2Juhatuse esimehe
pöördumine

Hea lugeja!


Viru Keemia Grupi jaoks oli 2019 stabiilse tootmistegevuse arendamise aasta, mida ilmestasid potentsiaalselt väga suurt ja pikaajalist mõju omavad poliitilised diskussioonid globaalse kliimapoliitika üle.


Meie missioon on väärtustada Eesti põhilist maavara – põlevkivi. Töötlesime möödunud aastal ümber viis miljonit tonni põlevkivi, millest tootsime maailmaturule 659 tuhat tonni õli- ja fenooltooteid. Põlevkivigaasist tootsime lisaks 1 TWh energiat nii elektrienergia, kaugkütte kui tööstusliku auru tarbijatele. Oleme jätkuvalt kõige efektiivsem põlevkivi väärindaja Eestis nii toodetud kaubaõli kohta kasutatava põlevkivi kui ka emiteeritava CO2 osas.

2019. aasta tõi kaasa suured muutused põlevkivi väärindamisel. Aastal 2012 loobus Euroopa Liit põlevkivielektri tootmisele tasuta CO2 kvootide eraldamisest. 2018. aastal vastuvõetud poliitiliste otsuste tulemusel hinnatõusu alustanud CO2 kvoodid muutsid põlevkivist otsepõletamise teel elektri tootmise püsivalt ja lõplikult konkurentsivõimetuks. Ühtlasi leidis tõestust, et juba 2009. aastal Petroter I ehitamisega tehtud valik keskenduda põlevkiviõli tootmisele oli ainuõige. Eesti lõplik üleminek põlevkiviõli tootmisele tähendab seda, et põlevkivi väärindatakse tulevikus koguseliselt vähem, kuid oluliselt efektiivsemalt, keskkonnasäästlikumalt ja kõrgema lisandväärtusega.

Globaalsel laevakütuseturul valmistuti Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) poolt 2020. aasta jaanuarist kehtestatud uute väävli piirnormide rakendamiseks. Seni kehtinud maksimaalne väävlisisaldus 3,5% asendus 0,5%ga. Kuigi 0,7–0,8% väävlisisaldusega Eesti põlevkiviõli positsioneerub üsna hästi uue turunõudluse katmiseks.

IMO 2020 jõustumine märgib selgelt liikumist puhtamate kütuste kasutuselevõtu suunas. Seetõttu otsustasime aasta alguses koos Eesti Energiaga allkirjastada vastastikuse koostöö memorandumi eelrafineerimistehase tasuvusuuringu algatamiseks. Eesmärgiks on töödelda kogu Eestis toodetav põlevkiviõli rahvusvahelistele standarditele vastavaks laevakütuseks. Lõpptoote turule jõudmine tugevdaks oluliselt põlevkiviõli globaalset konkurentsivõimet ning suurendaks loodavat lisandväärtust. Tasuvusuuringu esimese etapi tulemused selguvad 2020. aasta II kvartaliks.

Eesti põlevkiviõlitootmise tuleviku seisukohast olulisim sündmus oli detsembris 2019 sõlmitud Euroopa roheline kokkulepe (European Green Deal), kus fikseeriti Euroopa Komisjoni eesmärk saavutada aastaks 2050 süsinikuneutraalsus. Roheline kokkulepe, mida toetas ka Eesti, on ilma selge plaani ja mõjuanalüüsita visioonidokument. Alles aastatel 2020–2023 vastuvõetavad rakendusaktid määravad põlevkiviõli tootmise regulatiivse keskkonna aastani 2030. Antud regulatiivne määramatus mõjutab kahtlemata pikaajaliste investeerimisotsuste tegemist. Lähitulevikus on Eesti riigil tähtis ülesanne sõnastada ootused põlevkiviõlitootmise jätkumise ajalise perspektiivi osas ning anda investeerimiseks vajalik õiguskindlus.

Liikumine efektiivsema ja puhtama tootmise poole on loomulik ja vältimatu. Viru Keemia Grupp peab oluliseks koostööd kogukonnaga elukeskkonna kvaliteedi hoidmise nimel ning arendustööd teadusasutustega uute ja keskkonnasäästlike lahenduste otsimisel. Erinevate arendusprojektidega tehtud töö annab aluse kinnitamaks, et järgmise kümne aasta jooksul suudame oma CO2 heidet vähendada praegusega võrreldes 20–40%. Näeme kasutamata potentsiaali eelkõige põlevkivigaaside väärindamisel, kuid väiksema positiivse mõjuga projekte on teisigi.

Euroopa roheline kokkulepe on andnud investoritele tugeva suunise arendada kõikvõimalikke taastuvatel allikatel põhinevaid energiatootmise võimalusi. Ühtlasi on see signaaliks, et Euroopa Liit ei kavatse oma regulatsioonidega tagada fossiilkütuste tootmise konkurentsivõimelisust globaalsetel turgudel. Seetõttu investeerib Viru Keemia Grupp aktiivselt arendustegevusse, leidmaks võimalusi oma tulubaasi mitmekesistamiseks. Eelkõige otsime võimalusi ärivaldkondades kus esineb loomulik nõudlus ning toimib vaba konkurents. Riiklike regulatsioonidega tekitatud ning dotatsioonidega toetatud nõudlus ei ole pikas perspektiivis jätkusuutlik ning pole seetõttu erakapitalile atraktiivne.

Aastaaruande valmimise ajal on maailma räsimas koroonaviirus, mille mõju tulevikule on tõenäoliselt suurem kui me arvata oskame. Kriis on proovikiviks nii regulatsioonidele, majandussektoritele kui ühiskonna väärtushinnangutele. 2019. aasta järel siseneb Viru Keemia Grupp sellisesse muutuvasse maailma tugevamana kui kunagi varem. Meie töötajate ja aktsionäride kantud väärtused – avatus, pühendumus, areng – on tugev vundament ebakindlal ajal.

Ahti Asmann

Kontserni Viru Keemia Grupi juhatuse esimees