5Majanduskeskkond
2019. aastal oli üldine majanduskeskkond VKG hinnangul jätkuvalt soodne ja seda vaatamata oodatust väiksemale globaalsele majanduskasvule.
Jaanis Sepp
Finantsdirektor, juhatuse liige
Kuigi aasta algul ootas Maailmapank majanduse kasvumääraks 2,9%, siis tegelik 2019. aasta tulem piirdus erinevate kaubanduspingete tõttu 2,4% kasvuga. See on madalaim tase pärast globaalset finantskriisi. 2020. aastaks prognoosis Maailmapank majanduskasvu tagasihoidlikku paranemist tasemele 2,5% aastas, aga arvestades märtsis eskaleerunud viirusepuhangut, saab tõenäoliselt käesolev aasta olema oluliselt nõrgem.
Eesti majandus jätkas 2019. aastal kasvamist soliidses tempos. Statistikaameti andmetel suurenes Eesti sisemajanduse kogutoodang (SKT) 4,3%, ületades kolmandat aastat järjest 4% taset ja ka globaalset majanduskasvu. Ettevõtjatele suurimat muret tekitav keskmine brutokuupalk kasvas 2019. aastal 7,4% võrra (2018. aastal 7,3%), aga kuna samal ajal suudeti kasvatada tootlikkust hõivatu kohta 3%, siis võib taolist palgakasvu pidada põhjendatuks. Arvestades aruande koostamise hetkel valitsevat eriolukorda, siis 2020. aastal on tõenäoliselt Eestis oodata nii SKT kui ka keskmise brutopalga langust.
Kuna suurema osa VKG käibest moodustab õlide müük, siis kontserni finantstulemusi mõjutab kõige enam just globaalsel õliturul toimuv. Peamiselt USA-Hiina kaubandussõjast tingitud heitlik makrokeskkond kandus edasi ka õliturgudele. OPEC+ riigid eesotsas Saudi Araabia ja Venemaaga üritasid küll täiendavate tootmiskokkulepetega hindasid üleval hoida, kuid sellega kaasnev USA kildanafta mahtude kasv muudab antud ülesande järjest raskemaks. Konfliktid Lähis-Idas tõid kaasa täiendavat volatiilsust ja hindade hüppeid, kuid 2019. aasta keskmine Brenti hind 64 $/t oli siiski 11% võrra madalam kui aasta varem (72 $/bbl).
VKG müüb enamiku toodetud õlidest 1% väävlisisaldusega kütteõli hinna alusel. Võrreldes Brenti toornaftaga on 1% kütteõli turg vähemlikviidne, mistõttu kütteõli hind võib turu pakkumise ja nõudluse vahekorrast sõltuvalt liikuda Brentist erinevalt. Kuna VKG kulud on eurodes, siis lisaks mõjutab ettevõtte tulemusi ka dollari kurss. Seega iseloomustab kontserni tulemusi kõige paremini alltoodud kütteõli hinnakurv.
1-% kütteõli hind, 2018 -2019
Allikas: OMJ
Nagu eeltoodud graafikust näha võib, siis erinevalt Brentist oli 1% kütteõli keskmine hind 2019. aastal 348 €/t ehk 2% kõrgem kui 2018. aastal. Selle põhjuseks oli ühelt poolt USA dollari tugevnemine ja teiselt poolt IMO 2020 merekütuste direktiiv, mille rakendumine 1. jaanuaril 2020 tõi kaasa 1% kütteõli nõudluse ja hinna kasvu juba 2019. aasta neljandas kvartalis.
CO2 kvootide hind kasvas poole võrra
Eesti põlevkiviõlitootmine on võrdsustatud toorõli tootmisega Euroopa Liidu rafineerimissektoris, mis kuulub süsinikulekke ohuga tööstuste nimistusse. Tänu sellele eraldatakse põlevkiviõlitootmisele kasvuhoonegaaside (KHG) kauplemissüsteemis tasuta kasvuhoonegaaside kvoote ca 70% ulatuses.
Euroopa Liidu KHG kauplemissüsteemis ringluses olevate ühikute üldarv oli 2019. aastal ca 1,65 miljardit aastas, millest 48% oli riikide poolt oksjonitele suunatud ja 52% ettevõtetele ja projektidele tasuta eraldatud. Igal aastal vähendatakse III kauplemisperioodil 2013–2020 süsteemis olevate ühikute arvu koefitsiendiga 1,74%. Kvootide kauplemisühiku ERU hinna ja nõudmise-pakkumise reguleerimiseks rakendati alates 2019. aasta jaanuarist Turu Stabiliseerimise Reservi (MSR) mehhanismi eesmärgiga vähendada järgneval viiel aastal turul olevate kvootide arvu 24% võrra ja suunata reservfondi. Kaubeldavate kvootide vähendamine nii olulisel määral mõjutab kvootide hinda, mis kõikus 2019. aastal vahemikus 15,3 – 29,81 eurot tonni eest. Aasta lõpus CO2 kvoodi hind stabiliseerus ning püsis tasemel 25 €/t. CO2 kvoodi keskmine hind oli 2019. aastal 24,9 €/t, mis on eelmise aruandlusperioodiga võrreldes üle 59% kõrgem.
2019. aastal oli kogu VKG emissioonidest umbes 70% kaetud tasuta kvootidega. Kuna puudujääv 30% tuli turult osta, siis kvootide järsk hinnatõus kahjustas oluliselt VKG konkurentsivõimet globaalsel merekütuste turul. Lisades värske Euroopa roheline kokkulepe ja tasuta CO2 kvootide vähendamine kiirendatud tempos 2,2% aastas IV kauplemise perioodil aastatel 2021-2030, siis EL-i tootjate konkurentsivõime vähenemine ei peatu ennem, kui KHG maksustamisest saab globaalne kokkulepe või Euroopa Liidus asuvad tootjad on turult välja tõugatud.
Allikas: Refinitive
MARPOL 2020
Regulatsiooni mõjul toimus 2019. aasta neljandas kvartalis turul fundamentaalne muudatus: seni kasutatud 3,5% väävlisisaldusega kütteõli nõudlus langes järsult ja 1%-lise kütteõli nõudlus kasvas. Kuna VKG põlevkiviõlide väävlisisaldus 0,7% on väga lähedal merekütuste uuele normile, siis segatakse seda erinevate puhtamate, kuid kalliste toodetega, et saada nõuetele vastav kütus optimaalse hinnaga. Kas eelmainitust tingitud VKG toodangu nõudluse kasv on ajutine või püsiv, selgub lähima aasta jooksul, kui turuosalised on uue regulatsiooniga kohanenud.
Majanduslikud näitajad
Konsolideeritud kasumiaruanne
Tuhandetes eurodes| 2016 | 2017 | 2018 | 2019 | |
|---|---|---|---|---|
| Müügitulu | 104 270 | 161 282 | 208 924 | 256 763 |
| Müüdud toodete kulu | -106 147 | -149 630 | -170 362 | -215 743 |
| Brutokasum | -1 877 | 11 652 | 38 563 | 41 020 |
| Turustuskulud | -3 213 | -4 046 | -5 841 | -5 304 |
| Üldhalduskulud | -9 471 | -9 480 | -9 724 | -11 123 |
| Muud äritulud | 9 827 | 7373 | 12 225 | 20 595 |
| Muud ärikulud | -1 892 | -1 485 | -853 | -2 140 |
| Ärikasum | -6 625 | 4 014 | 34 370 | 43 047 |
| Kokku finantstulud ja -kulud | -8 589 | -9 776 | -6 901 | -6 077 |
| Kasum enne tulumaksu | -15 214 | -5 762 | 27 469 | 36 970 |
| Erakorralised kulud | ||||
| Tulumaks | -560 | -1 235 | ||
| Aruandeaasta puhaskasum | -15 214 | -5 762 | 26 909 | 35 736 |
Investeeringud arendustegevusse
Miljonites eurodesInvesteeringud keskkonda ja tööohutusse
Miljonites eurodesKonsolideeritud bilanss
Tuhandetes eurodes| 2016 | 2017 | 2018 | 2019 | |
|---|---|---|---|---|
| VARAD | ||||
| Käibevara | 64 649 | 75 552 | 108 992 | 149 819 |
| Põhivara | 519 104 | 479 175 | 613 357 | 568 980 |
| VARAD KOKKU | 583 752 | 554 727 | 722 348 | 718 800 |
| KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL | ||||
| Lühiajalised kohustused kokku | 52 343 | 50 093 | 172 469 | 76 640 |
| Pikaajalised kohustused kokku | 234 758 | 201 373 | 39 074 | 124 220 |
| Kohustused kokku | 287 101 | 251 466 | 211 543 | 200 860 |
| Omakapital kokku | 296 652 | 303 261 | 510 805 | 517 940 |
| KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU | 583 753 | 554 727 | 722 348 | 718 800 |
Bilansimaht
Miljonites eurodes- Omakapital
- Kohustused