VKG: kui maagaas on kallim, peaksid katlamajad saama püsiva võimaluse asendada see põlevkiviõliga

Viru Keemia Grupp (VKG) teeb ettepaneku luua püsiv regulatiivne võimalus kasutada kaugkütte tootmisel kodumaist põlevkiviõli, kui maagaasist või teistest imporditud kütustest toodetud soojus oleks tarbijale kallim. Hetkel peab Keskkonnaamet iga soojatootja taotlust põlevkiviõli kasutamiseks eraldi menetlema ja otsustama.

Põlevkivitööstusel on Eesti soojatootmises kaks väljundit: õlitootmisel tekkiv jääkenergia ja põlevkiviõli, mida on võimalik kasutada katlamajades maagaasi asemel. Jääkenergiast toodetud soojus on Kohtla-Järve, Jõhvi ja Ahtme peamine soojusallikas ning üks soodsamaid kaugküttesoojusi Eestis. See on ka keskkonna seisukohalt mõistlik lahendus, kuna õlitootmise keskkonnamõju on juba hinnatud ja maandatud ning jääkenergia kasutamine soojatootmiseks ei lisa sellele uut mõju.

Konkurentsiamet on kooskõlastanud VKG jääksoojuse tootmise piirhinnaks 32,35 eurot megavatt-tunni kohta. See on oluliselt madalam kui ükski maagaasist toodetud soojuse piirhind, mis ulatuvad 41,46 eurost 116,24 euroni megavatt-tunni kohta.

VKG tehnikadirektori Raivo Attikase sõnul näitab jääkenergia kasutamine soojatootmises hästi, mida põlevkivitööstus Eestile annab. „Õlitootmise jääkenergiast toodetud soojuse hind on täiesti sõltumatu gaasi või teiste kütuste maailmaturuhinnast. Seepärast ei ole meie soojuse hind alates 2022. aastast muutunud, kuigi energiahinnad on samal ajal kõikunud,“ ütles Attikas.

Põlevkiviõli kasutamisel soojuse tootmisel on olukord aga teistsugune. Soojatootjad tohivad seda kasutada üksnes erandkorras, näiteks varustuskindluse probleemide korral, ning iga juhtumit peab menetlema Keskkonnaamet. Ka sel sügisel on osad soojatootjad pöördunud Keskkonnaameti poole, et saada luba põlevkiviõli kasutamiseks ja vähendada sõltuvust maagaasist.

„Praegu on olukord kummaline. Kodumaine kütus on olemas, aga iga kord, kui gaas kallineb, peavad soojatootjad luba küsima ja amet iga taotlust eraldi hindama,“ ütles Attikas. „Kutsume üles looma selged ja püsivad reeglid, mis lubavad põlevkiviõli kasutada alati, kui imporditud energiast toodetud soojus oleks tarbijale kallim. See annaks soojatootjatele kindluse ja hoiaks küttearved madalamal.“

Attikase sõnul on küsimus ka energiajulgeolekus, sest osadel soojatootjatel on veel säilinud võimekus põlevkiviõli kasutada. „Nõudlus Eesti põlevkiviõli järele on eksporditurgudel suur. Kohandatud regulatsioon annaks Eestile valmisoleku vajaduse korral toetuda kodumaisele ressursile, mitte imporditud kütusele.“

Lisateave:
Irina Bojenko
VKG kommunikatsiooni- ja turundusjuht
GSM 523 2700
E-post