Keskkonnahoid ja ressursside tõhus kasutamine
Hoolitsus keskkonna eest on kontserni ärikultuuri ja sotsiaalse vastutuse lahutamatu osa. Viru Keemia Grupp tegutseb keskkonnaohutuse tagamisel, loodusvarade säästlikul kasutamisel ja looduskeskkonna taastamisel süsteemselt. Kontserni tootmisprotsesside juhtimise olulisteks aspektideks on süsiniku jalajälje vähendamise, keskkonnaohutu jäätmete käitlemise ja energiaressursside säästmise küsimused.
Kõrgendatud tähelepanu pööratakse loodusvarade ratsionaalset kasutamist võimaldavate ja keskkonnamõju ennetavate ökoloogiliselt tõhusate uuenduslike tehnoloogiate väljatöötamisele ja juurutamisele, samuti kliima hoidmisele.
Kontserni keskkonnaalased eesmärgid keskajalises perspektiivis
Kasvuhoonegaaside heite vähendamine eesmärgiga seista vastu kliimamuutusele.
Keskkonnale avaldatava mõju minimeerimine, sealhulgas parimate võimalikute tehnoloogiate kasutamise (nii Petroter kui Kiviter tootmisüksused vastavad parima võimaliku tehnoloogia nõuetele, siiski otsitakse uus võimalusi protsesside optimeerimiseks ning seeläbi keskkonnamõjude vähendamiseks), jäätmete utiliseerimise, vee ringluses ning korduva-järgneva kasutamise osa suurendamise arvel, aga samuti viies süsteemsel alusel ellu keskkonnaalusi investeerimisprojekte ja looduskaitsemeetmeid.
Meetmete elluviimine atmosfääriõhu koormuse vähendamiseks, sealhulgas 2018.–2019. aasta programm Kohtla-Järve linna tööstusterritooriumil ebameeldivate lõhnaallikate vähendamiseks.
Keskkonnajalajälg
Toodete elutsükli ja tootmistegevuse keskkonnamõjude parema hindamise eesmärgil algatati kontsernis 2018. aastal keskkonnajalajälje hindamise programm. Uue metoodika rakendamine võimaldab mõista toodete tootmise ja nende erinevates etappides tarbimise mõju keskkonnale ja võrrelda jalajälge teiste analoogsete toodetega turul. Meetodi rakendamine võimaldab elutsükli analüüsi kaudu vähendada toodete mõju keskkonnale.
Globaalse kliimamuutuse ennetamise meetmed
Me jagame globaalset muret kliimamuutuse pärast ja arvestame asjaoluga, et tootmistegevuse protsessis tekib märkimisväärne kasvuhoonegaasiheitmete maht, mis võib mõjutada kliimat ja luua klimaatilisi riske.
Globaalse kliimamuutuse ennetamise meetmete raames töötame välja järgneva tegevuskava, mis hõlmab:
- Korporatiivse kasvuhoonegaasiheitmete aruandlus- ja juhtimissüsteemi areng.
- Energiatõhususe ning energia- ja ressursisäästlikkuse programmid.
- Sihtmeetmed, mis on suunatud põlevkivigaasi ratsionaalsele kasutamisele, selle põletamismahtude kärpimisele ja atmosfääri saasteaineheitmete plaanipärasele vähendamisele.
Ettevaatuse printsiip
Mõju riskide vähendamist ümbritsevale keskkonnale ja tööohutuse suurendamist peab Viru Keemia Grupp strateegilise tähtsusega eesmärkideks. Hallates riske inimeste elule ja tervisele ning ökoloogilisi riske, juhindub kontsern ettevaatuse printsiibist. *
Selle põhimõtte rakendamine kontsernis kujuneb järgmiste lähenemisviiside alusel:
- ohutusnõuete tagamine kogu põlevkivi rikastamise protsessi vältel ja valmissaaduste realiseerimisel
- riskide juhtimine
- ökoloogilise mõju minimaliseerimine
- tööohutusnõuete täitmine, kontserni ettevõtete töötajate ja töövõtuorganisatsioonide töötajate tervishoiupoliitika ja nõuete täitmine.
Ettevõte töötab eesmärgipäraselt selleks, et tõsta tootlikkuse taset ja ökoloogilist ohutust, täita loodushoidu puudutava seadusandluse nõudeid ja vähendada plaanipäraselt ning efektiivselt tootmistegevuse negatiivset mõju ümbritsevale keskkonnale.
Töökaitse ja töötajate ohutus on Viru Keemia Grupi jaoks esmajärgulise tähtsusega. Kontserni eksisteerimisaja jooksul on omandatud suur vastutustundliku tegevuse kogemus, juurutatud on vastavad protseduurid ja praktikad. Käsitleme töökaitsealaste programmide finantseerimist mitte niivõrd kui kulusid, vaid kui investeeringut meie töötajate tervisesse ja heaolusse.
* Antud põhimõte moodustub rahvusvahelistes dokumentides järgmiselt: „Seal, kus eksisteerib tõsise või parandamatu kahju oht, ei saa puudulikke teaduslikke aluseid tuua põhjenduseks sellele, et lükata edasi ökonoomselt efektiivsete meetmete kasutamist keskkonnakahju ennetamiseks.“ (RIO DECLARATION ON ENVIROMENT AND DEVELOPMENT, June, 1992).
Keskkonnakaitse juhtimissüsteem
Üldine keskkonnapoliitika
Kontsernis on välja kujunenud ühtne keskkonnapoliitika, mis lähtub järgmistest põhimõtetest:
-
1.
Kasutame rahvusvahelisele standardile ISO 14001 vastavat keskkonnajuhtimissüsteemi.
-
2.
Identifitseerime ettevõtte tootmistegevusega kaasnevad ja keskkonnamõjud ning hindame nende vastavust seadustele ja teistele nõuetele.
-
3.
Oma igapäevases tegevuses järgime Eesti ning Euroopa Liidu õigusaktidest, konventsioonidest ja lepingutest tulenevaid nõudeid.
-
4.
Peame oluliseks ametiasutuste ja piirkonna elanike teavitamist ettevõtte tegevusest ja võimalikest mõjudest keskkonnale.
-
5.
Pöörame suurt tähelepanu säästva arengu edendamisele ettevõttes, selleks taaskasutame võimalikult suures koguses tootmisprotsessis tekkinud materjale ja jäätmeid.
-
6.
Teeme koostööd teadus- ja uurimisasutustega nii erinevate keskkonnaprobleemide lahendamisel kui ka uute tehnoloogiate väljatöötamisel.
-
7.
Innustame töötajaid keskkonnakaitsealaste teadmiste täiendamisel ning tervitame ja ergutame nende teadmiste rakendamist praktikas.
-
8.
Töötame põlevkivi väärindamise suunas, eesmärgiga luua uute põlevkivitoodete näol lisandväärtust.
Kontserni keskkonnajuhtimissüsteemi tulemuslikkust hinnatakse aruandluse ja analüüsi teel kvantitatiivsete keskkonnaalaste näitajate dünaamikas.
Suur osa Viru Keemia Grupi tütarettevõtetest kasutavad rahvusvahelist keskkonnajuhtimise standardit ISO 14001, kus on määratletud keskkonnajuhtimissüsteemi nõuded. Kontserni koosseisu kuuluvates ettevõtetes rakendatakse ka muid standardeid, nt ISO 9001, ISO 50001 ja OHSAS 18001. Rohkem infot tütarettevõtete standardite kohta leiad peatükist Rahvusvahelised juhtimissüsteemid.
Investeeringud keskkonnahoidu
VKG püüdleb oma tegevuses pidevalt efektiivistumise suunas. Eesmärk on põlevkivi maksimaalne väärindamine ehk ressursi potentsiaali täielik ärakasutamine. Keskkonna seisukohalt tähendab see ühe ühiku töödeldud põlevkivi kohta väiksemat keskkonnamõju ning suuremat sotsiaalset ja majanduslikku kasu. Leiame, et põlevkiviõli tootmise kestlikkuse tagamiseks peame investeerima parima võimaliku tehnoloogia arendamisesse ja keskkonnakaitsesse, osalema seadusaktide väljatöötamisel, teostama tootmis- ja keskkonnaseiret, optimeerima tootmist ja juurutama energiatõhusaid lahendusi.
Viimastel aastatel on keskkonnahoius ära tehtud suur töö. Ainuüksi aastal 2018 investeeris tütarettevõte VKG Oil ligi 10 miljonit eurot keskkonnamõjude vähendamise projektidesse. Samas Euroopa Liidu ja Eesti Vabariigi seadusandlus ning kasvavad tootmisvajadused seavad järjest suuremaid nõudmisi ja uusi kõrgemaid keskkonnaalaseid eesmärke kontserni ettevõtetele. 2018. aastal võeti vastu EL-i õigusaktid, millega reguleeritakse kasvuhoonegaaside heitkoguste kauplemist järgmisel perioodil (2021–2030). Samuti jätkus Keskkonnaministeeriumi tellitud Eesti keskkonnakasutuse välismõjude rahasse hindamise analüüsi koostamine, mille alusel hakatakse kontrollima Eestis kehtivat keskkonnatasude süsteemi. Samas 2018. aastal Vabariigi Valitsus otsustas jätta kehtivaks 2016. aastal väljatöötatud riigile kuuluvate maavarade kaevandamisõiguse tasumäärade arvutamise süsteemi. Lisaks võeti vastu Keskkonnatasude seaduse muudatus, mille tulemusena suureneb kohalikele omavalitsustele makstav ressursi- ja keskkonnatasude tulubaas.
VKG jagab investeeringud keskkonnahoidu kaheks osaks:
-
1.
Otseselt keskkonnamõju vähendavad investeeringud
-
2.
Kaudselt keskkonnamõju vähendavad investeeringud
Otseselt keskkonnamõju vähendavate investeeringute all on kajastatud sellised investeeringud, mis tagavad keskkonnamõju vähenemise kohe. Sinna alla kuuluvad kõik nn toruotsa investeeringud (püüdeseadmed), mahutiparkide renoveerimine, olemasolevate saasteallikate sulgemise või vähendamisega seotud investeeringud, jäätmete käitlemisega seotud investeeringud jms.
OTSESELT JA KAUDSELT KESKKONNAMÕJU VÄHENDAVAD INVESTEERINGUD (miljon eurot)
2014
8,38
47,3
55,7
2015
7.85
18.29
26,2
2016
14.32
6.12
20,4
2017
2.43
8.72
11,1
2018
1.01
8.42
9,5
- Otsesed
- Kaudsed
Otseselt keskkonnamõju vähendavad investeeringud
Viimastel aastatel on VKG otseste investeeringute põhieesmärk olnud võtta meetmeid lõhna vähendamiseks. 2017. aastal avaldati Keskkonnainspektsiooni tellimusel Eesti Keskkonnauuringute Keskuse poolt teostatud uuring „Välisõhu kvaliteedi, lõhnahäiringu ning saasteainete heitkoguste hindamine Kohtla-Järve linna Järve linnaosa piirkonnas“. Selle baasilt tellis VKG Oil täiendavad mõõtmised ning lõhnaainete modelleerimise oma tootmisterritooriumil. Saadud tulemustele toetudes koostas ettevõtte uue lõhnaaine esinemise vähendamise tegevuskava, mis näeb ette järgneva kahe aasta jooksul VKG poolt tegevusi kokku ca 1,1 miljoni euro ulatuses. 2018. aastal viidi ellu tegevuskava kolm punkti: suleti kuumenemiskolded poolkoksi prügilas, ühendati ühtsesse hingamissüsteemi raske- ja kerge-keskõli ettevalmistusseadme absorber ja õlilao absorber.
Samuti on oluline jäätmete ladestamisega seotud keskkonnamõjude vähendamine. Ohtlike jäätmete prügilas võeti kasutusele uudne ladestustehnoloogia, mis takistab prügila kehandist reostuse kandumist keskkonda. 2018. aastal jätkusid investeeringud antud valdkonda: ehitati torukonveier poolkoksi ja põlevkivituha transportimiseks ladestusalale. Sel moel on võimalik vältida autotranspordiga kaasnevat müra ning tolmamist. 2018. aastal valmis Hendrikson & Ko poolt koostatud „VKG Energia OÜ Põhja SEJ tuhaladestule rajatava uue ohtlike jäätmete prügila ühendamine riikliku prügilaga ja prügila uue sulgemislahenduse kasutuselevõtu keskkonnamõju hindamise aruanne“. Antud aruanne toetab uue prügila rajamist juba olemasoleva prügila kohale, mis võimaldab vähendada maakasutusega seotud mõjusid ning kasutatava tehnoloogia korral suletakse iga ladestatud tuha ja poolkoksi kihiga täiendavalt prügilakehandit.
Kaudselt keskkonnamõju vähendavad investeeringud
VKG investeerib pidevalt keskkonnasäästlike tehnoloogiate arendamisse ja säästva ressursikasutuse tõhustamisse. Uute tegevuste planeerimisel arvestatakse PVT nõuetega ning järjest karmistuvate keskkonnanormidega.
2017. ja 2018. aastal olid kaudsed investeeringud samas suurusjärgus. Üle 8 miljoni euro investeeriti tehnoloogia moderniseerimisse ning tootmisportsesside täiustamisse. 2018. aasta keskel teostati ulatuslikud VKG Oil AS-i Petroter 1 õlitehase uuendustööd. Need investeeringud võimaldavad tõsta kogu kontserni tootmisefektiivsust ning seeläbi maksimaalselt väärindada ressursse ning minimeerida heitmeid.
KESKKONNAKULUD (MILJON EUROT)
2014
65,46
2015
34,97
2016
28,14
2017
13,63
2018
15,81
Strateegiline tulevikuvisioon tööstuse mõju vähendamise kohta
Aastate 2012–2018 keskkonnahoiu põhisuunad on välisõhu heitmete emissiooni vähendamine, seda eriti väävliühendite ja ebameeldivat lõhna tekitavate saasteainete osas,ning sademe- ja reovete kvaliteedi parandamine ning puhastamistehnoloogiate täiendamine. Samuti tegeleme põlevkivi- ja koldetuha ladestamise küsimustega ning märgprügila sulgemisega seotud probleemidega ja otsime viise energiaefektiivsuse tõstmiseks.
Järgmise viie aasta peamised keskkonnaga seotud eesmärgid on:
- ebameeldivat lõhna tekitavate saasteallikate vähendamine sh lendavate orgaaniliste ühendite ja väävliühendite heite vähendamine;
- kontserni õhusaaste tõhusam ja kompleksne jälgimine ning tootmise laienemise mõju täpsem prognoosimine mudeli abil;
- väävliühendite heitkoguse ning kontsentratsiooni vähendamine;
- vanade ohtlike jäätmete prügilate sulgemine ja korrastamine, mille tulemusel väheneb pinna- ja põhjavee saastekoormus;
- tekkiva nõrg- ja reovee tõhusam puhastamine;
- säästlikum ressursikasutus: energiatõhususe parandamine, loodusressursside kokkuhoid, tõhusa koostootmise arendamine;
- kaevandamisega seotud mõjude minimeerimine ja täiendavate võimaluste väljaselgitamine aheraine maksimaalseks taaskasutamiseks;
- põlevkivitöötlemise PVT arendamine ja olemasoleva tootmise täiustamine.
2018. aastal viidi läbi järgmised uuringud:
- VKG Energia OÜ Põhja SEJ tuhaladestule rajatava uue ohtlike jäätmete prügila ühendamine riikliku prügilaga ja prügila uue sulgemislahenduse kasutuselevõtu keskkonnamõju hindamine;
- AS Enefit Kaevandused ja OÜ VKG Kaevandused maavara kaevandamislubade KMIN-053, KMIN-066 ja KMIN-199 muutmise ja pikendamise taotluse keskkonnamõju hindamine;
- Kontsernis tekkivate CO2 heitkoguste tõendamine ning süsteemi täiustamine;
- Muraka ökosüsteemi seire;
- Ojamaa kaevanduse piirkonna põhjavee ja pinnavee seire;
- Ahtme SEJ tuhaväljaku põhjavee seire.
Tööstusjäätmete käsitlus
Loodushoiutegevuse oluliseks suunaks on keskkonna tehnogeense koormuse vähendamine tootmis- ja tarbimisjäätmete tekke vähendamise arvel. Viru Keemia Grupp arendab tööstusjäätmete haldamise süsteemi, mis on suunatud jäätmevoogude liikumise optimeerimisele, ökoloogiliste tagajärgede ja nendega seotud rahaliste kulude vähendamisele ning võimalikult suure hulga jäätmete ärakasutamisele. Kõigil kontserni tootmisterritooriumidel teostatakse tootmis- ja tarbimisjäätmete eraldi kogumist.
Ohtlikud jäätmed
2017. aastal tõusis poolkoksi kogus kriisieelsele tasemele, kuna käivitati Kiviter-tehnoloogial põhinevad seadmed GGJ-4 ning GGJ-5. 2018. aastal suurenes poolkoksi kogus veelgi, kuna lisandus 1000 t gaasigeneraatorjaam.
Uus jäätmeliik – ohtlikke aineid sisaldav gaasipuhastusjääde (jäätmekoodiga 10 01 18*) lisandus VKG jäätmenimistusse 2017. aastal. Kuna Põhja SEJ loobus 2017. aastal tahkekütuse kasutamisest, siis ei klassifitseeru väävliärastusprotsessi tulemusena tekkiv jääk enam põlevkivituha alla. Seega kujuneb Põhja SEJ-s põhiliseks jäätmeliigiks väävliärastusprotsessi tulemusena tekkiv ohtlikke aineid sisaldav gaasipuhastusjääde.
2019. aastal viisid Tallinna Tehnikaülikooli Energiatehnoloogia instituuti ja Tartu Ülikooli Geoloogia osakond läbi põlevkivituhkade ohtlikkuse uuringu, milles leiti, et põlevkivituhk ei ole ohtlik jääde, kuid võrdluse huvides on need andmed siiski siin esitatud.
OHTLIKE JÄÄTMETE TEKE KONTSERNIS
| 2015 | 2015 | 2016 | 2017 | 2018 | ||
|---|---|---|---|---|---|---|
| Ohtlikke jäätmeid (milj. t) | 1,95 | 2,16 | 1,97 | 2,67 | 2,88 | |
| sh mahutite puhastamise jääke (t) | 330,92 | 509,6 | 27,74 | 5,0 | 50 | |
| sh põlevkivituhk (t) | 621 598,75 | 1 231 395,59 | 1 575 593,95 | 1 651 832,94 | 1 768 186,34 | |
| sh poolkoks (t) | 934 985,73 | 627 827,95 | 232 483,89 | 635 492,91 | 731 841,74 | |
| sh gaasipuhastus jäätmed (t) | 0 | 0 | 0 | 54 742,101 | 60 750,28 |
Alates 2011. aastast kuni 2015. aastani toimus ühe tonni toodangu kohta tekkivate ohtlike jäätmete koguse suhtarvu suurenemine. Põhjuseks on Petroteri tehnoloogia osakaalu suurenemine (töödeldakse ümber madalama kütteväärtusega ning kõrgema mineraalainete sisaldusega peenpõlevkivi) ning üleminek Ojamaa põlevkivile, mille mineraalainete sisaldus on samuti kõrgem. Kuna Petroteri protsessis kasutatakse madalama kütteväärtusega peenpõlevkivi, siis on ka toodetava õli kogus väiksem. See omakorda põhjustab suhtarvu suurenemist. Samas on Petroteri tehnoloogia puhul tegemist energiatõhusa tootmisega, mille energiaefektiivsus on ca 80%. See võimaldab tõhusamalt ära kasutada peenpõlevkivi potentsiaali, kui selle põletamine vaid elektrienergia tootmiseks. Vahemikus 2016–2018 on näha suhtarvu vähenemist. Seega on võrreldes 2015. aastaga vaatamata toodangu kasvule jäätmete kogused vähenenud, mis on tingitud VKG Oili tehtud investeeringust fenoolvee tekke vähendamisse tehnoloogiasse.
VKG OILI OHTLIKE JÄÄTMETE TEKE TOODANGUÜHIKU KOHTA (TONNI/TONNI)
2014
4,60
2015
4,80
2016
4,26
2017
4,10
2018
4,18
Aastal 2015 ladestati tahkeid jäätmeid 977 283 tonni, mis on ligi 13% enam kui eelneval aastal. 2016. a ladestati 1 846 710,52 tonni, mis on võrreldes varasemaga ligi 49% kõrgem. Viimasel kahel aastal põhjustas suuremat tuha tekkimist Petroter II ja Petroter III tehaste lisandumine.
Aastal 2017 ladestati kokku tahkeid jäätmeid 2 342 062,17 tonni, mis on 27% võrra rohkem kui eelmisel aastal. Koguse suurenemise tingis antud aastal poolkoksi koguse tõus kriisieelsele tasemele, kuna käivitati Kiviteri tehnoloogial põhinevad seadmed 4. GGJ ning 5. GGJ.
2018. aastal ladestati kokku jäätmeid 2 560 000 tonni. Seega suurenes jäätmete ladestamise kogus 9%. Viimase tingis asjaolu, et terve aasta jooksul töötas 1000-tonnine gaasigeneraator ning Petroteri tehaste võimsus suurenes.
JÄÄTMETE LADESTAMISE KOGUSED (TONNI)
2014
489 073
343 885
32 543
2015
205 933
741 045
25 253
2016
232 483
1 575 593
38 632
2017
635 492
1 651 832
54 736
2018
731 841
1 768 186
60 750
0
1 000 000
2 000 000
3 000 000
- Poolkoks
- Põlevkivituhk (Petroter)
- Põlevkivituhk (Energia)
- Gaasipuhastusjäätmed (Energia)
Tahkete jäätmete ladestamise tasu oli 2015. aastal ligikaudu 2 902 000 ja 2016 aastal 5 503 000 eurot ehk ligi 47% võrra kõrgem kui aasta tagasi. 2017. aastal tõusis jäätmete ladestamise eest makstav tasu 1 476 000 euroni ehk seega tõusis tasude summa 27% aastaga. 2018. aastal tõusis ladestamise tasu lähtuvalt ladestatud koguse suurenemisest 9%.
Siinkohal on näha otsest seost toodangumahu ja jäätmekoguste suurenemise vahel. Samas tuleb märkida, et ühe tonni toodangu kohta tekkivate ohtlike jäätmete koguse suhtarv on viimasel kahel aastal siiski vähenenud.
Viru Keemia Grupp kasutab ühte jäätmete ladestamise polügooni, mis paikneb Kohtla-Järve tööstusterritooriumil. Aruandlusperioodi jooksul ei selgunud sätestatud lubatud mõju normatiivide rikkumisi.
JÄÄTMETE LADESTAMISE TASUD(EUR)
2014
2 146 446,31
2015
2 902 256,52
2016
5 503 197,34
2017
6 979 345,27
2018
7 631 119,52
Mitteohtlikud jäätmed
Tekkivatest mitteohtlikest jäätmetest moodustab VKG-s suurema osa kaevanduses tekkiv aheraine (2018. aastal 2 299 000 tonni). Küll aga suunab VKG selle materjali täies mahus taaskasutusele. Suurem osa aherainest (2017. aastal ligi 2 miljonit tonni) leiab kasutust täitematerjalina, mida Ojamaa kaevandus toodab ning turustab sertifitseeritud tootena.
Kui aheraine välja arvata, siis tekkis 2018. aastal kontsernis mitteohtlikke jäätmeid 4 028 tonni. Võrreldes eelmise aastaga on kogus mõnevõrra suurenenud, peamiselt seoses vanametalli mahu suurenemisega. Koos laojäägiga suunati ringlusesse 3 900 tonni vanametalli.
MITTEOHTLIKE JÄÄTMETE TEKE KONTSERNIS (TONNI)
| 2014 | 2015 | 2016 | 2017 | 2018 | ||
|---|---|---|---|---|---|---|
| Mitteohtlikud jäätmeid (t) | 1 408 028 | 1 656 319 | 1 059 735 | 2 055 444 | 2 302 729 | |
| sh ehitus ja lammutuspraht | 749 | 560 | 351 | 459 | 513 | |
| sh olmejäätmed | 365 | 228,5 | 263,5 | 284 | 283 | |
| sh aheraine | 1 384 224 | 1 644 949 | 1 047 581 | 2 053 864 | 2 298 701 | |
| sh vanametall | 11290 | 6283 | 1486 | 763 | 3 136 |
Taaskasutatavad jäätmed
Taaskasutusse suuname peamiselt järgmised jäätmed:
- aheraine, mis suunatakse täitematerjalina müügiks ning taaskasutamiseks Aidu karjääris,
- fenoolvesi, mida kasutatakse fenoolfraktsioonide ja peenkeemia tootmiseks,
- vanametall, mis suunatakse tagasi ringlusesse.
2015. aastal kontserni poolt taaskasutusele suunatud jäätmete kogused suurenesid võrreldes eelmise aastaga ligi 4%. Suurenemine on toimunud põhiliselt põlevkivituha arvelt. Antud jäätmeliiki kasutati 2015. aastal VKG Energia tuhaprügila korrastamise projekti raames. 2016. aastal vähenes kontserni taaskasutus 43% võrra, kuna taaskasutustoimingud VKG Energia tuhaprügilas lõpetati. Enamiku taaskasutusest moodustas Petroteri protsessi fenoolvee puhastamine.
2017. aastal tõusis taaskasutus võrreldes eelmise aastaga 64%. See oli tingitud asjaoludest, et Petroteri protsessi fenoolvesi puhastati kogu mahus ning vaatamata aheraine koguse tõusule, suunati sellest 99% tootena täitematerjaliks.
2018. aastal tõusis taaskasutus teist aastat järjest, seekord 6%. Tõus oli jätkuvalt seotud aheraine taaskasutusse suunamisega 95% ulatuses. Seeläbi anname olulise panuse „Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016–2030“ lubjakivi killustiku sihttaseme saavutamisse.
TAASKASUTATAVAD JÄÄTMED (TONNI)
| 2014 | 2015 | 2016 | 2017 | 2018 | ||
|---|---|---|---|---|---|---|
| Taaskasutatavad jäätmed | 2 452,1 | 2 558,4 | 1 444,2 | 2381,5 | 2 526,7 | |
| sh fenoolvesi | 392 058 | 292 111 | 112 439 | 327 675 | 323 500 | |
| sh olmejäätmed | 365 | 228,5 | 263,5 | 284 | 283 | |
| sh fusse | 0 | 510 | 0 | 5 | 50 | |
| sh vanaõli | 0 | 1,1 | 0 | 0 | 0 | |
| sh poolkoks | 445 912 | 421 894 | 0 | 0 | 0 | |
| sh põlevkivituhk | 245 170 | 473 445 | 0 | 0 | 0 | |
| sh aheraine | 1 369 000 | 1 369 999 | 1 322 531 | 2 053 864 | 2 203 129 |
Tootmistegevuse protsessis viiakse läbi ökoloogiline monitooring, mis hõlmab saasteaineheitmete ja atmosfääriõhu mõõtmiste ja analüüsi läbiviimist, pinna-, põhja- ja pinnasevee monitooringut, pinnase monitooringut. Monitooringu tulemuste alusel töötatakse vajaduse korral välja ja viiakse ellu meetmed, mis on suunatud tootmistegevusest tuleneva mõju vähendamisele.
Välisõhu kaitse
Üks võtmesuundadest keskkonnale avaldatava mõju minimeerimisel on atmosfääriheitmete vähendamine kontserni tootmistegevuse protsessis.
CO2 heide
2017. aastal oli CO2 heitkogus 1 239 915 tonni ehk aastaga tõusis heitkogus 17%. Heitkoguse suurenemine on tingitud asjaolust, et kontserni ettevõtted on suurendanud tootmise mahtusid. Näiteks tõusis toodangu maht VKG Energial 7% ja VKG Oilil 41%.
2018. aastal oli võrreldes kahe eelmise aastaga CO2 heite koguse tõus tagasihoidlik jäädes alla 5%. Peamine suurenemine toimus VKG Oilis, kuna toodangu maht suurenes 6%.
CO2 KOGUSED (TONNI)
2014
527 014
43 971
278 675
483
2015
497 923
46 541
428 636
30
2016
451 342
34 851
565 541
967
2017
600 303
45 851
593 599
161
2018
586 074
39 998
666 372
4
0
500 000
1 000 000
1 500 000
- VKG Energia
- VKG Oil (Vana osa)
- VKG Oil (Petroter)
- VKG Soojus
2018. aastal oli eriheide viimase viie aasta madalaimal tasemel tänu efektiivsele käitamisele. Seda tõendab ka Petroteri tehaste kõrge keskmine energiaefektiivsus 90,5%.
Kuigi tootmismahu kasvuga kaasnes Petroter tehastest tuleneva CO2 heitkoguse suurenemine, siis graafikult kajastub, et nimetatud saasteaine eriheide tootmisühiku (MWh) kohta 2015. aastal vähenes, ning vahemikul 2016–2018 jäi sarnasele tasemele. Antud näitaja oli 2014. aastal halvem tulenevalt asjaolust, et Petroter II tehase käivitamisel esines raskusi stabiilse töörežiimi saavutamisega. 2015. aastal aga see probleem lahendati ning Petroter seadmete efektiivsus on võrreldes 2013. aastaga paranenud ligi 4%. Petroter III tehase puhul saavutati stabiilne režiim kiiremini ning hüppelist CO2 heite kasvu selle käivitamisega ei kaasnenud, küll aga on 2016. aastal näitaja mõnevõrra kõrgem kui 2015. aastal.
PETROTER TEHASTE CO2 ERIHEIDE TOOTEÜHIKU KOHTA (TONNI CO2/MWh)
2014
0,156
2015
0,114
2016
0,123
2017
0,113
2018
0,110
SO2 heide
2017. aastal moodustas kontserni tütarettevõtete summaarne SO2 heide 3 568 tonni ning 2018. aastal 3 823 tonni. Võrreldes 2015. aastaga on 2016. aasta heitkogus langenud ligi 68%. See saavutati tänu investeeringule väävlipüüdesüsteemide rajamisse VKG Energia Põhja soojuselektrijaama. 2017. ja 2018. aastal oli SO2 heide võrreldes 2015. aastaga kaks korda väiksem. Enamik SO2 heitest (2015. aastal ligi 85% kontserni summaarsest heitest) emiteeriti VKG Energias põlevkivi termilise töötlemise käigus tekkiva generaatorgaasi, poolkoksigaasi ning põlevkivi ja filtrikoogi põletamisel. VKG Oilis tekkis heide põhiliselt põlevkiviõli tootmisel kõrvalproduktiks olevate gaaside (generaatorgaasi, koksigaasi, separaatorgaasi) põletamisel põlevkiviõlide destillatsiooniseadmes ning elektroodkoksi tootmise seadmes ja Petroteri tehaste töö käigus.
SO2 HEIDE JA LUBATUD KOGUSED (TONNI)
2014
9 264
905
127
2015
6 596
967
229
2016
1 472
653
348
2017
2 202
947
419
2018
2 558
942
323
0
2 500
5 000
7 500
10 000
- VKG Energia
- Lubatud kogus (VKG Energia)
- VKG Oil (Vana osa)
- Lubatud kogus VKG Oil (Vana osa)
- VKG Oil (Petroter)
- Lubatud kogus VKG Oil (Petroter)
- VKG Soojus
- Lubatud kogus VKG Soojus
3 korda väiksem emissioon võrreldes aastaga 2015
2015. a saavutas VKG Energia SO2 eriheite näitaja ligi 22% vähenemise võrreldes eelneva aastaga. 2016. aastal paranes tulemus veelgi. Sel perioodil võeti kasutusele kaks uut väävlipüüde seadet, mistõttu on SO2 heide atmosfääri vähenenud. Jooniselt on näha, et 2018. aasta eriheide küll tõusis, kuid võrreldes 2015. aastaga on vähenemine siiski peaaegu kolmekordne. 2015. ja 2017. aastal olid tootmistasemed suures osas võrdsed ja seega on saavutatud oluline SO2 vähenemine.
VKG ENERGIA SO2 ERIHEIDE TOODANGU KOHTA (TONNI/MWh)
2014
0,0121
2015
0,0086
2016
0,0021
2017
0,0029
2018
0,0032
Vaatamata põlevkivi ümbertöötlemise ja tootmismahtude suurenemisele säilitasime VKG Oili SO2 eriheitme toodangu kohta 2014. aasta tasemel. VKG Energia SO2 eriheide toodangu kohta on püsinud stabiilsel tasemel aastast 2017.
VKG Oili tootmise SO2 eriheide õlitoodangu ühiku kohta on püsinud ajavahemikul 2014–2018 stabiilselt langevas trendis. Võrreldes 2014. aastaga nähtub, et aastal 2015 on eriheide vähenenud ligi 4%, 2016. aastal ligi 12%, 2017. aastal 16% ning 2018. aastal 12%. Tulemust saab seostada uute Petroteri tehaste osakaalu kasvuga tootmismahus.
VKG OIL SO2 ERIHEIDE ÕLITOODANGU KOHTA (TONNI/TONNI)
2014
0,0025
2015
0,0024
2016
0,0022
2017
0,0021
2018
0,0019
Õhusaastetasud
Aastani 2015 olid välisõhu saastetasud kasvavas trendis. Seda tingis eelkõige saastetasumäärade kasv ning tootmismahu suurenemine. 2016. aastal moodustas õhu saastetasu 0,64 miljonit eurot, mis on 3,2 korda väiksem kui 2015. aastal makstud summa. See on seotud SO2 heitkoguse vähenemisega tänu uue väävlipüüdesüsteemi kasutuselevõtule VKG Energia Põhja SEJ-s. Samuti seisati Lõuna SEJ, mis oli oluliseks SO2 allikaks. Mõju avaldas ka keskkonnatasude seaduse muudatus, mille kohaselt eemaldati tasude arvestamisest piirkonnapõhine koefitsient 1,5.
2017. aastal tõusis saastetasu võrreldes 2016. aastaga 27%. Selle põhjustas tootmismahtude suurenemisega kaasnev SO2 heitkoguse kasv. 2018. aastal õhu saastetasud jäid 2017. aastaga samale tasemele. Seega vaatamata tootmismahtude suurenemisele suudeti vähem saasteaineid keskkonda emiteerida.
ÕHU SAASTETASUD KONTSERNIS (EUR)
2014
2 105 686,59
2015
2 070 021,92
2016
646 327,30
2017
824 144,52
2018
805 374,82
Energiatarbimine ja energiatõhusus
Kontserni suurenev energiakasutus viimastel aastatel on seotud tootmistempo järjekindla kasvuga. Lähtudes kestliku arengu põhimõttest, plaanime parandada tootmise energiatõhusust ning töötame energiaressursside kasutamise vähendamise nimel.
Peamised eesmärgid energiasäästlikkuse ja energiatõhususe valdkonnas:
- kontserni ettevõtete energiatõhususe suurendamine, säilitades või suurendades töökindlust, ohutust ja tootlikkust;
- negatiivse keskkonnamõju vähendamine;
- taastumatute energiaressursside tarbimise vähendamine.
Elektri tarbimine
2016. aastal moodustas kontserni elektritarve kokku 163 481 MWh, 2017. aastal 199 572,34 MWh ning 2018. a 211 536 MWh.
ELEKTRIENERGIA TOOTMINE NING OST (MWh)
2014
216 527
115 319
2015
311 231
77 807
2016
351 822
67 337
2017
415 825
72 510
2018
465 805
28 527
0
200 000
400 000
600 000
- VKG Energia elektrienergia toodang
- Ost Eesti Energialt
2017. aastal kontserni omatarve suurenes oluliselt, kuna kaks Kiviteri tüüpi tehast alustas uuesti tööd. Samas tuleb välja tuua, et Petroteri tehaste elektrienergia tarve on langenud vaatamata toodangumahu suurenemisele. Oluline tõus oli VKG Energia omatarbes, mis on ilmselt seotud uue katla ja turbiini ehitustöödega.
Kontserni 2018. aasta omatarve jäi samale tasemele vaatamata 1000-tonnise gaasgeneraatorjaama töösse lisamisele. Võrreldes varasemate aastatega tõusis oluliselt VKG Energia elektrienergia toodangu osakaal elektrienergia tarbimises.
VKG ELEKTRIENERGIA TARBIMINE JA AVATUD TURULE MÜÜK (MWh)
2014
110 966
17 032
3 738
522
150 839
48 747
2015
128 332
21 310
4 391
416
176 534
58 054
2016
163 932
24 471
2 392
975
163 481
63 905
2017
166 146
41 647
4 002
4 002
199 572
76 768
2018
94 684
103 090
2 424
3 727
211 536
78 870
0
200 000
400 000
600 000
- Müük VKG Elektrivõrgud
- Müük BES ja Eesti Energia OÜ-le
- Kaod
- Elektrienergia müük kontsernivälistele ettevõtetele
- VKG kontserni tarbimine
- VKG Energia omatarve MWh
Aastatel 2015 ja 2016 suurenes VKG Oili elektritarbe puhul oluliselt Petroteri tehaste osakaal. Kui 2014. aastal oli see näitja 38%, siis 2015. aastal oli see kasvanud kuni 53%-ni VKG Oili summaarsest elektri tarbimisest ning 2016. aastal tõusis see tasemele 82%. Põhjuseks on asjaolu, et Petroter II ja Petroter III tehased saavutasid tavarežiimi. Kuigi tootmismahu suurenemisega kaasnes suurem elektritarve, jäi elektrienergia erikulu (kW/tonni) toodetud põlevkiviõli ühiku kohta võrreldes eelmise aastaga samale tasemel. Seega on jätkuvalt tagatud sama efektiivne tootmine.
2017. aastal VKG Oili elektritarbimine mõnevõrra tõusis. Elektritarbimise erikulu (kW/tonni) toodetud põlevkiviõli ühiku kohta aga langes 24%. Seega on 2017. aastal olnud oluliselt suurem põlevkiviõli tootmismaht, kuid elektrienergiat on suudetud samal ajal oluliselt säästlikumalt kasutada.
2018. aastal tõusis elektri tarbimise erikulu põlevkiviõli ühiku kohta. See on tingitud 1000-tonnise gaasgeneraatorjaama käivitamisest ja üleminekust autotranspordilt konveiertranspordile.
VKG OIL KIVITER JA PETROTER TEHASTE ELEKTRITARBIMINE (MWh)
2014
56 353
34 743
2015
41 042
69 921
2016
19 870
95 512
2017
34 681
89 976
2018
50 000
96 440
0
50 000
100 000
150 000
- Elektri tarbimine Kiviter
- Elektri tarbimine Petroter
VKG Energia tarbis 2015. aastal elektrit 41 204 MWh ja 2016. aastal 44 869 MWh. Elektrienergiat toodeti vastavalt 311 232 MWh ja 351 822 MWh. Võrreldes 2014. aastaga on VKG Energia energiatoodangu puhul suurenenud elektri ning vähenenud soojuse ja auru osakaal. Soojuse ja auru tootmise mahu määrab turunõudlus. Ettevõte on suutnud turuolukorrale reageerida ning suunata ülejäänud ressurss elektri tootmiseks.
2017. aastal tarbis VKG Energia elektrit omatarbeks 49 631 MWh, mis küündib 2014. ja 2015. aasta tasemele. Viimane on tingitud ilmselt asjaolust, et 2017. aastal rajati ja võeti kasutusele Põhja SEJ uus katel ning turbiin. Sarnaselt 2016. aastaga jätkus elektri osakaalu kasv energiatoodangust ning see oli kahe viimase aasta võrdluses kasvanud - 18%.
2018. aastal kasvas VKG Energia elektri omatarve 2015. aasta tasemele ning elektri tootmise maht suurenes 12%. Antud tõus on seotud sellega, et Põhja SEJ uued võimsused töötasid esimest korda terve aasta.
VKG ENERGIA ELEKTRI JA SOOJUSE TOOTMINE (MWh)
2014
156 927
390 775
216 527
2015
134 246
320 858
311 231
2016
62 329
275 323
351 822
2017
73 829
263 678
415 825
2018
313 542
211 144
465 805
0
250 000
500 000
750 000
1 000 000
- VKG oma tarbeks soojus ja aur
- Välistarbijatele soojus ja aur
- Elektrienergia toodang
Aastatel 2015 ja 2016 hakkas VKG Energia oluliselt rohkem tarbima Petroteri gaasi. Kui 2014. aastal moodustas nimetatud gaas kütuste summaarsest tarbest ligi 29%, siis 2015. aastal juba 50% ja 2016. aastal 70%. See oli põhjustatud Petroter II ja III tehase käivitamisest, mistõttu tekib enam Petroteri gaasi, mis suunatakse järgnevalt soojuse ja elektri tootmiseks VKG Energiasse. Samal põhjusel on suurenenud ka Petroterist saadud auru kogus. Generaatorgaasi sisend on aga vähenenud seoses VKG Oili Kiviteri vabrikute tootmismahu muutustega.
Soojus- ja elektrienergia tootmise sisendist moodustas 2017. aastal jätkuvalt kõige suurema osa poolkoksigaas, mis jäi samale tasemele võrreldes 2016. aastaga. Samas võrreldes eelmise aastaga suurenes generaatorgaasi kogus kolm korda, mis tulenes Kiviteri tehnoloogial töötavate vabrikute käivitamisest. 2017. aasta neljandas kvartalis loobuti tahkekütuste põletamisest ja mindi üle gaasikütuste põletamisele.
2018. aastal suurenes tarbitavate kütuste maht 8%. Peamiselt suurenes generaatorgaasi maht, mis on otseses seoses 1000-tonnise generaatorjaama töösse laskmisega.
VKG ENERGIA KÜTUSTE TARBIMINE (TKT ÜHIKUTES)
2014
51 872
10 372
96 224
438
4 640
17 455
2015
110 115
7 213
57 572
310
1 630
41 343
469
2016
165 926
469
20 984
407
643
45 710
0.28
2017
163 808
112
64 652
346
218
45 160
0.28
2018
168 001
73 597
126
55 569
0
100 000
200 000
300 000
- Petroter gaas
- Filtrikook
- Generaatorgaas
- Maagaas
- Põlevkivi
- Petroterist saadud aur 34 bar
- Killustik
Veeressursside kasutamine
Ligipääs veevarule, puhta veega ökosüsteemide arukas juhtimine on inimeste tervise, keskkonna säilitamise ja kestva arengu seisukohalt kriitiliselt olulised. VKG lähtub oma tegevuse raames veeressursi ratsionaalsest kasutamisest ja võtab kasutusele meetmed selle kaitsmiseks ja korvamiseks. Kontsern teeb regulaarset järelevalvet veekaitsepiirkondade pinnavee, allikavee ja reovee üle ning hindab oma tegevusvaldkonnas veekogude seisukorda.
Vee tarbimine
2016. aasta vee tarbimine oli ligi 4 550 000 m3, mis on eelmise aastaga võrreldes 375 000 m3 vähem. Vähenemine toimus tänu uue tuhaladestamismetoodika kasutuselevõtule, mis võimaldab järvevee asendamist tootmisprotsessist väljunud reoveega.
Vee tarbimine terve kontserni peale oli 2017. aastal ligi 4 957 000 m3, küündides 2015. aasta tasemele. Antud veetarbimise kasv oli tingitud tootmisvõimsuse taastumisest (Kiviteri tehnoloogial põhinevate vabrikute käivitamine). Tuha ladestuseks kasutati tootmisprotsessis väljunud reovett, mis vastavalt metoodikale võimaldab järvevett säästlikumalt kasutada.
2018. aastal oli vee tarbimine kontsernis 5 352 000 m3, mis on viimase viie aasta suurim tarbimise maht. See on otseselt seotud Ojamaa kaevanduse tootmisvõimsuse mahu kasvuga. Tulenevalt õhu temperatuurist ning sademetest oli suurem vajadus tootmisprotsessides rakendada jahutust.
VEETARBIMINE KONTSERNIS (m3)
2014
3 670 604
55 901
35 528
2015
4 818 566
55 116
51 775
2016
4 491 059
36 011
22 772
2017
4 882 273
42 187
32 316
2018
5 253 571
16 999
81 465
0
200 000
400 000
600 000
- Järvevesi
- Põhjavesi
- Kaevanduse vesi
Veeheide
Kontserni veeheide 2016. aastal oli kokku 14 970 000 m3. Sellest ligikaudu 80% (ca 13 miljonit m3) tulenes kaevandustest. Sademete hulk suurenes ning ühtlasi tõusis ka heitvee hulk VKG Oili territooriumil (sademeid Jõhvi meteojaama andmetel 115%). Samas vähenes kaevandusvee hulk 16% ning reovee hulk 12%.
2017. aastal oli kontserni veeheide kokku 20 190 000 m3, antud vee koguse suurenemise 40% võrra tingis VKG Kaevanduste veeheidete suurenemine. VKG Kaevandustel tekib Ojamaa ja Sompa kaevandustes kaevandusvesi, mis tuleb keskkonda suunata. Kaevandusvee puhul pole tegemist reoveega ning settebasseinist väljavoolu suunatud vesi vastab keskkonna kvaliteedi nõuetele. Samuti suurenes heitvee hulk VKG Oili territooriumilt. Viimased kaks olid ilmselt seotud asjaoluga, et teist aastat järjest oli sademete hulk üle normi (sademeid Jõhvi meteojaama andmetel 106%).
VKG veeheide 2018. aastal oli 22 627 000 miljonit m3, peamiselt on suurenemine seotud Ojamaa kaevanduse kaevandusvee mahu suurenemisega. Kaevandusvee maht on tingitud kaeveala suurenemisest. Samas heitvee hulk VKG Oili territooriumilt ning reovee maht oli viimase viie aasta madalaimal tasemel.
VEEHEIDE KONTSERNIS (m3)
2014
1 115
1 320
14 381
2015
1 112
1 312
12 995
2016
975
1 433
12 558
2017
727
1 773
17 692
2018
571
1 117
20 938
0
10 000 000
20 000 000
30 000 000
- Reovesi
- Sadevesi
- Heitvesi kaevandusest (settebasseinist)
Vee keskkonnatasud
2015. aastal toimus kontserni vee keskkonnatasude vähenemine ligi 3,5% ja 2016. aastal 4,7% võrra. Selle põhjuseks on eelkõige VKG Kaevanduste heitvee mahu vähenemine võrreldes varasemate aastatega. 2017. ja 2018. aastal tõusis vee keskkonnatasu (vastavalt ligi 30% ja 12%), mis on peamiselt põhjustatud Ojamaa kaevanduse vajadusest pumbata välja vett seoses allmaakaevanduse laienemisega.
VEE ERIKASUTUSTASU JA HEITVEE SAASTETASU (EUR)
2014
103 924
17 951
815 423
2 249
2015
112 535
34 294
759 982
1 290
2016
106 363
14 985
741 808
3 622
2017
118 810
19 925
1 083 865
3 938
2018
115 988
12 735
1 269 943
2 148
0
500 000
1 000 000
1 500 000
- VKG Energia
- VKG Oil
- VKG Kaevandused
- VKG Soojus
Kontserni suurimad lõpetatud ja tegemisel olevad keskkonnaprojektid
Lõhna vähendamise tegevuskava
VKG Oil koostas ja esitas 2017. aastal Keskkonnaametile uue lõhnaaine esinemise vähendamise tegevuskava. Selle väljatöötamiseks ning käitise lõhnaaine heitetaseme kaardistamiseks teostati ettevõttesisene lõhnaaine mõõtmine ja modelleerimine. Toetudes uuringutele ning tehnoloogilise personali erialastele teadmistele määrati lõhnaaine vähendamise meetmed ning investeeringute kava 1,1 miljoni euro ulatuses. Lõhnakavas on viis suurt meedet ning nende realiseerimisega tegeleb ettevõte 2018.–2019. aastal. 2018. aastal viidi lõpuni kuumenemise kollete summutamise projekt. See võimaldab tulevikus vähendada lõhnahäiringut prügilas ja parandab välisõhu kvaliteeti. Samuti ühendati ühtsesse hingamissüsteemi raske- ja kerge-keskõli ettevalmistusseadme absorber 200 ja õlilao absorber 40.
Ladestamisalad ehk prügilad
2007. aastal valmis uus kõikidele keskkonnanõuetele vastav poolkoksiprügila, mille ladestamistehnoloogia abil välistatakse sadevee infiltreerumine prügila kehasse. Tekkiv nõrgvesi kogutakse eraldi veetihedasse basseini ning puhastatakse vajadusel regionaalses reoveepuhastis. Tänu spetsiaalsetele kalletele on sadevee ja prügila pinna kontaktaeg minimaalne, mis omakorda aitab vältida sadevee reostumist. 2012. aastast kuni 2013. a suveni toimus vanade ohtlike jäätmete prügilate korrastamine, mille käigus muudeti need veetihedaks. 2015. aastal suleti nõuetekohaselt VKG Energia tuhaväljak. Vanade prügilate korrastamine minimeerib nende keskkonnamõju.
2016. aastast alates on kasutusel uus ladestamise metoodika. Põlevkivituhka ladestatakse niisutatult, mille tulemusena tekib ladestusalale tsementeerunud monoliitne katend, mis takistab prügila kehast reostuse liikumist ümbritsevasse keskkonda. Sel moel on võimalik saavutada vettpidav prügila pind, mis vähendab nõrgvee teket. Samuti välistab see tulevikus kuumenemiskollete tekkimist prügila kehandis.
2017. aastal hakati ehitama VKG Oili torukonveierit, mis võimaldab 2018. aasta algusest transportida Kiviteri tootmises tekkiv poolkoks kinnises süsteemis otse ladestusalale. Süsteem vähendab autotranspordiga vedude hulka, mis omakorda oluliselt väheneb nii tolmu kui ka heitgaaside heidet.
2016. aastal koostas VKG Oil prügila kuumenemiskollete summutamise tehnilise lahenduse projekti ning 2017. aastal alustati ettevalmistavaid töid projekti realiseerimiseks. Projekti valmides väheneb tulevikus prügilas lõhnahäiring ja paraneb välisõhu kvaliteet.
Soojuselektrijaama atmosfääriheite vähendamine
2017. aastal ehitati VKG Energias gaaside põletuseks uus, efektiivsema põletusrežiimiga gaasikütuse aurukatelning selle tulemusena on katlast väljuvas heitgaasis madalam saasteainete sisaldus.
Põlevkivibituumeni identifitseerimine ja omaduste uurimine
VKG Oil teostas Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) kaasabil projekti „Põlevkivibituumeni identifitseerimine ja omaduste uurimine“. Projekti eesmärk oli saada põhjalikum teave põlevkivibituumeni koostisest ning selle alusel uurida materjali omadusi ja võimalikke mõjusid inimese tervisele ja keskkonnale. Projekt aitab välja töötada asjakohased ning adekvaatsed riskijuhtimismeetmed, mis võimaldavad ohjata või vältida põlevkivibituumeni kasutamisest tulenevaid riske. Samas on projektil ka täiendav väärtus, kuna see toetab põlevkivi kasutusahela pikendamist ning lisaks otsesele toodangule (põlevkiviõli) ka täiendavate materjalide tootmist.
Kohtla-Järve – Ahtme soojustorustik
2017.–2018. aastal tegeles VKG Soojus aktiivselt soojustorustike rekonstrueerimisega. Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusel viidi ellu kaks projekti, mille raames uuendati kokku ligi 10 km amortiseerunud soojustorustikke. Selle tulemusena vähenevad renoveeritud piirkonnas kaugküttesüsteemi soojakaod. Väiksemad trassikaod tähendavad ühtlasi, et väheneb ka põletatava kütuse kogus ja koormus keskkonnale.
Uus kõikidele PVT nõuetele vastav soojustorustik, mis võimaldab lisaks Kohtla-Järve Järve linnaosale kütta ka Ahtme linnaosa ning Jõhvi linna, valmis 2013. aasta alguses. Tänu soojustorustikule sai võimalikuks tunduvalt suurendada VKG Energia soojus- ja elektrienergia koostootmise efektiivsust ning võimalikult tõhusalt kasutada ära kogu põlevkivi töötlemise käigus tekkiv jääksoojus. Samuti võimaldas uue soojustorustiku valmimine sulgeda vana, keskkonnanõuetele mittevastava Ahtme soojuselektrijaama. Soojustorustike renoveerimisse investeeriti täiendavalt ka 2016. aastal.
Mahutiparkide rekonstrueerimine ja püüdeseadmed
Vedelate põlevkiviõlitoodete ladustamiseks kasutatakse tootmisterritooriumil asuvaid mahutiparke. Kokku on meil 23 mahutit, mille üldmahtuvus on suurem kui 30 000 m3. Kütuste ladustamise loogika on lihtne – mida hermeetilisem reservuaar, seda vähem heitmeid. VKG lõpetas mahutipargi ehituse kümme aastat tagasi. Ehituse käigus paigaldati püüdeseadmed põlevkiviõlide lattu ja destillatsiooniseadmesse. Nimetatud tööde tulemusel vähenes oluliselt süsivesinike ja fenoolide emissioon. 2009. aasta lõpus valmis põlevkiviõlide mahutipargis püüdeseade ehk absorber, mis seob kuni 70% lenduvatest orgaanilistest ühenditest. 2013. aasta alguses likvideeriti täielikult lenduvate orgaaniliste ühendite heide destillatsiooniseadme mahutipargi absorberist. Lisaks nimetatud meetmetele monteeriti kaubaõlide lao mahutite absorberile termokatalüütiline puhastusseade, mis võimaldab mahutitest väljuvaid lenduvaid süsivesinikke veelgi efektiivsemalt vähendada. Rekonstrueerisime ka teiste seadmete mahutipargid ning muutsime paigaldatud püüdesüsteemid efektiivsemaks. Investeeringud mahutiparkide ehitamisele ja täiustamisele ületasid 3,1 miljonit eurot.
2018. aastal ühendati ühtsesse hingamissüsteemi õlilao absorber 40, mille tulemusena väheneb lõhnahäiringut põhjustavate ainete tase piirkonnas.
Põhja SEJ väävliärastuse süsteem
2016. aasta oktoobris valmis VKG Energia Põhja soojuselektrijaamas kolmas väävlipüüdeseade. Kolm püüdeseadet on ühendatud ühtseks süsteemiks kuhu suunatakse jaama kõigi katelde suitsugaas. See ainulaadne lahendus võimaldab paindlikult reguleerida väävliärastussüsteemi tööd ning ka ühe püüdeseadme rikke korral on suitsugaaside puhastus tagatud. Tulemusena näeme, et 2016. aastal paranes Kohtla-Järve välisõhu kvaliteet oluliselt ja summaarne SO2 heitkogus vähenes võrreldes eelneva aastaga ligi 70%.
Konveierlahendused tooraine ja jäätmete logistikas
Ojamaa konveier
Märkimisväärne keskkonnaprojekt on 2010.‒2012. aastal VKG Kaevanduste rajatud põlevkivi lintkonveier Ojamaa kaevandusest Kohtla-Järve tööstusterritooriumini. 12,5 kilomeetri pikkuse maapealse konveieriga jõuab tooraine kaevandusest Petroteri ja Kiviteri põlevkiviõlitehasteni. Pikemalt saad lugeda siit (siia link https://www.vkg.ee/SAA2015-2016/#keskkond)
Tuhaärastuskonveier
Arvestades põlevkivi koostist (40% mineraalset osa) tekib Petroteri tehnoloogial põlevkiviõli tootmisel reaktoris toimuva pürolüüsi tulemusena lisaks auru-gaasi segule ka arvestatavas koguses tuhka. Jääkainena tekkinud põlevkivituhk ladestatakse VKG tootmisterritooriumil asuvale ladestusalale. 2015. aastal avasime koos kolmanda Petroter põlevkiviõlitehasega ka järelniisutussõlmega tuhaärastuskonveieirite kompleksi, mille maksumus ületas 10 miljonit eurot. Konveier veab põlevkivituhka kolmest Petroter tehasest ladestamisalale. Konveier aitab oluliselt vähendada autotranspordist tulenevat keskkonnakoormust. Pikemalt saad lugeda siit (link https://www.vkg.ee/SAA2015-2016/#keskkond)
Petroter õlitehased
2009. aastal valmis esimene Petroteri õlitehas, mis võimaldab õli tootmiseks ära kasutada ka peenpõlevkivi. Tehas on varustatud mitmete keskkonna kaitseks vajalike seadmetega. Korstnale on paigutatud suitsugaaside pidevseireseade, mis võimaldab jälgida atmosfääri paisatavate saasteainete kontsentratsiooni ning kõrgendatud heidete korral viivitamatult reageerida. Tehas on varustatud katel-utilisaatoriga, mis on ette nähtud jääkgaaside utiliseerimiseks ning utiliseerimise käigus tekkiva jääksoojuse ärakasutamiseks. Samuti on tehases põlevkivi töötlemise käigus tekkiv tahke jääde keskkonnasäästlikum, kuna tekkiva tuha orgaanikasisaldus on tunduvalt madalam ja vastab seadustega kehtestatud nõuetele.
Aastal 2016 käivitati edukalt ka Petroteri II ja III tehas, mis on oma põhiprotsessi poolest esimese Petroteriga analoogsed, kuid neid on täiendatud mitmete säästva ressursikasutuse ja keskkonnakaitse printsiipi järgivate meetmetega.
- Täiustasime katel-utilisaatorit, mis võimaldab veelgi efektiivsemalt utiliseerida suitsugaasides sisalduvat orgaanikat ja süsinikoksiidi.
- Täiustasime seadmeid (katel-utilisaator, tuhasoojusvaheti, aerofontäänkatel) nii, et saame veelgi efektiivsemalt ära kasutada tootmisprotsessis tekkivat jääksoojust, tootes sellest auru ning küttevett.
- Lisasime põlevkiviõli tootmisahelasse peendispersse tuharikka kütuse (põlevkivi puhastamise jääk) ja tsirkulatsiooniõli segamise sõlme, mis võimaldab suunata põlevkivi puhastamise jääki tagasi protsessi ning kaob vajadus selle transportimiseks ning vaheladustamiseks. Kinnises süsteemis töötlemine vähendab transpordiga kaasnevat keskkonnaheidet.
Kokkuvõtvalt võib märkida, et Petroter II ja III juures on tehtud üle saja väiksema või suurema muudatuse, mis kõik teenivad põhieesmärki – saavutada tõhusamini toimiv protsess. Selle tulemusel saab väiksemast hulgast toorainest toota rohkem toodet, mis omakorda vähendab ka heitmetaset. Samuti võimaldavad muudatused maksimaalselt kasutada protsessis tekkivat soojusenergiat ja vähendada korraliste hoolduste ning seisakute arvu. Tehtud parandused muudavad protsessi stabiilsemaks, efektiivsemaks ja keskkonnaohutumaks.
2017.–2018. aastal viisime läbi ulatuslikud remondi-ja uuendustööd Petroter I tehases, sealhulgas rekonstrueerisime katel-utilisaatori. Teostatud muudatused toetavad taas maksimaalse efektiivsuse saavutamise eesmärki.
Põlevkiviõlide filtreerimise seade
VKG Oilis töötab põlevkiviõlide filtreerimise seade. Protsessi juurutamine võimaldab likvideerida mitmed õhuheitmete allikad, vähendada emissiooni ja toodangukadusid. Uue tehnoloogiaskeemi rakendamise tulemusel ei teki enam ohtlikke vedelaid jäätmeid – fuusse, vaid protsessi käigus saadakse peendispersne tahkekütus – filtrikook.
Õlitustamisseadme rekonstrueerimine
Territooriumi vett põlevkivi töötlemise jääkidest puhastava õlitustamisseadme rekonstrueerimisele suunasime rohkem kui 2,5 miljonit eurot. Uued flotatsiooniseadmed võimaldavad eelpuhastada tööstuslikku reovett ja tagada nõutav veekvaliteet õliärastussõlme väljavoolus. Seadmete täiustamine lubas kõrvaldada mitu õhuemissioonide allikat, mille tulemusena vähenesid ebameeldivad lõhnailmingud.
Vedelate jäätmete asemel filtrikook
Tänu põlevkiviõlide filtreerimise seadme kasutuselevõtule likvideeriti mitmed õhuheitmete allikad ning vähendati emissiooni ja toodangukadusid. Uue tehnoloogiaskeemi rakendamise tulemusel ei teki enam ohtlikke vedelaid jäätmeid – fuusse, vaid protsessi käigus saadakse nüüd peendispersne tahkekütus – filtrikook.
