9Hoiame keskkonda
Kontserni ettevõtete eesmärk on parimal võimalikul moel, vähimate kadudega ja lubatud normide piires kasutada loodusvarasid. Välja on töötatud terviklik ja süsteemne lähenemine keskkonnaküsimustele, mis on kooskõlas nii siseriiklike kui ka Euroopa Liidu nõuetega. Parima võimaliku tehnika kasutamine tootmises, keskkonnalubade järgimine, professionaalne meeskonnatöö ja sihtinvesteeringud aitavad tagada jätkusuutliku arengu.
Eesti suurima põlevkiviõlitootjana mõjutab meie tegevusümbritsevat keskkonda ja kohalikku kogukonda. Pingutame selle nimel, et vähendada tootmise keskkonnamõjusid. 2019. aastal jätkati lõhnaaine esinemise vähendamise tegevuskava meetmetega, kava kinnitas 2018. aastal Keskkonnaamet. Tegevuskava rakendamisel investeeriti rohkem kui 1,1 miljonit eurot. 2020. aastal teostatakse lõhnaainete inventuur ja prognoositavalt väheneb VKG tootmisterritooriumilt tulenev lõhnaemissioon 12% võrra. 2019. aasta peamine lõhnainete vähendamise projekt oli põlevkiviõlide autotsisternide laadimisseadme ja õli lao õhuheitmete suunamine ühtsesse hingamissüsteemi.
Ringlusmajanduse põhimõtete rakendamine on kontserni prioriteet, kuna tagab ressursside efektiivseima kasutamise. Põlevkivi kaevandamise ja rikastamise kõrvalsaaduseks on lubjakivikillustik. Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016–2030 suunab lubjakivikillustikku maksimaalselt ära kasutatama ja mitte ladestama. 2019. aastal taaskasutasime 88% ehk üle 2 miljoni tonni Ojamaa kaevanduses tekkinud rikastatud lubjakivikillustikust. Suurem osa sellest müüdi kontsernivälistele ettevõtetele, kes kasutavad seda täitematerjalina ning teede ehitamisel.
Põlevkiviõli tootmise jalajälje arvutamismetoodika annab võimaluse võrrelda põlevkiviõlitoodete keskkonnamõju, analüüsi alusel leida jalajälje vähendamise võimalusi ning säilitada või tõsta toodete konkurentsivõimet teiste energiaallikatega võrreldes. Arvutusmetoodika väljatöötamisega alustati 2019. aastal ja sellega jätkatakse 2020. aastal. Kontsern panustab jätkuvalt süsinikuheite vähendamisele suunatud arendustegevustesse, mille raames tootmisefektiivsuse tõus tooteühiku kohta vähendab heitetasemeid tervikuna.
Kokku investeeris VKG 2019. aastal keskkonnaprojektidesse, millega kaasnes kontserni keskkonnamõjude vähenemine, otseste investeeringute kaudu 2,3 miljonit eurot ning kaudselt üle 7 miljoni euro.
2019. aastal alustati Euroopa Liidu Kasvuhoonegaaside (KHG) IV kauplemisperioodi kauplemissüsteemi raamistiku kujundamisega seotud tegevusi. Kontsern andis süsteemi toimimise osas sisendi Euroopa Komisjonile ja edastas juulis käitiste osas taotluse.
2020. aasta olulisemateks suundadeks on süsiniku jalajälje metoodika väljatöötamine, jätkamine ettevalmistustega kasvuhoonegaaside kauplemisesüsteemi IV perioodiks, Ojamaa laienduse ja Uus-Kiviõli kaevevälja keskkonnamõjude hindamise algatamine koostöös Eesti Energiaga.
Keskkonnasäästlik kliimapoliitika ei ole ainult põlevkiviõlisektori väljakutse
Mullu oktoobris toimunud Viru Keemia Grupi keskkonnapäeva pealkirjaks oli „Põlevkivisektor ja kliimapoliitika muutustes“. Keskkonnapäeva eesmärgiks oli teha laiapõhjaline arutelu eesmärgiga mõista, kuidas karmistuv kliimapoliitika mõjutab ühiskonda tervikuna ning põlevkivikeemia ja õlitootjatele kaasaarvatuna.
Põlevkiviõlisektoris ideaalse kliimaneutraalse toimimisviisi leidmine on katsumusterohke, kuid lahendused, mis töötavad nii sektori kui keskkonna kasuks ja on tuleviku ning ühiskonna vaates vastutustundlikud, on olemas. VKG keskkonnapäeval käsitlesime teemat erinevatest vaatevinklitest. Sõna võtsid riigi ning EL-i juhtivad spetsialistid ning arvamuste kujundajad, rohelise maailmavaate edendajad, teadlased, avaliku sektori ning tööstuse esindajad.
Kliima ja põlevkivisektori vahelisest seosest on rääkinud paljud, samas valdkonna esindajad on avaldanud arvamust pigem tagasihoidlikult. Karmistuva kliimapoliitika kontekstis on oluline mõista, mida see tähendab ühiskonnale tervikuna ning põlevkivikeemia ja -õlitootjatele kaasaarvatuna. Üldsõnalisuse asemel on vaja luua selgust, millised on meie võimalused, vahe-eesmärgid ning kas ja kuidas saab põlevkiviõlisektor kaasa aidata püstitatud eesmärkide saavutamisele.
Tehnikadirektor, juhatuse aseesimees
Kliima ja põlevkivisektori vahelisest seosest on rääkinud paljud, samas valdkonna esindajad on avaldanud arvamust pigem tagasihoidlikult. Karmistuva kliimapoliitika kontekstis on oluline mõista, mida see tähendab ühiskonnale tervikuna ning põlevkivikeemia ja -õlitootjatele kaasaarvatuna. Üldsõnalisuse asemel on vaja luua selgust, millised on meie võimalused, vahe-eesmärgid ning kas ja kuidas saab põlevkiviõlisektor kaasa aidata püstitatud eesmärkide saavutamisele.
Tehnikadirektor, juhatuse aseesimees
Keskkonnapäeva ettekanded on leitavad siit.