4Tegevusalad
Meie eesmärk ja üks oluline järjepidev põhimõte on põlevkivitööstuse väärtusahela maksimaalne väärindamine ning pikendamine. VKG tänane väärtusahel on pikim Eestis ning üks pikematest maailmas.
Viru Keemia Grupi põhitegevusaladeks on:
Põlevkivi kaevandamine
Põlevkivi kaevandamine Viru Keemia Grupis toimub Ojamaa kaevanduses, mis on Euroopa uusim ja Eesti esimene peale taasiseseisvumist rajatud kaevandus. Kuna põlevkivikiht asub maardlas enam kui 30 meetri sügavusel, rakendatakse Ojamaal põlevkivi tootmisel allmaakaevandamist.
Iga päev töötab maa all ligi 150 ratastel tehnika ühikut ning pidevalt on kasutuses 27 km konveiereid. Kaevandus annab tööd 500 inimesele. Hea traditsiooni järgi valib kaevanduse sõbralik kollektiiv igal aastal parimatest parimaid, kellele omistatakse väärikas Aukaevuri tiitel. Parimaid töötajaid tunnustatakse ametipidupäeval augusti viimasel pühapäeval – kaevurite päeval. Tänaseks on kolleegide ja juhtkonna tunnustuse Aukaevuri tiitli näol pälvinud 57 Ojamaa töötajat.
Ojamaa kaevanduse pindala 23,7 km2
Alates avamisest on läbikaevandatud ala suurus 9 km2
Aastane tootmisvõimsus 4,5 miljonit tonni põlevkivi
Põlevkiviressursi kättesaadavus
Põlevkiviressursi kättesaadavust hindab VKG nii lühiajalises plaanis ehk varustatus täna kui ka pikaajalises plaanis ehk varustatus tulevikus.
Varustus täna
VKG põlevkivi vajadus kõiki õlitootmisvõimsusi arvestades on kokku 4,1 miljonit tonni geoloogilist varu aastas (s.o 5,1 miljonit tonni kaubakivi aastas). Kuigi põlevkiviressurssi on Eestis piisavalt ning valdavalt suudavad põlevkivi tarbivad ettevõtted oma toormevajaduse ise tagada, siis erandiks on VKG, kelle ümbertöötlemise võime ületab juba aastaid ettevõttele eraldatud kaevelubade maksimaalset määra.
VKG-le väljastatud kaeveload võimaldavad Ojamaa kaevanduses kaevandada 2,77 miljonit tonni geoloogilist varu, millest on võimalik toota ligikaudu 3,5 miljonit tonni kaubakivi. Juhul kui eelneva 7 aasta jooksul on teised turuosalised jätnud endale lubatud mahu täies ulatuses kaevandamata ning tingimusel, et üldine põlevkivi kaevandamine jääb Eestis maksimaalselt 20 miljoni tonni geoloogilise varu piiridesse, on VKG-l võimalik tagantjärele kaevandamise mehhanismi kaudu suurendada oma põlevkivi toodangut kuni 3,5 miljoni tonni geoloogilise varuni (4,35 miljonit tonni kaubakivi). Arvestades, et Eesti tänane maksimaalne aastane põlevkivi tarbimise võimekus piirdub 15 miljoni tonniga ja et kõigil teistel tarbijatel on kaeveload oluliselt suuremad kui ressursi vajadus, siis VKG hinnangul on tegemist diskrimineeriva seadusega, mis on ajale jalgu jäänud ja vajab kiiremas korras parandamist.
Isegi tagantjärele kaevandamise mehhanismi kasutades on VKG põlevkivi puudujääk jätkuvalt 0,7 miljonit tonni geoloogilist varu aastas (0,9 miljonit tonni kaubakivi). Hetkel kaetakse seda ostudega Kiviõli Keemiatööstuselt ning Enefit Kaevandustelt, aga kuna reaalne konkurentsiolukord põlevkiviturul puudub, siis ei saa VKG käsitleda antud lahendusi pikaajaliselt stabiilsetena. Antud lepingute lõpetamine tähendaks tootmise osalist sulgemist.
Varustatus tulevikus
Ojamaa kaevanduses on 2019. aasta lõpu seisuga geoloogilise varu jääk 52 miljonit tonni. Arvestades erinevaid piiranguid, laiendusi ja VKG saavutatud kaevemahtusid, siis katab Ojamaa kaevandus VKG toormevajaduse orienteeruvalt 2030. aasta lõpuni. Kuna kaevelubadega seotud protsessid on mahukad ja aeganõudvad, siis VKG on juba aastaid tegelenud lahenduste otsimisega pikaajalise varustuskindluse tagamiseks.
2019. aasta oli selles osas VKG jaoks märgilise tähendusega, kuna aastatepikkuse vaidluse järel õnnestus Eesti Energiaga kokku leppida Uus-Kiviõli kaevevälja jagamises. 2019. aasta augustis VKG-le eraldatud kaeveluba kolmandikule Uus-Kiviõli kaeveväljast kindlustab kontsernile toorme täiendavaks 15–20 aastaks. Keskkonnahoiust lähtuvalt oli tegemist ainuõige lahendusega, kuna antud kaeveväli on VKG Kohtla-Järvel asuvate põlevkivi töötlemisüksuste suhtes logistiliselt parimas asukohas ning võimaldab maksimaalselt ära kasutada olemasolevat infrastruktuuri. Ojamaa kaevanduse juures asuv põlevkivirikastusvabrik suudab tagada ka uutelt kaeveväljadelt saadava toodangu töötlemise ning puudub vajadus täiendavateks maapealseteks ehitustöödeks ja looduse häiringuteks.
Pidev areng ja soov edasi liikuda, töökas ja sõbralik kollektiiv, ausus ning ühise eesmärgi nimel püüdlemine – see kõik ühendab meid, Ojamaa rahvast! Tänan siiralt Ojamaa kaevanduse igat töötajat pühendumuse ning südamega tehtava töö eest.
VKG ja VKG Kaevandused juhatuse liige
Pidev areng ja soov edasi liikuda, töökas ja sõbralik kollektiiv, ausus ning ühise eesmärgi nimel püüdlemine – see kõik ühendab meid, Ojamaa rahvast! Tänan siiralt Ojamaa kaevanduse igat töötajat pühendumuse ning südamega tehtava töö eest.
VKG ja VKG Kaevandused juhatuse liige
Põlevkiviõli
Viru Keemia Grupi peamine toodang on põlevkiviõli, mida saadakse põlevkivi ümbertöötamisel.
Põlevkivist õli tootmisega tegeleme alates 1924. aastast. Üle 80 aasta oleme põlevkivi ümber töötanud Kiviteri tehnoloogia abil ning alates 2005. aastast oleme arendanud Petroteri tehnoloogiat: Petroter I (2009), Petroter II (2014) ja Petroter III (2015). Kuue tootmisüksuse summaarne töötlemisvõimsus on 5 miljonit tonni põlevkivi aastas, millest 70% on Petroteri tehaste osakaal.
Kiviteri vabrikud töötlevad tükipõlevkivi ning õli toodetakse vertikaalretortides, kus soojuskandjana kasutatakse gaasi. Petroter-tehnoloogial töötavad tehased kasutavad peenpõlevkivi, tootmisprotsess toimub juba horisontaalses reaktoris ning soojuskandjana kasutatakse tuhka.
Mullu töötlesid kontserni õlitehased aastaga 5 miljonit tonni põlevkivi (+5,5%), millest saadi 659 000 tonni põlevkiviõlitooteid (+5,6%). Toodangu kasvu põhjuseks oli kolme Petroteri tehase tööaja pikenemine 4,5% võrra 944 päevani ja 2018. aasta juunis käivitatud täiendava Kiviteri vabriku neli kuud pikem tööaeg.
2019 toodangu kasv
+ 5,6%
Põlevkiviõli kasutatakse selle madala väävlisisalduse, väiksema viskoossuse ja madala hangumispunkti tõttu peamiselt raske kütteõli omaduste parandamiseks sh laevakütuste lisandina, keemiatööstuse toorainena ning katelde ja tööstuslike ahjude kütteks. Kuigi suurem osa toodangust eksporditakse, leiab põlevkiviõli ka kohalikku kasutust kuivatites, asfalditehastes ning tööstuslikes ja väikekateldes.
Palju õnne, Petroter I põlevkiviõlitehase kollektiiv!
Mullu detsembris tähistas põlevkiviõlitehas Petroter I 10. aastapäeva!
Veel üks tähtis sündmus kogu meie kontserni, võimalik, et isegi kogu Eesti põlevkiviõlitööstuse jaoks. Sellise hiiglasliku ainulaadse masinavärgi ehitamine omal ajal nõudis julgust, kindlust ja kümnete või lausa sadade inimeste pühendumust, rohkelt ületunde, peamurdmist.
Käivitamis-seadistamistööd iseenesest ei mahu hariliku tööpäeva raamidesse. See on sama, kui ujuda mägijões vastuvoolu – kui natukenegi väsid ja ennast lõdvaks lased, siis viib vool su kohe tagasi ning pead otsast peale oma teekonna alustama. Hoovõtuks polegi aega, töö käib non-stop režiimis. Raske oli, kuid saadi hakkama. Tänu inimestele, kes täie andumuse, ennastsalgava entusiasmiga ning tagasilöökidele vaatamata ühise eesmärgi poole liikusid. Olulist rolli mängis iga meeskonnaliige.“
VKG Oil ja VKG juhatuse liige
Tehase piduliku avamistseremoonia kõnest, 21. detsember 2009.
Käivitamis-seadistamistööd iseenesest ei mahu hariliku tööpäeva raamidesse. See on sama, kui ujuda mägijões vastuvoolu – kui natukenegi väsid ja ennast lõdvaks lased, siis viib vool su kohe tagasi ning pead otsast peale oma teekonna alustama. Hoovõtuks polegi aega, töö käib non-stop režiimis. Raske oli, kuid saadi hakkama. Tänu inimestele, kes täie andumuse, ennastsalgava entusiasmiga ning tagasilöökidele vaatamata ühise eesmärgi poole liikusid. Olulist rolli mängis iga meeskonnaliige.“
VKG Oil ja VKG juhatuse liige
Tehase piduliku avamistseremoonia kõnest, 21. detsember 2009.
Elektri ja soojusenergia ning auru tootmine
Saja-aastane kogemus põlevkivi väärindamises on õpetanud meid saama põlevkivist palju enamat kui lihtsalt õli. Põlevkivi väärindamine käib VKG-s õli, elektrienergia ja soojuse koostootmisel, mis on keskkonnasäästlikem ja majanduslikult efektiivseim viis maavara kasutuseks.
Põlevkiviõlitootmise protsessi tulemusena tekkivad põlevkivigaasid suunatakse VKG Energiasse, kus neid kasutatakse soojuse, auru ja elektri tootmiseks.
Soojusenergiat edastatakse kohalikku keskküttevõrku, auru müüakse naabruses asuvatele tootmisettevõtetele ja enamus elektritoodangust tarbitakse ära kontserni ettevõtete poolt. Lisaks kasutame põlevkivi gaase ka lubjatehases, mille toodangut tarbivad meie enda väävlipüüdjad heitgaaside puhastamiseks. Selline tootmisahel tagab põlevkivis sisalduva energia maksimaalselt efektiivse ja keskkonnasõbraliku kasutuse.
Elektri- ja soojusenergia toodang jäi mullu 2018. aasta tasemele: veidi üle ühe teravatt-tunni, millest 474 gigavatt-tundi (+2%) oli põlevkivigaasidest toodetav elektrienergia. Viimane moodustab 7,4% 2019. aastal Eestis toodetud ja 5,5% tarbitud elektrist. Soojuse müük lõpptarbijatele samal ajal vähenes 3,3% võrra keskmisest soojema ilma tõttu.
VKG Energia on suuruselt teine elektrienergia tootmisettevõte Eestis.
Ahtme-Jõhvi magistraaltrassi rekonstrueerimistööd
2019. aastal jätkas võrguettevõte VKG Soojus Ahtme-Jõhvi magistraaltrassi suuremahuliste rekonstrueerimistöödega, mille käigus vahetati välja ligi 10 kilomeetrit soojustorustikku. Renoveeritav soojustorustik ehitati juba 1960. aastate lõpus ja 1970. aastate alguses ning selle probleemivaba kasutusaeg hakkab lähiajal läbi saama. Ennekõike tagavad uued soojustorud klientidele stabiilse ja kvaliteetse teenuse ning tänu nendele vähenevad ka soojuskaod ja paraneb soojustorustiku töökindlus.
Projekti kogumaksumus on üle 4 miljoni euro Keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) osalise kaasfinantseerimisega.
Üle 30 000 kliendi Narvas, Narva-Jõesuus ja Sillamäel
Elektrienergia müügi ja võrguteenuste osutamisega tegeleb kontsernis Kirde-Eestis asuv tütarettevõte VKG Elektrivõrgud, kelle teeninduspiirkond hõlmab Narvat, Narva-Jõesuud ja Sillamäed.
2019. aastal kasvas ettevõtte võrguteenuste maht võrreldes 2018. aastaga 3,3% moodustades 250,8 GWh. Peamiseks mõjuriks oli eelkõige äriklientide tarbimismahtude kasv. Elektrienergia müügimaht langes 5% ja oli kokku 104 GWh.
Igal aastal investeerib VKG Elektrivõrgud liinide, alajaamade ja muude seadmete korrashoidu märkimisväärseid summasid, mistõttu on tõusnud võrgu töökindlus ja vähenenud võrgukaod. 2019. aastal investeeriti võrgu arendusse ja töökindluse tõstmisesse ligi 1,92 miljonit eurot. Ettevõte pöörab palju tähelepanu elektriohutusele ja korraldab töötajatele järjepidevalt täiendkoolitusi.
Ettevõte alustas 2019. aastal varahaldusprogrammi IFS ja uue geoinfosüsteemi ArcGIS juurutamist, mis on plaanis lõpule viia 2020. aasta jooksul. Antud lahendused võimaldavad tõhusamalt varasid hallata ning paremini planeerida hooldustöid ja investeeringuid.
Põlevkivikeemia
Elektri, soojuse ja õli kõrval toodetakse põlevkivist ka mitmesuguseid keemiatooteid. VKG on jätkuvalt ainus Eesti ettevõte, mis saab Kiviter vabrikutes õlitootmisel eralduvast fenoolveest hinnalisi kemikaale. Meie peenkemikaalid on suure puhtusastmega - üle 99%.
Põlevkivikeemia võib jagada kaheks rühmaks: põlevkivikemikaalid (alküülresortsiinide fraktsioonid) ja peenkeemia. Esimene grupp leiab laialdast kasutamist kummi- ja vineeritööstuses, valuvormide valmistamisel jne. Teises grupis on kõrge puhtusastmega tooted, mida kasutatakse kosmeetikatööstuses, parfümeerias ja elektroonikas. Peenkeemia peamisteks kasutusaladeks on ravimpreparaatide süntees ja juuksevärvide valmistamine. Eestis toodetud kemikaale võib leida ka näiteks Keune, Estel ja Schwarzkopfi juuksevärvides. Samuti kasutatakse neid vedelkristallide valmistamisel LCD monitoride jaoks.
Põlevkivifenoolide fraktsioonid leiavad liimvaikudena kasutust rehvi-, vineeri- ja naftatööstuses, neid kasutatakse suure kulumiskindlusega rehvide valmistamisel (Goodyear, Pirelli ja Bridgestone), Lexuse ja Toyota autoosade tootmisel.
2019. aastal tootsime 1 520 tonni peenkeemia- ja fenooltooteid, mida ettevõte müüs nii Eesti klientidele kui ka välisklientidele. VKG keemiatooteid müüdi peamiselt Suurbritannia, India, Itaalia, Belgia ja USA turgudele. Praegu tegeleme aktiivselt kliendibaasi laiendamisega standardiseeritud peenkeemiatoodete turustamiseks.
Põlevkivikemikaalide tootmine panustab ringmajanduse arengusse põlevkivitööstuses, kuna neid toodetakse põlevkivi töötlemise kõrvasaadustest. Põlevkivi keemiatööstuse suurimaks murekohaks on jätkuvalt kõrged teadus- ja arendustegevuse ning turunduskulud. Samuti kaasnevad seoses Euroopa Liidu nn REACH-määrusest tuleneva kohustusega keemilised ained registreerida ettevõtetele märkimisväärsed kulutused.
Rohkem infot peenkeemiatoodete kohta leiad
www.finechem.eu
Lubjatootmine
VKG lubjatehas töötab alates 2014. aasta suvest. Tehases kasutatakse Karinu karjäärist pärit lubjakivi, millest toodetakse väävlipüüdmisseadmete tööks vajalikku lupja.
Dekarboniseerimiseks vajalik energia saadakse põlevkiviõlide tootmisprotsessidest pärinevatest poolkoksi- ja generaatorigaasidest. Tööprotsessis saab kasutada nii puhast poolkoksigaasi kui ka poolkoksi- ja generaatorgaaside segu. Gaaside segamiseks ja doseerimiseks on konstrueeritud kaasaegne segamissõlm. See on Viru Keemia Grupi poolt välja töötatud ja Eestis ainulaadne lahendus lubja tootmiseks.
2019. aastal tootis tehas ca 27 310 tonni lupja, mis kasutati täismahus ära suitsugaasides sisalduvate väävliühendite sidumise protsessis. Mullu märtsis toodeti 2 553 tonni lupja, mis on rekordiline kogus põletusahju töötamise algusest. Lubjatehase toodang katab täismahus kontserni praegused ja tulevased vajadused ning lisaks sellele annab võimaluse turustada teatud koguse lupja ka tarbijatele väljastpoolt kontserni.
Osa väävliärastuse käigus tekkinud jääkproduktist leidis kasutust põllumajanduses. Põllumajandusamet kinnitas, et produkt vastab väetiseseadusega lubiväetisele kehtestatud kvaliteedinõuetele, mida tõestab ka ettevõttele väljastatud sertifikaat.
„Võtmed kätte“ lahendused
Kontserni tütarettevõte Viru RMT on rahvusvahelisel turul tegutsev mitmekülgset oskusteavet koondav inseneritegevuse ja projektijuhtimise keskus. Mitme aastakümne pikkuse kogemusega ettevõte pakub remondi- ja montaažiteenuseid ning metallkonstruktsioonide ja metalldetailide tootmist, paigaldamist ja hooldust.
Ettevõte on välja kasvanud endise põlevkivikeemiakombinaadi remondi- ja montaažiosakonnast, seega omab suuri kogemusi remondi- ja montaažiteenuste osutamise vallas.
Viru RMT tegevusalad
- Elektritööd laelambist alajaamani
- Tehniliste seadmete projekteerimine, tootmine ja paigaldus
- Automaatjuhtimissüsteemide projekteerimine, paigaldus ja seadistamine
- Kontrollmõõteriistade remont ja kalibreerimine
- Tõsteseadmete hooldus ja remont ning tõstetööd
- Projektijuhtimine „võtmed kätte‟ tehniliste lahenduste teostamiseks
2019. aasta suuremad alustatud ja realiseeritud projektid
- VKG Soojuse Ahtme soojustrasside ehituse II etapp
- EG Ehitus AS-le Kadrina aleviku kaugküttetorustiku ehitustööd
- KKT Oil OÜ-le õlitootmisseadme suitsugaaside pidevmõõtesüsteemi paigaldamine
- VKG Elektrivõrkudele Perjatsi 35/6 kV alajaama 6 kV jaotusseadme vahetus
- Automahutite laadimissõlme automaatika
- Raudtee laadimissõlme automaatika moderniseerimine.