpalgina eksporditakse.

Lisaks võimaldab planeeritav tootmiskompleks toota põhitoodete kõrvalt aastas 730 GWh taastuvat elektrit (+37,5% Eesti 2020. aasta taastuvast elektrienergiast) ja pakkuda rohelist soojusenergiat Kohtla-Järve ja Jõhvi linnade varustamiseks.

Eestile on puidupõhised tooted üks olulisim väliskaubanduse bilanssi tasakaalustav kaubagrupp. Puittoodete eksport ületab importi peaaegu 3 korda ning väliskaubanduse saldo on olnud läbi aegade tugevalt positiivne. 2020. aastal oli puittoodete väliskaubanduse saldo +1,5 miljardit eurot ekspordi kasuks ning võrreldes 2019. aastaga vähenes puittoodete eksport 6,9%. Uus biotoodete tootmiskompleks tõstaks Eesti eksporti ca 250 mln euro võrra.

Ida-Virumaa majanduse mitmekesistamisele lisaks loome 250 uut töökohta ja tootmiskompleksi väärtusahelas kokku vähemalt 1 000 töökohta.

Milliseid töökohti biotoodete tootmiskompleksis hakkab olema?

Uues tootmiskompleksis tekib 250 otsest töökohta, mis hõlmab operaatoreid, tehnolooge, energeetikuid, keemikuid, labori töötajaid ja tugiteenuseid pakkuvat personali. Kompleksi ladusaks opereerimiseks on vaja hooldusmeeskondi mehaanika, elektri, mehhatroonika, automaatika ja IT haldamiseks.

Milliseid uuringuid olete teinud ja plaanite veel tellida?

VKG on teostanud idee analüüsimiseks keskkonnaalaseid eeluuringuid ja lisaks on Põhjamaade konsultatsioonifirma AFRY koostanud eeltasuvusuuringu. Eesti Geoloogiateenistus analüüsis Ojamaa kaevandusvee kasutamise mõju hüdrogeoloogiale Ojamaa kaevanduse opereerimise ajal ja peale seda. Hendrikson&Ko teostas võimalike asukohtade eelanalüüsi, samuti keskkonnamõjude eeluuringu.

KOV tellib ise eriplaneeringu käigus keskkonnamõjude strateegilise hindamise.

Asukoht

Soovite alustada eriplaneeringut Lüganuse vallas, miks just seal?

Kohaliku omavalitsuse eriplaneering ongi seadusest tulenev ainuõige planeerimisviis, sest tagab parimal moel kohaliku kogukonna kaasamise. KOV-i eriplaneering näeb ette vajaduse analüüsida biotoodete tootmiskompleksi jaoks vähemalt kahte alternatiivset asukohta ühe omavalitsuse territooriumil.

Kas kaalute või olete kaalunud ka teisi omavalitsusi Ida-Virumaal?

Oleme uurinud ka Ida-Virumaa teiste omavalitsuste alasid, aga tänasel päeval ei ole leidnud sobivat asukohta.

Ressursi vajadus

Milline on tootmiskompleksi toormevajadus? Kust see puit tuleb?

Tänase Eesti metsanduse arengukava raames eksporditakse biotootmisele sobivat tooret ehk paberipuitu ja puiduhaket 2,5-3,0 mln m3. Lisaks läheb osa paberipuidust energia tootmiseks. Usume, et seda ressurssi oleks efektiivsem ja majanduslikult kasulikum väärindada kohapeal biotoodete tootmiskompleksis.

Tootmiskompleksi toormevajadus oleks sõltuvalt toote- ja toorme liigist 2,0 – 2,3 mln m3 puitu aastas, see on ligi kolmandiku vähem kui Tartusse plaanitud puidurafineerimistehasel. Tootmiskompleks tuleb paindliku tehnoloogiaga, mis võimaldab kasutada nii okas- kui lehtpuitu. Lahustuva tselluloosi tootmine lubab optimeerida ressursikasutust – mida rohkem lehtpuidust lahustuvat tselluloosi toodame, seda madalam toormepuidu tarve.

Puitu plaanime varuda nii Eestist kui ka vajadusel Lätist ja Leedust. See suurendab mingil määral kulusid transpordile, ent tulevase tootmiskompleksi territooriumil paiknev raudteeharu võimaldab Lõuna-Eestist ja Põhja-Lätist varutaval materjalil eelistada maanteetranspordi asemel raudteed.

VKG ei ole ise metsaomanik, metsavaruja ega osale metsanduse arengukava koostamisel. Hakkame konkureerima üldistel alustel Eesti, Läti kui ka Skandinaavia madalakvaliteetse paberipuidu tarbijatega ühtsetel tingimustel ja kehtiva seadusandluse raames. Võimalikuks eeliseks on see, et arvestame projektis metsa säästliku kasutamise kriteeriumeid. Soovime väärindada paberipuitu mahus, mida võimaldab Eesti metsanduse arengukava.

Kuidas mõjutab tootmiskompleks Eesti raiemahtu?

Me kasutaksime ära juba praegu raiest tulevat, põletatavat ja ekspordiks minevat madala kvaliteediga paberipuitu, väärindades seda kohapeal ning Eesti metsanduse arengukava piires. Tulevased raiemahud määrab ära hetkel väljatöötatav Eesti metsanduse arengukava, mille kokkupanekul VKG ei osale ega ole ka kunagi osalenud. Puuduoleva puiduressursi plaanime katta imporditava toorme arvelt. Biotoodete kompleksile sobiv materjal ehk paberipuit täna suures osas eksporditakse, sest kohapealset väärindamist ei ole.

Mõju keskkonnale

Biotoodete tootmiskompleks plaanib vajaliku vee pumbata Ojamaa kaevandusest. Kui palju vett tootmiskompleks vajab ning millist mõju see avaldab kaevandusele ja seda ümbritsevale alale?

Plaanitava tootmiskompleksi veetarve on kuni 25 m3 valmistoodangu tonni kohta ehk kuni 12,5 mln m3 aastas. Ojamaa kaevandusest on vee erikasutusloa järgi lubatud pumbata kaevandusvett 31,5 mln m3 aastas. Täna pumpab VKG Ojamaalt keskmiselt 22 mln m3 aastas ehk biotoodete tootmiskompleksi veevajadus moodustab vaid ca 50% tänasest veekasutusest.

Oleme teostanud Ojamaa kaevandusvee kvaliteedi analüüsi ning Ojamaa kaevandusest väljapumbatava vee mõjud piirkonna looduslikele veesüsteemidele.

Kui Ojamaa kaevandus suletakse, kust te siis hakkate vett võtma?

Lähtuvalt vee erikasutusloast võib ka pärast kaevanduse sulgemist kaevandusest vett pumbata, ent alternatiivina kaalume tootmiskompleksis ka merevee kasutamist. Merevee kasutamine puidutöötlemiskompleksis tähendab vee eelnevat magestamist, milleks on vaja investeerida lisaseadmetesse.

Millist mõju avaldab tootmiskompleksi rajamine Ida-Virumaa loodusele, sealsetele soodele ja rabadele?

Esialgse analüüsi põhjal mõju sisuliselt puudub, kuid täpsemalt hinnatakse kõikvõimalikke keskkonnamõjusid keskkonnamõjude hindamise käigus.

Millistele nõuetele peab vastama puhastatud reovesi ja kuidas see mõjutab merevee kvaliteeti?

Biotoodete tootmiskompleksis kasutatud protsessivesi hakatakse puhastama PVT-ga sätestatud puhtuseni. Edaspidi suunatakse puhastatud vesi rajatava veepuhastusjaama ja olemasoleva kollektori kaudu Soome lahte.

Hetkel ehitatakse Soomes Kemis 3 korda suuremat puidurafineerimistehast, mis suunab oma puhastatud tootmises kasutatud protsessivee samuti Läänemerre. Hiljuti käivitatud Soomes Äänekoskis 2,5 korda suurem puidurafineerimistehas suunab oma puhastatud protsessiveed siseveekogusse sarnaselt enamuse Skandinaavia taoliste tootmistega.

 

Milliseid jäätmeid tootmiskompleks tekitama hakkab?

Sisuliselt kaasaegne biotoodete tootmine on jäätmevaba. Tekkivat puukoort planeerime kasutada kütusena tootmiskompleksis või müüa energiatootjatele ja saepuru planeerime müüa puitlaastplaadi tootjatele või kasutada energia tootmisel.

Toorme ettevalmistamisel tekkiva puukoore ja protsessivee puhastamisel tekkiva biomuda kasutamiseks on erinevad lahendused. Ühe võimalusena koor ja muda gaasistatakse ja tekkiv biogaas kasutatakse protsessis kütusena või müüakse teistele tarbijatele.

Põlemisseadmetes tekivat tuhka saab kasutada näiteks väetisena.

 

Milliseid lõhnahäiringuid ja kui palju biotoodete tootmiskompleksi käivitamine endaga kaasa toob?

Plaanitav tootmiskompleks hakkab vastama Eestis ja Euroopa Liidus kehtivatele keskkonnanõuetele ja parimale võimalikule tehnikale (PVT). Lisaks PVT normidele hakkavad uue tootmiskompleksi õhuheitmed vastama ka riiklikele piirnormidele koosmõjus teiste kohalike tööstusettevõtetega. Lisameetmena hakkab toimima ettevõttepoolne pidevseire, mis loob läbipaistvust ja vajadusel võimaldab operatiivset reageerimist tootmisrežiimide optimeerimisel.

Tavarežiimis töötaval tootmisel lõhnahäiring piirdub tootmisterritooriumiga. Suletud tootmistsükkel võimaldab avariiliste seisakute korral lõhnahäiringuid vältida. Emissioonid kogutakse ja põletatakse katlas.