Eesti oma biotoodete tootmine

Alustame uue arendusprojektiga, mille eesmärk on uurida võimalusi Ida-Virumaale kaasaegse biotoodete tootmise rajamiseks, mis hakkab väärindama Eestis kasutamata jäävat paberipuitu ning tootma biotooteid ja taastuvenergiat.

Meie hinnangul vajab Eesti puidu väärindamiseks kaasaegset biotoodete tootmiskompleksi ning Ida-Virumaal on olemas eeldused sellise tootmise rajamiseks. Tootmine aitaks astuda sammu edasi Eesti ja Ida-Virumaa majanduse mitmekesistamise ja keskkonnaeesmärkide täitmise suunas ning vastaks maailmas pidevalt kasvavale nõudlusele liikuda biotoodete suurema kasutuse poole.

 

Oleme veendunud, et Eesti paberipuitu on otstarbekam väärindada, kahandades senist väljavedu Eestist või puidu suuremahulist põletamist energia saamiseks. Väärindame paberipuitu mahus, mida võimaldab Eesti metsanduse arengukava. Tootmiskompleksi puidutoorme vajaduse katame nii kohaliku ressursi kui ka Lätist ja Leedust imporditava puiduga.

Kavandataval tootmisel on suur roll regiooni ärikeskkonna mitmekesistamisel, aga ennekõike on see oluline samm biokeemiaklastri loomise suunas. Globaalne nõudlus biotoodete järele aina kasvab. Usume, et sellise majandusharu arendamine on kasulik Eesti metsandusele, Eesti majandusele, Eesti teadusele ja Eesti inimesele.

Meie eesmärgiks on arendada seda projekti koostöös kohalike elanikega, ausalt ja avatult. Usume projekti vajalikkusesse ning sellesse, et see loob väärtust kõikidele osapooltele – kohalikule kogukonnale, omavalitsusele, riigile ning arendajale.


  • 250

    uut otsest töökohta

  • 300-500

    tuhat tonni erinevaid biotooteid aastas

  • 730

    GWh taastuvat elektrienergiat aastas

  • 250

    miljonit eurot SKP-sse

  • 2,0-2,3

    miljonit m³ aastane toorme vajadus

  • 800

    miljoni eurone investeering

285 miljonit eksporditulu ja 250 hästitasustatavat töökohta

 

Arendusprojektil saab kahtlemata olema positiivne sotsiaalmajanduslik mõju ja seda nii kohalikul kui ka riiklikul tasemel.

Lisandväärtus sisemajandusse

Täna ekspordib Eesti 80% biotoodete tootmise jaoks vajalikku toormaterjali ehk paberipuitu ja puiduhaket Põhjamaadesse, kus seda vastavalt kas pool- või lõpptoodeteks väärindatakse. Väärindades täna eksporditavat puitu kohapeal, jääks tulu ka Eestisse. Uuringute kohaselt annaks uus biotoodete tootmine 285 miljonit eurot eksporditulu aastas ning tagaks Eesti toodete ekspordi väärtuse kasvu ligi 2% võrra. Lisaks moodustab biotoodete tootmise otsene lisandväärtus ligi 250 miljonit eurot, mis on ca 1% Eesti sisemajanduse koguproduktist.

Arenguvõimalused teistele sektoritele

Lisaks annab tootmise igapäevane toimimine laiad arenguvõimalused sidustööstusharude ettevõtetele. Lisaks paberipuidu varumise tarneahelale annab tootmise opereerimine tööd teistele ettevõtetele, millest peamiste valdkondade esindajad on logistika-, keemia-, masina-, tehnika-, energeetika- ja arendus sektoritest.

Uued töökohad

Uuel projektil on oluline roll regionaalse ärikeskkonna mitmekesistamisel, mis on eriti vajalik toimuva rohepöörde ja õiglase ülemineku raames. Ida-Virumaa jaoks tähendaks uus keskkonnasõbralik tootmine kuni 250 otsest hästitasustatud töökohta ning vähemalt 1000 töökohta tootmist teenindavas väärtusahelas. Kohalikule omavalitsusele aga maksude näol panust kohalikku eelarvesse, positiivset mõju tööhõivele ning sisserändele.

Antud projekti elluviimisel on tegu läbi ajaloo suurima erasektori poolt tehtava investeeringuga.

Hea asukoht ja toimiv tööstuslik infrastruktuur

Ida-Virumaa on pikaajaliste tööstustraditsioonide ning teadmistega regioon. Aastakümneid on siin edukalt tegutsenud põlevkivi- ja keemiatööstusettevõtted.

 

Uue tootmise rajamine tööstuspiirkonda võimaldab kasutada olemasolevat toimivat infrastruktuuri, näiteks teid, veevarustuse trasse ja elektriliine, uusi ehitamata. Taoline lahendus vähendab lokaalseid keskkonnamõjusid ja keskkonnakoormust, mis võiksid kaasneda uue infrastruktuuri väljaehitamisega. Tööstuspiirkonna kasuks räägib ka sadama ja mere lähedus ning tugev elektrivõrk.

Tootmiskompleks rajatakse asukohta, kus ei ole kaitstavaid loodusobjekte ega kultuuripärandi objekte, väärtuslikku pinnast ja Natura 2000 alasid. Parim täpne asukoht võimalikule kompleksile leitakse kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu käigus. VKG esitas sellel eesmärgil 20. juulil taotluse kohaliku eriplaneeringu algatamiseks Lüganuse vallavalitsusele. Planeeringu algatamisel peaks parim võimalik asukoht selguma orienteeruvalt 2023. aastal.