märts 2010

Kaalul on põlev­kivitööstuse tulevik

Põhjarannik

Eesti põlevkiviõli töös­tuslikku tootmist alus­tati 1924. aastal ning põlevkivist õli tootmine on kodumaine pikaajaliste traditsioonidega tootmisharu, mis annab olulise panuse rii­gi majandusse. Toodangust kuni 85% eksporditakse Eu­roopa Liidu liikmesriikides­se.

ASi Viru Keemia Grupp tütarettevõte AS VKG Oil on Eesti suurim põlevkiviõli tootja ja viimasel kümnel aas­tal on õlitootmise laiendamis­se investeeritud miljardeid kroone. Heaks näiteks inves­teerimistegevusest on valmi­nud uus õlitehas Petroter.

Euroopa Liidu kasvuhoo­negaaside kauplemissüsteemi algusaasta oli 2005 ning 2012. aastani on süsteemi aluseks liikmesriigi ettevõtetele (käi­tistele) kauplemissüsteemis eraldatud tasuta kvoodid.

Ettevõtted, kes ületavad eraldisi, peavad vabaturult puuduva osa juurde ostma. 2013. aastast on kavas oluli­ne muudatus kauplemissüs­teemis, mille lõpptulemusena peaks aastast 2020 kogu kas­vuhoonegaaside kogus olema vabakaubeldav oksjoniturul. Lisaks karmistatakse nõu­deid ettevõtetele ja laienda­takse turuosaliste arvu toot­misharudega, mis varem ei olnud hõlmatud kauplemis­süsteemi.

Selline lähenemine seab ohtu traditsiooniliste Euroo­pa Liidu tootmisharude kon­kurentsivõime, võrreldes kol­mandates riikides, nagu näi­teks Hiina ja Venemaa, tegut­sevate või tegevust alustava­te ettevõtetega.

Üleminekuperioodil 2013-2020 jaotatakse kasvuhoonegaaside kauplemissüsteemi kaasatud tootmisharud ka­heks – tavatootmisharud ja sü­sinikdioksiidi lekkeohuga tootmisharud. Viimaste hulka kuuluvad ELi tegutsevad toot­misharud, millele CO2 kau­banduse mõju on suur ja on oht, et nimetatud tootmine paikneb ümber kolmandates­se riikidesse.

Tavatootmisharudele eral­datakse üleminekuperioodil tasuta kvoote tootmisharu parimast võimalikust tehno­loogiast (PVT) lähtuvalt too­tele 80% ja vähendatakse pro­portsionaalselt 2020. aastani 30%-ni.

Süsinikulekke ohuga et­tevõtetele eraldatakse kuni 100% kvooti kogu perioodi ulatuses. Energeetikasekto­ris tasuta kvoote ei eraldata. Erandiks on liikmesriigid, kus rahvuslik kogutoodang jaota­tuna elanike arvule oli 2007. aastal alla 50% ELi keskmi­sest või siis fossiilsete kütus­te osakaal energiabilansis üle 30%.

Eesti kuulub nende liikmes­riikide hulka, kellele eralda­takse lähtuvalt erandist ener­giasektorile 70% 2007. aasta emiteeritud baasist ja vähen­datakse eraldatud C02 kvooti 20% 2020. aastaks.

Eesti põlevkiviõli tootmi­ne on ühes sektoris naftast õli tootmisega ning on süsiniku­lekke ohuga tootmisharude nimistus.

Näiliselt võiks sellise seisukohaga olla rahul ja kindlad, et ELi põlevkiviõli tootmi­ne on jätkusuutlik. Tegelikkus aga on karm ja seab ohtu ko­gu põlevkivikeemia tootmise tuleviku.

Nimelt on eraldatavate ta­suta kvootide aluseks toote­ühikule eraldatav kvoot toot­misharu 10% parimast teh­noloogiast lähtuvalt. Selli­sel lähenemisel võrreldakse naftast õlitooteid põlevkivist toodetud analoogsete õlitoodetega.

Piltlikult võrreldakse maa­koores miljoneid aastaid naf­ta kujunemisprotsessi põlev­kiviõli tootmisel reaktoris või retordis tundide jooksul toi­muva termilise pürolüüsiprotsessiga.

Süvaanalüüsita on selge, et põlevkiviõli tootmisel emitee­ritakse kasvuhoonegaasi 2,4-2,8 tonni ühe tonni õli kohta, naftast õlitootmisel on see näitaja aga 0,3-0,5 tonni. See­ga on vahe kordades ja selli­ne lähenemine seab ohtu põlevkiviõlitootmise tuleviku ning halvendab oluliselt põlevkiviõlitoodete konkurent­sivõimet.

Teiseks oluliseks erisuseks põlevkiviõlitootmisel. võrrel­des naftast õli tootmisega, on tekkivad tahked jäätmed -tuhk ja poolkoks.

Seega on oluline saavu­tada läbirääkimistel ELi ko­misjonis põlevkiviõlitootmisele eristaatus. Seda enam, et põlevkiviõli tootmine on ELi tootmisharude konteks­tis unikaalne ning naftavaru­de vähenemise tõttu perspek­tiivseim tehnoloogia kütuste ja õlide tootmisel. Seda väi­det iseloomustab oluline aren­dustegevus väljaspool Euroo­pa Liitu näiteks Hiinas, USAs ja mujal.

Uue kasvuhoonegaaside kauplemissüsteemiga kaas­nev määramatus seab ohtu põlevkiviõli tootmise jätku­suutlikkuse lähiaastatel. See pidurdab investeeringuid ja raskendab edasiste plaanide koostamist. Viru Keemia Gru­pil on kavas ehitada veel üks uus õlitehas Petroter, rafineeimistehas ja tsemenditehas.

Praegu puuduvad CO2 kinnipüüdmise ja la­dustamise tehnoloogiad, kus ladustamise hind oleks võrdne CO2 hinna­ga turul või alla selle ning või­maldaks rakendamisel lee­vendada kasvuhoonegaaside kauplemise mõju. CO2 uuest kaubandussüsteemist tulene­valt tõuseb märgatavalt põ­levkivi baasil toodetud elekt­rienergia hind ning sellega kaasnevad inflatsioon ja too­dete hinnatõus.

Puuduvad ka selge Ees­ti riigi poliitika ja ametnike seisukoht põlevkivikeemiatööstuse tuleviku kohta ning võimalikud kompensatsiooni­mehhanismid, võrreldes näi­teks põlevkivienergeetikaga.

Toodud määramatuste ja uue kasvuhoonegaaside kaup­lemissüsteemiga kaasnevate ohtude mõju vähendamise üle toimuvad läbirääkimised ELi Komisjoni ja Eesti esindaja­te vahel. Lähikuudel peaks selguma, millised on pers­pektiivid ning milliseks ku­juneb Eesti põlevkivikeemiatööstuse tulevik, mis omakor­da avaldab olulist mõju Ees­ti, aga eelkõige Ida-Virumaa üldisele sotsiaalmajandusli­kule seisundile ning inimeste tööhõivele regioonis.

MEELIS ELDERMANN, VIRU KEEMIA GRUPI TEHNIKADIREKTOR