fbpx

Kasutame sellel veebilehel küpsiseid, et muuta Sinu siinviibimine mugavamaks ja turvalisemaks. Loe lähemalt

Plastmassi tööstuslik taaskasutus

Plastijäätmete ringlussevõtu tsükkel

 

Plasti ringlus algab plastmassi esmasest tootmisest, kus tooraineks on nafta. Naftat töödeldes valmistatakse esmalt monomeere, seejärel polümeere, kuni nendest valmivad erinevad plasttooted, mida müüakse ja kasutatakse igapäevaelus.

Kui plasttooted on oma kasutusaja lõpus, muutuvad need jäätmeteks. Kasutatud plasttooted kogutakse kokku ja sorteeritakse  plasti tüübi järgi. Sorteeritud jäätmed töödeldakse ja valmistatakse ette ringlussevõtuks.

Plastijäätmete ringlussevõtt võib toimuda mitmel viisil. Mehaanilise ringlussevõtu puhul töödeldakse plastjäätmeid ja toodetakse plastigraanuleid, mida saab kasutada sarnaste toodete valmistamiseks (v.a. toiduainetööstuse ja meditsiini jaoks). Keemilise ringlussevõtu eeliseks on see, et nii saab toota tooret kõikide plasttoodete tootmiseks (k.a. toiduainetööstus ja meditsiin).

Samuti on arendamisel tehnoloogia, mis võimaldaks lagundada plasti monomeerideks, mida seejärel saaks kasutada uute polümeeride tootmiseks. Kolmas võimalus on gaasistamine või pürolüüs, mille käigus muudetakse plast pürolüüsiõliks või -gaasiks, mida saab kasutada toorainena uue plasti tootmiseks.

Plasti mehaaniline vs keemiline ringlussevõtt

 

Mehaaniliselt saab ringlusse võtta väga puhtaid, ühte liiki ja kindlat värvi plastijäätmeid. Selleks on vaja jäätmed puhastada ning erinevad plasti liigid (kokku üle 7) ja värvid üksteisest eraldada.

Eraldatud plasti liikidest toodetakse graanulid, mida saab kasutada uuesti plasti tootmiseks. Täna suudetakse Eestis sellisel moel ringlusse tagasi suunata vaid umbes 25% plastjäätmetest. Meie eesmärk on rajatava tehasega suurendada plasti taaskasutus 40 protsendini.

Selleks kasutame mehaanilisele ringlussevõtule lisaks ka keemilist. Kuna plast vananeb valguse, temperatuuri ja niiskuse toimel, siis ei ole võimalik plasti lõpmatult mehaaniliselt ringlusse suunata. Mingil hetkel on keemiline ringlussevõtt ainus lahendus saamaks plastijäätmetest uuesti värsket plasti.

Plastijäätmete keemiline ringlussevõtt (pürolüüs või muu termokeemiline tehnoloogia) tähendab plastijäätmete termilist töötlemist viisil, et saaduseks on plastmassi tootmise algkemikaalid või toorained teiste toodete tootmiseks. Keemilise taaskasutuse eeliseks on muuhulgas võimalus töödelda ka määrdunud ja lisandeid sisaldavaid plastijäätmeid.

Tootmisprotsess – plastijäätmete eeltöötlus (mehaaniline ringlus)

Arendatava tootmisüksuse tooraine on plastijäätmed, mida saame jäätmekäitlejatelt. Kasutuses on nii segaolme- kui ka ehitusjäätmetest välja sorteeritud plastijäätmed. Niisamuti plaanime kasutada liigiti kogutud pakendijäätmeid, millest jäätmekäitlejad on klassikalise mehaanilise ümbertöötlemise teel eemaldanud ringlusse võetava materjali.

Käitlemise protsessis rakendame nii klassikalisi seadmeid, mis on kasutusel kaasaegsetes jäätmete sorteerimise tehastes, kui ka uuenduslike tehnoloogiaid nagu kuivpuhastus ja kuivatamine, mida teadaolevalt ei ole varem Eestis rakendatud.

Meie eesmärk on toota Eestis kättesaadavatest jäätmevoogudest sobiliku kvaliteediga segaplastigraanuleid.

Tehase nimivõimsus saab olema umbes 25 000 tonni sorteerimata plastijäätmeid aastas. Sorteeritud ja granuleeritud plastjäätmete tootmisvõimsus on 17 000 tonni aastas.

Tootmisprotsess – keemiline ringlussevõtt ehk pürolüüs

Teises etapis plastijäätmed kuumutatakse reaktoris kõrgel temperatuuril ilma õhu juurdepääsuta. Pürolüüsi tulemusel saadakse plastijäätmest pürolüüsiõli. Pürolüüsiprotsessi saagikus on umbes 76% ning keskmine aastane arvestuslik toodangumaht on hinnanguliselt 13 000 tonni aastas.

Protsessi kõrvalproduktina tekib pürolüüsigaas, mida kasutatakse valdavalt tehase soojuse omatarbe katteks, ning koks, mida saab ladustada, taaskasutada jäätmekütusena või väärindada muul moel.

Kokkuvõttes suudetakse ringlusesse tagasi suunata 70–80% plastijäätmetest, mis ei sobi mehaanilisse ringlusse ning oleks muul juhul põletatud jäätmekütusena.