Ärijuhtimine

VKG ärijuhtimise süsteem võimaldab kontsernil järgida jätkusuutliku arengu põhimõtteid kõigis etappides, alates äristrateegia väljatöötamisest kuni reaalse äritegevuseni. Ärijuhtimise süsteem vastab seadustele ja muudele nõuetele ning ettevõtte sisestandarditele. Selles valdkonnas joondub ettevõte maailma parimate kogemuste ja edukamate praktikate järgi.

Äriühingu juhtimise hea tava

Viru Keemia Grupp järgib oma tegevuses äriühingu juhtimise häid tavasid. Äriühingu juhtimise hea tava on mõeldud järgimiseks eelkõige ettevõtetele, kelle aktsiad on võetud kauplemiseks Eestis tegutsevale reguleeritud turule, kuid on soovituslik lisaks teistele avaliku huviga ettevõtetele. Viru Keemia Grupi eesmärgid on heast äritavast kinnipidamine ning äriühingu tegevuse läbipaistev kajastamine, mistõttu on säästva arengu aruandes pühendatud peatükk äriühingu juhtimise hea tava kirjeldamisele.

Ärijuhtimise aluspõhimõtted

otsuste vastuvõtmine järjepidevuse ja kollegiaalsuse alusel,
progressiivne ja läbipaistev dividendipoliitika,
innovaatilised tehnoloogiad,

avatus ja info läbipaistvus,
korruptsiooni vältimine kõigis selle ilminguis,
koostöö huvitatud pooltega,

eetiliste normide ja inimõiguste järgimine,
järjepideva arengu tagamine,
korporatiivne vastutus.

Ärijuhtimise prioriteedid

integreeritud riskijuhtimis- ja sisekontrollisüsteemi areng,
ettevõtte hea maine säilitamine,

sotsiaalsete aspektide, tööstusliku ja ökoloogilise ohutuse küsimuste integreerimine strateegiasse ja praegusesse töösse,
toodangu ja teenuste kõrge kvaliteedi tagamine,

läbipaistvus ja avatus.

Aktsia ja aktsiakapital

2018. a 1. jaanuari seisuga oli VKG aktsiakapitali nimiväärtuseks 6 391 164,21 eurot. Aastatel 2008–2018 aktsiakapitalis muudatusi toimunud ei ole. Viru Keemia Grupi aktsiad ei ole noteeritud väärtpaberibörsil.

Ettevõttel on neli aktsionäri ning nende osalus oli 1. jaanuari 2019 seisuga järgmine:

Üldkoosolek. Aktsionäride õiguste teostamine

Viru Keemia Grupi kõrgeim juhtimisorgan on aktsionäride üldkoosolek. Üldkoosolekud on korralised ja erakorralised. Üldkoosoleku pädevus on sätestatud äriseadustikus ning VKG põhikirjas.

Üldkoosoleku kutsub kokku VKG juhatus. Teade aktsionäride korralise üldkoosoleku kokkukutsumise kohta edastatakse aktsionäridele vähemalt kolm nädalat ja erakorralise koosoleku kokkukutsumise kohta vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist. Majandusaasta aruanne on aktsionäridele kättesaadav vähemalt kaks nädalat enne üldkoosoleku toimumist.

Aktsionäride üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid, kui koosolekust võtab osa üle 50% aktsiatega esindatud häältest.

Aktsionäride aasta üldkoosolek, kus kinnitati 2018. aasta majandusaruanne, toimus 26. juunil 2019 ning sellest võttis osa 100% aktsiatega esindatud häältest. Aktsionäride üldkoosolekul võeti vastu järgmised otsused:

kinnitada 2018. aasta majandusaruanne;
maksta 2018. aasta eest dividende 1 200 000 eurot;
jaotamata kasumi jääk peale kasumi jaotamist on 283 043 086 eurot.

VKG organisatsioonilised muudatused 2018. aastal

Aruandlusperioodi jooksul toimus kontsernis kaks muudatust.

Märts 2018
Muudatused tütarettevõtete juhtkondades

Märtsi lõpus toimusid muudatused ettevõtete VKG Elektrivõrgud ja VKG Soojus juhtkondades. Eelnimetatud tütarettevõtete juhid Tarmo Tiits ja Aleksandr Šablinski lahkusid juhatuse liikme ametikohalt. Ettevõtte VKG Elektrivõrgud uueks juhatuse liikmeks sai Ivo Järvala ning VKG Soojusel Andres Klaasmägi.

Oktoober 2018
Tütarettevõtte ärinime muudatus

Eesmärgiga koondada kontserni logistikateenuste osutamine ühte äriühingusse ja seeläbi suurendada antud ärivaldkonna läbipaistvust, pakub 1. oktoobrist logistikateenuseid VKG Transpordi asemel VKG Logistika. Muudatus ei toonud kaasa töötajatega sõlmitud töölepingute tingimuste (palk, puhkuse kestus, tööstaaž, ametinimetused jms) muutmist, need jäävad kehtima senistel tingimustel. Ettevõtet jäi juhtima juhatuse liige Anton Nõomaa.

Juhatus. Koosseis, ülesanded ja tasustamine

Emaettevõtte juhtimine

Viru Keemia Grupp ASi juhatus koosneb viiest liikmest: juhatuse esimees, juhatuse aseesimees ja tehnikadirektor, finantsdirektor, VKG Kaevanduste juhatuse liige ning VKG Oili juhatuse liige.

Kolm juhatuse liiget – Ahti Asmann, Meelis Eldermann ja Jaanis Sepp – juhivad kontserni tööd tervikuna ning kuuluvad tütarettevõtete nõukogudesse.

Kaks juhatuse liiget – Margus Kottise ja Nikolai Petrovitš – on kontserni strateegiliselt kõige tähtsamate ettevõtete juhid.

Juhatuse ülesanne on VKG majandustegevuse igapäevane juhtimine ning äriühingu esindamine.

Kõikides kontserni õigustoimingutes esindavad ettevõtet kaks juhatuse liiget koos, kusjuures üks nendest peab olema kas juhatuse esimees või aseesimees.

Juhatuse liikmete volituste algusajad

Ahti Asmann
juhatuse esimees alates 21.09.2015
Margus Kottise
juhatuse liige alates 09.05.2000
Meelis Eldermann
juhatuse aseesimees, tehnikadirektor alates 06.03.2008
Nikolai Petrovitš
juhatuse liige alates 16.11.1999
Jaanis Sepp
finantsdirektor

Juhatuse liikmetele makstakse iga kuu teenistustasu, mis koosneb tasust juhatuse liikme ülesannete täitmise eest ning ärisaladuse hoidmise ja konkurentsikeelu järgimise eest. Juhatuse liikmete ülesanded on fikseeritud juhatuse liikmetega sõlmitud teenistuslepingutes. Teenistuslepingu järgi on juhatuse liikmetel võimalus saada täiendavat rahalist tasu, mille maksmine toimub nõukogu otsuste alusel.

Juhatuse tegevuse järelevalve

Järelevalvet emaettevõtte juhatuse tegevuse üle teostab alates 1.02.2012 kuueliikmeline nõukogu. Nõukogu istungid toimuvad kord kuus, reeglina iga kuu viimasel kolmapäeval. Nõukogu kooskõlastust vajavad kiireloomulised küsimused otsustatakse konstruktiivselt elektrooniliste sidekanalite teel.

Audiitortegevuse seaduse kohaselt loetakse kontserni avaliku huvi üksuseks, millel peab olema moodustatud auditikomitee. VKG auditikomitee liikmed on Ants Laos (komitee esimees), Priit Piilmann, Margus Kangro ja Elar Sarapuu. Vastavalt põhimäärusele on auditikomitee nõuandev organ Viru Keemia Grupi nõukogule raamatupidamise, audiitorkontrolli, riskijuhtimise, sisekontrolli ja -auditeerimise, järelevalve teostamise ja eelarve koostamise valdkonnas ning tegevuse seaduslikkuse osas.

Kontserni kuuluvate ettevõtete juhatuste ja nõukogude isikkoosseis 2019. a jaanuari seisuga on esitatud järgnevas tabelis.

Ärinimi	Juhatuse liige	Nõukogu liikmed
Viru Keemia Grupp AS	Ahti Asmann (esimees) Meelis Eldermann (aseesimees) Jaanis Sepp Nikolai Petrovitš Margus Kottise	Toomas Tamme (esimees) Priit Piilmann Margus Kangro Ants Laos Elar Sarapuu
VKG Kaevandused OÜ	Margus Kottise Margus Loko	Ahti Asmann (esimees) Jaanis Sepp Meelis Eldermann
VKG OIL AS	Nikolai Petrovitš Priit Pärn	Ahti Asmann (esimees) Meelis Eldermann Jaanis Sepp Marti Viirmäe
VKG Energia OÜ	Marek Tull	Meelis Eldermann (esimees) Ahti Asmann Jaanis Sepp Marti Viirmäe
Viru RMT OÜ	Andry Pärnpuu	Meelis Eldermann (esimees) Ahti Asmann Jaanis Sepp
VKG Logistika OÜ	Anton Nõomaa	Ahti Asmann (esimees) Jaanis Sepp Andres Liivas
VKG Elektrivõrgud OÜ	Ivo Järvala	Jaanis Sepp (esimees) Ahti Asmann Meelis Eldermann Andres Liivas
VKG Soojus AS	Andres Klaasmägi	Jaanis Sepp (esimees) Ahti Asmann Meelis Eldermann Andres Liivas

Juhatuse ja nõukogu koostöö

Juhatuse ja nõukogu koostöö toimub konstruktiivses vormis. Lisaks igakuistele korralistele nõukogu koosolekutele kooskõlastatakse vajadusel kiireloomulised küsimused koosolekut kokku kutsumata. Ühtlasi toimuvad konsultatsioonid.

Nõukogu. Koosseis ja ülesanded

Aktsiaseltsi tegevust planeerib, juhtimist korraldab ning järelevalvet juhatuse üle teeb nõukogu, kuhu põhikirja järgi kuulub kolm kuni seitse liiget.

Nõukogu koosseis:

Toomas Tamme

Esimees

Margus Kangro

Elar Sarapuu

Priit Piilmann

Ants Laos

Tulenevalt aktsiaseltsi põhikirjast on nõukogu nõusolekut vaja aktsiaseltsi nimel selliste tehingute ja toimingute tegemiseks, millega kaasneb:

osaluse omandamine ja lõppemine teistes ühingutes;
ettevõtte omandamine, võõrandamine või selle tegevuse lõpetamine;
kinnisasjade omandamine, võõrandamine ja koormamine;
ehitiste omandamine, võõrandamine ja koormamine;
välisfiliaalide asutamine ja sulgemine;
selle majandusaasta investeeringute eelarves ette nähtud kulutusi ületavate investeeringute tegemine;
aastaeelarves ettenähtust suuremate ja nõukoguga kooskõlastatutest erinevate tingimustega laenude ja võlakohustuste võtmine;

laenude andmine, kui see väljub igapäevase majandustegevuse raamest;
võlakohustuste tagamine;
lootusetu debitoorse võlgnevuse kustutamine;
mis tahes töölepingu sõlmimine töötajatega, mis võimaldab pensioni ja/või kompensatsiooni pärast töösuhte lõppemist;
aktsiaseltsi aastaeelarve kinnitamine;
tütarettevõtete asutamine või lõpetamine.

Võimaliku huvide konflikti ennetamine

Kontserni korporatiivne juhtimissüsteem hõlmab normide ja protseduuride kompleksi, mis on suunatud huvide konflikti välistamisele kontserni juhtimisorganite vahel. Konflikti tekkimise korral on ette nähtud mehhanismid vajalike meetmete võtmiseks selle täielikuks reguleerimiseks, samuti tingimuste loomiseks, mis välistaksid konflikti tulevikus.

Huvide konflikti ennetusega tegelevad koostöös kontserni siseaudit ja teised kompetentsed allüksused. Võimalike huvide konfliktide ennetamiseks on kontsernis kehtestatud kindlad piirangud ja nõuded nõukogu ja juhatuse liikmete jaoks. Juhatuse liikmetel on keelatud osutada konkurentsi Viru Keemia Grupi tegevusvaldkonnas, kui nõukogu ei ole selleks andnud eelnevat kirjalikku nõusolekut.

Aruandeaastal ei tekkinud huvide konflikte ei juhatuse ega nõukogu liikmetel.

Välistamaks huvide konflikti tekkimist, on kontserni kuuluvate äriühingute juhatuste liikmetel ja keskastme juhtidel mis tahes muudatuste toimumisel kohustus esitada kinnitatud vormis deklaratsioon juriidilise isiku aktsiate/osakute omamise ja/või juriidilise isiku juhtorgani liikmeks olemise ja/või füüsilisest isikust etteõtjana tegutsemise kohta.

Finantsaruandlus ja auditeerimine

Finantsaruandluse koostamise kohustus on Viru Keemia Grupi juhatusel. Kontserni kõigi ettevõtete raamatupidamises kasutatakse arvestuspõhimõtteid ning teabe esitusviisi kooskõlas Rahvusvaheliste Raamatupidamise Standardite Nõukogu (IASB) välja töötatud rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega (IFRS) ja nende kohta välja antud tõlgendustega. VKG suurimate tehingute ning strateegiliste finantseesmärkide üle langetab otsuseid kontserni juhatus oma iganädalasel koosolekul.

Igapäevase rahavoogude planeerimise ningjuhtimisega , st kontserni ja tütarettevõtete eelarvete koostamine, järelevalve nende täitmise üle, äriprojektide ettevalmistamine ning finantseerimisallikatega suhtlemine, tegeleb kontserni finantsteenistus. Kontserni finantsteenistust toetavad tütarettevõtetes asetsevad finantsteenistused, kelle ülesannete hulka kuulub ka tütarettevõtete majandustegevuse analüüs. Kõiki tehnilisi finantstehinguid teeb kontserni tsentraliseeritud raamatupidamine. Raamatupidamine teeb vajalikke väljamakseid, arvestab palku, maksab töötajatele puhkuse- ja haigusraha ning koostab igal aastal majandusaasta bilanssi. Raamatupidamiskohustuslane tagab aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava teabe saamise finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest. Kui eeskirjas ei ole kirjeldatud VKG raamatupidamises esinevat sündmust, lähtutakse rahvusvaheliste finantsaruandluse standartidest (IFRS), Eesti Raamatupidamise seadusest, Eesti Raamatupidamise Toimkonna juhenditest ja teistest õigusaktidest.

Raamatupidamisarvestuse perioodiks on majandusaasta pikkusega 12 kuud. Majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. VKG-l on õigus ja kohustus pidada iseseisvalt oma raamatupidamise arvestust, lähtudes aktsiaseltsi põhikirjaga kinnitatud raamatupidamise sise-eeskirjast. Raamatupidamise sise-eeskirju muudetakse ja asendatakse Viru Keemia Grupi aktsionäridega kooskõlastatult majanduslikel kaalutlustel, aktsiaseltsi töö ümberkorraldamisel, arvestuspõhimõtete muutumisel lähtuvalt rahvusvaheliste finantsaruandluse standardite (IFRS) ning Eesti Vabariigi Raamatupidamise Toimkonna väljaantavate juhendite ja metoodiliste soovituste sisust ning riiklike maksuseaduste ja maksujuhendite muudatustest või muul põhjusel.

Ettevõte on kohustatud kõiki majandustehinguid dokumenteerima ning kirjeldama raamatupidamisregistrites. Majandustehinguid kirjendatakse kahekordse kirjendamise põhimõttel debiteeritavatel ja krediteeritavatel kontodel.

Majandustehingud kirjendatakse kronoloogilistes ja süstemaatilistes raamatupidamisregistrites nende toimumise momendil või vahetult pärast seda. Raamatupidamisregister on raamatupidamisarvestuses kasutatav andmebaas. Raamatupidamisregister vormistatakse kronoloogilises järjekorras (päevaraamat) ja kontode kaupa (käibebilanss). Kõik kontode aruanded ja registrid koostatakse kasutatava raamatupidamisprogrammi alusel. Kontode aruandeid ja registreid säilitatakse arvutite kõvaketastel, serverites ja/või väljatrükituna paberil. Alates 1. jaanuarist 2001 kasutatakse raamatupidamise arvestuses ettevõtte ressursi planeerimise ja finantsjuhtimise (ERP) tarkvara Baan. 2018. aastal alustati ettevalmistust uuele ERP tarkvrale üleminekuks. Viru Keemia Grupi audiitor nimetatakse aktsionäride üldkoosoleku otsusega. Audiitori leidmiseks korraldab juhatus konkursi, mille eesmärgiks on leida audiitor järgnevaks perioodiks. Viimane konkurss audiitori leidmiseks toimus 2015. aastal. Auditeerimisteenust osutab kontsernile KPMG Baltics OÜ.

Finantsaruandluse avalikustamine

VKG avaldab igal aastal aasta konsolideeritud finantsaruande koos audiitori otsusega. Finantsaruandluse läbipaistvus on üks peamisi korporatiivse juhtimise elemente. 29. juunil 2018. aastal avaldas kontsern 2017. aasta auditeeritud konsolideeritud aasta finantsaruande.

Informatsioonipoliitika

Kontsern järgib informatsiooni avatuse põhimõtteid ja tagab olulise teabe esitamise õigel ajal kõigile huvitatud pooltele järgnevalt esitatud alustel:

Avaldame teavet tegevuse põhisuundade kohta regulaarselt ja järjekindlalt.
Aktuaalset teavet kontserni tegevuse oluliste sündmuste ja faktide kohta tuleb avaldada operatiivselt.
Kontserni ja selle tütarettevõtete tegevuse kohta avaldatav teave peab olema täielik ja tõele vastav.
Tuleb tagada teabe kättesaadavus huvitatud pooltele ja huvitatud poolte ühesuguste kategooriate jaoks võrdsed ligipääsuvõimalused informatsioonile.
Eri viisil ja/või eri vormis avaldatud teabe puhul tuleb tagada vastavus ja kooskõlastatus, aga samuti võimalus kõrvutada erinevate ajavahemike kohta käivaid avaldatavaid näitajaid.

Kontsern avaldab olulist teavet oma tegevuse kohta ja väldib formaalset lähenemist teabe avaldamisel. Seejuures kontsern ei väldi enda kohta käiva negatiivse teabe avaldamist, kui niisugune teave on oluline huvitatud isikute jaoks. 2018. aastal avaldati Viru Keemia Grupi ametlikul veebisaidil 11 pressiteadet kontserni tegevuse kohta.

Sisekontroll ja riskijuhtimine

Riskijuhtimise ja sisekontrolli valdkonnas peame tähtsaks mõistliku kindluse tagamist strateegiliste ja operatsiooniliste eesmärkide saavutamisel ning aktivate säilitamisel, seaduste ja reguleerivate normide nõuete järgimist, teabe avalikustamise ja infoohutuse protseduuride vastavust kõigil tegevusaladel.

Riskijuhtimise valdkonna poliitika hõlmab riskijuhtimise eesmärke, ülesandeid ja põhiprintsiipe, korporatiivse süsteemi riskijuhtimises osalejate funktsioone ning riskijuhtimise protsessi vastastikust sidet strateegilise ja investeerimisplaneerimise, operatsioonilise tegevuse planeerimise, inimressursside ja töösuhete juhtimise, tarneahela, tööstusliku ohutuse, ökoloogilise ja sotsiaalse tegevuse protsessidega.

Kontsern arendab riskijuhtimise integreeritud süsteemi, mis põhineb niisuguste võimalike tegurite analüüsil ja hinnangul, mis võivad mõjutada tootmis- ja finantsmajandusliku tegevuse näitajaid või osutada otsest või kaudset mõju praegusele tegevusele ja/või strateegilistele plaanidele.

Riskijuhtimine on suunatud kõigi oluliste riskide identifitseerimisele, hindamisele ja monitooringule ning meetmete võtmisele vähendamaks riske, millel võib olla negatiivne mõju tegevuse tulemustele kohe ja ka perspektiivis.

Peamised aspektid riski hindamisel on riskisündmuse saabumise tõenäosus ja preventiivsete meetmete prioriteet reaktiivsete ees. Kontsern juhindub kõigi suundade strateegilise ja jooksva tegevuse planeerimisel ennetamise printsiibist. See printsiip määrab riskikontrolli mehhanismi vastavalt riski saabumise mittelubamisele või selle minimeerimisele asjaoludel, mis ei sõltu kontsernist.

Sisekontroll

Kontsernis toimub töö äriprotsesside riskide väljaselgitamiseks ja kontrolliprotseduuride juurutamiseks, mis toetab äriprotsesside tõhususe ja juhitavuse suurendamist, finantsaruandluse usaldusväärsuse tagamist, seaduste ja sise-eeskirjade järgimist.

Sisekontrollil on oluline roll kontserni juhtimise tõhususe suurendamisel ja seoses finantsmajandusliku tegevusega.

Kontsernis toimib sisekontrolli süsteem, millega tagatakse:

riskide minimeerimine;
kontrolliprotseduuride väljatöötamine, juurutamine, nõuetekohane täitmine, järelevalve ja nende täiustamine kõigil äritegevuse ja juhtimistasanditel;
kontserni tegevuse katkematus, maksimaalne tõhusus ja jätkusuutlikkus ning arenguvõimalused, sealhulgas õigeaegne muudatuste tegemine kontserni tegevuses vastavalt muutustele sise- ja väliskeskkonnas;
ühtne ja süstemaatiline metoodiline lähenemine ning kvaliteetne teabe- ja analüütiline tugi kontserni juhtimisotsuste vastuvõtmisel;
ettevõtte tegevuse käigus tekkivate huvide konfliktide lahendamine õigel ajal.

Korruptsioonivastane tegevus

Kontsern täiustab pidevalt siseprotseduure, mis on suunatud kehtiva monopolivastase seaduse rikkumiste ennetamisele ja vältimisele, muuhulgas tõstes monopolivastase reguleerimise küsimustega tegelevate töötajate kvalifikatsiooni.

Kontsern selgitab välja tema jaoks iseloomulike potentsiaalselt haavatavate äriprotsesside korruptsiooniriskid, hindab neid ja teostab perioodiliselt ümberhindamise. Riskide välja selgitamisel ja hindamisel võetakse arvesse tegevuse ja plaanide kohta käivat teavet tervikuna, sealhulgas ka investeerimis- ja strateegiliste plaanide kohta käivat teavet, mis on hindamise ja ümberhindamise hetkel kättesaadav.

Kontsernis toimib spetsiaalne konfidentsiaalne kanal, mille kaudu töötaja või kõrvaline inimene saab teada anda mitmesuguste kontserni tegevusega seotud rikkumiste toimumisest, olgu tegemist professionaalse tegevuse, korporatiivse juhtimise ja korporatiivse eetika küsimuste, inimõiguste järgimise, töökorralduse, sotsiaalsete aspektide, tööstusliku ja ökoloogilise ohutuse, töökaitse, toodangu ja teenuste kvaliteedi või muude, sealhulgas korruptiivse iseloomuga küsimustega. Pöördumised võtab vastu sõltumatu esindaja.

2018. aastal saabus ja läks töötlemisele kaks pöördumist: ettepanek parandamiseks ja signaal võimalikest riisumistest ja kuritarvitustest. Võeti kasutusele tootmis- ja majandustegevusega seotud rikkumiste riskide vähendamisele ja töötajate töödistsipliini parandamisele ning vastutuse suurendamisele suunatud meetmed, .

Lisati täiendavad kontrollimeetmed varem välja selgitatud rikkumiste vältimiseks tulevikus.

Riskijuhtimise süsteem

Viru Keemia Grupi riskijuhtimispoliitika kujundamise ja riskijuhtimise eest vastutab kontserni juhatus.

Riskihindamise lähenemine:

riskide identifitseerimine,
riskide vähendamise meetmete planeerimine,
riskide monitooring ja riskide vähendamise meetmete täitmise kontroll.

Eesmärgiga tagada püsiv areng on riskijuhtimine integreeritud otsuste vastuvõtmise mehhanismi ja juhtimissüsteemi ning kõigisse tegevusvaldkondadesse:

Ohutus

Ärijuhtimine
Tööstuslik ohutus
Töö- ja tervisekaitse
Keskkonnakaitse
Võitlus korruptsiooniga

Äri katkematus

Ärijuhtimine
Investeerimispoliitika
Tootmisprotsessid
Tehnoloogia ja mittemateriaalsed aktivad
Finantstulemused
Toodangu ja teenuste kvaliteet
Infoohutus

Korporatiivne kestlikkus

Strateegia ja planeerimine
Seaduste järgimine
Korporatiivne juhtimine
Aktivate säilivus ja tõhusus
Infotehnoloogiad
Personalijuhtimine

Viru Keemia Grupi riskijuhtimise eesmärgid on:

toetada juhtimisotsuste tegemist;
vältida või vähendada kahjusid kontserni varale ja mainele;
tõsta ettevõtte tegevuste efektiivsust;
tõsta ettevõtte ressursside (kapital, energia, töötajad) kasutamise efektiivsust;
vähendada ootamatute olukordade tekkimist ja luua nende jaoks tegevuskava ja riskistsenaariumid.

Kontserni riskijuhtimine põhineb riskijuhtimise alusdokumendil. Dokumendis on esitatud kontserni jaoks oluliste riskide kirjeldused, nii mõju kui ka tõenäosuse hinnangud ja maandamisvõimalused. Riskid lähtuvad kontserni tähtsaimatest eesmärkidest, mis on seotud VKG taotlusega põlevkivi maksimaalselt väärindada ja efektiivseimal viisil töödelda.

Riskijuhtimise põhimõtted

Riskijuhtimissüsteem on loodud ühtse lähenemise ja samade standardite alusel kõigi kontserni koosseisu kuuluvate ettevõtete jaoks.

Katkematus

Riskijuhtimissüsteem toimib pidevalt

Komplekssus

Riskijuhtimissüsteem hõlmab kontserni tegevuse kõiki suundi ja kõiki nende raames tekkivaid riskiliike, kontrollprotseduurid eksisteerivad kõigis äriprotsessides kõigil juhtimistasanditel.

Aruandekohustus

Riskijuhtimissüsteem määrab kompetentsi otsuste vastuvõtmisel ja kontrollimise juures riskijuhtimise valdkonnas kõigil tasandeil.

Informeeritus ja teavitamise õigeaegsus

Riskijuhtimisprotsessiga käib kaasas objektiivne, usaldusväärne ja aktuaalne informatsioon.

Ratsionaalsus

Kontsern kasutab ressursse riskijuhtimismeetmete kasutuselevõtuks ratsionaalselt.

Kohanemisvõime

Riskijuhtimissüsteemi täiustatakse regulaarselt tegevuse kõigi riskide väljaselgitamiseks ning riskijuhtimise ja kontrolli meetodite maksimaalselt tõhusaks kasutamiseks.

Täpsed reeglid

Kõik operatsioonid viiakse läbi vastavalt nende teostamise korrale, mis on sätestatud reglementeerivate sisedokumentidega.

Juhtkonna aktiivne osalemine

Kontserni juhtkond toetab riskijuhtimise süsteemi juurutamist ja täiustamist ja võtab sellest aktiivselt osa.

Riskijuhtimise metoodika

Korporatiivne riskijuhtimissüsteem on suunatud potentsiaalsete riskide välja selgitamisele ja võimalusele võtta kasutusele õigeaegsed meetmed nende kõrvaldamiseks või minimeerimiseks. See annab võimaluse korrigeerida äriplaneerimist, investeerimisplaane ja sotsiaalpoliitikat. Arvestades ärikeskkonna dünaamilist arengut ning kontserni tegevust mõjutavate tegurite koosseisu, iseloomu ja intensiivsuse pidevat muutumist, täiustatakse ka riskijuhtimissüsteemi tagamaks operatiivne reageerimine.

Kontserni juhtkond on koostanud põhjaliku nimekirja riskidest, mis võivad mõjutada ettevõtte jätkusuutlikkust. Kõik loetletud riskid on jaotatud nelja rühma:

strateegilised riskid – seotud kontserni pikaajaliste eesmärkidega (muutused turul, konkurentsis);
tegevusriskid – seotud kontserni protsessidega (töötajate ja seadmete tegevus);
finantsriskid – seotud otseste rahaliste kaotustega (intressimäärad, valuutakursid);
vastavusriskid –- seotud regulatsioonidega (seadused, juhendid).

Potentsiaalsete riskide analüüsi juures vaadeldakse välis- ja sisetegureid.

Välistegurid: turu, majandusharu, sotsiaal-majanduslikud, poliitilised, finantsilised, konjunktuurilised ja muud kontserni ja tema tütarettevõtete tegevusega seotud tingimused.
Kontsernisisesed tegurid: juhtimise, tootmise ja kaadriga seotud, sotsiaalsed, ökoloogilised ja muud.

Iga riski puhul on eraldi hinnatud selle esinemise tõenäosust ja mõju potentsiaalset suurust. Sellest lähtuvalt on valitud välja kriitilise tähtsusega riskid, mille tõenäosus on suur ja mõju oluline. Antud riskid on lahti kirjutatud kontserni riskijuhtimise aruandes, neile on antud hinnang, määratud vastutav juhatuse liige ja kokku lepitud tegevuskava riski maandamiseks.

Allpool on välja toodud kontserni kolm kõige olulisemat riski.

Toorme kättesaadavusega seotud riskid

Kuna VKG peamine eesmärk on põlevkivi väärindamine, siis tegevuse jätkumise kõige kriitilisemaks teguriks on varustatus põlevkivi ressursiga. 2012. aastal avas VKG Ojamaa kaevanduse, millega kaasnevalt põlevkivi kättesaadavuse risk langes oluliselt. Ojamaa kaevandus katab umbes 85% kogu VKG põlevkivi vajadusest aastani 2030. Puudujääv 15% kaetakse pikaajaliste tarnelepingutega teiste põlevkivi kaevandajate poolt või olemasoleva laovaru arvelt. Kui turult sobivatel tingimustel põlevkivi osta ei saa ja laovaru ammendub, siis alakoormatakse vastavalt tehaseid ja töötatakse osalise võimsusega.

Põlevkivi varustuskindluse tagamiseks peale 2030. aastat käib aktiivne töö uute kaevelubade omandamiseks. Keskkonnasäästu ja majanduslikke tegureid arvestades oleks sobivaim uus kaeveluba Uus-Kiviõli kaeveväljale, mis asub Ojamaa kaevevälja kõrval. Plaan on lähima kahe aasta jooksul tagada põlevkiviga varustatus kuni aastani 2045.

Toornafta maailmaturuhindadega seotud riskid

Kuna põlevkivi väärindamisest saadav peamine toode on põlevkiviõli, siis kontserni majanduslik edukus sõltub otseselt sellest, millist hinda ollakse globaalsel energiaturul valmis põlevkiviõli eest maksma. Põlevkiviõlide referentstoode on 1%-lise väävlisisaldusega kütteõli, mille hind omakorda sõltub toornafta hinnast. Kuna toornafta hind võib pakkumise ja nõudluse väikese erinevuse tulemusena väga oluliselt muutuda, siis ka põlevkiviõlide müügist saadav tulu võib olla väga kõikuv. Olenevalt õlide maalimaturu hinnast võib põlevkiviõlide müük moodustada 50–90%VKG kogutuludest.

VKG tegeleb aktiivselt toornafta maailmaturuhindadega seotud riskide maandamisega. Müügitulude järsu languse korral on kontserni jätkusuutlikkuse tagamiseks kasutusel kaks teineteist täiendavat meedet.

1. Põlevkiviõlide müügihinna fikseerimine tulevikutehingutega.
2. Likviidsuspuhvri kogumine.

Vastavalt kehtivale poliitikale maandab VKG põlevkiviõlide referentstoote hinda 25–65% ulatuses järgmise 18 kuu planeeritavast tootmismahust. Likviidsuspuhvri suurenemisel võib tulevikutehingute osakaal kogu müügist langeda.

Keskkonnariskid

Töötleva tööstuse esindajana ja süsinikku sisaldava kütuse tootjana kaasnevad VKG tegevusega märkimisväärsed keskkonnariskid, mis avalduvad nii põlevkivi kaevandamisel, selle väärindamisel kui ka saaduste turustamisel. VKG eemärk on olla omas sektoris teerajajaks ja näidata eeskuju, kuidas on võimalik traditsioonilises tootmises esinevaid keskkonnariske lahendada nutikalt ja tänapäevaseid tehnoloogiaid kasutades. Viimase 15 aasta jooksul on kontsern oma jalajälje vähendamiseks investeerinud .... miljonit eurot erinevatesse keskkonnaprojektidesse. Investeeringute peamine fookus on olnud ressursi maksimaalselt efektiivsel kasutamisel ja kaasnevate keskkonnamõjude leevendamisel. Tehtav töö on pidev ja jätkub ka tulevikus, sest pikas plaanis tasub see kindlasti ära.

Lisaks tootmistegevusega kaasnevate keskkonnariskide maandamisele on sama oluline nendest riskidest avalikult rääkimine ja erinevate huvigruppide kaasamine diskussiooni, kuidas teha asju veel paremini. Selleks korraldab VKG igal aastal Keskkonnapäeva. 2017. aastal toimunud keskkonnapäeva tähelepanu oli pööratud keskkonnamõjudele.

Kontserni riskide juhtimise skeem

Rahvusvahelised juhtimissüsteemid

Rahvusvahelistes juhtimissüsteemides nagu ISO ning OHSAS on olemas eraldi protseduurid riskide maandamiseks kvaliteedi-, keskkonna- või tööohutuse juhtimises. Need rahvusvaheliselt tunnustatud süsteemid on kasutusel ka VKG-s, kontserni ettevõtetes kasutatavad juhtimissüsteemid on kirjas allolevas tabelis.

	ISO sertifikaadid (keskkonna- ja kvaliteedijuhtimis-süsteemid)	OHSAS sertifikaat (töötervishoiu ja -ohutuse juhtimissüsteem)
VKG	ISO9001, ISO14001	-
VKG Oil	ISO9001, ISO14001	OHSAS 18001
VKG Kaevandused	ISO9001, ISO14001	OHSAS 18001
VKG Energia	ISO9001, ISO14001, ISO 50001	OHSAS 18001
Viru RMT	ISO9001
VKG Soojus	ISO9001, ISO14001	OHSAS 18001
VKG Elektrivõrgud	ISO9001	OHSAS 18001

Tarneahel

Viru Keemia Grupp arendab koostööd alltöövõtjatega seades rõhu turu avatusele, turust lähtuvale hinnakujundusele ning vastastikustele pikaajalistele ja läbipaistvale suhetele. VKG püüab arendada mitmesuguseid alltöövõtjate motiveerimise vahendeid ja paindlikke hinnakujundusmehhanisme.

Kontsern ostab ja realiseerib märkimisväärse hulga toodangut ja teenuseid. Tarnijate valik toimub kontsernis vastavalt ühtsetele reeglitele, üksnes avatud e-pakkumismenetluse alusel. Igal potentsiaalsel tarnijal on võimalus pakkumisel osaleda, kohustuslik on kinnitada sätestatud kriteeriumidele vastavust.

VKG ostutegevuse ülesanded:

tagada ostude maksimaalne ökonoomsus ja tõhusus;
kaasata läbiviidavatesse menetlustesse optimaalne valim potentsiaalseid osalejaid;
tagada objektiivne, põhjendatud ja erapooletu menetluste võitjate valiku protsess;
tagada läbiviidavate menetluste avatus;
koostöös võtmehankijatega tagada mõlema poole konkurentsivõime ja tehnoloogilise baasi järjepidev areng.

Tarnijate valimine ja koostöö nendega toimub kontsernis kehtestatud integreeritud juhtimissüsteemi hankekorra raames.

Peamised kriteeriumid tarnijate valimisel on maksumus, kvaliteet ning tööde tegemiseks ja teenuste osutamiseks vajaliku kogemuse olemasolu. Üks tähtsamaid valikukriteeriumeid on kontsernis kehtestatud tootmisohutuse reeglite täitmine tarnijate poolt. Potentsiaalsete tarnijate vastavust korporatiivsetele nõuetele hinnatakse kompleksselt. Järgides korporatiivse vastutuse põhimõtteid, kontrollib kontsern potentsiaalsete tarnijate tegevuse vastavust ka ökoloogilisele ja sotsiaalsele vastutustundele. Juhul kui pakkumise ese näeb ette vajaduse kontrollida potentsiaalse tarnija tööstusliku ohutuse, töökaitse ja keskkonnakaitse süsteemi seisukorda, annavad kontserni spetsialistid vastava eksperdihinnangu. Viimase võib lisada kinnituseks järelepärimisele potentsiaalsetel alltöövõtjatel olemas olevate vajalike tootmisvõimsuste ja tehnoloogiate; spetsialistide vastavate kvalifikatsioonide; litsentside, sertifikaatide, sealhulgas ISO; ja tehniliste auditite kohta.

Kui selgub, et pretendendid ei vasta sätestatud kriteeriumidele, siis neid ei lubata pakkumises osaleda. Vastavalt kontserni nõudmistele tööstusohutuse, töökaitse ja keskkonnakaitse valdkonnas peavad kõik tarnijad ja alltöövõtjad selles valdkonnas järgima kontserni põhimõtteid, samuti seaduslikke ja korporatiivseid norme kontserniga sõlmitud lepingute kohustuste täitmisel.

Kontserni ostutegevus on erakätes olevatest Eesti tootmisettevõtetest suurima avalikult läbi viidavate hangete osakaaluga. 2018. aastal viidi läbi 593 hanget kogumaksumusega 34,6 miljonit eurot. Hangete kogumaht jäi 2017. aasta tasemele.