Suure kukkumise järgselt oodatakse 2021. aastal viimase kümnendi kiireimat kasvu 4,0% aastas, kuid vaatamata sellele jääb globaalne kogutoodang aastatagusele prognoosile rohkem kui 5% alla.

Ka Eesti majandus kukkus 2020. aastal, kuid muu maailmaga võrreldes mõnevõrra vähem. Statistikaameti andmetel langes Eesti sisemajanduse kogutoodang 2,9%. Vaatamata majanduslangusele Eesti keskmine bruto kuupalk jätkas tõusmist. Kuigi 2020. aasta palgatõus oli viimase kümnendi väikseim ehk 2,9% (2019. aastal 7,4%), siis palga- ja majandustõusu vahe oli kümnendi suurim ehk 5,8%. Kuna samal ajal tööjõu tootlikkus hõivatu kohta ei muutunud, siis võib järeldada, et kogu kriisi raskus jäi Eestis ettevõtjate kanda. 2021. aastal ootavad Eesti suurimad kommertspangad umbes 3% majanduskasvu.

VKG finantstulemusi mõjutab enim just globaalsel õliturul toimuv ja ka seal tehti 2020. aastal negatiivset ajalugu. Kuigi aasta algas paljulubavalt, siis Hiinast edasi levinud koroonaviirus viis juba jaanuaris õlihinnad langusesse. Järgnenud hinnasõda Saudi Araabia ja Venemaa vahel lisas õli tulle ja 21. aprillil sulgus enim jälgitav Brenti toornafta tasemel 19,33 $/bbl, samas kui WTI futuur kukkus ajaloos esimest korda miinuspoolele. USA toetusel saavutasid OPEC ja Venemaa peagi uued kokkulepped, mille tulemusena Brent stabiliseerus juuni alguseks tasemel 43 $/bbl. Alles novembris saabunud uudised vaktsiinist andsid uue tõuke tõusuks. Aasta keskmine Brent jäi siiski tasemele 43 $/bbl, mis on 33% madalam kui 2019. aastal ja ühe dollari võrra madalam kui 2016. aasta kriisis.

VKG müüb suurema osa toodetud õlidest 1%-lise väävlisisaldusega kütteõli hinna baasilt. Võrreldes Brenti toornaftaga on 1% kütteõli turg vähemlikviidne, mistõttu kütteõli hind võib turu pakkumise ja nõudluse vahekorrast sõltuvalt liikuda Brentist erinevalt. Kuna õliturg arveldab dollarites, aga VKG kulud on eurodes, siis lisaks mõjutab ettevõtte tulemusi ka dollari ja euro kurss. Seega iseloomustab kontserni tulemusi kõige paremini alltoodud kütteõli hinnakurv.

Euroopa rohelise kokkuleppe surve tõttu vaatas kontsern 2019. aasta lõpus üle oma investeerimisstrateegiad ja otsustas 2020. aasta investeeringuid vähendada 20 miljoni euroni (2019. aastal 30,2 miljonit eurot). COVID-19 pandeemiast tingitud õlituru kriisi tõttu kärbiti aasta jooksul investeeringute plaane veel 6 miljoni euro võrra 14,2 miljoni euroni, mis jagunes erinevate valdkondade vahel järgmiselt.

2021. aasta oodatav investeeringute maht on tõstetud 29 miljoni euroni, mis ühelt poolt sisaldab 2020. aastal edasi lükatud investeeringuid ja teiselt poolt ettevalmistusi ühekordseks suuremaks investeeringuks Petroter I renoveerimisse 2022. aastal, kuna tehas on tänaseks töös olnud üle 10 aasta.