Kasutame sellel veebilehel küpsiseid, et muuta Sinu siinviibimine mugavamaks ja turvalisemaks. Loe lähemalt

Tehnoloogia

Põlevkivikütteõli toodame kahel tehnoloogial – Petroter ja Kiviter. VKG Kohtla-Järve tootmisterritooriumil asub kolm põlevkiviõli tehast, mis töötavad Petroter-tehnoloogial: Petroter I (2009), Petroter II (2014) ja Petroter III (2015); ning kaks Kiviteri põlevkiviõli vabrikut.

Viie tootmisüksuse summaarne töötlemise võimsus on ligi 5 miljonit tonni põlevkivi aastas, millest 70% on Petroteri tehaste osakaal.

 

Kuidas töötab Petroteri tehnoloogia?

Petroteri tehnoloogia on VKG inseneride poolt välja töötatud ning patenditud põlevkivi töötlemise meetod, mida kasutatakse kontsernis aastast 2009. Aastakümne kogemus on tõestanud tehnoloogia töökindlust ning efektiivsust. Näiteks 2018. aastal töötasid Petroteri tehased kokku 905 päeva ning kolme tehase keskmine põlevkivi ümbertöötamise netoefektiivsuse näitaja oli 90,5%.

Petroteri tehnoloogia aluseks on termilise töötlemise (pürolüüsi) protsess, milles kasutatakse tahke soojuskandja ehk tuhaga segatud põlevkivi peenfraktsiooni (0–25 mm). Põlevkivi ja kuuma tuha segunemisel pöörlevas reaktoris ilma õhu juurdepääsuta toimub kuumenemine ja 450–500 °C temperatuuri juures hakkab põlevkivi orgaaniline osa eralduma vedelete ja gaasiliste ainetena.

Reaktoris toimuva pürolüüsi protsessi tulemusena tekkiv auru-gaasisegu puhastatakse tuhast ja mehaanilistest lisanditest ning suunatakse kondensatsiooni, kus saadakse vedelad tooted ja kõrge kalorsusega gaas. Vedelad tooted suunatakse laadimisosakonda, valmistoodang realiseerimiseks ja vaheproduktid edasiseks töötluseks. Gaas suunatakse soojuselektrijaama soojuse ja elektri tootmiseks. Aurust toodetakse soojuselektrijaamas elektrit. Protsessi kõrvalsaadusteks on fenoolvesi, suitsugaasid, termilise töötluse käigus tekkinud tuhk.

 

Kuidas töötab Kiviteri tehnoloogia?

Kiviteri tehnoloogial töötab praegu kontsernis kaks põlevkiviõli vabrikut: 4. gaasigeneraatorijaam (1943) ja 5. gaasigeneraatorijaam (1951). 1000-tonnine gaasigeneraatorijaam (1981) on konserveeritud 2020. aasta märtsist toorme puuduse tõttu.

Kiviteri tehnoloogial põlevkivi töötlemiseks kasutatakse termilist lagundamist ehk utmist. Utmiseks vajalik soojus saadakse utmisel moodustunud gaasi põletamisel. Protsess toimub vertikaalses, soojuskandja põikvoolulise liikumisega generaatoris. Põlevkivi termilise töötlemise käigus Kiviteri tehnoloogia järgi kasutatakse põlevkivi 25–125 mm fraktsiooni ehk tükipõlevkivi, mida suunatakse generaatorisse ülalt. Laadimiskarbist liigub põlevkivi uttešahti, mida läbivad põlevkivi liikumisega ristisuunas generaatorgaasi põlemisel saadud kuumad põlemisgaasid.

Utmisel tekkinud õli- ja veeaurud ning gaas väljuvad generaatori ülaosast ja suunatakse kondensatsioonisõlme, kus kondenseeruvad õli ja vesi. Toorõli läheb edasi läbi õli ettevalmistussõlme destillatsiooni ja uttevesi defenolatsiooniseadmesse. Generaatorgaas suunatakse osaliselt tagasi protsessis vajaliku soojuse tekitamiseks, gaasi liig aga soojuselektrijaama soojuse ja elektri tootmiseks. Utmisel tekkinud poolkoks väljub generaatori alaosast ja ladestatakse poolkoksi prügilas.

Kiviteri tehnoloogiaga õli tootmise käigus tekib ka fenoolvesi, millest eraldame hinnalisi kõrge, kuni 99,8% puhtusastmega  kemikaale.

Maailma pikim põlevkivi väärtusahel

Saja aasta pikkune kogemus Eesti põlevkivi väärindamisel ja meie oskusteave saada kätte võimalikult palju õli ja lisaväärtust loovaid kõrvalprodukte on maailmas ainulaadne. Meie põlevkiviõlitehased on efektiivsed ja töökindlad ning seda tõestavad nii toodangu näitajad kui ka minimaalsed hooldusajad.

Töökindel ja efektiivne tehnoloogia

Viru Keemia Grupil on vaieldamatult maailmas parimad tulemused põlevkiviõli tootmiseks mõeldud põlevkivi ex-situ töötlemise projektides. Meie arvates on teadus-, inseneri- ja ehitusprojekti edukuse näitajaks aeg, mis kulub kapitalimahukate ehitusetappide algusest kuni seadme täieliku ja stabiilse efektiivsuse (total effective equipment performance ehk TEEP) saavutamiseni. Petroter tehnoloogia arendamisega oleme jõudnud sellise tasemeni, et käivitustööde algusest täisvõimsusel töötamiseni kuluv aeg on kõigest kaks nädalat.

Põlevkivist õli tootmisega tegeleme alates 1924. aastast. Üle 80 aasta oleme põlevkivi ümber töötanud Kiviter tehnoloogia abil ning alates 2005 aastast oleme arendanud Petroter tehnoloogiat. Tänaseks töötab kontsernis täiskoormusel kolm Petroter põlevkiviõlitehast ning kolm Kiviter tehnoloogial toimivat vabrikut.

Petroter põlevkiviõlitehaseid iseloomustab kõrge töökindlus ning energiaefektiivsus. 2018. aastal töötasid kolm Petroter tehast kokku 905 päeva ning kolme tehase keskmine põlevkivi töötlemise netoefektiivsuse näitaja küündis 90,5%-ni.

2002

Uurisime eeltööna peeneteralisest kukersiidist põlevkivi

2002 – 2005

Viisime läbi esialgse majandusliku hindamise ja ulatuse määramise teostatavus-uuringu.

2005

Alustasime projektieelse kavandamisega

Petroter I

2007
Projekti algatus ja detailplaneerimine
2007-2009
Ehitustööd
August 2009
Tehas töötleb 65% põlevkivi igakuisest võimsusest ning 2010. aasta suvest töötamine täisvõimsusel
Detsember 2009
Tehase pidulik avamine
2022
Suuremahuline rekonstrueerimine

Petroter II

August 2012
Projekti algatus ja detailplaneerimine
November 2012 - kevad 2014
Ehitustööd
August 2014
Käivitamistööd
September 2014
Täisvõimsusel töötamine ning kuu jooksul nimivõimsusele jõudmine
Oktoober 2014
Tehase pidulik avamine

Petroter III

Oktoober 2013
Projekti algatus ja detailplaneerimine
Aprill 2014 - juuli 2015
Ehitustööd
August 2015
Seadistus- ning käivitustööd
September 2015
Tehas saavutas oma nimivõimsuse ühe nädala jooksul
November 2015
Tehase pidulik avamine