Tegevusalad
Sisukord

Tegevusalad

Tegevusalade tutvustus

Eesti territooriumil tekkis põlevkivi rohkem kui 450 miljonit aastat tagasi. Põlevkivikaevandamise ja väärindamisega tegeletakse Eestis veidi üle saja aasta. Sajandi jooksul on Eesti maapõuest kaevandatud ligikaudu miljard tonni põlevkivi. Praegune põlevkivivaru on umbes 4,8 miljardi tonni suurune. Tänase tarbimise juures jätkub põlevkivi veel hinnanguliselt pooleks sajandiks.

Vastavalt maapõueseadusele on Eestis võimalik aastas kaevandada kuni 20 miljonit tonni põlevkivi. Kaevandamismäär jaguneb vastavalt väljastatud kaevandamise lubadele nelja põlevkivi kasutaja – Eesti Energia, VKG, Kiviõli Keemiatööstus, Kunda Nordic Tsement – vahel. 2018. aastal kaevandati Eestis kokku peaaegu 16 miljonit tonni põlevkivi ehk 80% lubatud määrast. VKG on kasutanud lubatud määra täies mahus ning lisaks on ainsana realiseerinud seadusega ettenähtud võimaluse tagantjärgi kaevandamiseks.

Meie eesmärk ja üks oluline järjepidev põhimõte on põlevkivitööstuse väärtusahela maksimaalne väärindamine ning pikendamine. VKG tänane väärtusahel on pikim Eestis ning üks pikematest maailmas.

image alt text

Põlevkivi kaevandamine

Põlevkivi kaevandamine Viru Keemia Grupis toimub Ojamaa kaevanduses, mis on Euroopa uusim ja Eesti esimene peale taasiseseisvumist rajatud kaevandus. Kuna põlevkivikiht asub maardlas enam kui 30 meetri sügavusel, rakendatakse Ojamaal põlevkivi tootmisel allmaakaevandamist.

Iga päev töötab maa all ligi 150 ratastel tehnika ühikut ning pidevalt on kasutuses 27 km konveiereid. Kaevandus annab tööd ligi 540 inimesele. Hea traditsiooni järgi valib kaevanduse sõbralik kollektiiv igal aastal parimatest parimaid, kellele omistatakse väärikas Aukaevuri tiitel. Parimaid töötajaid tunnustatakse ametipidupäeval augusti viimasel pühapäeval – kaevurite päeval. Tänaseks on kolleegide ja juhtkonna tunnustuse Aukaevuri tiitli näol pälvinud 50 Ojamaa töötajat.

image alt text
Aukaevuri tiitel
Ojamaa kaevanduse pindala 23,7 km2
Alates avamisest on läbikaevandatud ala suurus 8,5 km2
Aastane tootmisvõimsus 4,5 miljonit tonni põlevkivi

2004

VKG saab Ojamaa kaevandusele kaeveloa

2007

Ettevalmistustööd kaevanduse avamiseks

Juuli 2009

Alustatakse töödega objektil

Alates 2010

Ojamaa kaevandus tarnib põlevkivi põlevkiviõlitehaste Petroter ja Kiviter tarbeks

Jaanuar 2013

Kaevanduse pidulik avamine

Detsember 2013

Saavutatakse täisvõimsus

2017

Ojamaa töötab esialgselt planeeritust 1,4 korda suurema koormusega

2018

Täitub viis aastat kaevanduse pidulikust avamisest

Detsember 2018

Purustatakse tootmisrekord ja toodetakse 4,35 miljonit tonni kaubapõlevkivi

Põlevkiviressursi kättesaadavus

Põlevkiviressursi kui peamise tooraine kättesaadavust tuleb hinnata kahest aspektist – ressursi mahuline piisavus ja regulatsioonidest tulenev maksimaalne lubatav kaevandamismaht.

Põlevkiviressurssi on Eestis piisavalt ning valdavalt suudavad põlevkivi tarbivad ettevõtted oma toormevajaduse ise tagada. Erandiks on VKG, kelle tootmisvõimsuste ümbertöötlemise võime ületab juba aastaid ettevõttele eraldatud kaevelubade maksimaalset määra. Arengule jalgu jäänud maapõueseadus ei ole taganud turuosalistele kindlust ja prognoositavust ning seetõttu on menetlusse antud suur hulk kaevelubade taotlusi, sh ettevõtete vahel kattuvaid. Eesti põlevkiviressursi parima ja vähim keskkonda häiriva kasutuselevõtmise nimel on oluline, et turosalised leiaksid koostöövõimalusi ning kompromisse, mis võtaksid parimal moel arvesse nii ettevõtete mahulisi vajadusi kui ka asukoha logistilist sobivust põlevkivi ümbertöötlemisvõimsuste suhtes.

VKG käitab Ojamaa kaevandust, mille geoloogilise varu jääk oli 2018. aasta lõpu seisuga 60,2 miljonit tonni. Kui arvestada kehtiva keskkonnamõju hindamisega, mille järgi on maksimaalne lubatav kaevandamismaht 3,5 miljonit tonni geoloogilist varu aastas, jätkub Ojamaa kaevanduses ressurssi orienteeruvalt 12–14 aastaks. Kaevanduse eluea pikendamiseks kavatseb VKG taotleda kaeveluba ka Ojamaa kaevandusega piirnevale ning Eesti Energia poolt kasutamata jäetud Aidu III mäeeraldisele.

Põlevkiviressursi tagamiseks pikemas perspektiivis on VKG prioriteetideks Uus-Kiviõli, Oandu ja Sonda kaeveväljadega seotud loataotluste menetlemine. Antud kaeveväljad on VKG Kohtla-Järvel asuvate põlevkivi ümbertöötlemisvõimsuste suhtes logistiliselt parimas asukohas ning võimaldaksid maksimaalselt ära kasutada olemasolevat infrastruktuuri. Ojamaa kaevanduse juures asuv põlevkivi rikastusvabrik suudaks teenindada ka uutelt kaeveväljadelt saadava toodangu töötlemise ning puuduks vajadus täiendavateks maapealseteks ehitustöödeks ja looduse häiringuteks. Hetkel on Uus-Kiviõli ja Oandu loataotlused takerdunud kohtuvaidlustesse, kuid võttes arvesse põlevkiviressursi üldist piisavust, on kompromisslahendused kindlasti võimalikud.

VKG maksimaalne lubatav aastane kaevandamismaht ei kata täielikult VKG vajadusi. VKG-le väljastatud kaeveload võimaldavad kaevandada 2,77 miljonit tonni geoloogilist varu, millest on võimalik toota ligikaudu 3,5 miljonit tonni kaubakivi. Juhul kui eelneva 7 aasta jooksul on teised turuosalised jätnud endale lubatud mahu täies ulatuses kaevandamata ning tingimusel, et üldine põlevkivi kaevandamine jääb maksimaalselt 20 miljoni tonni geoloogilise varu piiridesse, on VKG-l võimalik tagantjärele kaevandamise mehhanismi kaudu suurendada oma toodangut 3,5 miljoni tonni geoloogilise varuni (4,4 miljonit tonni kaubakivi). VKG põlevkivivajadus kõiki õlitootmisvõimsusi arvestades on kokku 4,2 miljonit tonni geoloogilist varu aastas ehk VKG põlevkivi puudujääk minimaalselt 0,7 miljonit tonni geoloogilist varu aastas.

Hetkel katmata ressursivajaduse katab VKG osaliselt ostudega Kiviõli Keemiatööstuselt ning Enefit Kaevandustelt, kuid vabal konkurentsil baseeruva põlevkivituru puudumine ei võimalda VKG-l käsitleda antud lahendusi pikaajaliselt stabiilsetena.

Põlevkiviõli

Põlevkivist õli tootmisega tegeleme alates 1924. aastast. Üle 80 aasta oleme põlevkivi ümber töötanud Kiviter tehnoloogia abil ning alates 2005. aastast oleme arendanud Petroter tehnoloogiat.


Põlevkivist õli tootmisega tegeleme alates 1924. aastast. Üle 80 aasta oleme põlevkivi ümber töötanud Kiviter tehnoloogia abil ning alates 2005. aastast oleme arendanud Petroter tehnoloogiat.


Viru Keemia Grupi peamiseks toodanguks on põlevkivikütteõli, mida saadakse põlevkivi ümbertöötamisel. Põlevkivikütteõli eelisteks naftamasuudi ees on õli väike viskoossus ja väävlisisaldus ning madal hangumispunkt. Põlevkivikütteõli seguneb hästi konventsionaalsete kütteõlidega, võimaldades saada soovitud spetsifikatsioonidele vastavaid tooteid.

Põlevkivikütteõli kasutatakse selle madala väävlisisalduse, väiksema viskoossuse ja madala hangumispunkti tõttu peamiselt raske kütteõli omaduste parendamiseks sh laevakütuste lisandina, keemiatööstuse toorainena ning katelde ja tööstuslike ahjude kütteks. VKG-s toodetavat põlevkivikütteõli kasutatakse ka Eestis katelde ja tööstuslike ahjude kütteks, kuid suurem osa toodangust eksporditakse.

Põlevkivikütteõli toodame kahe tehnoloogiaga: Kiviter ja Petroter. Kiviter vabrikud töötavad tükipõlevkivil ning õli toodetakse vertikaalretortides, kus soojuskandjana kasutatakse gaasi. Petroter-tehnoloogial töötavad tehased kasutavad peenpõlevkivi, tootmisprotsess toimub juba horisontaalses reaktoris ning soojuskandjana kasutatakse tuhka.

2018. aasta juunini toimus tootmine kolmes Petroteri ning kahes Kiviteri õlivabrikus. Eesti Energiaga sõlmitud ostu-müügileping, mille kohaselt ostab kontsern kolme aasta jooksul pea miljon tonni tükipõlevkivi, aitas juunis taaskäivitada ühe seni toorme puuduse tõttu konserveerituna seisnud Kiviter-tehnoloogial töötava õlivabriku. Seega aasta teisel poolel tootsime õli kuues tootmisüksuses. Antud kokkuleppe sõlmimisel on positiivne mõju lisaks põlevkiviettevõtetele ka regioonile uute töökohtade tõttu ning riigile keskkonnatasude ja suureneva ekspordikäibe näol.

Kontserni tootmisüksused töötasid aastaga ümber 4,76 miljonit tonni põlevkivi (+10%), millest saadi üle 623 500 tonni põlevkiviõlitooteid (+13%). Toodangu väljatulek paranes eelkõige tänu tehaste töörežiimide optimeerimisele. Toodangu kasvu põhjuseks oli kolme Petroter tehase tööaja kasv 2,6% võrra 905 päevani ja täiendava Kiviter vabriku käivitamine aasta keskel. Petroter põlevkiviõlitehaseid iseloomustab kõrge töökindlus ning energiaefektiivsus – eelmise aasta kolme tehase keskmine põlevkivi töötlemise netoefektiivsuse näitaja küündis 90,5%-ni.

2018 toodangu kasv
+ 13 %

Elektri ja soojusenergia ning auru tootmine

Põlevkivi väärindamine käib VKG-s õli, energia ja soojuse koostootmisel, mis on keskkonnasäästlikem viis maavara kasutuseks. Põlevkiviõlitootmise protsessi tulemusena tekkivad põlevkivigaasid suunatakse VKG Energiasse, kus neid kasutatakse soojuse, auru ja elektri tootmiseks

Soojusenergiat edastatakse kohalikku keskküttevõrku, auru müüakse naabruses asuvatele tootmisettevõtetele ja enamus elektritoodangust tarbitakse ära kontserni ettevõtete poolt. Lisaks kasutame põlevkivi gaase ka lubjatehases, mille toodangut tarbivad meie enda väävlipüüdjad heitgaaside puhastamiseks. Selline tootmisahel tagab põlevkivis sisalduva energia maksimaalselt efektiivse ja keskkonnasõbraliku kasutuse.

Põlevkiviõli tootmismahtude tõusuga 2018. aastal kaasnes põlevkivigaasidest toodetavate kõrvalproduktide kasv. Kontserni tütarettevõte VKG Energia tootis mullu kokku 1 TWh soojus- ja elektrienergiat, mis on ettevõtte ajaloo rekord. Võrreldes 2017. aastaga, tõusis tootmismaht 6,5%, sealhulgas suurenes elektrienergia tootmine aastaga suisa 12%. Aasta oli tulemuslik ka selle poolest, et elektri turuhind oli mullu eelnevast aastast oluliselt kõrgem. Koguni 41,8-protsendiline elektri hinnatõus tulenes hüdroreservuaaride madalast tasemest Skandinaavias, CO2 hinnatõusust ja teiste tootmissisendite kallinemisest.

VKG Energia on suuruselt teine elektrienergia tootmisettevõte Eestis.

Üle 30 000 kliendi Narvas, Narva-Jõesuus ja Sillamäel

Elektrienergia müügi ja võrguteenuste osutamisega tegeleb kontsernis Kirde-Eestis asuv tütarettevõte VKG Elektrivõrgud, kelle teeninduspiirkond hõlmab Narvat, Narva-Jõesuud ja Sillamäed.

Ettevõte on võrguteenuste müügimahu poolest suuruselt kolmas elektrienergia jaotusettevõte Eestis. Eratarbijate ja väikeettevõtete vajaduste rahuldamise kõrval on VKG Elektrivõrkudel täita oluline roll ka Narvas ja Sillamäel asuvate tööstusettevõtete elektriga varustamisel.

Ligikaudu üheksakümne tuhande elanikuga piirkonda varustatakse elektrienergiaga elektriliinide kaudu, mille kogupikkus on 930 km, sh 408 km õhuliine ja 522 km maakaabelliine. Ettevõttele kuulub neli alajaama pingel 110 kV, kaheksa alajaama pingel 35 kV, 360 alajaama pingel 6 kV ja 10 kV.

2018. aastal kasvas ettevõtte võrguteenuste maht võrreldes 2017. aastaga 11,3% moodustades 242,9 GWh. Peamiseks mõjuriks oli eelkõige suuremate äriklientide tarbimismahtude kasv. Elektrienergia müügimaht kasvas 1% moodustades 109,6 GWh. Kuna aasta jooksul kallinesid oluliselt elektrienergia börsihinnad, siis oli elektrimüügi käibe kasv seejuures koguni 27%.

Võrguteenuste ja elektrienergia müügimahud

2013
219,18 GWh
95,59 GWh
2014
208,8 GWh
98,87 GWh
2015
203,86 GWh
93,74 GWh
2016
212,46 GWh
95,65 GWh
2017
218,19 GWh
108,51 GWh
2018
242,88 GWh
109,58 GWh
  • Võrguteenuste müügimaht
  • Elektrienergia müügimaht

Igal aastal investeerib VKG Elektrivõrgud liinide, alajaamade ja muude seadmete korrashoidu märkimisväärseid summasid, mistõttu on tõusnud võrgu töökindlus ja vähenenud võrgukaod. 2018. aastal investeeriti võrgu arendusse ja töökindluse tõstmisesse ligi 2,44 miljonit eurot. Ettevõte pöörab palju tähelepanu elektriohutusele ja korraldab töötajatele järjepidevalt täiendkoolitusi.

Riketest põhjustatud katkestuste keskmine sagedus tarbimiskoha kohta aastas (System Average Interruption Frequency Index – SAIFI) oli 2018. aastal 0,519 ning riketest põhjustatud katkestuse keskmine kestus aastas (Customer Average Interruption Duration Index – CAIDI) oli 37,3 minutit. Mõlemad tulemused peegeldavad võrguteenuste kvaliteetsust ja varustuskindlust.

2018 SAIFI
0.519

Keskkonnasõbralik keskküte

Soojajaotuse ja müügiteenuse pakkumisega tegeleb VKG Soojus. Teeninduspiirkondade kütmiseks kasutatakse põlevkivi ümbertöötamisel tekkinud jääksoojust. Kohtla-Järve ja Jõhvi piirkonna küttega varustamist osutatakse tänu rohkem kui 18,5 kilomeetri pikkusele soojamagistraalile, mille kontsern ehitas 2012. aastal. Soojamagistraal saab alguse VKG Energia tootmisterritooriumil Kohtla-Järvel ja kulgeb mööda mitme valla territooriumi kuni VKG Soojus ühinemispunktini jaotusvõrguga.

Mullu moodustas kontsernis soojusenergia toodang 454 GWh ning müügimaht lõpptarbijatele püsis stabiilsena 275 gigavatt-tunni tasemel. Aruandlusperioodil langetas VKG Soojus tariifi ligikaudu 5% võrra ning 1. novembrist tasuvad tarbijad toasooja eest 52,66 €/MWh.



Soojajaotuse ja müügiteenuse pakkumisega tegeleb VKG Soojus. Teeninduspiirkondade kütmiseks kasutatakse põlevkivi ümbertöötamisel tekkinud jääksoojust. Kohtla-Järve ja Jõhvi piirkonna küttega varustamist osutatakse tänu rohkem kui 18,5 kilomeetri pikkusele soojamagistraalile, mille kontsern ehitas 2012. aastal. Soojamagistraal saab alguse VKG Energia tootmisterritooriumil Kohtla-Järvel ja kulgeb mööda mitme valla territooriumi kuni VKG Soojus ühinemispunktini jaotusvõrguga.

Mullu moodustas kontsernis soojusenergia toodang 454 GWh ning müügimaht lõpptarbijatele püsis stabiilsena 275 gigavatt-tunni tasemel. Aruandlusperioodil langetas VKG Soojus tariifi ligikaudu 5% võrra ning 1. novembrist tasuvad tarbijad toasooja eest 52,66 €/MWh.



2018. aastal alustas VKG Soojus amortiseerunud soojustorustiku ulatuslikku renoveerimisprojekti. Kahe aasta jooksul renoveeritakse kümne kilomeetri pikkuse soojustrassi. Ennekõike tagavad uued soojustorud VKG Soojuse tarbijatele stabiilse ja kvaliteetse teenuse ning tänu nendele vähenevad ka soojuskaod ja paraneb soojustorustiku töökindlus. Projekti kogumaksumus on 4,4 miljonit eurot ning see realiseeritakse Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaasfinantseerimisel.

Projekti maksumus
4,4 miljon €

Põlevkivikeemia

Elektri, soojuse ja õli kõrval toodetakse põlevkivist ka mitmesuguseid keemiatooteid. VKG on jätkuvalt ainus Eesti ettevõte, mis saab Kiviter vabrikutes õlitootmisel eralduvast fenoolveest hinnalisi kemikaale. Meie peenkemikaalid on suure puhtusastmega - üle 99%.


Elektri, soojuse ja õli kõrval toodetakse põlevkivist ka mitmesuguseid keemiatooteid. VKG on jätkuvalt ainus Eesti ettevõte, mis saab Kiviter vabrikutes õlitootmisel eralduvast fenoolveest hinnalisi kemikaale. Meie peenkemikaalid on suure puhtusastmega - üle 99%.


Põlevkivikeemia võib jagada kaheks rühmaks: põlevkivikemikaalid (alküülresortsiinide fraktsioonid) ja peenkeemia. Esimene grupp leiab laialdast kasutamist kummi- ja vineeritööstuses, valuvormide valmistamisel jne. Teises grupis on kõrge puhtusastmega tooted, mida kasutatakse kosmeetikatööstuses, parfümeerias ja elektroonikas. Peenkeemia peamisteks kasutusaladeks on ravimpreparaatide süntees ja juuksevärvide valmistamine. Eestis toodetud kemikaale võib leida ka näiteks Keune, Estel ja Schwarzkopfi juuksevärvides. Samuti kasutatakse neid vedelkristallide valmistamisel LCD monitoride jaoks.

Põlevkivifenoolide fraktsioonid leiavad liimvaikudena kasutust rehvi-, vineeri- ja naftatööstuses, neid kasutatakse suure kulumiskindlusega rehvide valmistamisel (Goodyear, Pirelli ja Bridgestone), Lexuse ja Toyota autoosade tootmisel.

2018. aastal tootsime 1 911 tonni peenkeemia- ja fenooltooteid, mida ettevõte müüs nii Eesti klientidele kui ka välisklientidele. VKG keemiatooteid müüdi peamiselt Suurbritannia, India, Itaalia, Belgia ja USA turgudele. Praegu tegeleme aktiivselt kliendibaasi laiendamisega standardiseeritud peenkeemiatoodete turustamiseks.

Põlevkivikemikaalide tootmine panustab ringmajanduse arengusse põlevkivitööstuses, kuna neid toodetakse põlevkivi töötlemise kõrvasaadustest. Põlevkivi keemiatööstuse suurimaks murekohaks on jätkuvalt kõrged teadus- ja arendustegevuse ning turunduskulud. Samuti kaasnevad seoses Euroopa Liidu nn REACH-määrusest tuleneva kohustusega keemilised ained registreerida ettevõtetele märkimisväärsed kulutused.


Rohkem infot peenkeemiatoodete kohta leiad
www.finechem.eu

„Võtmed kätte“ lahendused

Kontserni koosseisus tegutseb tütarettevõte Viru RMT, kelle klientide hulka kuuluvad nii VKG kontsernisisesed ettevõtted kui ka suuremad tööstusfirmad väljastpoolt.

Ettevõte on välja kasvanud endise põlevkivikeemiakombinaadi remondi- ja montaažiosakonnast, seega omab suuri kogemusi remondi- ja montaažiteenuste osutamise vallas.

Viru RMT tegevusalad
  • elektritööd laelambist alajaamani
  • tehniliste seadmete projekteerimine, tootmine ja paigaldus;
  • automaatjuhtimissüsteemide projekteerimine, paigaldus ja seadistamine;
  • kontrollmõõteriistade remont ja kalibreerimine;
  • tõsteseadmete hooldus ja remont ning tõstetööd;
  • projektijuhtimine „võtmed kätte‟ tehniliste lahenduste teostamiseks.
2018. aasta suuremad alustatud ja realiseeritud projektid
  • Narva karjääri elektrivarustuse tagamine Eesti elektrijaama 8. plokist - Enefit Energiatootmine AS ja Enefit Kaevandused AS tellimusel
  • Ahtme linnaosa kaugküttetorustike rekonstrueerimine. I Ehitusetapp - VKG Soojuse tellimusel.
  • NEMK 110/6 kV alajaama 6 kV jaotusseadme II sektsiooni vahetus.
  • Pea alajaama 110 kV lahklülitite vahetus.
  • Olgina alevikus Futura LP ja AJ-71 vahelise 6 kV maakaabelliini rekonstrueerimine.
  • Sillamäe linnas I. Pavlovi tn 1a kaubanduskeskuse elektrivarustuse ehitustööd.

Ettevõte poolt teostatud töödega saab tutvuda
www.virurmt.com

Ehitus­materjalid

Oma lubjatehas

VKG lubjatehas töötab alates 2014. aasta suvest. Tehases kasutatakse Karinu karjäärist pärit lubjakivi, millest toodetakse väävlipüüdmisseadmete tööks vajalikku lupja. Dekarboniseerimiseks vajalik energia saadakse põlevkiviõlide tootmisprotsessidest pärinevatest poolkoksi- ja generaatorigaasidest. Tööprotsessis saab kasutada nii puhast poolkoksigaasi kui ka poolkoksi- ja generaatorgaaside segu. Gaaside segamiseks ja doseerimiseks on konstrueeritud kaasaegne segamissõlm. See on Viru Keemia Grupi poolt välja töötatud ja Eestis ainulaadne lahendus lubja tootmiseks.

2018. aastal tootis tehas ca 22 600 tonni lupja, mis kasutati täismahus ära suitsugaasides sisalduvate väävliühendite sidumise protsessis. Mullu detsembris toodeti 2 536 tonni lupja, mis on rekordiline kogus põletusahju töötamise algusest. Lubjatehase toodang katab täismahus kontserni praegused ja tulevased vajadused ning lisaks sellele annab võimaluse turustada teatud koguse lupja ka tarbijatele väljastpoolt kontserni.

Osa väävliärastuse käigus tekkinud jääkproduktist leidis kasutust põllumajanduses. Põllumajandusamet kinnitas, et produkt vastab väetiseseadusega lubiväetisele kehtestatud kvaliteedinõuetele, mida tõestab ka ettevõttele väljastatud sertifikaat.

Põlevkivijäätmete kasutus teedeehituses

Põlevkivi kaevandamise kõrvalsaadusega tekkiv märkimisväärne kogus lubjakivikillustikku kasutatakse edukalt ära teedeehituses, maastikukujunduses ja täitematerjalina. Eelmisel aastal taaskasutati kontserni tekkinud aherahe täies mahus.

Eelmisel aastal suunati taaskasutamisele 95% Ojamaa kaevanduses tekkivast aherainest, mis kasutatakse täitematerjalina ning teede ehitamisel.