Kuna suure osa VKG käibest moodustab õlide müük, siis kontserni finantstulemusi mõjutab kõige enam just globaalsel õliturul toimuv. Ülemaailmsed tegurid avaldavad naftaturule survet ja muudavad täielikult majanduse arhitektuuri, teravdavad konkurentsi ning tõstavad hindade volatiilsust.
Naftavarud OECD riikides
OPECi tehnilise komisjoni ekspertide hinnangul ületavad Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) liikmesriikide kommertslikud naftavarud 2019. aasta lõpuks viimase viie aasta keskmist normi 170 miljoni barreli võrra, kui 2019. aasta esimesel poolel lõpeb OPEC+ kokkuleppe kehtivus, ja langevad 50 miljoni barreli võrra alla viie aasta keskmise OPEC+ lepingu säilimisel aasta lõpuni.
Ülemaailmsete naftahindade dünaamika
Soodsa makrokeskkonna taustal jätkasid 2018. aastal tõusmist ka kütuste hinnad. Ühelt poolt oli selle põhjuseks kasvav nõudlus kütuste järele – International Energy Agency (IEA) hinnangul kasvas globaalne kütuste nõudlus 2018. aastal 1,2% võrra tasemele 99,2 miljonit barrelit päevas. Teiselt poolt vedas hindade tõusu OPEC-i ja Venemaa kokkulepitud tootmismahtude kärpimine ning Venezuela tootmise järsk langus. Kuigi USA kasvav kildanafta tootmine osaliselt kompenseeris OPEC-i tootmismahtude langust, siis maikuus USA presidendi poolt tehtud otsus taastada Iraani sanktsioonid suurendas hinnasurvet veelgi ja oktoobriks tõusis Brent toornafta hind aasta alguse 66 USD/bbl tasemelt 86 USD/bbl-ni. OPEC-i tootmismahtude kasv, Iraani sanktsioonide kergendamine ja märgid majanduskeskkonna jahtumisest tõid aasta lõpuks Brenti hinna kiiresti tagasi tasemele 50 USD/bbl. Mullu hind aasta tulemuste põhjal oli 71,04 dollarit/barrel, mis on 31% kõrgem kui 2017. aasta keskmine hind (54,3 dollarit/barrel).
VKG müüb enamiku toodetud õlidest 1% väävlisisaldusega kütteõli hinna baasilt. Võrreldes Brent toornaftaga on 1% kütteõli turg vähemlikviidne, mistõttu kütteõli hind võib turu pakkumise ja nõudluse vahekorrast sõltuvalt liikuda Brentist erinevalt. Kuna ettevõtte kulud on eurodes mõjutab VKG tulemusi ka dollari kurss, mis 2018. aastal taas tugevnes ja aitas kaasa kasumlikkuse kasvule. Kokkuvõtvalt oli turuolukord VKG jaoks 2018. aastal igati soodne. Ebakindlust tuleviku osas tekitas ainult aastalõpus toimunud kiire kukkumine.
Ka Eesti majanduskeskkonda iseloomustas 2018. aastal kasvu jätkumine. Statistikaameti andmetel suurenes Eesti SKT 3,9% võrra, mis võrreldes 2017. aasta 4,9%-ga on mõõdukam, kuid siiski ületab nii varasemaid aastaid kui ka globaalset keskmist majanduskasvu. Jätkuvalt teeb ettevõtjatele muret keskmise brutokuupalga hoogne kasv, mis 2018. aastal kasvas 7,3% (2017. a 6,5%), ületades keskmist majanduskasvu juba seitsmendat aastat järjest. Arvestades Eesti tööjõuturu iseärasusi, palkade kasvu pidurdumist lähiajal ei oodata, mistõttu konkurentsivõime tagamiseks peab töökohtadega kaasnev lisandväärtus jätkuvalt kasvama.
