Kasutame sellel veebilehel küpsiseid, et muuta Sinu siinviibimine mugavamaks ja turvalisemaks. Loe lähemalt

Tehnoloogia

Põlevkivikütteõli toodame kahel tehnoloogial – Petroter ja Kiviter. VKG Kohtla-Järve tootmisterritooriumil asub kolm põlevkiviõli tehast, mis töötavad Petroter-tehnoloogial: Petroter I (2009), Petroter II (2014) ja Petroter III (2015); ning kolm Kiviteri põlevkiviõli vabrikut.

Kuue tootmisüksuse summaarne töötlemise võimsus on 5 miljonit tonni põlevkivi aastas, millest 70% on Petroteri tehaste osakaal.

 

Kuidas töötab Petroteri tehnoloogia?

Petroteri tehnoloogia on VKG inseneride poolt välja töötatud ning patenditud põlevkivi töötlemise meetod, mida kasutatakse kontsernis aastast 2009. Aastakümne kogemus on tõestanud tehnoloogia töökindlust ning efektiivsust. Näiteks 2018. aastal töötasid Petroteri tehased kokku 905 päeva ning kolme tehase keskmine põlevkivi ümbertöötamise netoefektiivsuse näitaja oli 90,5%.

Petroteri tehnoloogia aluseks on termilise töötlemise (pürolüüsi) protsess, milles kasutatakse tahke soojuskandja ehk tuhaga segatud põlevkivi peenfraktsiooni (0–25 mm). Põlevkivi ja kuuma tuha segunemisel pöörlevas reaktoris ilma õhu juurdepääsuta toimub kuumenemine ja 450–500 °C temperatuuri juures hakkab põlevkivi orgaaniline osa eralduma vedelete ja gaasiliste ainetena.

Reaktoris toimuva pürolüüsi protsessi tulemusena tekkiv auru-gaasisegu puhastatakse tuhast ja mehaanilistest lisanditest ning suunatakse kondensatsiooni, kus saadakse vedelad tooted ja kõrge kalorsusega gaas. Vedelad tooted suunatakse laadimisosakonda, valmistoodang realiseerimiseks ja vaheproduktid edasiseks töötluseks. Gaas suunatakse soojuselektrijaama soojuse ja elektri tootmiseks. Aurust toodetakse soojuselektrijaamas elektrit. Protsessi kõrvalsaadusteks on fenoolvesi, suitsugaasid, termilise töötluse käigus tekkinud tuhk.

Kuidas töötab Kiviteri tehnoloogia?

Kiviteri tehnoloogial töötab praegu kontsernis kolm põlevkiviõli vabrikut: 4. gaasigeneraatorijaam (1943), 5. gaasigeneraatorijaam (1951) ja 1000-tonnine gaasigeneraatorijaam (1981).

Kiviteri tehnoloogial põlevkivi töötlemiseks kasutatakse termilist lagundamist ehk utmist. Utmiseks vajalik soojus saadakse utmisel moodustunud gaasi põletamisel. Protsess toimub vertikaalses, soojuskandja põikvoolulise liikumisega generaatoris. Põlevkivi termilise töötlemise käigus Kiviteri tehnoloogia järgi kasutatakse põlevkivi 25–125 mm fraktsiooni ehk tükipõlevkivi, mida suunatakse generaatorisse ülalt. Laadimiskarbist liigub põlevkivi uttešahti, mida läbivad põlevkivi liikumisega ristisuunas generaatorgaasi põlemisel saadud kuumad põlemisgaasid.

Utmisel tekkinud õli- ja veeaurud ning gaas väljuvad generaatori ülaosast ja suunatakse kondensatsioonisõlme, kus kondenseeruvad õli ja vesi. Toorõli läheb edasi läbi õli ettevalmistussõlme destillatsiooni ja uttevesi defenolatsiooniseadmesse. Generaatorgaas suunatakse osaliselt tagasi protsessis vajaliku soojuse tekitamiseks, gaasi liig aga soojuselektrijaama soojuse ja elektri tootmiseks. Utmisel tekkinud poolkoks väljub generaatori alaosast ja ladestatakse poolkoksi prügilas.

Kiviteri tehnoloogiaga õli tootmise käigus tekib ka fenoolvesi, millest eraldame hinnalisi kõrge, kuni 99,8% puhtusastmega  kemikaale.

Tehnoloogia


Maailma pikim põlevkivi väärtusahel

 

 

Saja aasta pikkune kogemus Eesti põlevkivi väärindamisel ja meie oskusteave saada kätte võimalikult palju õli ja lisaväärtust loovaid kõrvalprodukte on maailmas ainulaadne. Meie põlevkiviõlitehased on efektiivsed ja töökindlad ning seda tõestavad nii toodangu näitajad kui ka minimaalsed hooldusajad.

Tehnoloogia müük