Aina rohkem maju on suutnud võlakoorma õlult heita

Põhjarannik

Praeguse seisuga on Kohtla-Järve 13 majas va­nade võlgnevuste tõttu soojakraanid kinni keera­tud, veel kaks nädalat ta­gasi oli neid maju aga 35.

Olukord korteriühistute võl­gade tasumisega on päev­päevalt paranenud.

Kohtla-Järve aselinnapea Viktoria Tsventarnaja mär­kis, et kui 31. mai seisuga olid Ahtme linnaosa elani­kud Kohtla-Järve Soojusele võlgu ligi pool miljonit kroo­ni, siis praeguseks on nende võlg kahanenud 40 000 kroo­nini. Tõsiseid probleeme esi­neb vaid paaris majas.

Kohtla-Järve Soojuse müü­gijuht Lembit Prits täpsus­tas, et keskkütteta on praegu kolm maja, kuid neilgi saa­vad võlad varsti tagasi maks­tud. Tegemist on Lehola 16 (võlgnevus 4700 krooni), Rit­sika 24 (8000 krooni) ja Ritsi­ka 26 (159 krooni) asuva kortermajaga.

Kõige suurem võlg (26 665 krooni) on tekkinud Sõpruse 24a asuval majal, kuid neil pole põhjust toasoojata jää­mist karta. Elanikud loobu­sid Ahtme Maja teenustest ning lõid oma korteriühistu, mis sõlmis lepingu vahetult Kohtla-Järve Soojusega ning alustas läbirääkimisi nullist. Vanade võlgade tasumiseks koostatakse tagasimakse-graafik.

Järve linnaosas on võlglasi rohkem

Järve linnaosas olid nädal aega tagasi külmas 22 maja, praegu aga on neid ainult 10. Kahel neist – Uus 1 ja Vahtra 10 – on võlakoorem suurem kui 100 000 krooni. Kolmel majal – Outokumpu 9, Olevi 23 ja Uus 9 – on võlgu kogenenud enam kui 50 000 kroo­ni eest.

Viru Keemia Grupi ava­like suhete juht Julia Alek­sandrova märkis, et VKG Energia läheneb igale võlgu jäänud kortermajale indivi­duaalselt ning soojusega va­rustamise jätkamine sõltub sellest, kui aktiivselt on kor­teriühistu või maja üldkoos­olek probleemide lahendami­sega tegelenud.

Aleksandrova hinnangul on parim näide KÜ juhatuse ja elanike koostööst Olevi 20. maja. Seal oli palju problee­me, kuid suve jooksul suude­ti osa võlast tasuda.

Margarita Podzigunil pole enam külm

Suurem osa Olevi 20. kor­termajas elanud inimestest maksis kohusetundlikult oma soojaarveid; võlgnevu­sed tekkisid tühjana seisva­te korterite tõttu.

Põhjarannikus on kordu­valt kirjutatud sellest, kuidas eelmisel talvel külmusid ma­jas radiaatorid kinni, torus­tik sulatati üles ja pandi taas tööle ning kuidas suvel suu­deti osa küttevõlgadest taga­si maksta.

Alles hiljaaegu seisis ma­ja külmana ning Põhjaranni­kus kirjutati, et seal elav va­namemm Margarita Podzigun on sunnitud toasoojata olema, ehkki on alati kõiki arveid korralikult maksnud.

Praegu on vanamemm ja üle­jäänud majaelanikud õnneks soojas.

“Uus ühistu esinaine võt­tis olukorra oma kätesse ja suutis lahenduse leida, suu­rem osa võlast on juba taga­si makstud,” ütles Julia Alek­sandrova. “Kahjuks on mõne maja elanikud endiselt pas­siivsed.”

Kõige suuremad võlad on Sompas ja Orul

Sompa ja Oru linnaosas pole praktiliselt ühtegi kor­teriühistut, majade halda­misega tegelevad ettevõt­ted Sompa Maja ja Oru Ko­du. Seal köetakse maju munitsipaalkatlamajadest, kui­gi elanikel on kogunenud pi­rakad küttevõlad.

Sompa elanike võlgnevus ulatub ligi 1,5 miljoni kroo­nini. Viktoria Tsventarnaja sõnul saaks selle raha eest osta 300 tonni õli, see aga moodustab 35% küttehoo-ajaks vajaliku kütuse ma­hust.

Kukrusel ollakse võlgu pi­sut üle 200 000 krooni. Kõi­ge nutusem on olukord Orul, kus elanikud on Oru Kodu­le võlgu jäänud üle 3 miljo­ni krooni.

“See juhtus vaatamata tõ­siasjale, et linn doteeris Oru keskküttekulusid ning koha­likele elanikele oli ruutmeet­ri hind sisuliselt kaks korda väiksem kui ülejäänud linna­osades,” ütles Tsventarnaja. “See muudab linnale olukorra väga keeruliseks. Oleme sun­nitud väiksemate linnaosade katlamajadele kütust ostma ning kohalikke elanikke ai­tama, raha aga peab tulema maksumaksja taskust.”

Niina Voropajeva