arrow-leftarrow-rightinimesedquoteriiktunnustus
Avaleht hero

Sotsiaalse
vastutuse ja säästva
arengu aruanne

2017

Säästva arengu aruande tutvustus

Esitame 2017. aasta aruande kontserni tegevuse kohta säästva arengu valdkonnas. Aruanne kajastab kontserni lähenemist jätkusuutliku arengu ja ettevõtte sotsiaalse vastutuse alaste ülesannete lahendamisele ning peamisi töösuundi ja -tulemusi selles valdkonnas. Viru Keemia Grupi (VKG) säästva arengu aruanne on iga-aastane ning ilmub kaheksandat korda. Eelmine aruanne ilmus 2017. aastal ning kajastas 2015. ja 2016. aastat.


Aruande peamised osad on pühendatud majandustegevuse tulemuslikkusele, tootmise ohutuse tagamisele, personali toetamisele ja arendamisele ning kontserni tegutsemispiirkonna sotsiaalmajandusliku arengu toetamisele.

Lisaks soovib Viru Keemia Grupp käesoleva aruandega tutvustada ja edendada säästva arengu kontseptsiooni ning vastutustundliku ettevõtluse alustalasid Ida-Virumaal ja Eestis tervikuna.

Lisaks sellele on meie eesmärgid:

  • organisatsiooni tegevuse läbipaistvamaks muutmine
  • usalduse loomine ettevõtte tegevusest huvituvate isikute, piirkonna elanike ning VKG töötajate vahel
  • kõigi huvitatud poolte informeerimine meie tööst.

VKG säästva arengu aruanne on avalik dokument, mis on kättesaadav elektroonselt kontserni kodulehel eesti, inglise ja vene keeles.

Kontsern peab väga tähtsaks igakülgse teabe regulaarset esitamist huvigruppidele nende jaoks oluliste kontserni tegevuse aspektide kohta ning aruande kohta tagasiside saamist. Aruande sihtauditooriumiks on lai ring Viru Keemia Grupi kontserni huvipooli, sealhulgas spetsialiste, aktsionäre, investoreid, Virumaa elanikke, ühiskondlikke organisatsioone, kliente ja partnereid.

Aruandes on esitatud 2017. aastat puudutav teave VKG (aruandes nimetatud ka VKG, Viru Keemia Grupp ja kontsern) ja selle tütarettevõtete kohta. Kontserni finantsseisundi ja tootmistulemuste kohta on esitatud teave Viru Keemia Grupp ASi konsolideeritud andmeid kasutades. Kui tekstis ei ole öeldud teisiti, hõlmavad kontserni töösuhteid, sotsiaalsfääri ja keskkonnakaitsetegevust puudutavad andmed VKG-d ja selle tütarettevõtteid. Aruandes sisalduvad keskmise ja pikaajalise perspektiivi plaanid, mis on üksnes prognoosi tasemel. Siinkohal avalikustatud kavatsuste elluviimine sõltub ka sellistest (majanduslikest, sotsiaalsetest, õiguslikest) teguritest, mida kontsern ei saa mõjutada. Seetõttu võivad tegelikud tulemused plaanidest erineda.

Aruande struktuur ja metoodika

Kontsern kasutab 2008.‒2009. aasta aruandes kirja pandud aruandluse koostamise põhimõtteid; need jäävad muutumatuteks ja põhinevad GRI juhendis esitatud lähenemisel. Käesolevas aruandes on esitatud andmed GRI juhendi järgsete aspektide ja näitajate kohta, kaasa arvatud nafta- ja gaasitööstusettevõtete puhul oluliseks tunnistatud aruandluselemendid.

Käesoleva 2017. aastat hõlmava aruande ettevalmistamisel lähtus kontsern käsitletud perioodil teostatud jätkusuutliku arengu aspektide olulisuse analüüsi tulemustest vastavalt Globaalse Aruandlusalgatuse Jätkusuutlikkuse aruandluse juhendi neljandas versioonis (GRI G4 juhend) ettenähtud lähenemisele. Käesoleva väljaande vastavusega kõrgetele avalikustamise nõuetele saab täpsemalt tutvuda aruande viimasel lehel, kus asub GRI sisukord. Eelmised aruanded koostati vastavalt GRI G3 ja G4 tasemetele.

GRI on vabatahtlik aruandlust edendav organisatsioon, mis koondab säästvat arengut väärtustavaid ettevõtteid üle kogu maailma. Säästva arengu kontseptsiooni rajajaks peetav organisatsioon on välja töötanud ka säästva arengu aruandluse soovituslikud juhendmaterjalid. Lähemalt organisatsioonist ning juhenditest vt www.globalreporting.org.

Lisaks sellele on aruande koostamisel lähtutud IPIECA (The International Petroleum Industry Environmental Conservation Association) ja API (American Petroleum Institute) koostöös valminud juhendmaterjalist „Oil and Gas Industry Guidance on Voluntary Sustainability Reporting“. Aruande koostamisel on kasutatud ettevõtte ISO ja OHSAS sertifitseerimismaterjale. Keskkonna- ja tööohutuse andmed on kooskõlas standardite esitatud nõuetega.

Aruande struktuur hõlmab kontserni tegevustulemuste kirjeldust järgmistes valdkondades:

  • korporatiivne juhtimine
  • jätkusuutliku arengu alane juhtimine
  • keskkonnakaitse
  • töökaitse ja -ohutus
  • personalijuhtimine
  • riskijuhtimine
  • dialoog Virumaa elanikega
  • koostöö huvipooltega

Aruandega seotud piirangud

Säästva arengu aruande koostamine on organisatsioonidele vabatahtlik. 2017. aasta majandusandmed on auditeeritud ning 2018. aasta prognoosid kogutud. 2014. aastal ja varasemates esitatud aruannetes olid kajastatud auditeerimata majandusandmed. Sel põhjusel võivad 2014. aasta ja varasemate aruannete andmed mõnevõrra erineda kinnitatud majandusaasta aruandes olevast teabest.Ettevõte lähtub aruandes toodud teabe kajastamisel läbipaistvuse põhimõttest ning heast äritavast.

Teabe avaldamine

Peamised põhimõtted teabega töötamisel:

  • teabe edastamise regulaarsus, järjekindlus ja operatiivsus;
  • kõigile huvitatud isikutele võrdse, takistamatu ja lihtsa juurdepääsu andmine teabele;
  • avaldatavate andmete objektiivsus, usaldusväärsus, täielikkus ja võrreldavus;
  • teabe neutraalsus, st hoidumine ühe huvigrupi huvide rahuldamise eelistamisest teise huvidele;
  • mõistliku tasakaalu säilitamine kontserni avatuse ja selle ärihuvide vahel.

Viru Keemia Grupp püüab hoida kõrget avatuse ja läbipaistvuse taset. Kontsern avaldab õigeaegselt ja regulaarselt aktuaalset teavet oma tegevuse kohta, sealhulgas:

  • teavet oma aktsiakapitali struktuuri kohta;
  • teavet nõukogu ja juhatuse liikmete kohta;
  • finantsaruandeid;
  • aastaaruandeid ja säästva arengu aruandeid.

Avaldatav teave on tasakaalustatud ja objektiivne ning seejuures ei püüta jätta avaldamata kontserni puudutavat negatiivset teavet.

Koostöö meediaga reguleeritakse Meediasuhete korraga.

Aspektide ja nende piiride olulisuse määratlemise metoodika

Aruandes kajastatavaid teemasid valides lähtus Viru Keemia Grupp nende aktuaalsusest nii kontserni arengu seisukohast kui ka huvigruppide jaoks. Me jälgime pidevalt kontserni tegevuse ulatust ja mõju majandusele, sotsiaalsele ja looduskeskkonnale, samuti töötleme me huvigruppide esitatud päringuid. Me hindasime aruande teemade olulisust ka ühiskondlikus kontekstis ning ettevõtte kohustuste, muuhulgas ka nende kohustuste seisukohast, mis on sätestatud Eesti siseriiklikes ja rahvusvahelistes dokumentides. Oluliste teemade ja vastavate näitajate kindlaksmääramisel võttis kontsern arvesse ülemaailmset olukorda, rahvusvahelisi ja Eesti standardeid ettevõtte sotsiaalse vastutuse ja säästva arengu valdkonnas, GRI standardeid, säästva arengu ja aruandluse haldamise kohta tehtud valdkonna praktika uuringuid ning kontserni huvigruppidega tehtava koostöö analüüsi.

Metoodika näeb samuti ette korporatiivsiseste konsultatsioonide läbiviimist, alates kontserni kõrgematest ametisikutest kuni spetsialistideni allüksuste ja tütarettevõtete tasemel, kes omavad vahetut informatsiooni olukorra kohta konkreetsetes suundades, arvestades võimalikke kontsernisiseste aspektide piire. Täiendavaks informatsiooni allikaks on tegevusnäitajate ja kõige olulisemate sündmuste analüüs aruandlusperioodi jooksul. Hinnatakse erinevate muutuste mõju kontsernis, mis puudutavad muuhulgas korporatiivset juhtimist, strateegiat, aspektide koosseisu, aga samuti sisu ja piiride osas, mis võivad olla tunnistatud olulisteks.

Erinevused 2015. - 2016. aasta säästva arengu aruandest

Aruandes on ära toodud rida andmeid, mis puudutavad olulisi muudatusi võrreldes eelnevate perioodidega – praktiliselt need kõik on tekstis välja toodud ja selgitatud. Võrreldes eelmise aruandlusperioodiga, olulisi aspektide piiride muutusi sisestatud ei ole.

Aruandluse üldised standardsed elemendid

Teemad ja aspektid Sisemiste huvitatud
poolte prioriteedid
Väliste huvitatud
poolte prioriteedid
Põhjendused
MAJANDUSLIK EFEKTIIVSUS
Kontserni strateegia check check Paindliku ja konkurentsivõimelise strateegia välja töötamine ja realiseerimine, võttes arvesse sisemiste ja väliste huvitatud poolte vajadusi – see on kontserni äritegevuse stabiilsuse ja püsivuse alus.
Finantsstabiilsus check Tootlikkuse efektiivsuse suurendamine – see on kontserni
konkurentsivõimelisuse kõige tähtsam faktor.
Investeerimisprojektid check check Investeerimisprojektid põlevkivi kaevandamise ja
ümbertöötlemise vallas – see on kontserni üks
võtmeprioriteetidest ja strateegiliste eesmärkide saavutamise
tähtis faktor.
Toodangu kvaliteet check check Toodangu kvaliteedi tõstmine aitab kaasa ostjate rahulolemisele
ja turupositsioonide tugevdamisele.
Innovaatiline tegevus check Innovatsiooni arendamine ja juurutamine – see on kontserni
efektiivsuse ja konkurentsivõime tähtis faktor.
ÖKOLOOGILINE OHUTUS
Looduskaitset puudutava
seadusandluse nõuete
järgimine vastavalt EL
direktiividele
check check Looduskaitset puudutava seadusandluse nõuete järgimine,
vastavus rahvusvahelistele standartidele ja EL direktiividele, aga
samuti tootmisalane ökoloogiline kontroll on kontserni
peamiseks prioriteediks ökoloogilise ohutuse vallas.
Läbi viidud ökoloogine
kontroll
check
Loodusvarade ratsionaalne
kasutamine
check check Kontserni tegevus on seotud mõjuga keskkonnale ja
loodusressurssidele: vesi, õhk, pinnas. Ettevõte on võtnud endale
kohustuse nende ratsionaalseks kasutamiseks, taastamiseks ja
kaitsmiseks.
Energia kasutamine ja energia
efektiivsus
check Viimase 7 aasta jooksul toimunud tootmise intensiivne kasv
tingib energiaressursside kasvava tarbimise kontsernis. Selleks,
et minimaliseerida selle protsessi mõju, töötab VKG energia
efektiivsuse tõstmise ja energia ressursside optimeerimise
vallas.
Heitgaasid check check Põlevkivi ümbertöötlemine on seotud ainete õhku paiskamisega,
muuhulgas kasvuhoonegaasid, dioksiidid, väävel.
TOOTMISOHUTUS JA
TÖÖKAITSE
Tootmisprotsesside ohutus,
valmisolek eriolukordadeks
check check Kontserni tootmistegevus on seotud potentsiaalsete riskidega
ohutuse vallas. Ohutu tootmine, täielik kahju puudumine
inimestele, objektidele ja tehnikale – need on Viru Keemia Grupi
võtmeprioriteedid.
Töökaitse, töötajate tervise
eest hoolitsemine
check check
PERSONAL
Töötajate koolitused ja areng check Personali koolitamine ja areng lubab kontsernil kindlustada
ennast kvalifitseeritud kaadriga nii käesoleval ajal, kui ka
tulevikus.
Töösuhted ja hõivatus check check Kontsernipoolne kohustuste täitmine kaastöötajate ees,
parimate spetsialistide kaasamine ja hoidmine tagab töö
stabiilsuse ja aitab saavutada strateegilisi eesmärke.
Vääriline töökeskkond ja
personali sotsiaalne toetus
check check Konkurentsivõimeline töökeskkond ja õiglane palgasüsteem
koos sotsiaaltoetustega – see on töötajate kaasamise ja
hoidmise tähtsaim faktor.

Juhatuse esimehe
pöördumine

Juhatuse esimees

Hea lugeja!

Viru Keemia Grupp on alati pidanud oluliseks usaldust ettevõtte, kontserni tegevusest huvitatud isikute ja kohaliku kogukonna vahel. Usalduse loomise aluseks on avatus ning organisatsiooni tegevuse ja eesmärkide läbipaistvus.

Sellel tagamiseks alustas VKG esimesena Eestis 2009. aastal Sotsiaalse vastutuse ja säästva arengu aruande (SAA) koostamist maailmas tunnustatud standardite järgi. Tänaseks on initsiatiiviga kaasa tulnud suurem osa Eesti börsiettevõtetest ning teema tähtsust on võimatu alahinnata.

Värske aruanne annab ülevaate VKG tegevusest 2017. aastal ja väljakutsetest tulevikus. Kuigi aruandes kajastatavad teemad on läbi aastate pealtnäha samasugused, siis sisu ja rõhuasetused on pidevas muutuses.

Tööstuse lubatav mõju keskkonnale on sätestatud erinevate normidega, mille järjepidev karmistumine on Euroopa Liidus juba kokku lepitud ning ettevõtetel on võimalik oma tegevust planeerides nendest normidest lähtuda. Lihtsate lahenduste aeg keskkonnajalajälge vähendamiseks hakkab ammenduma ning järjest enam investeerivad ettevõtted arendustegevusse tehnoloogiate täiustamiseks. Jäätmete puhastamise asemel on fookus liikunud jäätmevaba tootmise arendamisele. Juba täna suudab enamik ettevõtteid endale ise energiat toota, järjest enam ettevõtteid käsitlevad tootmisjäätmeid hoopis toorainena. Antud arengut tõukab tagant nii ühiskondlik surve kui ka ettevõtjate endi motivatsioon – tooraine maksimaalne kasutamine ja sisuliselt jäätmevaba tootmine tagab maksimaalse efektiivsuse.

Regulatsioonidega kehtestatud keskkonnakaitselised normid sätestavad ettevõtetele tegutsemiseks miinimumnõuded, kuid iga ettevõte tegevus peab olema aktsepteeritud ka ühiskonna ja kohaliku kogukonna poolt. Selleks tuleb astuda normidest samm kaugemale ning hinnata ettevõtte mõju elukeskkonnale laiemalt. VKG on pidanud oluliseks toetada lapsi, haridust ja kultuuri, ning korraldada kogukonna jaoks tähtsaid avalikke üritusi. Oma sotsiaalses tegevuses lähtume põhimõttest, et positiivsest mõjust peab osa saama Ida-Virumaa. Vaatamata sellele, et Ida-Virumaalt laekub riigieelarvesse igal aastal suuri summasid nii põlevkiviressursi- kui keskkonnatasudena, siis tagasi regiooni jõuab sellest vaid murdosa. Oleme toetanud ja toetame jätkuvalt püüdlusi, mis suunaksid kohalike ettevõtete maksupanusest osa tagasi kohaliku elu edendamisse.

Viru Keemia Grupis töötab umbes 1750 inimest eemärgiga väärindada põlevkivi. Investeeringute, töötajate teadmiste ja tehnoloogia oskusliku rakendamise kombinatsioonis suudetakse luua märkimisväärset lisandväärtust. Ükski äriettevõte ei suuda sundida inimesi enda oskusi arendama, kuid teadmiste kasvuks tuleb luua soodne pinnas. Juhindume oma personalipoliitikas põhimõttest, et ettevõte peab toetama iga töötaja soovi ennast professionaalselt arendada. Riigi maksupoliitika muutmise järel asusime taas toetama töötajate sportimisvõimalusi – terves kehas terve vaim.

Viru Keemia Grupile omistati 2017. aastal vastutustundliku ettevõtte pronksmärgis. Tunnustus meelitab, kohustab ja innustab olema tulevikus veelgi parem.

Head lugemist

Ahti Asmann

Viru Keemia Grupi juhatuse esimees


allkiri

VKG
missioon

Väärtustada Eesti põhilist maavara - põlevkivi.


VKG
väärtused

Avatus. Pühendumus. Areng.


VKG visioon

Säilitada muutunud turuolukorras tänu efektiivsuse kasvule jätkusuutliku Eesti põlevkivitööstuse eestvedaja roll ja olla innovaatiline maailma liider põlevkivi potentsiaali avamises.


VKG
ärifilosoofia

Eesti tähtsaima maavara mineraalse ja orgaanilise potentsiaali täielik avamine Eesti traditsioonilise tööstusharu ning Ida-Virumaa tööstuspiirkonna kasvu ja arengu heaks.

VKG kontserni kuuluvate äriettevõtete tegevusalad

Kontserni põhitegevust toetav tootmine ja teenindus on jaotatud eraldiseisvate tütarettevõtete vahel, mille aktsiad ja osad kuuluvad sajaprotsendiliselt emaettevõttele.

Tootmine

VKG Kaevandused

Kontserni peamise tooraine ehk põlevkivi kaevandamine

VKG Oil

Põlevkiviõli ja peenkeemiatoodete tootmine

VKG Energia

Soojus- ja elektrienergia tootmine

Teenused

VKG Soojus

Soojusenergia jaotus ja müük

VKG Elektrivõrgud

Elektrienergia müük ja jaotus

VKG Transport

(alates oktoobrist 2018 on VKG Logistika)
Auto- ja raudteetranspordi logistikateenused

Viru RMT

Remondi- ja montaažiteenused

VKG toodete ja teenuste müügigeograafia

  1. Eesti
  2. Togo
  3. Saksamaa
  4. Venemaa
  5. Inglismaa
  6. Valgevene
  7. Senegal
  8. Jaapan
  9. Läti
  10. Ukraina
  11. Itaalia
  12. Singapur
  13. Leedu
  14. Holland
  15. Belgia
  16. Saudi Araabia
  17. Poola

VKG väärtusahel

Väärtusahel

VKG peamised tootmisnäitajad 2017

Põlevkivi tootmine
miljonit tonni kaubapõlevkivi
Põlevkivi ümbertöötlemine
miljonit tonni kaubapõlevkivi
Kaubapõlevkiviõli tootmine
tonni

Elektri ja soojusenergia tootmine

GWh
soojusenergiat
GWh
elektrienergiat

Selle näitajaga on VKG jätkuvalt suuruselt teine elektritootja Eestis.

Konsolideeritud kasumiaruanne

Tuhandetes eurodes


2014 2015 2016 2017
Müügitulu 195 216 166 788 104 270 161 282
Müüdud toodete kulu -164 175 -189 159 -106 147 -149 630
Brutokasum 31 041 -22 371 -1 877 11 652
Turustuskulud -3 769 -3 360 -3 213 -4 046
Üldhalduskulud -12 985 -9 109 -9 471 -9 480
Muud äritulud 11 084 9 973 9 827 7 373
Muud ärikulud -2 492 -1 745 -1 892 -1 485
Ärikasum 22 880 -26 612 -6 626 4 014
Finantstulud ja -kulud -3 101 -5 269 -8 588 -9 776
Kasum enne tulumaksu 19 779 -31 881 -15 214 -5 762
Erakorralised kulud
Tulumaks 300
Aruandeaasta puhaskasum 19 779 -32 181 -15 214 -5 762

Bilanss

Tuhandetes eurodes


2014 2015 2016 2017
Varad
Käibevara 115 403 71 086 64 649 75 496
Põhivara 501 848 485 513 519 104 479 421
Varad kokku 617 251 556 599 583 753 554 917
Kohustused ja omakapital
Lühiajalised kohustused 91 368 75 383 52 343 50 093
Pikaajalised kohustused 183 261 182 724 234 758 201 373
Kohustused kokku 274 629 258 107 287 101 251 466
Omakapital 342 622 298 493 296 652 303 451
Kohustused ja omakapital kokku 617 251 556 599 583 753 554 917

Viru Keemia Grupi bilansimaht vähenes 2017. aasta jooksul 29 miljoni euro võrra ja moodustas 31.12.2017. seisuga 554,9 miljonit eurot. 2017. aastal moodustas omakapitali osakaal bilansimahust 55%.

Investeeringud

Tuhandetes eurodes


2014 2015 2016 2017
Viru Keemia Grupp 70 271 32 955 474 541
VKG Kaevandused 9 127 8 126 7 859 7 801
VKG Oil 55 793 72 418 2 749 11 871
VKG Energia 32 550 26 763 18 757 1 786
VKG Soojus 1 294 146 208 101
Viru RMT 261 42 10 46
VKG Transport 607 28 373 836
VKG Elektrivõrgud 2 887 717 1 023 2 597
VKG Elektriehitus 21 0 4 0
VKG Plokk 105 68 1 499 0
Kokku 172 916 141 263 32 955 25 579

Laenukoormus

Kontserni olemasolevat laenukoormust näitab järgnev graafik, kus on toodud kontserniväliste laenude ja kapitalirendilepingute jääk.

Kontserni laenukoormus (miljonit eurot)

2012
132
2013
152
2014
207
2015
217
2016
219
2017
197
2018*
158

* Prognoos

VKG strateegilised eesmärgid lähiaastateks

Põlevkivi


Tooraine kättesaadavuse tagamine


Lähiaastatel on meie prioriteet number üks põlevkiviressursi tagamine. Ressursi olemasolust sõltub mitte ainult meie tulevik, vaid ka olevik. VKG tänane tooraine summaarne vajadus on 5 miljonit tonni kaubapõlevkivi. VKG-le lubatud maksimaalne kaevandamise maht koos tagantjärele kaevandamise võimalusega moodustab 4,4 miljonit tonni kaubakivi. Maksimaalsete tootmisvõimsuste rakendamiseks jääb meil aastas puudu ligikaudu 0,8 miljonit tonni kaubakivi. Seega on meie üks suurimaid ülesandeid otsida pidevalt võimalusi tekkinud olukorra muutmiseks.




Põlevkivist maksimaalse energia eraldamine


Iga tootmise efektiivsuse ja jätkusuutlikkuse märgiks on tootmisprotsessi energiaefektiivsus, mis näitab kui palju toormega sisenevast energiast on muudetud kasulikeks toodeteks. Näiteks VKG uusima põlevkiviõlitehase Petroter III energiaefektiivsus on 82%, mis on väga kiiduväärt tulemus. Kõrge näitaja saavutatakse tänu sellele, et lisaks põlevkiviõlile toodetakse auru, sooja vett ja kõrge kütteväärtusega poolkoksigaasi, millest VKG Energia toodab omakorda elektrienergiat, auru ja kaugküttevett. Meie eesmärgiks on kasutamata osa vähendamine läbi tootmisprotsesside energiaefektiivsuse tõusu.

Lõpptoodete maksimaalne
väärindamine


Iga kaasaegse tööstusettevõtte eesmärgiks on väärtusahela järjepidev pikendamine. Kõige suurem potentsiaal on tänases tootmisahelas jäätmete väärindamisel ja õlitoodete omaduste parandamisel, mis on eriti oluline toodete nõudluse säilitamiseks maailmaturul järjest karmistuvate keskkonnanõuete tingimustes.




Efektiivsusele suunatud organisatsioonikultuuri loomine


Efektiivse organisatsioonikultuuri kontekstis saame vaadata varade ja tööjõu tootlikkuse tõusu, töökohtade lisandväärtuse kasvamist ning tulemustele ja parendamistele suunatud juhtimist.




Põlevkiviõli konkurentsivõimeline omahind


VKG tegutseb volatiilsel turul, kus põlevkiviõli hind võib kõikuda lühikese ajaperioodi jooksul väga suures ulatuses. Konkurentsivõimeline omahind võimaldab meil saavutada kõrget likviidsust, mis aitab püsida kriisiperioodidel ning investeerida tehnoloogiasse ja tööjõudu.

Eelseisva perioodi eesmärgid ja väljakutsed

Arendustegevuses


  • MARPOL merekütuse kvaliteedinõuete muutumise mõjuanalüüs, kohandumise strateegia
  • Tooraine kättesaadavuse tagamine
  • Põlevkivist maksimaalse energia eraldamine
  • Lõpptoodete maksimaalne väärindamine
  • Põlevkiviõli konkurentsivõimeline omahind
  • Põlevkiviõli toodetele uued turustuskanalid
  • Äriprotsesside tõhustamine

Keskkonnategevuses


  • jäätmete ladestamise ja kasutamise metoodikad;
  • jäätmete taaskasutamine;
  • uus lõhnaaine vähendamise tegevuskava ja õhukvaliteet, kuumenemiskollete summutusprojekt;
  • kasvuhoonegaaside heitmete vähendamine;
  • energiaefektiivsusele suunatud tegevused.

2018. aasta prognoosid


Põlevkivitöötlemine

miljonit tonni

Põlevkivi kaevandamise maht

miljonit tonni

VKG osa riigimaksutulus

miljonit eurot

VKG töötajate arv

Aruandeperioodi peamised sündmused

Tunnustus

  • Eesti vastutustundlik ettevõte 2010, 2011, 2012, 2013, 2014, 2015, 2016, 2017, 2018 - VKG
  • Eesti Kultuurisõbralik ettevõte 2012, 2013, 2014
  • Oktoobris 2012 arvati Viru Keemia Grupp kolme parema ettevõtte hulka Swedish Business Awardi kategoorias „Jätkusuutlik kasv”
  • 23. veebruaril 2012 sai VKG juhatuse liige ja Eesti 2009. aasta parima ettevõtte VKG Oil juht Nikolai Petrovitš Eesti Vabariigi presidendilt Toomas Hendrik Ilveselt Valgetähe IV klassi teenetemärgi piirkonna arengu toetamise eest. Nikolai Petrovitši sõnul kuulub tema teenetemärk kogu VKG kollektiivile.
  • „Keskkonnategu 2011” keskkonnajuhtimise kategoorias - VKG
  • Ida-Virumaa Aasta Tegija 2010 auhind - VKG
  • Eesti parim ettevõte 2009 - VKG Oil AS

Avatud lähenemine

VKG sotsiaalse vastutuse ja säästva arengu terviklik poliitika sai alguse 2009. aastal. Oleme uhked, et VKG on üks esimesi sotsiaalse vastutuse kontseptsiooni edendajaid ja propageerijaid Eestis ja esmajoones Virumaal.

VKG oli esimene Eesti ettevõte, mis hakkas avalikustama kogu oma ressursikasutust ja keskkonnainfot vastavalt maailma sotsiaalse vastutuse aruandlusstandardile GRI G3. Kui algatuse esialgseks eesmärgiks oli teadvustada, hinnata ja juhtida kontserni üleüldist mõju riigi majandusele, sotsiaalelule ja keskkonnale, siis täna on vastutustundlikkus integreeritud ettevõtte äristrateegiasse, sest VKG puhul on võimatu eristada vastutustundlikke tegevusi ettevõtte põhitegevusest.

Tegutsedes lähtume järgmistest printsiipidest

Avatus ja läbipaistvus


Ühiskondlik aruandlus ehk täielik andmete avalikustamine sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnaalase mõju kohta vastavalt globaalse aruandluse algatusele (ingl Global Reporting Initiative, GRI).


Vastutustundliku tegutsemise printsiip


Sotsiaalselt vastutustundlik tootmiskorraldus nii ettevõttes endas (ohutute töötingimuste loomine, töötajate motiveerimine, lisasoodustused, lisamaksed, pidev dialoog töötajate ja tööandja vahel) kui ka töötajate hulgas (igaüks vastutab kõige eest).


Ausus ja korrektsus


Ettevõttes heaks kiidetud avalikkusega suhtlemise standardid, mille järgi on keelatud esitada valesid või ebatäpseid andmeid.


Vastavus rahvusvahelistele standarditele


Rahvusvaheliste organisatsioonide poolt heaks kiidetud sotsiaalse vastutuse põhimõtete (GRI, ÜRO globaalne kokkulepe) juurutamine ettevõttes.


VKG sotsiaalselt vastutustundliku käitumise põhimõtted

  • checkVKG teeb kindlaks ja uurib tööstuse mõju keskkonnale, võimaluse korral kõrvaldab selle või viib miinimumini. VKG teostab pidevat keskkonnamõju seiret.
  • checkVKG arendab ressursi- ja keskkonnasäästlikke tehnoloogiavaldkondi ning juurutab neid tootmisse.
  • checkVKG annab avalikkusele plaanipäraselt aru oma töö kohta.
  • checkVKG suhtleb proaktiivselt meedia ja avalikkusega, varjamata infot ning edastades enda kohta ainult täpseid ja tõeseid andmeid.
  • checkVKG tagab oma töötajatele ohutu ja mugava töökeskkonna.
  • checkVKG-s on loodud süsteemid töötajate motiveerimiseks ja arendamiseks.
  • checkVKG toetab ametiühingut selle töös, pakub oma töötajatele lisasoodustusi ning toetab pidevat dialoogi juhtkonna ja töötajate vahel.
  • checkVKG-s kannab igaüks oma töö eest vastutust: igaühest sõltub kõik.
  • checkVKG töötab rahvusvaheliselt tunnustatud sotsiaalse vastutuse põhimõtete alusel.
  • checkVKG pöörab eriti suurt tähelepanu piirkonna arengule, hoides tihedat sidet kohalike võimuesindajate ja elanikega.
  • checkVKG toetab piirkonnas olulisi projekte, erilise tähelepanu all on kultuuri- ja spordiüritused.
  • checkVKG on usaldusväärne partner riigile ja kohalikele omavalitsustele ning oma äripartneritele.
  • checkVKG toetab sotsiaalse vastutuse põhimõtete levikut ja lähtub asjaolust, et ta ei saa tegutseda üksinda.

Säästva arengu prioriteedid

Kontserni kõige olulisemad säästva arengu prioriteedid on maksimaalselt ohutu tootmise tagamine, looduskeskkonna koormuse vähendamine, personali arendamine, koostöö piirkonna arendamisel ja huvigruppide huvidega arvestamine.

Need prioriteedid ja neile vastavad eesmärgid on kooskõlas maailma säästva arengu trendide ja eesmärkidega, eriti ÜROs 2015. aastal vastu võetud säästva arengu eesmärkidega.

Tootmisohutus

Kontserni eesmärgid Kontserni tegevus
Tootmisohutuse ja tööohutuse taseme tõstmine, traumade, avariide ja kutsehaiguste näitajate vähendamine Tootmisohutuse tagamise meetodite pidev täiustamine
Tehnogeense koormuse vähendamine ning looduskeskkonna ja inimese elukeskkonna soodsa seisundi säilitamine Ohutusalase kultuuri kujundamine ja arendamine kontsernis
Majandustegevuse põhjustatud ökoloogilise kahju vältimine Atmosfääriõhu kaitsmine;
Loodusressursside ratsionaalne kasutamine, taastamine ja kaitsmine ning bioloogilise mitmekesisuse säilitamine Veeressursside ratsionaalne kasutamine ja kaitsmine.
Parimate maailma praktikate juurutamine keskkonnaohutuse valdkonnas;
Energia säästmine ja energiatõhusus.
Jäätmekäitlus ja maaressursside kaitsmine;
Energia säästmine ja energiatõhususe suurendamine;
Bioloogilise mitmekesisuse säilitamise programmide elluviimine;
Tootmisohutuse taseme tõstmine, erakorraliste olukordade ennetamine;
Avariikaitse süsteemide täiustamine;
Ohutute töötingimuste tagamine;
Meditsiiniliste ennetusprogrammide elluviimine, tervete eluviiside toetamine.

Sotsiaalne areng

Kontserni eesmärgid Kontserni tegevus
Kontserni personalipotentsiaali arendamine Konkurentsivõimelise töötasu ja sotsiaalpaketi tagamine
Kohaliku kogukonna toetamine, piirkonna sotsiaalmajanduslikule arengule kaasaaitamine. Personali hindamine, arendamine ja koolitamine;
Personalireservi loomine;
Sisekommunikatsiooni ja organisatsioonikultuuri arendamine;
Piirkonna sotsiaalse infrastruktuuri arendamise toetamine;
Sotsiaalse aktiivsuse kasvu toetamine;
Huvigruppidega tehtava koostöö arendamine.

Viru Keemia Grupp töötab säästva arengu strateegiat välja ja viib seda ellu aktiivses koostöös peamiste huvigruppidega. See võimaldab muuta ettevõtte sotsiaalse ja looduskaitsetegevuse tõhusamaks ning saavutada igakülgseid ja püsivaid positiivseid muutusi.

Kontsern leiab, et jätkusuutlik majanduskasv ja ühiskonna heaolu kui tingimused, milles kontsern tegutseb, on omavahel lahutamatult seotud. Strateegiliste eesmärkide poole liikudes püüab Viru Keemia Grupp luua huvigruppide jaoks väärtust oma tegevuse igas etapis ning anda panuse riigi sotsiaalmajanduslikku arengusse.

Aktsionärid

Koostöömehhanismid:

  • aktsionäride üldkoosolek;
  • aktsionäride igakuised koosolekud koos kontserni juhtkonnaga;
  • äriühingu aruandlus.

Võtmeküsimused:

  • strateegia elluviimine;
  • finantsiline jätkusuutlikkus;
  • äriühingu juhtimine ja riskide haldamine;
  • tootmise efektiivsuse ja tootmisohutuse suurendamine;
  • toodangu kvaliteet;
  • tegevuse keskkonnaohutus.

Aktsionäride aasta üldkoosolek, kus kinnitati 2017. aasta majandusaasta aruanne, toimus 27. juunil 2018 ning sellest võttis osa 100% aktsiatega esindatud häältest. Aktsionäride üldkoosolekul võeti vastu järgmised otsused:

  • kinnitada 2017. aasta majandusaasta aruanne;
  • 2017. aasta eest maksta dividende 238 560 eurot
  • jaotamata kasumi jääk peale kasumi jaotamist on 250 071 420 eurot.

Koostöö riigiga ja kohalike omavalitsustega

Koostöömehhanismid:

  • sotsiaalmajanduslik partnerlus;
  • ühised töörühmad, ümarlauad, koosolekud;
  • äriühingu aruandlus;
  • osalemine komisjonides ja konverentsidel.

Võtmeküsimused:

  • seadusandluse täiustamine ja põlevkivisektori arengu soodustamine;
  • kontserni strateegiline areng;
  • kontserni tegevuse vastavus õigusnormidele;
  • kontserni roll piirkonna arengus;
  • tootmisohutus;
  • kontserni tootmistegevuse mõju keskkonnale;
  • toodangu kvaliteet, paremate ökoloogiliste omadustega toodangu tootmine.

Koostöö riigiasutuste ja kohalike omavalitsustega jätkusuutliku arengu ülesannete lahendamisel põhineb avatud dialoogil ja partnerlusel. Kontserni spetsialistid on kaasatud eri aruteludesse ja töörühmadesse õiguskeskkonna arendamise ja täiustamise valdkonnas.

Kontsern kutsub aktiivselt riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste esindajaid ellu viima sotsiaalprojekte ning osalema ettevõtte korraldatavatel looduskaitse- ja haridusteemalistel üritustel.

Koostöö kontserni töötajatega

Koostöömehhanismid:

  • ettevõttesisese kommunikatsiooni süsteem;
  • regulaarsed infopäevad võtmetöötajatele;
  • regulaarne infovahetus juhtkonna ja töötajate vahel;
  • töötajate ja juhtkonna kohtumised;
  • ettevõtte üritused; foorumid, konverentsid;
  • kultuuri- ja spordiüritused.

Võtmeküsimused:

  • töötajate tunnustamine ja sotsiaalne toetamine;
  • töösuhted;
  • tööohutus;
  • töötajate koolitamine ja arendamine;
  • kontserni osalemine kohalike kogukondade arengus.

Kontserni suhteid töötajatega reguleerivad personalipoliitika, sisekorraeeskirjad ja kollektiivleping. Kontsern teeb sotsiaalpartnerluse põhimõttest lähtuvalt aktiivset koostööd ametiühinguga, mis esindab töötajate huve.

Viru Keemia Grupp arendab ettevõttesisese kommunikatsiooni süsteemi ja otsib uusi suhtlusvahendeid.

Potentsiaalsete uute töötajate (kvalifitseeritud ja motiveeritud spetsialistide) ligimeelitamiseks arendab Viru Keemia Grupp tööandja väärtuspakkumist ning koostööd kõrg- ja keskkoolidega.

Dialoog kohaliku kogukonnaga

Koostöömehhanismid:

  • sotsiaalprojektid;
  • avalikud kuulamised, ümarlauad, mõttevahetused;
  • ettevõttesisesed ja -välised meediakanalid;
  • kontserni aruandlus.

Võtmeküsimused:

  • kontserni panus piirkonna sotsiaalmajanduslikku arengusse ja kohalike elanike elukvaliteedi parandamisse;
  • tootmis- ja keskkonnaohutus kontserni tegevuses, keskkonnakaitse meetmed;
  • kontserni tegevuse ja otsuste läbipaistvus;
  • kontserni finantsiline jätkusuutlikkus.

Kontsern arendab kohalike kogukondadega konstruktiivset koostööd, mis on suunatud piirkonna sotsiaalmajanduslikule arengule ja keskkonnakaitsele.

Sotsiaalprogrammide tulemuslikkuse tõstmiseks peame dialoogi huvirühmade esindajatega, kaasates neid projektide elluviimisse. Korraldame regulaarseid kohtumisi riigiasutuste esindajatega, arvamusliidritega, mittetulundusühingutega, algatusrühmade ja aktivistidega jne. Projektide elluviimisel teeb kontsern aktiivset koostööd kohalike meediaväljaannetega, pakkudes kogu vajalikku teavet.

Kodanikuühendused

Koostöömehhanismid:

  • konverentsid, näitused;
  • ümarlauad;
  • sotsiaalprojektide ühine elluviimine;
  • aruandlus.

Võtmeküsimused:

  • kontserni tootmisohutus, keskkonnakaitse meetmed;
  • kontserni osalemine piirkondlikus arengus;
  • tegevust puudutava info kättesaadavus ja läbipaistvus.

Tegevus on suunatud piirkonna jätkusuutliku arengu ja sektori arengu soodustamisele. Samuti kaasab VKG kodanikeühenduste eksperte sotsiaalsete ja keskkonnaalaste projektide väljatöötamisse ja elluviimisse ning oma tegevust puudutavatesse aruteludesse ümarlaudadel ja konverentsidel.

Avalike arutelude läbiviimine planeeritava tegevuse keskkonnamõju hinnangu tulemuste alusel

2017. aastal toimusid järgmised avalikud arutelud:

Märtsis toimus Kohtla-Järve lubjakivikarjääri maavara kaevandamise loa keskkonnamõju hindamise aruande avalik arutelu. Kohtumine leidis aset keskkonnaameti Viru regiooni Jõhvi kontoris ning selle eesmärgiks oli kutsutud kõik osapooled ja huvigrupid, vastata nendel tekkinud küsimustele ning kuulata ära nende ettepanekud.

Novembris toimus traditsiooniline VKG keskkonnapäev. Sel korral keskenduti vastutustundliku jäätmemajanduse teemal. Selle raames andsid oma ala eksperdid ning VKG oma töötajad ülevaade põlevkivitööstuse jäätmemajanduse omapäradest, aktuaalsetest teemadest ning ühiselt arutati põlevkivi osa Eesti ringmajanduses.

Samuti novembris toimus ka VKG Energia Põhja SEJ tuhaladestule rajatava uue ohtlike jäätmete prügila ühendamine riikliku prügilaga ja prügila uue sulgemislahenduse kasutuselevõtu keskkonnamõju hindamise programmi avalik arutelu. Selle raames oodati kohalike elanike ning muude osapoolte ettepanekuid, milliseid teemasid peaks uue tegevuse keskkonnamõjude hindamise protsessis arvestama.

Vkg toetustegevuste põhisuunad

Meie prioriteediks on toetada just Virumaad ning siin tegutsevate organisatsioonide, inimeste ja seltside ühiskonnakasulikku tegevust. Kontsern pöörab eriti suurt tähelepanu piirkonna arengule, hoides tihedat sidet kohalike võimuesindajate ja elanikega. VKG toetab spordi-, kultuuri- ja haridusalgatusi ning panustab kohaliku elu edendamisse oma töötajate vabatahtliku töö kaudu.

Oleme huvitatud kaasalöömisest kogukonna pikaajalistes projektides (k.a koostöös teiste organisatsioonidega), mille eesmärgiks on arendada ja edendada kohalikku elukeskkonda. Meie fookuses on põlevkivisektori ning teadus- ja uurimusinstitutsioonide teemalised teadusarenduse projektid ja uurimised (üritused, teaduslikud konverentsid jms), mis on suunatud uuenduslike lahenduste otsimisele ja nende rakendamisele tööstuses. Samuti toetame säravate ideede realiseerimist.

Viru Keemia Grupi abi ja toetust saab Eestis tegutsev mittetulunduslik ühing ja/või organisatsioon, kelle huvipiirkonnaks on kas Ida-Virumaa või Eesti tervikuna. Suurema tähelepanu saavad kohalikud lastekollektiivid, spordiklubid ning õppeasutused. Otsetoetuse andmist üksikisikutele kaalume ainult erandlikel asjaoludel, kui tegu on humanitaarvajadustega.

Kontserni sponsorluspõhimõtte kohaselt ei saa toetust:

  • üksiktaotlejad (reisid, õpingud välismaal jne);
  • religioossed organisatsioonid;
  • poliitilised organisatsioonid;
  • tegevused, mis võivad olla kahjulikud inimestele ja keskkonnale;
  • reklaamaktsioonid ja -tegevused.

VKG-lt abi taotlemise protseduuri võib iseloomustada järgmiselt:

Meie suurimad algatused

Viie Kooli Võistlus

VKG algatus, mis motiveerib ja propageerib inseneriharidust noorte seas. Keemiaettevõte vajab häid insenere erinevatel aladel ja kontsern on huvitatud sellest, et tulevased spetsialistid saaksid juba koolis reaalainetes põhjalikke teadmisi. Meil on hea meel, et tänu meie toetusele saavad Ida-Viru tublid õpilased aktiivselt ja edukalt osaleda Eesti mainekamas reaalainete võistluses – Viie Kooli Võistluses.

Kaevurite päev

Pikaajaline hea traditsioon, mille korraldamise taastasime 2011. aastal. Pidu toimub igal aastal augusti viimasel pühapäeval ja on regiooni üks oodatumaid rahvapidusid. Peo korraldamine on ettevõtte lugupidamisavaldus kõigile kaevuritele ja piirkonna elanikele. 2014. aastast korraldame Kaevurite päeva üritust koostöös Eesti Energiaga ning aastast 2016 võõrustab pidutsejaid Kohtla-Nõmme Kaevandusmuuseum.

Jõhvi Balletifestival

Jõhvi Balletifestivali võib julgelt nimetada regiooni peamiseks kultuurisündmuseks, lisaks on see seni ainus balletifestival Eestis, mis on endale loonud märkimisväärse renomee ka piiri taga. Festivali läbiviimine Ida-Virumaal annab meile, idavirumaalastele, harukordse võimaluse nautida unikaalseid ja maailmatuntud balletietendusi kodukandist lahkumata. „Pruuni kulla“ maaks on Virumaad nimetatud juba ammu, balletimaaks oleme saanud Jõhvi Balletifestivali algusega. Balletifestival ei tunne stereotüüpe! Meil on hea meel olla selle sündmuse partneriks. Kontserni ja festivali korraldaja, Jõhvi Kontserdimaja, vaheline edukas koostöö kestab juba aastaid.

Imeline Virumaa

VKG eestvedamisel korraldatakse fotokonkurss "Ilus oled, Virumaa!". Eelmiste aastate konkurssidele esitatud parimad fotod sai kokku kogutud ning 2015. aastal ilmus piirkonna esimene fotoalbum „Ilus oled, Virumaa!“. Albumi lehekülgedelt võib leida tuntud poliitikute, ettevõtjate ja kultuuritegelaste tsitaate, mis on seotud imeilusa Virumaaga. Vaata ja veendu, kui ilus Virumaa on: vaata albumit

Heategevuse juurutamine töötajaskonnas

Loome oma töötajatele võimalusi osaleda heategevuses ja kaasame neid erinevatesse algatustesse. Oleme heaks partneriks kohalikule verekeskusele. Koostöö raames külastab verekeskus VKG-d ja selle tütarettevõtteid mitmeid kordi aasta jooksul. Samuti toimuvad metsaistutus- ning koristustalgud.

Ettevaatuse printsiip

Mõju riskide vähendamist ümbritsevale keskkonnale ja tööohutuse suurendamist peab Viru Keemia Grupp strateegilise tähtsusega eesmärkideks. Hallates riske inimeste elule ja tervisele ning ökoloogilisi riske, juhindub kontsern ettevaatuse printsiibist. *

Selle põhimõtte rakendamine kontsernis kujuneb järgmiste lähenemisviiside alusel:

  • ohutusnõuete tagamine kogu põlevkivi rikastamise protsessi vältel ja valmissaaduste realiseerimisel
  • riskide juhtimine
  • ökoloogilise mõju minimaliseerimine
  • tööohutusnõuete täitmine, kontserni ettevõtete töötajate ja töövõtuorganisatsioonide töötajate tervishoiupoliitika ja nõuete täitmine.

Ettevõte töötab eesmärgipäraselt selleks, et tõsta tootlikkuse taset ja ökoloogilist ohutust, täita loodushoidu puudutava seadusandluse nõudeid ja vähendada plaanipäraselt ning efektiivselt tootmistegevuse negatiivset mõju ümbritsevale keskkonnale.

Töökaitse ja töötajate ohutus on Viru Keemia Grupi jaoks esmajärgulise tähtsusega. Kontserni eksisteerimisaja jooksul on omandatud suur vastutustundliku tegevuse kogemus, juurutatud on vastavad protseduurid ja praktikad. Käsitleme töökaitsealaste programmide finantseerimist mitte niivõrd kui kulusid, vaid kui investeeringut meie töötajate tervisesse ja heaolusse.

* Antud põhimõte moodustub rahvusvahelistes dokumentides järgmiselt: „Seal, kus eksisteerib tõsise või parandamatu kahju oht, ei saa puudulikke teaduslikke aluseid tuua põhjenduseks sellele, et lükata edasi ökonoomselt efektiivsete meetmete kasutamist keskkonnakahju ennetamiseks.“ (RIO DECLARATION ON ENVIROMENT AND DEVELOPMENT, June, 1992).

Üldine keskkonnapoliitika

leht

Viru Keemia Grupp (VKG) kontsern pöörab keskkonnakaitsele suurt tähelepanu.

Peamisteks prioriteetideks on tootmistegevusest tulenevate keskkonnamõjude ennetamine või minimeerimine.

leht

VKG on järjekindlalt teinud investeeringuid suurendamaks põlevkivi kui tooraine töötlemisest tulenevat tulu ühiskonnale.

Eesmärgiks on seatud ressursi võimalikult efektiivne kasutus ning parima teadaoleva tehnoloogia rakendamine heitmete vähendamiseks keskkonda.

leht

Tulevikuvisiooniks on olla avatud ja usaldusväärne ettevõte, kes töötab ühtse juhtimissüsteemi alusel liigirikka keskkonna säilimise ja loodusressursside säästliku kasutamise nimel.

Kontsernis on välja kujunenud ühtne keskkonnapoliitika, mis lähtub järgmistest põhimõtetest:

1

Toimime rahvusvahelisele standardile ISO 14001 vastava keskkonnajuhtimissüsteemi alusel.

2

Identifitseerime ettevõtte tootmistegevusega kaasnevaid ökoloogilisi aspekte ja keskkonnamõju ning hindame nende vastavust seadusandlusele ja teistele nõuetele.

3

Oma igapäevases tegevuses järgime Eesti ning Euroopa Liidu õigusaktidest, konventsioonidest ja lepingutest tulenevaid nõudeid.

4

Peame oluliseks ametiasutuste ja piirkonna elanike teavitamist ettevõtte tegevusest ja võimalikest mõjudest keskkonnale.

5

Pöörame suurt tähelepanu säästva arengu edendamisele ettevõttes, seetõttu taaskasutame võimalikult suures koguses tootmisprotsessis tekkinud materjale ja jäätmeid.

6

Peame oluliseks koostööd teadus- ja uurimisasutustega nii erinevate keskkonnaprobleemide lahendamisel kui uute tehnoloogiate väljatöötamisel.

7

Innustame töötajaid keskkonnakaitsealaste teadmiste täiendamisel ning tervitame ja ergutame nende teadmiste rakendamist praktikas.

8

Töötame põlevkivi väärindamise suunas eesmärgiga luua uute põlevkivitoodete näol lisandväärtust.

Järgnevatel aastatel jääb VKG keskkonnaalaste tegevuste põhifookus samaks. Jätkuvad investeeringud tootmisportsesside efektiivsuse tõstmiseks. Kuigi juba täna vastavad kõik VKG tootmisüksused parima võimaliku tehnoloogia nõuetele, siiski otsitakse uus võimalusi protsesside optimeerimiseks ning seeläbi keskkonnamõjude vähendamiseks.

Keskkonnakaitse juhtimissüsteem

Vastavus ISO standardile

Suur osa Viru Keemia Grupi tütarettevõtetest kasutavad rahvusvahelist keskkonnajuhtimise standardit ISO 14001, kus on määratletud keskkonnajuhtimissüsteemi nõuded. Kontserni koosseisu kuuluvates ettevõtetes on rakendatud ka muud standardid - ISO 9001, ISO 50001 ja OHSAS 18001. Rohkem infot, millises ettevõttes, milline standart on rakendatud, leiad peatükist Rahvusvahelised juhtimissüsteemid.

Investeeringud keskkonnakaitsesse

Püüdleme oma tegevuses pidevalt efektiivistumise suunas. Eesmärgiks on põlevkivi maksimaalne väärindamine ehk ressursi potentsiaali täielik ärakasutamine. Keskkonna seisukohalt tähendab see ühe ühiku töödeldud põlevkivi kohta väiksemat keskkonnamõju ning suuremat sotsiaalset ja majanduslikku kasu. Leiame, et põlevkiviõli tootmise jätkusuutlikkuse tagamiseks peame investeerima parima võimaliku tehnoloogia arendamisesse ja keskkonnakaitsesse, osalema seadusandlike aktide väljatöötamisel, teostama tootmise ja keskkonna seiret, optimeerima tootmist ja juurutama energiatõhusaid lahendusi.

Viimastel aastatel on keskkonnaalaselt ära tehtud suur töö, ainuüksi aastal 2017 investeeris VKG üle 10 miljoni euro projektidesse keskkonnamõjude vähendamiseks. Samas Euroopa Liidu ja Eesti Vabariigi seadusandlus ning kasvavad tootmisvajadused seavad järjest suuremaid nõudmisi ja uusi kõrgemaid keskkonnaalaseid eesmärke kontserni ettevõtetele. Käesoleval ajal on Euroopa Liidu ning Eesti keskkonnapoliitika ruumis toimumas mitmeid suuri muudatusi. Muuhulgas 2017. aastal said Eesti eesistumise perioodil määratletud EL kasvuhoonegaaside heitkoguste kauplemise järgmise perioodi (2021-2030) üldised põhimõtted. Samuti on koostamisel Keskkonnaministeeriumi poolt tellitud Eesti keskkonnakasutuse välismõjude rahasse hindamise analüüs, mille alusel hakatakse vaatama üle Eestis kehtivat keskkonnatasude süsteemi.

VKG jagab investeeringud keskkonnakaitsesse kaheks osaks:

  • otseselt keskkonnamõju vähendavad investeeringud
  • kaudselt keskkonnamõju vähendavad investeeringud

Otseselt keskkonnamõju vähendavate investeeringute all on kajastatud sellised investeeringud, mille tegemisel saavutatakse kohene keskkonnamõju vähenemine. Sinna alla kuuluvad kõik nn toruotsa investeeringud (püüdeseadmed), mahutiparkide renoveerimine, olemasolevate saasteallikate sulgemise või vähendamisega seotud investeeringud, jäätmete käitlemisega seotud investeeringud jms.

Kaudselt keskkonnamõju vähendavate investeeringute all on kajastatud tegevused, mis vähendavad pikaajalise järjepideva tegevuse käigus keskkonnamõju. Sinna alla kuuluvad investeeringud PVT-sse, uute keskkonnasõbralikumate ning efektiivsemate tehnoloogiate arendamine/rakendamine, loodusressursse säästvate tehnoloogiate ja meetmete rakendamine jms.

Otseselt keskkonnamõju vähendavad investeeringud

VKG on suutnud õigeaegselt reageerida muutustele planeerides investeeringuid vastavalt uutele keskkonnanõuetele. Näitena viimastest aastatest saab tuua Tööstusheite seaduse (THS). Vastavalt sellele karmistusid alates 2016. aastast suurtele põletusseadmetele kehtivad nõuded suitsugaasis sisalduvate saasteainete osas (SO2, NO2, tahked osakesed). Tagamaks vastavus THS nõuetele investeeris VKG juba 2008. aastal ligi 9,5 miljonit eurot VKG Energia Põhja soojuselektrijaama esimese suitsugaaside vääveldioksiidist puhastamisseadme rajamiseks. Kõigi suitsugaaside puhastuseks oli aga tarvis rakendada kolm puhastusseadet. Vaatamata 2014. aastal alanud maailma naftaturu kriisile, mistõttu VKG majanduslik olukord oli raske, viidi kokku ligi 37 miljonit eurot maksnud investeering 2016. aastal lõpule. Väävlipüüdmisseade võimaldab siduda Põhja soojuselektrijaamas väljuvatest suitsugaasidest sisalduvast väävlist ja seega vähendab oluliselt vääveldioksiidi kui esmatähtsa saasteaine heitkogust ümbritsevasse keskkonda. Kolm püüdeseadet on ühendatud ühtseks süsteemiks, kuhu suunatakse jaama kõigi katelde suitsugaas. See ainulaadne lahendus võimaldab paindlikult reguleerida väävliärastussüsteemi tööd.

2017. aastal tehti kokku 2,43 miljoni eest otseseid keskkonnamõju vähendavaid investeeringuid. Investeeringute maht oli mõne võrra madalam kui kriisi eelses perioodil.

Viimastel aastatel on VKG otseste investeeringute põhieesmärgiks olnud jäätmete ladestamisega seotud keskkonnamõjude vähendamine. Alates 2016. aastast rakendatakse ohtlike jäätmete prügilas uudset ladestustehnoloogiat, mis takistab prügila kehandist reostuse liikumist keskkonda. Aastal 2017 on jätkatud investeeringutega antud valdkonda. Ehitatud on torukonveier poolkoksi transportimiseks ladestusalale. Sama praktika on kasutusel ka põlevkivituha puhul. Sel moel on võimalik vältida autotranspordiga kaasnevat müra ning tolmamist. Põlevkivi kaevandamisel koos maavaraga väljutatav aheraine on VKG Kaevanduse poolt täies mahus taaskasutatud. Suurem osa aherainest (2017. aastal ligi 2 miljonit tonni) leiab kasutust täitematerjalina, mida VKG Kaevandus toodab ning turustab sertifitseeritud tootena.

2017. aastal avaldati Keskkonnainspektsiooni tellimusel Eesti Keskkonnauuringute Keskuse poolt teostatud uuring „Välisõhu kvaliteedi, lõhnahäiringu ning saasteainete heitkoguste hindamine Kohtla-Järve linna Järve linnaosa piirkonnas“. Uuringu tulemustega saad tutvuda siin. Selle baasilt tellis VKG Oil täiendavad mõõtmised ning lõhnaainete modelleerimise oma tootmisterritooriumil. Saadud tulemustele toetudes koostas ettevõtte uue lõhnaaine esinemise vähendamise tegevuskava. See näeb ette järgneva kahe aasta jooksul VKG poolt tegevusi kokku 1,1 miljoni euro ulatuses.

Otseselt keskkonnamõju vähendavad investeeringuid 2008-1017 (miljon eurot)

(tööohutus, püüdeseadmed, saasteallikate vähendamine, teised otseselt keskkonnamõju vähendavad projektid)
2008
19,8
2009
5,7
2010
1,9
2011
2,1
2012
27,5
2013
16,4
2014
8,4
2015
7,9
2016
14,3
2017
2,4

Kaudselt keskkonnamõju vähendavad investeeringud

VKG teostab pidevalt investeeringuid keskkonnasõbralike tehnoloogiate arendamiseks ja säästva ressursikasutuse tõhusamaks muutmiseks. Uute tegevuste planeerimisel arvestatakse PVT nõuetega ning järjest karmistuvate keskkonnanormidega.

Aastal 2015 moodustasid kaudsed investeeringud 18,29 miljonit eurot. 2016. aastal langesid need ligi 34%, kuna kasvas otseste keskkonnamõju vähendavate investeeringute osakaal (vt graafik 1). Sel perioodil teostati Petroter III ehitus. Uuel tehnoloogial põhineva põlevkiviõli tootmistehase kasutamine võimaldab põlevkivi maksimaalset väärindamist. Lisaks muudeti tööstusreovee süsteemi, et tootmises tekkivat tööstusreovett maksimaalselt taaskasutada ja hoides sellega kokku puhta vee ressurssi.

2017. aastal olid kaudsed investeeringud mõne võrra kõrgemad kui eelmisel aastal. Üle 8 miljoni euro oli eelmisel aastal VKG poolt investeeritud tehnoloogia moderniseerimiseks ning tootmisportsesside täiustamiseks. Aasta keskpaigus teostati ulatuslikud tööd VKG Oili Petroter tehnoloogial töötavate õlitehaste uuendamiseks. Samuti rakendati aasta lõpus tööle VKG Energia Põhja soojuselektrijaamas uus katel. Need investeeringud võimaldavad tõsta kogu kontserni tootmise efektiivsust ning seeläbi saada ühest põlevkivi ühikust maksimaalselt toodangut ning minimaalselt heidet.

Kaudselt keskkonnamõju vähendavad investeeringud - PVT ja säästev ressursikasutus 2010-2017 (miljon eurot)

(parima võimaliku tehnoloogia kasutuselevõtt ja arendamine, investeeringud säästvasse ressursikasutusse)
2010
2,4
2011
8,3
2012
10,1
2013
51,7
2014
47,3
2015
18,3
2016
6,1
2017
8,7

VKG panustab uudsetesse lahendustesse, et mõju keskkonnale minimeerida. Alates aastast 2011 on kulud oluliselt tõusnud ning kuigi viimastel aastatel on raske majandusliku olukorra tõttu ettevõtte olnud sunnitud oma investeeringuid kärpima, siiski on kulude keskonnavaldkonda moodustanud ligi 12 miljoni euro aastas.

Kontserni keskkonnakulud 2007-2017 (miljon eurot)

(graafik ei kajasta püüdeseadmete käidu, keskkonnaseire, keskkonnauuringute jms kulusid)
2007
15,4
2008
21,4
2009
7,3
2010
6,8
2011
13,7
2012
42
2013
75,5
2014
65,5
2015
35
2016
28,1
2017
13,6

KONTSERNI SUURIMAD TEHTUD JA TEGEMISEL
OLEVAD KESKKONNAPROJEKTID

  • Viimased projektid
  • Varasemad projektid
  • Ladestamisalad ehk prügilad
  • Lõhna vähendamise tegevuskava
  • Soojuselektrijaama atmosfääriheite vähendamine
  • Põlevkivibituumeni identifitseerimine ja omaduste uurimine
  • Kohtla-Järve - Ahtme soojatrass

Ladestamisalad ehk prügilad

2007. aastal valmis uus kõikidele keskkonnanõuetele vastav poolkoksiprügila, mille ladestamistehnoloogia abil välistatakse sadevee infiltreerumine prügila kehasse. Tekkiv nõrgvesi kogutakse eraldi veetihedasse basseini ning puhastatakse vajadusel regionaalses reoveepuhastis. Tänu spetsiaalsetele kalletele on sadevee ja prügila pinna kontaktaeg minimaalne, mis viib miinimumini sadevee reostumise. 2012. aastast kuni 2013. aasta suvi toimus vanade ohtlike jäätmete prügilate korrastamine, mille käigus muudetakse need veetihedaks. 2015. aastal suleti nõuetekohaselt VKG Energia tuhaväljak. Vanade prügilate korrastamine viib miinimumi nende mõju keskkonnale.

2016. aastast on võetud kasutusele uus ladestamise metoodika. Põlevkivituha ladestamine toimub niisutatult, mille tulemusena tekib ladestusalale tsementeerunud monoliitne katend, mis takistab prügilas kehast reostuse liikumist ümbritsevasse keskkonda. Sel moel on võimalik saavutada vettpidav prügila pind, mis vähendab nõrgvee teket. Samuti välistab see tulevikus prügila kehandis kuumenemiskollete tekkimist.

2017. aastal alustati töid VKG Oili torukonveieri ehituseks, mille tulemusena hakati 2018. aasta alguses Kiviteri tootmises tekkivat poolkoksi transportima kinnises süsteemis otse ladestusalale. Süsteem võimaldab vähendada autotranspordiga vedude hulka, mis omakorda tingib olukorra, kus oluliselt väheneb nii tolmu kui ka heitgaaside heide.

2016. aastal valmis VKG Oili prügilas kuumenemise kollete summutamise tehnilise lahenduse projekt ning 2017. aastal alustati ettevalmistavaid töid projekti realiseerimiseks. Nende tööde valmimisega vähendab tulevikus prügilas lõhnahäiringut ja parandab välisõhu kvaliteeti.

Lõhna vähendamise tegevuskava

VKG Oil koostas ja esitas Keskkonnaametile 2017. aastal uue lõhnaaine esinemise vähendamise tegevuskava. Selle väljatöötamiseks ning käitise lõhnaaine heitetaseme kaardistamiseks teostati ettevõttesisese lõhnaaine mõõtmise ja modelleerimise. Toetudes uuringutele ning tehnoloogilise personali erialastele teadmistele määrati lõhnaaine vähendamise meetmed ning investeeringute kava 1,1 miljoni euro ulatuses. 2017. aastal alustati kuumenemise kollete summutamise projekti realiseerimiseks. See võimaldab vähendada tulevikus prügilas lõhnahäiringut ja parandab välisõhu kvaliteeti. Lõhnakavas on 5 suurt meedet ning nende realiseerimisega tegeleb ettevõte 2018. ja 2019. aastatel.

Soojuselektrijaama atmosfääriheite vähendamine

2017. aastal hakkas VKG Energia taas töötama kriisieelses tempos, saades võrreldes eelmise aastaga oluliselt rohkem nii Petroter õlitehastest kui ka Kiviter õlivabrikutest õlitootmise kõrvalsaadusena tekkivat gaasi, mida põletatakse kateldes energia tootmiseks. Samal aastal lõpetati VKG Energias uue 100MW nimivõimsusega gaaskütusel töötava aurukatla ehitus. Uus katel on võrreldes kasutusel olevate tahkeküttekateldega suurema kasuteguriga ehk kui vanadel kateldel on see näitaja 86% tasemel, siis uuel on lausa 91%. Tänu efektiivsemale põletusrežiimile on katlast väljuvas heitgaasis madalam saasteainete sisaldus.

Põlevkivibituumeni identifitseerimine ja omaduste uurimine

VKG Oil teostas Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) kaasabil projekti „Põlevkivibituumeni identifitseerimine ja omaduste uurimine“. Projekti eesmärk oli saada põhjalikum teave põlevkivibituumeni koostisest ning selle alusel uurida omadusi ja võimalikke mõjusid inimese tervisele ja keskkonnale. Projekt aitab kaasa asjakohaste ning adekvaatsete riskijuhtimismeetmete väljatöötamisele, mille rakendamisel on võimalik ohjata või vältida põlevkivibituumeni kasutamisest tulenevaid riske. Samas projektil on täiendav väärtus, kuna selle rakendamisel pikendatakse põlevkivi kasutusahelat tootes peale otsese toodangu (põlevkiviõli) ka täiendavaid materjale.

Kohtla-Järve – Ahtme soojatrass

2013. aasta alguses valmis uus kõikidele PVT nõuetele vastav soojatrass, mis võimaldab lisaks Kohtla-Järve Järve linnaosale kütta ka Ahtme linnaosa ning Jõhvi linna. Tänu soojatrassile sai võimalikuks VKG Energia sooja ja elektrienergia koostootmise efektiivsuse oluline suurendamine ning kogu põlevkivi töötlemise käigus tekkiva jääksoojuse võimalikult tõhusalt ärakasutamine. Samuti võimaldas uue soojatrassi valmimine sulgeda ka vana, keskkonnanõuetele mittevastava Ahtme soojuselektrijaama. 2016. aastal investeeriti täiendavalt soojustrasside renoveerimisse.

  • Põhja SEJ väävliärastuse süsteem
  • Konveierlahendused tooraine ja jäätmete logistikas
  • Petroteri õlitehased
  • Põlevkiviõlide filteerimise seade
  • Mahutiparkide rekonstrueerimine ja püüdeseadmed
  • Õlitustamisseadme rekonstrueerimine
  • Vedelate jäätmete asemel filtrikook

Põlevkiviõlide filteerimise seade

VKG Oilis valmis põlevkiviõlide filtreerimise seade. Protsessi juurutamine võimaldab likvideerida mitmed õhuheitmete allikad, vähendada emissiooni ja toodangu kadusid. Uue tehnoloogiaskeemi rakendamise tulemusel ei teki enam ohtlikke vedelaid jäätmeid fuusse, vaid protsessi käigus saadakse peendispersne tahke kütus – filtrikook.

Mahutiparkide rekonstrueerimine ja püüdeseadmed

Vedelate põlevkiviõli toodete ladustamiseks kasutatakse tootmisterritooriumil asuvaid mahutiparke. Kokku on meil 23 mahutit, mille üldmahtuvus ületab 30 000 m3. Kütuste ladustamise loogika on lihtne – mida hermeetilisem reservuaar, seda vähem heitmeid. VKG lõpetas mahutipargi ehituse kümme aastat tagasi. Ehituse käigus paigaldati püüdeseadmed põlevkiviõlide lattu ja destillatsiooniseadme ossa. Nimetatud tööde tulemusel vähenes oluliselt süsivesinike ja fenoolide emissioon. 2009. aasta lõpus valmis põlevkiviõlide mahutipargis püüdeseade ehk absorber, mis seob kuni 70% lenduvatest orgaanilistest ühenditest. 2013. aasta algusest on täielikult likvideeritud destillatsiooniseadme mahutipargi absorberist lenduvate orgaaniliste ühendite heide. Lisaks nimetatud meetmetele monteeriti kaubaõlide lao mahutite absorberile termokatalüütiline puhastusseade, mis võimaldab mahutitest väljuvaid lenduvaid süsivesinikke veelgi efektiivsemalt vähendada. Rekonstrueerisime ka teiste seadmete mahutipargid ning muutsime efektiivsemaks paigaldatud püüdesüsteemid. Investeeringud mahutiparkide ehitamisele ja täiustamisele ületasid 3,1 miljonit eurot.

Petroteri õlitehased

2009. aastal valmis esimene Petroteri õlitehas, mis võimaldab õli tootmiseks ära kasutada ka peenpõlevkivi. Tehas on varustatud mitmete keskkonna kaitseks vajalike seadmetega. Korstnale on paigutatud suitsugaaside pidevseire, mis võimaldab jälgida atmosfääri paisatavate saasteainete kontsentratsiooni ning kõrgendatud heidete korral ka viivitamatult reageerida. Tehas on varustatud katel-utilisaatoriga, mis on ette nähtud jääkgaaside utiliseerimiseks ning utiliseerimise käigus tekkiva jääksoojuse ärakasutamiseks. Samuti on tehases põlevkivi ümbertöötlemise käigus tekkiv tahke jääde keskkonnasäästlikum, kuna tekkiva tuha orgaanikasisaldus on tunduvalt madalam ja vastab seadusandluses toodud nõuetele.

Aastal 2016 on edukalt käivitatud ka Petroter II ja II tehased, mis on oma põhiprotsessi poolest analoogsed Petroter I, kuid neid on täiendatud mitmete säästva ressursikasutuse ja keskkonnakaitse printsiipi järgivate meetmetega:

  • täiustatud on katel-utilisaatorit, mis võimaldab veelgi efektiivsemalt utiliseerida suitsugaasides sisalduvat orgaanikat ja süsinikoksiidi
  • täiustatakse seadmeid (katel-utilisaator, tuhasoojusvaheti, aerofontäänkatel), mis võimaldavad veelgi efektiivsemalt ära kasutada tootmisprotsessis tekkivat jääksoojust, tootes sellest auru ning küttevett.
  • täiendati põlevkiviõli tootmise protsessi peendispersse tuharikka kütuse (põlevkivi puhastamise jääk) ja tsirkulatsiooniõli segamise sõlmega, mis võimaldab suunata põlevkivi puhastamise jääki tagasi protsessi ning kaob vajadus selle transportimiseks ning vaheladustamiseks. Kinnises süsteemis töötlemine vähendab seega transpordiga kaasnevat keskkonnaheidet.

Kokkuvõtvalt võib märkida, et Petroter II ja III juures on sisse viidud üle 100 väiksema või suurema muudatuse, mis kõik teenivad põhieesmärki - tagada protsessi tõhusam toimimine. Selle tulemusel on võimalik väiksemast hulgast toorainest toota rohkem toodet, mis seega tagab vähendatud heitmetaseme. Samuti võimaldavad muudatused maksimaalselt kasutada protsessis tekkivat soojusenergiat ja vähendada korraliste hoolduste ning seisakute arvu. Muudatused tagavad protsessi stabiilsuse, mis on ühtlasi ka efektiivsem ja keskkonnaohutum.

2017. aastal teostati ulatuslik Petroter I katel-utilisaatori rekonstrueerimine. Teostatud muudatused toetavad maksimaalse efektiivsuse saavutamise eesmärki.

Vedelate jäätmete asemel filtrikook

Tänu põlevkiviõlide filtreerimise seadme kasutuselevõtule likvideeriti mitmed õhuheitmete allikad ning vähendati emissiooni ja toodangukadusid. Uue tehnoloogiaskeemi rakendamise tulemusel ei teki enam ohtlikke vedelaid jäätmeid – fuusse, protsessi käigus saadakse nüüd peendispersne tahke kütus – filtrikook.

Õlitustamisseadme rekonstrueerimine

Rohkem kui 2,5 miljonit eurot suunati territooriumi vett põlevkivi töötlemise jääkidest puhastava õlitustamisseadme rekonstrueerimisele. Uued flotatsiooniseadmed võimaldavad eelpuhastada tööstuslikku reovett ja tagada nõutav veekvaliteet õliärastussõlme väljavoolus. Teostatud täiustamised lubasid kõrvaldada mitu õhuemissioonide allikat, mille tulemusena vähenesid ebameeldivad lõhnailmingud.

Tootmisprotsessi logistilise ahela efektiivsuse tõhustamiseks oleme välja töötanud ning kasutusele võtnud mitu uuenduslikku konveiersüsteemi. Konveierite esiletoomine protsessiinnovatsiooni näitena tuleneb asjaolust, et põlevkivi on madala kütteväärtusega materjal, seetõttu eeldab põlevkivitööstuse jätkusuutlikkuse tagamine ülimalt efektiivset materjali logistikat. Konveiertransport on kindlasti üks keskkonnasõbralikumaid viise nii toorme kui jäätmete transportimiseks, sest puuduvad negatiivsed mõjud ning ei kahjustata teed.


Ojamaa konveier

Märkimisväärseks keskkonnaprojektiks on VKG Kaevanduste poolt 2010.‒2012. aastal rajatud põlevkivi lintkonveier Ojamaa kaevandusest Kohtla-Järve tööstusterritooriumini. 12,5 kilomeetri pikkuse maapealse konveieriga jõuab tooraine kaevandusest Petroter ja Kiviter põlevkiviõlitehasteni. Pikemalt saad lugeda siit.


Tuhaärastuskonveier

Arvestades põlevkivi koostist (40% mineraalset osa) tekib Petroter tehnoloogial põlevkiviõli tootmisel reaktoris toimuva pürolüüsi tulemusena lisaks auru-gaasi segule ka arvestatavas koguses tuhka. Jääkainena tekkinud põlevkivituhk ladestatakse VKG tootmisterritooriumil asuvale ladestusalale. 2015. aastal avasime kolmanda Petroter põlevkiviõlitehasega ka tuhaärastuskonveieirite järelniisutussõlmega kompleksi, mille investeering ületas 10 miljonit eurot. Konveier veab põlevkivituhka kolmest Petroter tehasest ladestamisalale. Konveier aitab oluliselt vähendada autotranspordist tulenevat keskkonnakoormust. Pikemalt saad lugeda siit.

Põhja SEJ väävliärastuse süsteem

2016. aasta oktoobris valmis VKG Energia Põhja soojuselektrijaamas kolmas väävlipüüdeseade. Kolm püüdeseadet on ühendatud ühtseks süsteemiks, kuhu suunatakse jaama kõigi katelde suitsugaas. See ainulaadne lahendus võimaldab paindlikult reguleerida väävliärastussüsteemi tööd ning suitsugaaside puhastus on tagatud ka ühe püüdeseadme rikke korral. Selle tulemusena näeme, et 2016. aastal paranes Kohtla-Järve välisõhu kvaliteet oluliselt ja summaarne SO2 heitkogus vähenes võrreldes eelneva aastaga ligi 70%.

Strateegiline tulevikuvisioon tööstuse
mõju vähendamise kohta

Aastate 2012–2018 keskkonnaalase tegevuse põhisuundadeks on välisõhu heitmete emissiooni vähendamine, seda eriti väävliühendite ja ebameeldivat lõhna tekitavate saasteainete osas.

Suurt tähelepanu pööratakse ka sademe- ja reovete kvaliteedi parandamisele ning puhastamistehnoloogiate täiendamisele. Lahendamisel on põlevkivi- ja koldetuha ladestamise küsimused ning märgprügila sulgemisega seotud probleemid. Samuti otsitakse meetmeid energiaefektiivsuse tõstmiseks.

Järgmise viie aasta keskkonnaalased peaeesmärgid on järgmised:

  • Ebameeldivat lõhna tekitavate saasteallikate vähendamine ning alifaatiliste süsivesinike ning vesiniksulfiidi heite vähendamine;
  • Kontserni õhusaaste tõhusam ja kompleksne jälgimine ning laienemise mõju täpsem prognoosimine mudeli abil;
  • Väävliühendite heitkoguse ning kontsentratsiooni vähendamine;
  • Vanade ohtlike jäätmete prügilate sulgemine ja korrastamine, mille tulemusel väheneb pinna- ja põhjavee saastekoormus;
  • Tekkiva nõrg- ja reovee tõhusam puhastamine;
  • Säästlikum ressursikasutus – energiatõhususe arendamine, loodusressursside kokkuhoid, tõhusa koostootmise arendamine;
  • Põlevkivitöötlemise PVT arendamine ja olemasoleva tootmise täiustamine.

2017. aastal viidi läbi järgmised uuringud:

  • Kiviter lubatud heitkoguste projekti uuendamine;
  • Petroter tootmise lubatud heitkoguste projekti uuendamine;
  • VKG Energia lubatud heitkoguste projekti uuendamine;
  • Sonda kaevanduse keskkonnamõjude hindamine, mille käigus hinnatakse planeeritava kaevanduse mõju ümbritsevale territooriumile;
  • Kontsernis tekkivate CO2 heitkoguste tõendamine ning süsteemi täiustamine;
  • Muraka ökosüsteemi seire;
  • Ojamaa kaevanduse piirkonna põhjavee ja pinnavee seire;
  • Ahtme SEJ tuhaväljaku põhjavee seire;
  • Lõhnaainete mõõtmine ja modelleerimine Viru Keemia Grupi saasteallikast.

Tööstusjäätmete käsitlus

Viru Keemia Grupp arendab tööstusjäätmete haldamise süsteemi, mis on suunatud jäätmevoogude liikumise optimeerimisele, ökoloogiliste tagajärgede ja nendega seotud rahaliste kulude vähendamisele ning võimalikult suure hulga jäätmete ärakasutamisele.

Ohtlikud jäätmed

Aastatel 2015 ja 2016 toimus ohtlike jäätmete tekkekoguste suurenemine võrreldes 2014. aastaga 0,26 miljoni tonni võrra. Põhjuseks on eelkõige VKG Oil Petroter III tehase tööle rakendamine ning Petroter II täisvõimsusel töö terve aasta vältel. Eelnevalt oli Petroter II olnud kasutusel vaid pool aastat. Nimetatud tehaste töö käigus tekib jäätmena põlevkivituhk.

2017. aastal tõusis poolkoksi kogus kriisieelsele tasemele, kuna Kiviter tehnoloogial põhinevad seadmed 4. GGJ ning 5. GGJ käivitati. Põlevkivituha kogus suurenes 76 000 tonni ning see on tingitud põlevkivi suuremast ümbertöötlemise võimekusest kolmes Petroteri tehases.

Antud aastal tekkis ka uus jäätmeliik - ohtlikke aineid sisaldav gaasipuhastusjääde (jäätmekoodiga 10 01 18). Kuna Põhja SEJ loobus 2017. aastal tahke kütuse kasutamisest, siis ei klassifitseeru väävliärastuse protsessi tulemusena tekkiv jääki enam põlevkivituha alla. Seega kujuneb Põhja SEJ-s põhiliseks jäätmeliigiks väävliärastusprotsessi tulemusena tekkiv ohtlikke aineid sisaldav gaasipuhastusjääde.

Ohtlike jäätmete teke kontsernis 2012 2013 2014 2015 2016 2017
Ohtlikke jäätmeid (mln.t) 1,71 1,88 1,95 2,16 1,97 2,67
sh mahutite puhastamise jääke (t) 365,49 122,28 330,92 509,6 27,74 5,0
sh põlevkivituhk (t) 423 776,99 477 773,92 621 598,75 1 231 395,59 1 575 593,95 1 651 832,94
sh poolkoks (t) 868 884,58 972 801,34 934 985,73 627 827,95 232 483,89 635 492,91
sh gaasipuhastus jäätmed (t) 0 0 0 0 0 54 742,10

VKG Oil ohtlike jäätmete teke toodanguühiku kohta (TONNI/TONNI)

2010
4,03
2011
4,09
2012
4,52
2013
4,68
2014
4,6
2015
4,8
2016
4,26
2017
4,10

Alates 2011. aastast kuni 2015. aastani on toimunud ühe tonni toodangu kohta tekkivate ohtlike jäätmete koguse suhtarvu suurenemine. Põhjuseks on Petroter tehnoloogia osakaalu suurenemine (töödeldakse ümber madalama kütteväärtusega ning kõrgema mineraalainete sisaldusega peenpõlevkivi) ning üleminek Ojamaa põlevkivile, mille mineraalainete sisaldus on samuti kõrgem. Kuna Petroter kasutab oma tootmisprotsessis madalama kütteväärtusega peenpõlevkivi, siis on selles protsessis ka väiksem õli väljatulek. See omakorda põhjustab suhtarvu suurenemist. Samas on Petroter tehnoloogia puhul tegemist energiatõhusa tootmisega, mille energiaefektiivsus on ca 80%. See võimaldab tõhusamalt ära kasutada peenpõlevkivi potentsiaali, kui selle põletamine vaid elektrienergia tootmiseks. 2016. ja 2017. aastatel aga on näha suhtarvu vähenemist. Seega on võrreldes 2015. aastaga vaatamata toodangu kasvule jäätmete kogused vähenenud, mis on tingitud asjaolust, et VKG Oili poolt oli tehtud investeering, mis vähendab Petroter tehnoloogiast tuleneva fenoolvee teket.


Jäätmete ladestamise kogused (tonni)

2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
2017
0
1 000 000
2 000 000
3 000 000
Poolkoks (GGJ)
Põlevkivituhk (Energia)
NID (Energia)
Põlevkivituhk (Petroter)

Aastal 2015 on tahkeid jäätmeid ladestatud koguses 977 283 tonni, mis on ligi 13% enam kui eelneval aastal. 2016. a ladestati 1 846 710,52 tonni, mis on võrreldes varasemaga ligi 49% kõrgem. Viimasel kahel aastal põhjustas suuremat tuha tekkimist Petroter II ja Petroter III tehaste lisandumine.

Aastal 2017 ladestati kokku tahkeid jäätmeid 2 342 062,17 tonni, mis on 27% võrra kõrgem kui eelmisel aastal. Koguse suurenemise tingis antud aastal poolkoksi koguse tõus kriisieelsele tasemele, kuna Kiviter tehnoloogial põhinevad seadmed 4. GGJ ning 5. GGJ käivitati.


Jäätmete ladestamise tasud (EUR)

2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
2017
0
2 000 000
4 000 000
6 000 000
8 000 000
Poolkoks (GGJ)
Põlevkivituhk + NID (Energia)
Põlevkivituhk (Petroter)

Tahkete jäätmete ladestamise tasu aastal 2015 moodustas ligikaudu 2902000 eurot ja 2016. aastal 5 503 000 eurot ehk ligi 47% võrra kõrgem kui aasta tagasi. 2017. aastal tõusis jäätmete ladestamise eest makstav tasu 1 476 000 euro võrra ehk seega tõusis tasude summa 27% aastaga.

Siinkohal on näha otsest seost toodangumahu ja jäätmekoguste suurenemise vahel. Samas tuleb märkida, et ühe tonni toodangu kohta tekkivate ohtlike jäätmete koguse suhtarv on viimasel kahel aastal siiski vähenenud.

Mitteohtlikud jäätmed

Tekkivatest mitteohtlikest jäätmetest moodustab VKG-s suurema osa kaevanduses tekkiv aheraine (2017. aastal 2 054 000 tonni). Küll aga suunab VKG selle materjalid täies mahus taaskasutuseks. Suurem osa aherainest (2017. aastal ligi 2 miljonit tonni) leiab kasutust täitematerjalina, mida Ojamaa kaevandus toodab ning turustab sertifitseeritud tootena.

Kui aheraine välja arvata, siis tekkis 2017. aastal kontsernis mitteohtlike jäätmeid 1580,1 tonni. Võrreldes eelmise aastaga on see näitaja vähenenud 10 000 tonni võrra, kuna VKG müüs 2017. aasta alguses maha tütarettevõtte VKG Plokk, kellel tekkis betoonijäätmeid ca 10 000 tonni, milles enamus suunati tagasi tootmisprotsessi ja taaskasutati.

Mitteohtlike jäätmete teke kontsernis (t) 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
15 340 739 653 582 464 1 408 028 1 656 319 1 059 735,5 2 055 444
sh ehitus ja lammutuspraht 662,5 433,5 318 749 560 351 459
sh olmejäätmed 219 229 382 365 228,5 263,5 284
sh väävlipüüdmisseadmel tekkiv 14 459 17 758 0 0 0 0 0
kaltsiumipõhine reaktsioonijääk
sh aheraine 0 714 914 570 241 1 384 224 1 644 949 1 047 581,5 2 053 864
sh vanametall 11 290 6 283 1 486 763

Taaskasutatavad jäätmed

2015. aastal kontserni poolt taaskasutusele suunatud jäätmete kogused on võrreldes eelmise aastaga suurenenud ligi 4%. Suurenemine on toimunud põhiliselt põlevkivituha arvelt. Antud jäätmeliiki kasutati 2015. aastal VKG Energia tuhaprügila korrastamise projekti raames. 2016. aastal vähenes kontserni taaskasutus 43% võrra, kuna taaskasutus toimingud VKG Energia tuhaprügilas on lõpetatud. Enamus taaskasutusest moodustas Petroter protsessi fenoolvee puhastamine.

2017. aastal tõusis taaskasutus võrreldes eelmise aastaga 64%, see on tingitud asjaolust, et Petroter protsessi tekkiv fenoolvesi puhastati kogu mahus ning samuti vaatamata aheraine koguse tõusule, suunati sellest 99% tootena täitematerjaliks.

Taaskasutatavad jäätmed (tuhat t) 2012 2013 2014 2015 2016 2017
Taaskasutatavad jäätmed 2 025,3 2 044,8 2 452,1 2 558,4 1 444,2 2 381,5
sh ehitusjäätmed 0 8 000 0 0 0 0
sh fenoolvesi 419 599 423 931 392 058 292 111 112 439 327 675
sh fuusse 0 0 0 509,6 0 0
sh vanaõli 0 0 0 1,135 0 0
sh poolkoks 694 211 775 240 445 912 421 894 0 0
sh põlevkivituhk 192 135 266 726 245 170 473 445 0 0
sh aheraine 714 914 570 241 1 369 000 1 369 999 1 322 531 2 053 864

Välisõhu kaitse

2017. aastal pööras kontsern veelgi suuremat tähelepanu sellele, et lahendada üks oma põhilistest keskkonnakaitse valdkonna ülesannetest – vähendada saasteainete paiskumist atmosfääri.

CO2 heide


2017. aastal oli CO2 heitkogus 1 239 915 tonni ehk aastaga tõusis heitkogus 17%. Heitkoguse suurenemine on tingitud asjaolust, et kontserni ettevõtted on suurendanud tootmise mahtusid. Näiteks tõusis VKG Energia toodangu maht 7% ja VKG Oili vastavalt 41%.

2016. aastal moodustas kontserni tütarettevõtete summaarne CO2 heitkogus 1 052 700 tonni ja 2015. aastal 983 530 tonni. Kahe aasta jooksul on heitkogused suurenenud ligi 30%. Emissiooni jaotusest eri ettevõtete vahel kajastub, et suurenemine on toimunud VKG Oil Petroter tehaste arvelt. Põhjuseks on asjaolu, et aastal 2015 võeti kasutusele kolmas Petroter tehas.

CO2 kogused (tonni)

2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
2017
0
500 000
1 000 000
1 500 000
VKG Energia
VKG Oil (Vana osa)
VKG Oil (Petroter)
VKG Soojus

Kuigi tootmismahu kasvuga kaasnes Petroter tehastest tuleneva CO2 heitkoguse suurenemine, siis tegelikuklt on nimetatud saasteaine eriheide tootmisühiku (MWh) kohta 2015. aastal vähenenud, ning 2016. ja 2017. aastatel jäänud sarnasele tasemele. Antud näitaja oli 2014. aastal halvem tulenevalt asjaolust, et Petroter II tehase käivitamisel esines raskusi stabiilse töörežiimi saavutamisega. 2015. aastal on aga see probleem lahendatud ning Petroter seadmete efektiivsus on võrreldes 2013. aastaga paranenud ligi 4%. Petroter III tehase puhul läks stabiilse režiimi saavutamine kiiremini ning hüppelist kasvu CO2 heite kasvu selle käivitamisega ei kaasnenud, küll aga on 2016. aastal näitaja mõnevõrra kõrgem kui 2015. aastal. Õlitootmise CO2 eriheide viimase viie aasta madalaimal tasemel.

PETROTERI ERIHEIDE TOODANGU KOHTA (TONNI CO2/MWh)

2012
0,146
2013
0,118
2014
0,156
2015
0,114
2016
0,123
2017
0,112

SO2 heide


2015. aastal moodustas kontserni tütarettevõtete summaarne SO2 heide 7 791 tonni, 2016. aastal 2 473 tonni ja 2017. aastal 3 567,63 tonni. Võrreldes 2015. aasta ja 2016. aasta heitkogust on langenud 2016. aastal heitkogus ligi 68% võrra. See on saavutatud tänu investeeringute väävlipüüde süsteemide rajamiseks VKG Energia Põhja soojuselektrijaama. 2017. aastal SO2 heide võrreldes 2015. aastaga on väiksem 2 korda. Enamuse SO2 heitest (2015. aastal ligi 85% kontserni summaarsest heitest) emiteeriti VKG Energias põlevkivi termilise töötlemise käigus tekkiva generaatorgaasi, poolkoksigaasi ning põlevkivi ja filtrikoogi põletamisel. VKG Oilis tekkis heide põhiliselt põlevkiviõli tootmisel kõrvalproduktiks olevate gaaside (generaatorgaasi, koksigaasi, separaatorgaasi) põletamisel põlevkiviõlide destillatsiooniseadmel ning elektroodkoksi tootmise seadmel ja Petroter tehaste töö käigus.

SO2 HEIDE JA LUBATUD KOGUSED (TONNI)


2007

2008

2009

2010


2011


2012


2013



2014



2015



2016



2017
0
2 500
5 000
7 500
10 000
VKG Energia
Lubatud kogus (VKG Energia)
VKG Oil (Vana osa)
Lubatud kogus (VKG Oil, vana osa)
VKG Oil (Petroter)
Lubatud kogus (Petroter)
VKG Soojus
Lubatud kogus (VKG Soojus)

2015. a saavutas VKG Energia SO2 eriheite näitaja osas eelneva aastaga võrreldes ligi 22% vähenemise. 2016. aastal paranes tulemus veelgi. Sel perioodil on kasutusele võetud kaks uut väävlipüüde seadet, mistõttu on SO2 heide atmosfääri vähenenud. 2017. aasta eriheide küll tõusis, kuid võrreldes 2015. aastaga on vähenemine siiski peaaegu 3 korda. 2015. ja 2017. aastatel olid tootmistasemed suuremas osas võrdsed ja seega on saavutatud oluline SO2 vähenemine.

VKG ENERGIA SO2 ERIHEIDE TOODANGU KOHTA (tonni/MWh)

2012
0,0134
2013
0,0099
2014
0,0127
2015
0,0098
2016
0,0024
2017
0,0033

VKG Oili tootmise SO2 eriheide õlitoodangu ühiku kohta on püsinud ajavahemikul 2014-2017 stabiilselt langevas trendis. Võrreldes 2014. aastaga nähtub, et aastal 2015 on eriheide vähenenud ligi 4%, 2016. aastal ligi 12% ning 2017. aastal 16% võrra. Tulemust saab seostada uute Petroter tehaste osakaalu kasvuga tootmismahus.

VKG OIL SO2 ERIHEIDE TOODANGU KOHTA (TONNI/TONNI)

2012
0,0026
2013
0,0023
2014
0,0025
2015
0,0024
2016
0,0022
2017
0,0021

Õhu saastetasud


Alates aastast 2010 on valitsenud õhu saastetasude puhul kasvav trend. Seda tingis eelkõige saastetasumäärade kasv ning tootmismahu suurenemine. Alates 2015. aastast on tasud hakanud vähenema. 2016. aastal moodustas õhu saastetasu 0,64 miljonit eurot, mis on 3,2 korda väiksem kui 2015. aastal makstud summa. See on seotud SO2 heitkoguse vähenemisega tänu uue väävlipüüdesüsteemi kasutuselevõtule VKG Energia Põhja SEJ-s. Samuti seisati Lõuna SEJ, mis on oluliseks SO2 allikaks. Mõju avaldas ka keskkonnatasude seaduse muudatus, mille kohaselt eemaldati tasude arvestamisest piirkonnapõhine koefitsient 1,5.

2017. aastal tõusis saastetasu 27% võrreldes 2016. aastaga. Viimane on tingitud SO2 heitkoguse suurenemisest, mis kaasnes tootmismahtude suurenemisega.

ÕHU SAASTETASUD KONTSERNIS (EUR)

2007
790 428
2008
658 701
2009
659 915
2010
779 441
2011
966 244
2012
1 171 754
2013
1 637 181
2014
1 917 761
2015
2 070 021
2016
646 327
2017
824 140

Ressursikasutus

Energiatarbimine ja energiatõhusus

Energiaressursside suurenev kasutamine viimastel aastatel on seotud kontserni tootmistempo järjekindla kasvuga. Teadvustades nende protsesside antropogeenset mõju, suurendame me tootmise energiatõhusust ning töötame energiaressursside kasutamise vähendamise nimel.

Peamised eesmärgid energiasäästlikkuse ja energiatõhususe valdkonnas:

  • kontserni ettevõtete energiatõhususe suurendamine, säilitades või suurendades töökindlust, ohutust ja tootlikkust;
  • negatiivse keskkonnamõju vähendamine;
  • taastumatute energiaressursside tarbimise vähendamine.

Elektri tarbimine

2015. aastal moodustas kontserni elektritarve kokku 176 534 MWh, 2016. aastal 163 481 MWh ning 2017. aastal 199 572,34 MWh. 2016. aastal vähenes kontserni elektritarve ligi 7%, kuna Kiviter tehased olid seisatud.

2017. aastal kontserni omatarve suurenes oluliselt, kuna Kiviteri tüüpi tehastest kaks alustati uuesti tööd. Samas tuleb välja tuua, et Petroter tehaste elektrienergia tarve on langenud vaatamata toodangumahu suurenemisele. Oluline tõus oli VKG Energia omatarbes, mis on ilmselt seotud uue katla ja turbiini ehituse töödega.


ELEKTRIENERGIA TOOTMINE NING OST (MWh)

2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
2017
0
200 000
400 000
600 000
VKG Energia elektrienergia toodang
Ost Eesti Energialt

VKG elektrienergia tarbimise ja avatud turule müük (MWh)

2013
2014
2015
2016
2017
0
200 000
400 000
600 000
Elektrienergia müük kontsernivälistele ettevõtetele
Müük VKG Elektrivõrgud
Müük BES ja Eesti Energia OÜ-le
Kaod
VKG kontserni tarbimine
VKG Energia omatarve MWh

Aastatel 2015 ja 2016 on VKG Oili elektritarbe puhul oluliselt suurenenud Petroter tehaste osakaal. Kui 2014. aastal oli see näitja 38%, siis 2015 on see kasvanud kuni 53%-ni VKG Oil summaarsest elektri tarbimisest ning 2016. aastal tõusis see tasemele 82 %. Põhjuseks on asjaolu, et Petroter II ja Petroter III tehased saavutasid tavarežiimi. Kuigi tootmismahu suurenemisega kaasnes suurem elektritarve, on elektrienergia erikulu (kW/tonni) toodetud põlevkiviõli ühiku kohta jäänud võrreldes eelmise aastaga samale tasemel. Seega on jätkuvalt tagatud sama efektiivne tootmine.

2017. aastal mõnevõrra tõusis VKG Oili elektritarbimine. Elektritarbimise erikulu (kW/tonni) toodetud põlevkiviõli ühiku kohta on aga langenud 24%. Seega on 2017. aastal olnud oluliselt suurem põlevkiviõli tootmismaht, kuid elektrienergiat on suudetud samal ajal oluliselt säästlikumalt kasutada.

VKG Oil Kiviter tehnoloogia ja Petroter seadme elektritarbimine (MWh)

2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
2017
0
25 000
50 000
75 000
100 000
Elektri tarbimine Kiviter
Elektri tarbimine Petroter

VKG Energia tarbis 2015. aastal elektrit 41 204 MWh ja 2016. aasta 44 869 MWh. Elektrienergiat toodeti vastavalt 311 232 MWh ja 351 822 MWh. Võrreldes 2014. aastaga on VKG Energia energiatoodangu puhul suurenenud elektri ning vähenenud soojuse ja auru osakaal. Soojuse ja auru tootmise mahu määrab turunõudlus. Ettevõte on suutnud turuolukorrale reageerida ning suunata ülejäänud ressurss elektri tootmiseks.

2017. aastal tarbis VKG Energia elektrit omatarbeks 49 631 MWh, mis küündib 2014. ja 2015. aastate tasemele. Viimane on tingitud ilmselt asjaolust, et 2017. aastal rajati ja võeti kasutusele Põhja SEJ uus kattel ning turbiin. Sarnaselt 2016. aastaga jätkus elektri osakaalu kasv energiatoodangust ning see oli kahe viimase aasta võrdluses kasvanud – 18%.

VKG ENERGIA ELEKTRI JA SOOJUSE TOOTMINE (MWh)

2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
2017
0
200 000
400 000
600 000
800 000
VKG oma tarbeks soojus ja aur
Välistarbijatele soojus ja aur
Elektrienergia toodang

Aastatel 2015 ja 2016 on VKG Energia hakanud oluliselt rohkem tarbima Petroter gaasi. Kui 2014. aastal moodustas nimetatud gaas kütuste summaarsest tarbest ligi 29%, siis 2015. aastal oli see kasvanud kuni 50%-ni ja 2016. aastal juba 70%-ni. See on põhjustatud Petroter II ja III tehase käivitamisest, mistõttu tekib enam Petroter gaasi, mis suunatakse järgnevalt soojuse ja elektri tootmiseks VKG Energiasse. Samal põhjusel on suurenenud ka Petroterist saadud auru kogus. Generaatorgaasi sisend on aga vähenenud seoses VKG Oil Kiviter vabrikute tootmismahu muutustega.

Soojus- ja elektrienergia tootmise sisendist moodustas 2017. aastal jätkuvalt kõige suurema osa poolkoksigaas, mis jäi samale tasemele võrreldes 2016. aastaga. Samas võrreldes eelmise aastaga on generaatorgaasi kogus suurenenud 3 korda, mis tuleneb Kiviter tehnoloogial töötavate vabrikute käivitamisest.

VKG Energia kütuse tarbimine tkt ühikutes

2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
2017
0
100 000
200 000
300 000
Filtrikook
Petroteri gaas
Generaatorgaas
Maagaas
Põlevkivi
Puhastamata põlevkiviõli
Petroterist saadud aur, 34 bar
Killustik

Veeressursside kasutamine

Veeressursside kasutamisel püüdleb kontsern selle poole, et vähendada veetarbimist ning parandada reovee ökoloogilisi omadusi ja vähendada selles sisalduvate saasteainete hulka. Kontsern teeb regulaarset järelevalvet veekaitsepiirkondade pinnavee, allikavee ja reovee üle ning hindab oma tegevusvaldkonnas veekogude seisukorda.

Vee tarbimine


Kogu kontserni summaarne veetarve 2015. aastal moodustas 4926000 m3, millest 55 100 m3 tarbiti põhjavett, 4 819 000 m3 järvevett ning 51800 m3 kaevandusvett. 2015. aastal tarbimine suurenes võrreldes 2014. aastaga 1 163 000 m3 võrra. See toimus järve- ning kaevandusvee koguste arvelt. Järvevee vajadus tõusis seoses Petroter III tehase lisandumisega ning Petroter II tehase täisvõimsuses tööle rakendamisega, kuna nende protsess vajab vett. Kaevevee kasutuse suurenemine oli aga seotud VKG Kaevandused kaevemahu suurenemisega.

2016. aastal vee tarbimine oli ligi 4 550 000 m3, mis on eelmise aastaga võrreldes 375 000 m3 vähem. Vähenemine toimus tänu uue tuha ladestamise metoodika kasutuselevõtule, mis võimaldab järvevee asendamist tootmisprotsessist väljunud reoveega.

Vee tarbimine oli terve kontserni peale 2017. aastal ligi 4 957 000 m3, küündides 2015. aasta tasemele. Antud veetarbimise kasv oli tingitud tootmisvõimsuse taastumisest (Kiviter tehnoloogial põhinevate vabrikute käivitamine). Tuha ladestuseks kasutati tootmisprotsessis väljunud reovett, mis vastavalt metoodikale võimaldab järvevett säästlikumalt kasutada.

VEETARBIMINE KONTSERNIS (m3)

2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
2017
0
150 000
300 000
450 000
600 000
Järvevesi
Põhjavesi
Kaevanduse vesi

Veeheide


Kontserni veeheide oli 2015. aastal 15 420 000 m3. Reovee ja sademevee osas olulisi muutusi võrreldes eelmise aasta ei toimunud, samas kaevanduste heitvee osas esines ligi 10%-ne vähenemine. Kuiva perioodi tulemusena (esines vähe sademeid ning rohke auramine) suunati kaevanduse settebasseinidest vett keskkonda vähem.

2016. aastal oli kontserni veeheide kokku 14 970 000 m3. Sellest ligikaudu 80% (ca 13 miljonit m3) tulenes kaevandustest. Sademete hulk suurenes ning ühtlasi tõusis ka heitvee hulk VKG Oili territooriumil (sademeid Jõhvi meteojaama andmetel 115%). Samas vähenes kaevandusvee hulk 16% ning reovee hulk 12%.

2017. aastal oli kontserni veeheide kokku 20 190 000 m3, antud vee koguse suurenemise 40% võrra tingis VKG Kaevanduste veeheidete suurenemine. VKG Kaevandustel tekkib Ojamaa ja Sompa kaevanduse käigus kaevandusvesi, mis tuleb keskkonda suunata. Kaevandusvee puhul pole tegemist reoveega ning settebasseinist väljavoolu suunatud vesi vastab keskkonna kvaliteedi nõuetele. Samuti suurenes heitvee hulk VKG Oili territooriumilt. Viimased kaks olid ilmselt seotud asjaoluga, et teist aastat järjest oli sademete hulk üle normi (sademeid Jõhvi meteojaama andmetel 106%). Kaevandusvee koguse suurenemisele aitas kaasa ka asjaolu, et maa-aluse kaevanduskäikude süsteem laieneb.

VEEHEIDE KONTSERNIS (m3)

2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
2017
0
5 000 000
10 000 000
15 000 000
20 000 000
Reovesi
Sadevesi
Heitvesi kaevandusest (Settebasseinist)

Vee keskkonnatasud


2015. aastal toimus kontserni vee keskkonnatasude vähenemine ligi 3,5% ja 2016. aastal 4,7% võrra. Selle põhjuseks on eelkõige VKG Kaevanduste heitvee mahu vähenemine võrreldes varasemate aastatega. 2017. aastal tõusis vee keskkonnatasu ligi 30%, mis on peamiselt põhjustatud VKG Kaevanduste vajadusest pumbata välja vett allmaa kaevanduse laienemisel.

Vee erikasutustasu ja heitvee saastetasu (EUR)

2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
2017
0
500 000
1 000 000
1 500 000
VKG Energia
VKG Oil
VKG Kaevandused
VKG Soojus

Juhtimine

Nulleesmärgi saavutamiseks täiustab Viru Keemia Grupp riskijuhtimist tootmisohutuse vallas, investeerib edumeelsetesse tehnoloogiatesse, suurendab oma seadmete töökindlust ja edendab ohutuskultuuri.

Kontserni nulleesmärgi saavutamiseks on viis peamist tegevussuunda. Nende raames on iga juht võtnud endale isiklikud tootmisohutuse suurendamist puudutavad kohustused. Need kohustused kajastuvad juhtidele eesmärgiks seatud tulemuslikkuse näitajates.

    Peamised tööohutuse põhimõtetes kindlaks määratud eesmärgid on järgmised:
  • tootmistraumade, kutsehaiguste, avariide ja kahjulike keskkonnamõjude vähendamine;
  • ohutu tootmise korraldamine igakülgse analüütika ning tootmisriskide juhtimise ja minimeerimise kaudu;
  • maailma parimate valdkondlike tavade juurutamine.
    Ettevõte strateegilised eesmärgid töökaitse ja tööstusohutuse alal:
  • tööõnnetustest tingitud surmajuhtumite puudumine;
  • suurõnnetuste puudumine;
  • korporatiivse integreeritud töökaitse- ja tööstusohutusalaste küsimuste juhtimissüsteemi juurutamine vastavalt rahvusvahelistele standarditele kontserni kõigis ettevõtetes;
  • traumade ennetussüsteemi juurutamine;
  • regulaarsed infotunnid töötajatele;
  • BBS-süsteemi või Task Safety Audit süsteemi juurutamine.

Tootmisohutuse juhtimisstruktuur

Kontserni juhtkond

  • Tootmisohutuse strateegia elluviimise tulemuste läbivaatamine
  • Õnnetuste ja avariide analüüside läbivaatamine
  • Ohutuse tagamise parimate tavade analüüs

VKG tehniline osakond ja töökeskkonna juht

  • Tootmisohutuse põhimõtete, strateegia ja eesmärkide kindlaksmääramine
  • Prioriteetsete arengusuundade kindlaksmääramine
  • Kontserni tootmisohutuse süsteemi üldine juhtimine ja kontroll
  • Operatiivülesannete täitmine
  • Koostöö kolmandate pooltega selles valdkonnas

Töökeskkonna spetsialistid tütarettevõtetes

  • Operatiivne tootmisohutustegevus

Koostöö kohalike kogukondadega

VKG on suur tootmisobjekt, mis loob kohalike elanik e jaoks palju töökohti. Aruandeaasta lõpu seisuga oli põlevkivi kaevandamise ja töötlemise segmendis hõivatud ligikaudu 1 800 töötajat, peamiselt kohalike elanike hulgast. Meie põlevkivitöötlemisobjektid paiknevad linna piires, mistõttu on meie jaoks prioriteediks elanikkonna ja töötajate ohutus. Rakendame tööstusohutus- ja töökaitsealaseid programme, püüdes minimeerida tootmise avariiriske. Olulise rolli selles protsessis omistame tööohutuskultuuri parendamisele.

Ohutuskultuur

Ohutuskultuuri arendamiseks kontsernis on kasutusel mitmekülgsed meetmed: etapiviisiline kohustuslik ja täienduskoolitus ning teadmiste kontroll, töötajate ja alltöövõtjate teavitamine ja selgitustöö, juhtide ohutusalastele väärtustele pühendumise tugevdamine.

Kontsernis viiakse ellu mitmeid projekte, mis hõlmavad konkreetse suuna ohutusauditeid, arenguvõimaluste väljaselgitamist ja tegevusplaanide väljatöötamist edumeelseid metoodikaid kasutades.

Ohutuskultuuri kujundamiseks on kontsernil tootmisohutuse koolituste süsteem, mis tugineb õigusaktide nõuetele, ettevõtte standarditele ja parimatele tavadele.

Ohutuskultuuri edendamiseks on ellu kutsutud algatus „Teata ohust!“. Ohtlike olukordade (ingl near miss) registreerimise süsteem käivitati 2017. aastal ning selle läbi saab iga töötaja kiirelt ning mugavalt teatada tööl esinevatest ohuolukordadest. Ohuolukordade süsteem võimaldab ennetada tööõnnetusi enneaegselt reageerides probleemidele, mis on esile tõusnud. Seda süsteemi juurutades ja kasutades saame kaasata kõiki töötajaid töökeskkonna paremaks muutmises. Praegu kasutatakse ohtlike olukordade registreerimiseks mitut võimalust. Kõige lihtsam ning kõigile kontserni töötajatele ja alltöövõtjatele kättesaadav viis on kontserni veebilehe www.vkg.ee kaudu. 2017. aastal registreeriti süsteemi kaudu üle 80 ohtliku olukorra, mille õigeaegne lahendamine võimaldas õnnetusi ära hoida.

Töötajaid kaasatakse tööohutuse edendamisesse ka läbi avatuse ning suhtlemise. Kõigil töötajatel on võimalik kandideerida töökeskkonnavolinikuks ning läbi selle võtta osa töökeskkonnanõukogu tööst. Töökeskkonnavolinikud on töötajate poolt valitud esindajad ning nad võtavad osa töökeskkonnanõukogu tööst koos tööandja esindajatega.

2017. aasta tööohutus numbrites

2017. aastal registreeriti Viru Keemia Grupp kontsernis kokku 19 tööõnnetust. Surmaga lõppenud tööõnnetusi kontserni töötajatega aset ei leidnud.

Tervisekahjustuse raskusastme lõikes registreeriti kontsernis 2017. aastal 7 raske kehavigastusega lõppenud tööõnnetust ja 12 kerge kehavigastusega tööõnnetust. Võrreldes 2016. aastaga langes raskete tööõnnetuste arv 1 võrra ja kergete tööõnnetuste arv 6 võrra.

Rasked tööõnnetused võtsid aset ettevõtetes:
Viru RMT – 1
VKG Oil – 4
VKG Transport - 1
VKG Kaevandused – 1

2017. aasta tööõnnetuste peamisteks põhjusteks on:

  • Tööohutusnõuete rikkumine töötaja poolt;
  • Ettevaatamatus;
  • Valed töömeetmed;
  • rollimängud ja ärisimulatsioonid
  • Töövahendi mittevastavus ohutusnõuetele.

Tööõnnetuste arv aastate kaupa koos töötajate arvuga


0
1000
2000
3000

2008

7

1

1213



2009

7

3

1268



2010

10

5

1446



2011

5

7

1704



2012

9

7

1941



2013

5

6

2076



2014

5

8

2116



2015

5

9

1994



2016

18

6

1785



2017

12

7

1788

0
10
20
30
Kerged tööõnnetused
Rasked tööõnnetused
Töötajate arv
Tööõnnetuste arv töötaja kohta
Viru Keemia Grupis 2008-2017
2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
Töötajate arv 1414 1358 1507 1769 2002 2150 2152 1995 1786 1788
Tööõnnetuste arv 8 9 16 12 16 11 13 14 26 19
Tööõnnetuste arv töötja kohta 0,006 0,007 0,0011 0,007 0,008 0,005 0,006 0,007 0,015 0,11

Kokku tööõnnetusi (nii raskeid kui kergeid) kõige rohkem on ajavahemikus 2008-2017 toimunud VKG OIL – 46, Viru RMT– 28 ja VKG Kaevandused – 25. Tööõnnetuste arvukus ülalmainitud ettevõtetes on tingitud tehtava töö ohtlikkusest ning töötajate arvust (allmaakaevandamine, ohtlike kemikaalide käitlemine, tehnoloogiaseadmete remont ja teenindamine).

Kõige olulisemad meetmed töökeskkonna parendamisel aastal 2018:

  • Ohtlike olukordade registreerimise ja lahendamise juurutamine kontsernis.
  • Kontsernis juhtunud tööõnnetuste põhjuste sügav analüüs.
  • Töötajatele tööohutuse tähtsuse tõstmine ja kultuuri arendamine.

PERIOODI 2015-2017 TRIR
KESKMISED NÄITAJAD
2015 2016 2017
Viru RMT 5,3 11,2 12
VKG OIL 0,67 11,0 6,4
VKG Energia 3,6 8,9 0
VKG Transport 9,7 3,9 9,1
VKG Elektrivõrgud 0 10,02 0
VKG Kaevandused 2,2 4,1 5,2
VKG Soojus 0 0 0
Kontserni keskmine 3,2 7,9 6,0

TRIR näitab tööõnnetuste arvu miljon töötunni kohta

Kemikaaliohutus ja tootevastutus

VKG osaleb aktiivselt keemiatööstuse ettevõtmistes kohalikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil. Kontsern on Eesti Keemiatööstuse Liidu (EKTL) liige ning seeläbi tihedalt seotud Euroopa ja maailma keemiatööstuse katusorganisatsioonide CEFIC ja ICCA vabatahtlike algatuste rakendamisega. Hoolime ja Vastutame (Responsible Care – RC) initsiatiivile pühenduti juba üle 10 aasta tagasi ning 2013. aastal otsustati Eestis esimeste ettevõtete seas liituda Ülemaailmse Tootestrateegia (Global Product Strategy – GPS) juurutamise projektiga.

GPS on ICCA juhitud vabatahtlik algatus, mis koos RC ülemaailmse hartaga moodustab vundamendi keemiatööstuse panusele ÜRO ellu kutsutud rahvusvahelises kemikaalijuhtimise strateegias (SAICM). Kogu Euroopa keemiatööstuse jaoks võimaldab GPS REACHi tulemuste ja kasulikkuse võimendamist ning avalikkuse usalduse tõstmist kemikaalide ohutu käitlemise suhtes. Kui REACH ainetoimikud on väga mahukad, spetsiifilised, komplekssed ja detailsed dokumendid, siis GPSi väljundiks on ohutusteabe kokkuvõtted (GPS Product Safety Summary), mis sisaldavad riskianalüüsi ning riskijuhtimise teabe kogumit kergesti arusaadavas vormis, mida saab edastada töötajatele, allkasutajatele ja teistele huvitatud isikutele. Need kokkuvõtted sisaldavad ohtude ja kokkupuudete teavet, riskijuhtimise soovitusi ning kemikaalide kasutamisest tulenevat kasu ühiskonnale.

Eestis koordineerib GPSi rakendamist EKTL, kuid ellu viivad seda ettevõtted ning antud juhul on VKG võtnud endale suunanäitaja rolli Eesti keemiatööstuses. 2013. aasta kulus peaasjalikult projekti ettevalmistamisele: vajalike tegevuste kaardistamisele, vajaduse selgitamisele, ressursside planeerimisele jne. Esimeste reaalsete tulemusteni jõuti 2015. aastal, mil GPS portaali laeti üles esimesed ohutusteabe kokkuvõtted ning projekti lõpule viimine on seotud REACH viimase registreerimistähtajaga 2018. aastal, mil kõikide turustatavate ainete ohutusteabe kokkuvõtted peaksid olema avalikkusele kättesaadavaks tehtud.


GPSi peamised eesmärgid

  • levitada laialdasemalt teadmisi ainete ohtude kohta;
  • edendada tootevastutust ja kindlustada nõuetekohane kemikaalide käitlemine ja kasutamine kogu väärtusahela ulatuses sõltumata geograafilisest asukohast (vähendada erinevusi arengumaade ja tööstusriikide vahel), pakkudes asjakohast ja usaldusväärset teavet;
  • suurendada läbipaistvust, aidates ettevõtetel pakkuda sidusrühmadele informatsiooni müügil olevate kemikaalide kohta kergesti arusaadavas formaadis: GPS ohutusteabe kokkuvõtte vormis;
  • aastal 2018 on toote ohutuse info avalikkusele kättesaadav kõigi turustatavate ainete kohta.

Ohtlike kemikaalide arvestus ja aruandlus

Olulisteks Hoolime ja Vastutame initsiatiivi põhimõteteks on teiste ettevõtete abistamine ning vastutuse võtmine oma toodete eest kogu väärtusahelas. Neid printsiipe tuleb lisaks tavaklientidele rakendada ka kontsernisiseselt ning seetõttu harmoniseeritakse ja ühtlasi parendatakse VKGs ohtlike kemikaalide arvestuse ja aruandluse pidamist terve ettevõtte tasandil. Kontserni prioriteediks selles vallas on tütarettevõtetevaheline koostöö, sünergia ja teineteiselt õppimise soodustamine.

Naisi
Naisi 444
2017. aasta 31. detsembri seisuga oli Viru Keemia Grupis kokku
töötajat
Mehi
Mehi 1333
Juhatuse liikmeid kontserni ettevõtetes
Meie töötajatel on kuni
18-aastaseid lapsi
Kõige noorem töötaja
Kõige vanem töötaja
Kõige pikem tööstaaž ettevõttes
Keskmiselt on VKG töötajad olnud ettevõttega seotud, aastat
Keskmine vanus
Kontserni töötajatest on kõrgharidus, %

Väärtustame

Oleme veendunud, et meie äri edukus sõltub täielikult siin töötavatest inimestest. Just seepärast on VKG personalipoliitika peasuunaks töö efektiivsuse tõstmine ning töötajate isikliku huvi suurendamine kontserni tegevuse ja saavutuste vastu. Põlevkivitööstuse eripära tingib teatud osakondades üksnes meestööjõu kasutamise. Sellegipoolest ei esine kontsernis soolist diskrimineerimist – nendes valdkondades ja üksustes, kus seadusandlus seda lubab, töötavad ka naised. Märkimisväärne on naiste osakaal ka juhtivtöötajate seas. Kõrgharidusega töötajate sooline esindatus on aga peaaegu võrdne – 59% mehed ja 41% naised.

Töötajate koosseis on viimaste aastate jooksul olnud püsiv, see vastab ettevõtte tegevusvaldkonnale ning seatud eesmärkidele – suurendada põlevkivi kaevandamise ja ümbertöötlemise mahtusid ning arendada põlevkivikeemiatoodete müüki. Me suudame edukalt ühendada noorte töötajate energia ning ettevõtte teenekate veteranide kogemused.

Meie ettevõtte põhistruktuur on välja kujunenud. Iga töötaja teab oma rolli ning mõistab, mis on tema ülesanded nii täna, homme kui ka pikemas perspektiivis. Kuid iseenesestmõistetavalt tahame tööturult oma ettevõttesse meelitada uusi meie valdkonna spetsialiste, et kasutada ära nende parimaid teadmisi ja kogemusi, mida nad on omandanud õpingutega või teistes ettevõtetes.

- Tea Allikmäe, personalijuht

Tea

SOODUSTAME JA ARENDAME JÄRELKASVU

Tänapäeva kiire tehnoloogiline areng eeldab inimeste oskuslikku ja strateegilist juhtimist. Viru Keemia Grupp pöörab suurt tähelepanu oma töötajate järelkasvu arendamisele.


2017. aastal läbis peaaegu 100 kontserni võtmeisikut koolitusprogrammi, mis oli suunatud juhtimisoskuste arendamisele ja muudatuste juhtimisele.

Meil on hea meel, et meie inimesed on huvitatud oma professionaalsete oskuste ja teadmiste edasiarendamisest ja on aktiivsed õppijad. Paljud jätkavad töö kõrvalt hariduse omandamist ning täiendavad oma erialaseid teadmisi ka tasemeõppes.

Meie arengusüsteem keskendub:

  • kvaliteetsele tagasisidele ja sihipärastele arenguvestlustele, mis toetavad kasvu ja enesetäiendamist;
  • juurdepääsule üldisele koolitusplaanile, mis vastab kontserni kutsealade struktuurile ja selle strateegiliste eesmärkide saavutamisele;
  • tõelistele ja mõtestatud võimalustele praktika käigus õppida.

Üks meie personalipoliitika prioriteete on laialdaste koolitus- ja arenguvõimaluste pakkumine oma töötajatele. Oma konkurentsieeliste tugevdamiseks ja tõhusamaks ärakasutamiseks on meil vaja süsteemi, mis võimaldab töötajate kompetentse juhtida, säilitada, levitada ja edasi arendada.

Erialaste kompetentside arendamiseks korraldame töötajatele eri laadi täiendkoolitusi:

  • erialane täiendõpe avatud õppe vormis
  • erialane ettevõttesisene koolitus
  • meeskonnatööoskuste ja juhtimiskompetentside arendamisele suunatud koolitus
  • rollimängud ja ärisimulatsioonid
  • 2017. aastal suunati koolitusprogrammidesse ligi 200 000 eurot. Koolitustes osales ligi 800 töötajat kõikidelt tasanditelt.

Tunnustame

Igal aastal antakse kontsernis ja selle tütarettevõtetes välja preemiad „Parim keemik“ (VKG Oil), „Aukaevur“ (VKG Kaevandused) ja „Aasta töötaja“, mille pälvivad parimad töötajad silmapaistvamate töösaavutuste eest ning panuse eest VKG arengusse. Need preemiad on kontserni kõrgeimad autasud, mis aitavad kaasa ühiste väärtuste ja organisatsioonikultuuri tugevdamisele, innustavad töötajaid erialasele arengule, tugevdavad solidaarsust ja korporatiivset vaimu ning aitavad igal kollektiivi liikmel tunda, et temal on oma panus kontserni eduloos. Autasustamistseremooniad toimuvad tavaliselt erialastel pidupäevadel – Keemikute päeval ja Kaevurite päeval.

Hindame kõrgelt meie töötajate lojaalsust ja pühendumust. Keskmine tööstaaž kontsernis on 17 aastat. Soovides eriliselt tänada meie kõige pikaajalisema kogemusega töötajaid, korraldab kontserni juhtkond neli korda aastas spetsiaalse vastuvõtu tööjuubilaridele, kelle tööstaaž ettevõttes on 20 aastat või rohkem. 2017. aastal pälvisid sellise tähelepanu 60 töötajat, neist üheksa tähistas 35., kolm 40. ja üks 45. tööjuubelit.

LOOME OHUTU TÖÖKESKKONNA

Kontserni tööohutusalaseks motoks on Inimeste elu on hindamatu ja turvalisus ennekõike. VKG-s on välja töötatud ja tööellu juurutatud 9 elupäästvat reeglit, mille järgmine on kõikide kolleegide poolt eluoluline.

Anname endast parima, et kõikidel meie töötajatel oleksid ohutud töötingimused ja tervislik töökeskkond, kvaliteetsed töövahendid ja ametirõivad, professionaalne tööalane tugi ning meeldiv keskkond igapäevaseks toimetamiseks.

Meie jaoks on ülioluline oma inimeste nii füüsiline kui ka vaimne tervis ja heaolu. Peale regulaarset tervisekontrolli, pakume vajaduse korral kolleegidele psühholoogist tuge, näiteks tööõnnetuste puhul. Toetame ja populariseerime tervislikke eluviise ning kutsume töötajaid üles osalema spordielus, toetades seda ka rahaliselt läbi SportID süsteemi. VKG töötajad mängivad aktiivselt jalgpalli. Kontsernis on mitu jalgpallimeeskonda, kes võistlevad edukalt nii regionaalsetel kui ka üleriigilistel turniiridel.

TOETAME MEESKONNAVAIMU

Usume, et mis tahes ettevõtmise edu võti on professionaalne ja koos toimiv meeskond.


Seepärast peame oluliseks ülesandeks arendada töötajate juhtimis- ja meeskonnatööoskusi. Nende täiustamiseks korraldatakse spetsiaalseid koolitusi, kasutades rollimänge, mis aitavad osalejatel oma harjumuspärastest mõtlemisraamidest välja tulla ning langetada ka tavaolukordades mittestandardseid otsuseid.

VKG tööandjana

2017. aasta oli VKG-le väga töine. Kasvav maailmamajandus ja stabiliseerunud naftatoodete maailmaturuhinnad võimaldasid keskenduda ettevõtte arendamisele ja konkurentsivõime tõstmisele. Suuri kõikumisi personali koosseisus aruandluse aastal ei toimunud. Töötajate arv on püsinud 1 800 piiris.

VKG töötajatele makstav keskmine brutopalk ulatus 2017. aastal 1 325 euroni, mis on Ida-Virumaa keskmisest brutopalgast rohkem kui kolmandiku võrra suurem. Töötajatele makstakse lisatasu õhtusel ja öisel ajal töötamise eest, staažitasu, sünnitoetust, juubelitoetust ja kurvematel sündmustel matusetoetust. Väikeste lastega emadel võimaldame kasutada täiendavalt tasustatud lisapuhkust. Töötajatele kasutamiseks on tervishoiupunkti teenus, kus osutavad abi kvalifitseeritud meditsiinitöötajad. Pakume gripi vastu vaktsineerimise võimalust.

Väärtustame oma töötajaid läbi traditsioonide: keemikute ja kaevurite päevad, jõulupeod, juubilaride tänuüritus, koolikella pidu 1. klassi astuvatele laste ja nende vanematele, kus lapsed saavad kingituseks koolitarvetega varustatud koolikoti.

Koolitused

Sisekoolitus

Teadmiste alalhoidmiseks ja edasiandmiseks kontsernis ning kvaliteetsete ja tõhusate koolitustingimuste kujundamiseks on kontsernis loomisel sisemine koolitusressurss. Käesolevaks ajaks on see süsteem edukalt juurutatud reas kontserni tütarettevõtetes, kuid nõuab viimistlust kontserni ühistasandil. Sisemise koolitusressursi suuna arengus ja uuele kvaliteetsemale tasemele viimises näeme suurt potentsiaali. Selleks on planeeritud rida meetmeid, eelkõige tulevaste sisekoolitajate ja treenerite koolitused ja treeningud.

Personali koolitamine strateegiliste arendusprojektide jaoks

Antud koolitussuunda juurutatakse aktiivselt 2017. aastast. 2017.-2018. aastaks planeeritud korporatiivse koolituse programmide hulgas on erilisel kohal komplekssed korporatiivsed kaadri ettevalmistamise programmid, äriprotsesside ja tootmise efektiivne juhtimine. 2017. aastal toimunud koolituste hulgas oli erilise tähtsusega personali ettevalmistamine vastavalt pikaajalise arengustrateegia prioriteetidele. Nende hulgas on:

  • juhtivtöötajate täiendusõpe – juhtide ja personalitöötajate arendamine;
  • muudatuste juhtimise koolitus;
  • spetsiaalne sisekoolitus ettevõtte võtmetöötajatele ning keskastme tootmisjuhtidele mõeldud programmid;
  • töötajate erialane ümberõpe;
  • koolitus tööohutuskultuuri edendamiseks;
  • energiatõhususe suurendamise koolitus.

Personali küberturvalisuse koolitus

Äärmiselt kiire arvutiseerumine, inimeste ja äri haaratus ülemaailmsesse veebi, sõltuvus arvutivõrkudest – kõik see nõuab töötajatelt digitaalset kirjaoskust. Kontserni töötajate pädevuse tõstmiseks selles valdkonnas on toimunud küberturvalisuse koolitused ning on töötatud välja mitmeid võrguturvalisuse suurendamise meetmeid.

Ettevalmistused GDPRi rakendamiseks


Kontserni ettevõtted alustasid 2017. aastal ettevalmistusi isikuandmete kaitse üldmääruse (General Data Protection Regulation, GDPR) rakendamiseks, mille eesmärk on suurendada ja ühtlustada füüsiliste isikute andmete kaitset Euroopa Liidus. Mais 2018 jõustunud isikuandmete kogumise, töötlemise, säilitamise ja edastamise reeglitest juhindudes toimusid vastavad koolitused personalile, kelle töökohustused puudutavad andmetöötluse valdkonda. Kõik põhimõtted on kirjas isikuandmete töötlemise ja kaitse korras, mis kehtib kontserni kõigile ettevõtetele.


Töö noorte spetsialistidega

Aktiivne töö noorte spetsialistidega on üks VKG kaadripoliitika tähtsamaid prioriteete. See on suunatud kontserni personali nõuetelevastavuse tagamisele, kõrgelt kvalifitseeritud noorte spetsialistide ettevalmistamisele haridusasutuste parimate lõpetajate seast ning nende maksimaalselt kiirele ja tõhusale kohanemisele ettevõtetes.

Kontserni ettevõtetes sooritas 2017. aastal oma õppepraktika 52 praktikanti kutse- ja kõrgkoolidest. Hiljutiste koolilõpetajate kohanemise kiirendamiseks töötavad kogukonnarühmades noorte spetsialistide nõukogud ja määratakse juhendajad. Noorte spetsialistide koolitus ja professionaalne kasv toimub vastavalt arenguplaanidele. Kogenud kolleegid juhendavad esmaselt tööleasujaid ja ettevõttes õppepraktika sooritajaid ning see panus on tasustatud.


Koostöö õpeasutustega

VKG annab Tallinna Tehnikaülikooli Arengufondi kaudu välja stipendiume alates 2003. aastast. Alates 2003. aastast kuni tänaseni oleme andnud välja stipendiume kokku üle 90 000 euro.

VKG bakalaureuseõppe stipendiumid on ette nähtud kuni kahele Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskonna elektroenergeetika, mehhatroonika, maa-teaduste ja geotehnoloogia, keemia- ja keskkonnakaitse tehnoloogia või soojusenergeetika eriala edukale bakalaureuseõppe üliõpilasele. Ühe stipendiumi suurus on 1 300 eurot.

VKG magistriõppe stipendium on ette nähtud Tallinna Tehnikaülikooli ühele keemia ja keskkonnakaitse tehnoloogia, kütuste keemia ja tehnoloogia, soojusenergeetika ja elektroenergeetika eriala edukale magistriõppe üliõpilasele. Ühe stipendiumi suurus on 1 400 eurot.

VKG rakenduskõrgharidusõppe stipendiumid on ette nähtud Tallinna Tehnikaülikooli kuni neljale Virumaa Kolledži kütuste tehnoloogia, tootmise automatiseerimise, masinaehitustehnoloogia, energiatehnika, keemiatehnoloogia, tehnoloogiliste protsesside juhtimise ning telemaatika ja arukate süsteemide eriala edukatele rakenduskõrghariduse üliõpilastele. Ühe stipendiumi suurus on 1 000 eurot.

VKG stipendiumid toetavad üliõpilaste motivatsiooni kontsernis vajalike elukutsete omandamisel ja annavad selget signaali, et ootame noori spetsialiste meie ridadesse.


Koostöö ametiühingutega

Kontsernis tegutseb Kohtla-Järve Keemikute Ametiühing, kellega toimib pikaajline partnerlussuhe. 2017. aasta lõpus sõlmiti uus kaheaastane kollektiivleping. Uues kollektiivlepingus mitte ainult ei säilitatud kõiki varemkehtinud sotsiaalseid toetusi ja hüvitisi kuid ka suurendati pea kõiki rahalisi väljamakseid. Veel üks tähtis uuendus – uues kollektiivlepingus laiendasime töötajate ringi, kellel on eeliseid koondamise korral. Kollektiivlepinguga ette nähtud lisasoodustused laienevad kõigile töötajatele sõltumata sellest, kas töötaja on AÜ liige või mitte.

Töö- ja tootmisdistsipliini ning ohutuse võimendus on mõlema poole jaoks esmases prioriteedis. Seega uue kokkulepe raames on ametiühingu usaldusisikutel märksa rohkem õigusi töötervishoidu ja tööohutust puudutavates küsimustes. Usume, et ainult läbi koostöö saame muuta töökeskkonda paremaks ja ohutumaks.

Ametiühingu usaldusisikud, kes esindavad töötajate huve, kohtuvad regulaarselt kontserni ettevõtete juhtkondade liikmetega, et edastada neile töötajate küsimusi ja soovitusi, samuti arutada töötajatega seotud probleeme ja nende võimalikke lahendusi. Kohtumised leiavad aset keskmiselt kord kuus. Juhtkonna või administratsiooni liikmed, kellega kohtumine toimub, valitakse ametiühingu poolt.

Kohtla-Järve Keemikute Ametiühingu liikmeteks on nii kontserni tütarettevõtete kui ka linna teiste keemiatööstusettevõtete töötajad. Keemikute ametiühingusse kuuluvad VKG, VKG Oil, Viru RMT, VKG Energia, VKG Transport, VKG Soojus, VKG Kaevandused ning lisaks Novotrade Invest töötajad. Keemiaettevõtete töötajaid ühendav professionaalne ühing tegutseb alates 1948. aastast, mil sõlmiti esimene kollektiivleping.

Inimõiguste järgimine

VKG järgib kõrvalekaldumatult inimõigusi ega luba diskrimineerimist rahvuse, soo, päritolu, vanuse ega muul alusel, tunnustab töötajate õigust luua oma õiguste ja huvide kaitsmiseks ühiskondlikke ühendusi ja organisatsioone ning garanteerib põlis- ja vähemusrahvuste õiguste järgimise tootmistegevuse korraldamisel nende poolt asustatud aladel.

Kontserni inimõiguste järgimise põhimõtteid on kajastatud järgmistes dokumentides:

  • tootmis- ja keskkonnaohutuse ning tööohutuse põhimõtted;
  • personalijuhtimise põhimõtted;
  • isikuandmete kasutamise kord.

Nende põhimõtete elluviimine kontsernis on tagatud praktiliste meetmetega, nende seas:

  • endale inimõiguste järgimise kohustuse võtmine ning nende õiguste kaasamine kontserni dokumentidesse;
  • koostöö huvigruppidega inimõiguste järgimist puudutavates küsimustes;
  • tagasisidekanalite arendamine, võimaldamaks huvigruppidel väljendada oma arvamust või esitada kaebusi selle valdkonna kohta;
  • kontroll selle üle, et kontserni personal ja alltöövõtjad järgivad inimõigusi.

Äriühingu juhtimise hea tava

Viru Keemia Grupp järgib oma tegevuses äriühingu juhtimise häid tavasid. Äriühingu juhtimise hea tava on mõeldud järgimiseks eelkõige ettevõtetele, kelle aktsiad on võetud kauplemiseks Eestis tegutsevale reguleeritud turule, kuid on soovituslik lisaks teistele avaliku huviga ettevõtetele. Viru Keemia Grupi eesmärgiks on heast äritavast kinnipidamine ning äriühingu tegevuse läbipaistev kajastamine, mistõttu on säästva arengu aruandes pühendatud peatükk hea äriühingu juhtimise tava kirjeldamisele.

Aktsia ja aktsiakapital

1. jaanuari 2017 seisuga oli VKG aktsiakapitali nimiväärtuseks 6 391 164,21 eurot. Aastatel 2008–2017 aktsiakapitalis muudatusi toimunud ei ole. Viru Keemia Grupi aktsiad ei ole noteeritud väärtpaberibörsil.

Ettevõttel on neli aktsionäri ning nende osalus oli 1.01.2017 seisuga järgmine:

  • OÜ Tristen Trade 38,91%
  • OÜ Alvekor 25,49%
  • Ants Laos 19,53%
  • OÜ Sergos Invest 16,07%

Üldkoosolek. Aktsionäride õiguste teostamine

Viru Keemia Grupi kõrgeim juhtimisorgan on aktsionäride üldkoosolek. Üldkoosolekud on korralised ja erakorralised. Üldkoosoleku pädevus on sätestatud äriseadustikus ning VKG põhikirjas.

Üldkoosoleku kutsub kokku VKG juhatus. Teade aktsionäride korralise üldkoosoleku kokkukutsumise kohta edastatakse aktsionäridele vähemalt kolm nädalat ja erakorralise koosoleku kokkukutsumise kohta vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist. Majandusaasta aruanne on aktsionäridele kättesaadav vähemalt kaks nädalat enne üldkoosoleku toimumist.

Aktsionäride üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid, kui koosolekust võtab osa üle 50% aktsiatega esindatud häältest.

Koosolek, kus kinnitati 2017. aasta majandusaasta aruanne, toimus 27. juunil 2018 ning sellest võttis osa 100% aktsiatega esindatud häältest. Aktsionäride üldkoosolekul võeti vastu järgmised otsused:

  • kinnitada 2017. aasta majandusaasta aruanne;
  • 2017. aasta eest maksta dividende 238 560 eurot;
  • jaotamata kasumi jääk peale kasumi jaotamist on 250 071 420 eurot.

VKG organisatsioonilised muudatused
2017. aastal

Aruandlusperioodi jooksul toimus kontsernis kolm muudatust.

Jaanuar 2017

Muudatused ettevõtte koosseisus

VKG Elektriehitus AS ühineb Viru RMT-ga, mille tulemusena asusid 31 VKG Elektriehituse töötajat alates 1. jaanuarist tööle Viru RMT-sse.

Viru Keemia Grupp müüb 16. jaanuaril VKG Ploki Aeroc International AS-ile.

Juuni 2017

Muudatus raamatupidamises

Alates juunist on kontserni uueks pearaamatupidajaks varem VKG Transpordi arvestusgrupi juhina töötanud Aliide Hindreus.

Juuli 2017

Muudatus VKG Energia juhatuses

VKG Energia juhatuse liige Sergei Kulikov lahkub ametist ning ettevõtte etteotsa jääb juhatuse liige Marek Tull.

Juhatus. Koosseis, ülesanded ja tasustamine

Emaettevõtte juhtimine

ASi Viru Keemia Grupp juhatus koosneb viiest liikmest: juhatuse esimees, juhatuse aseesimees ja tehnikadirektor, finantsdirektor, VKG Kaevanduste juhatuse liige ning VKG Oili juhatuse liige.

Kolm juhatuse liiget – Ahti Asmann, Meelis Eldermann ja Jaanis Sepp – juhivad kontserni tööd tervikuna ning kuuluvad tütarettevõtete nõukogudesse.

Kaks juhatuse liiget – Margus Kottise ja Nikolai Petrovitš – on kontserni strateegiliselt kõige tähtsamate ettevõtete juhid.

Juhatuse ülesandeks on VKG majandustegevuse igapäevane juhtimine ning äriühingu esindamine.

Kõikides kontserni õigustoimingutes esindavad ettevõtet kaks juhatuse liiget koos, kusjuures üks nendest peab olema kas juhatuse esimees või aseesimees.

VKG juhatus

Juhatuse liikmete volituste algusajad

Ahti Asmann

juhatuse esimees – 21.09.2015

Meelis Eldermann

juhatuse aseesimees, tehnikadirektor – 06.03.2008

Jaanis Sepp

juhatuse liige, finantsdirektor – 15.04.2016

Margus Kottise

juhatuse liige – 09.05.2000

Nikolai Petrovitš

juhatuse liige – 16.11.1999

Juhatuse liikmetele makstakse igakuiselt teenistustasu, mis koosneb tasust juhatuse liikme ülesannete täitmise eest ning ärisaladuse hoidmise ja konkurentsikeelu järgimise eest makstavast tasust. Juhatuse liikmete ülesanded on fikseeritud juhatuse liikmetega sõlmitud teenistuslepingutes. Teenistuslepingu kohaselt on juhatuse liikmetel võimalus saada täiendavat rahalist lisatasu, mille maksmine toimub nõukogu otsuste alusel.

Juhatuse tegevuse järelevalve

Järelevalvet emaettevõtte juhatuse tegevuse üle teostab alates 1.02.2012 kuueliikmeline nõukogu. Nõukogu istungid toimuvad kord kuus, reeglina iga kuu viimasel kolmapäeval. Nõukogu kooskõlastust vajavad kiireloomulised küsimused otsustatakse konstruktiivselt elektrooniliste sidekanalite teel.

Audiitortegevuse seaduse kohaselt loetakse kontserni avaliku huvi üksuseks, millel peab olema moodustatud auditikomitee. VKG auditikomitee liikmed on Ants Laos (komitee esimees), Priit Piilmann, Margus Kangro ja Elar Sarapuu. Vastavalt põhimäärusele on auditikomitee nõuandev organ Viru Keemia Grupi nõukogule raamatupidamise, audiitorkontrolli, riskijuhtimise, sisekontrolli ja -auditeerimise, järelevalve teostamise ja eelarve koostamise valdkonnas ning tegevuse seaduslikkuse osas.

ÄRINIMI JUHATUSE LIIGE NÕUKOGU LIIKMED
Viru Keemia Grupp AS Ahti Asmann (esimees)
Meelis Eldermann (aseesimees)
Jaanis Sepp
Nikolai Petrovitš
Margus Kottise
Toomas Tamme (esimees)
Jaan Mihkel Uustalu
Priit Piilmann
Margus Kangro
Ants Laos
Elar Sarapuu
VKG Oil AS Nikolai Petrovitš
Priit Pärn
Ahti Asmann (esimees)
Meelis Eldermann
Jaanis Sepp
Marti Viirmäe
Diana Revjako
VKG Transport AS
(alates 1.10.2018 tegutseb uue nime all
VKG Logistika OÜ)
Anton Nõomaa
Ahti Asmann (esimees)
Jaanis Sepp
Andres Liivas (alates 10.04.2018)
Viru RMT OÜ Andry Pärnpuu
Meelis Eldermann (esimees)
Ahti Asmann
Jaanis Sepp
VKG Kaevandused OÜ Margus Kottise
Margus Loko
Ahti Asmann (esimees)
Jaanis Sepp
Meelis Eldermann
Diana Revjako
VKG Elektrivõrgud OÜ Tarmo Tiits
(alates 26.03.2018 uus juhatuse liige Ivo Järvala)
Jaanis Sepp (esimees)
Jaano Uibo
Meelis Eldermann
Andres Liivas (alates 10.04.2018)
VKG Energia OÜ Marek Tull
Meelis Eldermann (esimees)
Ahti Asmann
Jaanis Sepp
Marti Viirmäe
Diana Revjako
VKG Soojus AS Aleksandr Šablinski
(alates 19.03.2018 uus juhatuse liige on Andres Klaasmägi)
Jaanis Sepp (esimees)
Ahti Asmann
Meelis Eldermann
Andres Liivas (alates 10.04.2018)

Juhatuse ja nõukogu koostöö

Juhatuse ja nõukogu koostöö toimub konstruktiivses vormis. Lisaks igakuistele korralistele nõukogu koosolekutele kooskõlastatakse vajadusel kiireloomulised küsimused koosolekut kokku kutsumata. Ühtlasi toimuvad konsultatsioonid.

Nõukogu. Koosseis ja ülesanded

Aktsiaseltsi tegevust planeerib, juhtimist korraldab ning juhatuse üle teostab järelevalvet nõukogu, kuhu põhikirja kohaselt kuulub kolm kuni seitse liiget.

Nõukogu koosseis

Toomas Tamme (esimees)
Priit Piilmann
Margus Kangro
Ants Laos
Elar Sarapuu
Jaan-Mihkel Uustalu
Jens Haug (nõukogu nõunik)


Tulenevalt aktsiaseltsi põhikirjast on nõukogu nõusolek vajalik aktsiaseltsi nimel tehingute ja toimingute tegemiseks, millega kaasneb:

  • osaluse omandamine ja lõppemine teistes ühingutes;
  • ettevõtte omandamine, võõrandamine või selle tegevuse lõpetamine;
  • kinnisasjade omandamine, võõrandamine ja koormamine;
  • ehitiste omandamine, võõrandamine ja koormamine;
  • välisfiliaalide asutamine ja sulgemine;
  • investeeringute tegemine, mis ületavad selleks majandusaastaks investeeringute eelarves ette nähtud kulutused;
  • laenude ja võlakohustuste võtmine, mille suurus erineb aastaeelarves ettenähtust ja mille tingimused erinevad nõukoguga kooskõlastatutest;
  • laenude andmine, kui see väljub igapäevase majandustegevuse raamest;
  • võlakohustuste tagamine;
  • lootusetu debitoorse võlgnevuse kustutamine;
  • mis tahes töölepingu sõlmimine töötajatega, mis võimaldab pensioni ja/või kompensatsiooni pärast töösuhte lõppemist;
  • aktsiaseltsi aastaeelarve kinnitamine;
  • tütarettevõtete asutamine või lõpetamine.

Huvide konflikt

Juhatuse liikmetel on keelatud osutada konkurentsi Viru Keemia Grupi tegevusvaldkonnas, kui nõukogu ei ole selleks andnud eelnevat kirjalikku nõusolekut.

2017. aastal ei ole ükski juhatuse liige teatanud oma tegevusest või kavatsusest osaleda otseselt või kaudselt ettevõtlusega Viru Keemia Grupiga samal tegevusalal.

Välistamaks huvide konflikti tekkimist, on kontserni kuuluvate äriühingute juhatuste liikmetel ja keskastme juhtidel mis tahes muudatuste toimumisel kohustus esitada kinnitatud vormis deklaratsioon juriidilise isiku aktsiate/osakute omamise ja/või juriidilise isiku juhtorgani liikmeks olemise ja/või füüsilisest isikust etteõtjana tegutsemise kohta.

Finantsaruandlus ja auditeerimine

Finantsaruandluse koostamise kohustus on Viru Keemia Grupi juhatusel. Kontserni kõigi ettevõtete raamatupidamises kasutatakse arvestuspõhimõtteid ning teabe esitlusviisi kooskõlas Rahvusvaheliste Raamatupidamise Standardite Nõukogu (IASB) välja töötatud rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega (IFRS) ja nende osas välja antud tõlgendustega. VKG suurimate tehingute ning finantsala strateegiliste eesmärkide üle langetab otsuseid kontserni juhatus oma iganädalasel koosolekul.

Igapäevast rahavoogude juhtimist ning planeerimist, st kontserni ja tütarettevõtete eelarvete koostamist, järelevalvet nende täitmise üle, äriprojektide ettevalmistamist ning finantseerimisallikatega suhtlemist teostab kontserni finantsteenistus. Kontserni finantsteenistust toetavad tütarettevõtetes asetsevad finantsteenistused, kelle ülesannete hulka kuulub ka tütarettevõtete majandustegevuse analüüs. Kõiki tehnilisi finantstehinguid teostab kontserni tsentraliseeritud raamatupidamine. Raamatupidamine teeb vajalikke väljamakseid, arvestab palku, maksab töötajatele puhkuse- ja haigusraha ning koostab iga-aastast majandusaasta bilanssi. Raamatupidamiskohustuslane tagab aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava teabe saamise finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest. Kui eeskirjas ei ole kirjeldatud VKG raamatupidamises esinevat sündmust, lähtutakse rahvusvaheliste finantsaruandluse standartidest (IFRS), Eesti Raamatupidamise seadusest, Eesti Raamatupidamise Toimkonna juhenditest ja teistest õigusaktidest.

Raamatupidamisarvestuse perioodiks on majandusaasta pikkusega 12 kuud. Majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. VKG-l on õigus ja kohustus pidada iseseisvalt oma raamatupidamise arvestust, lähtudes aktsiaseltsi põhikirjas sätestatud korras kinnitatud raamatupidamise sise-eeskirjast. Raamatupidamise sise-eeskirju muudetakse ja asendatakse Viru Keemia Grupi aktsionäridega kooskõlastatult majanduslikel kaalutlustel, aktsiaseltsi töö ümberkorraldamisel, arvestuspõhimõtete muutmistel lähtuvalt rahvusvaheliste finantsaruandluse standardite (IFRS) ning Eesti Vabariigi Raamatupidamise Toimkonna väljaantavate juhendite ja metoodiliste soovituste sisust ning riiklike maksuseaduste ja maksujuhendite muudatustest või muul põhjusel.

Ettevõte on kohustatud kõiki majandustehinguid dokumenteerima ning kirjeldama raamatupidamisregistrites. Majandustehinguid kirjendatakse kahekordse kirjendamise põhimõttel debiteeritavatel ja krediteeritavatel kontodel.

Majandustehingud kirjendatakse kronoloogilistes ja süstemaatilistes raamatupidamisregistrites nende toimumise momendil või vahetult pärast seda. Raamatupidamisregister on raamatupidamisarvestuses kasutatav andmebaas. Raamatupidamisregister vormistatakse kronoloogilises järjekorras (päevaraamat) ja kontode kaupa (käibebilanss). Kõik kontode aruanded ja registrid koostatakse kasutatava raamatupidamisprogrammi alusel. Kontode aruandeid ja registreid säilitatakse arvutite kõvaketastel, serverites ja/või väljatrükituna paberil. Alates 1. jaanuarist 2001 kasutatakse raamatupidamise arvestuses ettevõtte ressursi planeerimise ja finantsjuhtimise (ERP) tarkvara Baan. 2018. aastal alustatakse ettevalmistust uuele ERP tarkvrale üleminekuks. Viru Keemia Grupi audiitor nimetatakse aktsionäride üldkoosoleku otsusega. Audiitori leidmiseks korraldab juhatus konkursi, mille eesmärgiks on leida audiitor järgnevaks perioodiks. Viimane konkurss audiitori leidmiseks toimus 2015. aastal. Auditeerimisteenust osutab kontsernile KPMG Baltics OÜ.

Sisekontroll ja riskijuhtimine

Sisekontroll

VKG-s on siseauditi ja sisekontrolli funktsioonide eest vastutab sõltumatult tegutsev sisekontrolliosakond. See on VKG struktuuriüksus, mis jälgib aktsiaseltsi, tema tütarettevõtete ja viimaste tütarettevõtete ning muude kontserni konsolideerimisrühma kuuluvate äriühingute tegevust ja selle vastavust Eesti Vabariigi seadustele ning teistele õigusaktidele, VKG põhikirjale, aktsionäride üldkoosoleku otsustele, nõukogu otsustele ja juhatuse otsustele, kontserni ning tütarettevõtete sise-eeskirjadele ning tegevusjuhistele.

Kontserni sisekontrolli osakonna keskseks ülesandeks on uurida ja hinnata ettevõtte majandustegevust, lähtudes sisemise järelevalve usaldatavust ning efektiivsust.

Sisekontrolli ülesandeks on avastada aktsiaseltsi ja tütarettevõtete töötajate tegevuses esinevaid puudusi, nende töös tehtud vigu, ülesannete täitmata jätmisi ja volituste ületamise juhtumeid, juhtida neile tähelepanu ning teha ettepanekuid nende vältimiseks.

Siseaudiitor koostab kontrollimise kohta akti või aruande, mis esitatakse tutvumiseks ja seisukoha võtmiseks kontrollitavale. Sisekontrolliosakond teeb ettekandeid avastatud puudustest koos hinnangute, järelduste ja ettepanekutega, koondab andmeid aktsiaseltsi ja tütarettevõtete tegevuse kohta, teeb nendest ülevaateid või analüüse, mis esitatakse olenevalt nende tähtsusest ja üldistusastmest aktsiaseltsi ja/või tütarettevõtete tegevjuhtidele, juhatuse liikmetele.

Kontsernis toimib sisekontrolli süsteem, millega on tagatud:

  • riskide minimeerimine;
  • kontrolliprotseduuride väljatöötamine, juurutamine, nõuetekohane täitmine, järelevalve ja nende täiustamine kõigil äritegevuse ja juhtimistasanditel;
  • kontserni tegevuse katkematus, maksimaalne tõhusus ja jätkusuutlikkus ning arenguvõimalused, sealhulgas õigeaegne muudatuste tegemine kontserni tegevuses vastavalt muutustele sise- ja väliskeskkonnas;
  • ühtne ja süstemaatiline metoodiline lähenemine ning kvaliteetne teabe- ja analüütiline tugi kontserni juhtimisotsuste vastuvõtmisel;
  • ettevõtte tegevuse käigus tekkivate huvide konfliktide õigeaegne lahendamine.

Korruptsioonivastane tegevus

Kontsernis valitseb nulltolerants mistahes korruptsiooni ja pettuse suhtes. See tähendab oluliste nõuete rakendamist kõikides äritegevustes, et vähendada korruptsiooniohtu. Kõigile ettevõtte töötajatele on kehtestatud siduvad korruptsioonivastase käitumise reeglid ja normid.

Korruptsioonivastane võitlus hõlmab mitmeid meetmeid kõikidel ettevõtte juhtimistasanditel:

  • nõuetekohase hoolsuse põhimõtte rakendamine tarnijate valimisel;
  • olemasolevate töötajate ja tööle asujate taustakontroll, tuvastamaks nende seotust kolmandate poolte äriettevõtetega ning võimalikke huvide konflikte;
  • tuvastatud ametiseisundi kuritarvitamise juhtumite sisejuurdlus ja süüdlaste vastutusele võtmine.

Riskijuhtimise süsteem

Viru Keemia Grupi riskijuhtimispoliitika kujundamise ja riskijuhtimise eest vastutab kontserni juhatus.

Viru Keemia Grupi riskijuhtimise eesmärgid on:

  • toetada juhtimisotsuste tegemist;
  • vältida või vähendada kahjusid kontserni varale ja mainele;
  • tõsta ettevõtte tegevuste efektiivsust;
  • tõsta ettevõtte ressursside (kapital, energia, töötajad) kasutamise efektiivsust;
  • vähendada ootamatute olukordade tekkimist ja luua nende jaoks tegevuskava ja riskistsenaariumid.

Kontserni riskijuhtimine põhineb riskijuhtimise alusdokumendil. Dokumendis on esitatud kontserni jaoks oluliste riskide kirjeldused, nii mõju kui ka tõenäosuse hinnangud ja maandamisvõimalused. Riskid lähtuvad kontserni tähtsaimatest eesmärkidest, mis on seotud VKG taotlusega põlevkivi maksimaalselt väärindada ja efektiivseimal viisil töödelda.


Riskijuhtimise metoodika

Kontserni juhtkond on koostanud põhjaliku nimekirja riskidest, mis võivad mõjutada ettevõtte jätkusuutlikkust. Kõik üles loetletud riskid on jaotatud nelja rühma:

  • strateegilised riskid - seotud kontserni pikaajaliste eesmärkidega (muutused turul, konkurentsis);
  • tegevusriskid - seotud kontserni protsessidega (töötajate ja seadmete tegevus);
  • finantsriskid - seotud otseste rahaliste kaotustega (intressimäärad, valuutakursid);
  • vastavusriskid - seotud regulatsioonidega (seadused, juhendid).

Iga riski puhul on eraldi hinnatud tema esinemise tõenäosust ja potentsiaalset mõju suurust. Sellest lähtuvalt on valitud välja kriitilise tähtsusega riskid, mille tõenäosus on suur ja mõju oluline. Antud riskid on lahti kirjutatud kontserni riskijuhtimise aruandes, neile on antud hinnang, määratud vastutav juhatuse liige ja kokku lepitud tegevuskava riski maandamiseks.

Allpool on välja toodud kontserni kolm kõige olulisemat riski.


Toorme kättesaadavusega seotud riskid

Kuna VKG peamine eesmärk on põlevkivi väärindamine, siis tegevuse jätkumise kõige kriitilisemaks teguriks on põlevkivi ressursiga varustatus. 2012. aastal avas VKG Ojamaa kaevanduse, millega kaasnevalt põlevkivi kättesaadavuse risk oluliselt langes. Ojamaa kaevandus katab umbes 85% kogu VKG põlevkivi vajadusest aastani 2030. Puudujääv 15% kaetakse pikaajaliste ternelepingutega teiste põlevkivi kaevandajate poolt või olemasoleva laovaru arvelt. Kui turult sobivatel tingimustel põlevkivi osta ei saa ja laovaru ammendub, siis koormatakse vastavalt tehaseid alla ja töötatakse osalise võimsusega.

Põlevkivi varustuskindluse tagamiseks peale 2030. aastat käib aktiivne töö uute kaevelubade omandamiseks. Keskkonnasäästu ja majanduslikke tegureid arvestades oleks sobivaim uus kaeveluba Uus-Kiviõli kaeveväljale, mis asub Ojamaa kaevevälja kõrval. Plaan on lähima kahe aasta jooksul tagada põlevkiviga varustatud kuni aastani 2045.


Toornafta maailmaturuhindadega seotud riskid

Kuna põlevkivi väärindamisest saadav peamine toode on põlevkiviõli, siis kontserni majanduslik edukus sõltub otseselt sellest, millist hinda ollakse globaalsel energiaturul valmis põlevkiviõli eest maksma. Põlevkiviõlide referentstooteks on 1%-lise väävlisisaldusega kütteõli, mille hind omakorda on sõltuv toornafta hinnast. Kuna toornafta hind võib pakkumise ja nõudluse väikese erinevuse tulemusena väga oluliselt muutuda, siis ka põlevkiviõlide müügist saadav tulu võib olla väga volatiilne. VKG kogu tuludest võib põlevkiviõlide müük moodustada 50-90% olenevalt õlide maalimaturu hinnast.

VKG tegeleb aktiivselt toornafta maailmaturuhindadega seotud riskide maandamisega. Müügitulude järsu languse korral kontserni jätkusuutlikkuse tagamiseks on kasutusel kaks teine-teist täiendavat meedet:
1. Põlevkiviõlide müügihinna fikseerimine tulevikutehingutega.
2. Likviidsuspuhvri kogumine.

Vastavalt kehtivale poliitikale maandab VKG põlevkiviõlide referentstoote hinda 25-65% ulatuses järgmise 18 kuu planeeritavast tootmismahust. Likviidsuspuhvri suurenemisel võib tulevikutehingute osakaal kogu müügist langeda. 2017. aastal oli 65% õlide toodangust maandatud tulevikutehingutega.


Keskkonnariskid

Töötleva tööstuse esindajana ja süsinikku sisaldava kütuse tootjana kaasnevad VKG tegevusega märkimisväärsed keskkonna riskid, mis avalduvad nii põlevkivi kaevandamisel, selle väärindamisel kui ka saaduste turustamisel. VKG eemärk on olla omas sektoris teerajajaks, näidates teistele eeskuju, kuidas on võimalik traditsioonilises tootmises esinevaid keskkonna riske lahendada nutikalt ja tänapäevaseid tehnoloogiaid kasutades. Viimase 15 aasta jooksul on kontsern investeerinud 86 miljonit eurot erinevatesse keskkonnaprojektidesse oma jalajälje vähendamiseks. Investeeringute peamine fookus on olnud ressursi maksimaalselt efektiivsel kasutamisel ja kaasnevate keskkonnamõjude leevendamisel. See töö on pidev ja jätkub ka tulevikus, sest pikas plaanis tasub ta kindlasti ära.

Lisaks tootmistegevusega kaasnevate keskkonnariskide maandamisele on sama oluline nendest riskidest avalikult rääkimine ja erinevate huvigruppide kaasamine diskussiooni, kuidas teha asju veel paremini. Selle eesmärgi saavutamiseks korraldab VKG igal aastal Keskkonnapäeva. 2017. aastal toimunud keskkonnapäeva tähelepanu oli pööratud põlevkivituha taaskasutamisele ja võimalikult keskkonnasäästlikule ladustamisele.


Kontserni riskide juhtimise skeem

Riskide juhtimine

Rahvusvahelised juhtimissüsteemid

Rahvusvahelistes juhtimissüsteemides nagu ISO ning OHSAS on olemas eraldi protseduurid riskide maandamiseks kvaliteedi-, keskkonna- või tööohutuse juhtimises. Need rahvusvaheliselt tunnustatud süsteemid on kasutusel ka VKG-s, kontserni ettevõtetes kasutatavad juhtimissüsteemid on kirjas allolevas tabelis.


ETTEVÕTTE NIMI ISO SERTIFIKAADID
(keskkonna- ja kvaliteedijuhtimis-süsteemid)
OHSAS SERTIFIKAAT
(töötervishoiu ja –ohutuse juhtimissüsteem)
VKG ISO9001, ISO14001 -
VKG Oil ISO9001, ISO14001 OHSAS18001
VKG Kaevandused ISO9001, ISO14001 OHSAS18001
VKG Energia ISO9001, ISO14001, ISO 50001 OHSAS 18001
Viru RMT ISO9001 -
VKG Soojus ISO9001, ISO14001 OHSAS 18001
VKG Elektrivõrgud ISO9001 OHSAS 18001

Tarneahel

Viru Keemia Grupp arendab koostööd alltöövõtjatega, seades rõhu turu avatusele, turust lähtuvale hinnakujundusele ning vastastikustele pikaajalistele ja struktureeritud suhetele. VKG püüab arendada pikaajalist alltöövõttu, mitmesuguseid alltöövõtjate motiveerimise vahendeid ja paindlikke hinnakujundusmehhanisme.

VKG ostutegevuse ülesanded:

  • tagada ostude maksimaalne ökonoomsus ja tõhusus;
  • kaasata läbiviidavatesse menetlustesse optimaalne valim potentsiaalseid osalejaid;
  • tagada objektiivne, põhjendatud ja erapooletu menetluste võitjate valiku protsess;
  • tagada läbiviidavate menetluste avatus;
  • koostöös võtmehankijatega tagada mõlemapoolne konkurentsivõime ja tehnoloogilise baasi järjepidev areng.

Alltöövõtjate valimine ja koostöö nendega toimub integreeritud juhtimissüsteemi raames. Kaubatarnijate, tööde teostajate ja teenusepakkujate valimine toimub ühtlustatult, tarnijate leidmiseks korraldatavate hankeprotsesside tulemuste alusel.

Peamised kriteeriumid tarnijate valimisel on maksumus, kvaliteet, valmistamise ja tarnimise, tööde teostamise ja teenuste osutamise tähtajad, asjakohaste tehniliste ja inimressurssidel ning tööde tegemiseks ja teenuste osutamiseks vajaliku valdkondliku kogemuse olemasolu tarnijal. Üks peamisi valikukriteeriumeid on kontsernis kehtestatud tootmisohutuse reeglite täitmine tarnijate poolt.

Kontserni ostutegevus on erakätes olevatest Eesti tootmisettevõtetest suurima avalikult läbi viidavate hangete osakaaluga. 2017. aastal korraldasime kokku 734 avalikku hanget (võrdlemiseks 2016. aastal – 458 hanget, aastane kasv +54%).

Lisad

Vastavalt GRI juhendile G4 versioonis, aruandlus on fokusseeritud eelkõige
nendele küsimustele, mis on ettevõtte ja selle huvitatud poolte jaoks kõige
olulisemad, ja mis olid välja selgitatud olulisuse hindamise protsessis.

GRI sisuregister

Strategy and analysis

G4-1 Statement from the most senior decisionmaker in the organization about the relevance of sustainability to the organisation

G4-2 Description of key impacts, risks and opportunities


Organizational Profile

G4-3 Name of the organization

G4-4 Primary brands, products, and/or services.

G4-5 Operational structure of the organization, including main divisions, operating companies, subsidiaries, and joint ventures

G4-6 Number of countries where the organization operates, and names of countries with either major operations or that are specifically relevant to the sustainability issues covered in the report

G4-7 Nature of ownership and legal form.

G4-8 Markets served (including geographic breakdown, sectors served, and types of customers/beneficiaries).

G4-9 Scale of the reporting organization

G4-10 Number of employee

G4-11 Percentage of total employees covered by collective bargaining agreements

G4-12 Organization’s supply chain

G4-13 Significant changes during the reporting period regarding size, structure, or ownership


Commitments to external initiatives

G4-14 Explanation of the effect of any re-statements of information provided in earlier reports, and the reasons for such re-statement

G4-15 Externally developed economic, environmental, and social charters, principles, or other initiatives to which the organization subscribes or endorses

G4-16 Memberships in associations


Identified Material Aspects and Boundaries

G4-17 Entities included in the organization’s consolidated financial statements or equivalent documents

G4-18 Process for defining report content, including determining materiality

G4-19 All aspects identified in the report content

G4-20 Aspects within the organisation

G4-21 Aspects outside the organisation

G4-22 Explanation of whether and how the precautionary approach or principle is addressed by the organization

G4-23 Significant changes from previous reporting periods in the scope, boundary, or measurement methods applied in the report


Stakeholder Engagement

G4-24 List of stakeholder groups engaged by the organization.

G4-25 Basis for identification and selection of stakeholders with whom to engage.

G4-26 Approaches to stakeholder engagement, including frequency of engagement by type and by stakeholder group.

G4-27 Key topics and concerns that have been raised through stakeholder engagement


Report Profile

G4-28 Reporting period (e.g., fiscal/calendar year) for information provided

G4-29 Date of most recent previous report

G4-30 Reporting cycle (annual, biennial, etc)

G4-31 Contact point for questions regarding the report or its contents


GRI content index

G4-32 Report the GRI Content Index for the chosen option

G4-33 Policy and current practice with regard to seeking external assurance for the report


Governance

G4-34 Governance structure of the organization, including committees under the highest governance body responsible for specific tasks, such as setting strategy or organizational oversight

G4-35 Process for delegating authority for economic, environmental and social topics from the highest governance body to senior executives and other employees

G4-36 Appointed an executive-level position or positions with responsibility for economic, environmental and social topics

G4-38 Composition of the highest governance body and its committees

G4-39 Indicate whether the Chair of the highest governance body is also an executive officer

G4-40 The nomination and selection processes for the highest governance body and its committees, and the criteria used for nominating and selecting highest governance body members

G4-41 Processes in place for the highest governance body to ensure conflicts of interest are avoided

G4-42 Role of the members of the highest governance body for guiding the organisation’s strategy on economic, environmental, and social topics

G4-44 Processes for evaluating the highest governance body’s own performance, particularly with respect to economic, environmental, and social performance


Highest governance body’s role in risk managemenr and performance evaluation

G4-45 The highest governance body’s role in the identification and management of economic, environmental and social impacts, risks, and opportunities

G4-46 The highest governance body’s role in reviewing the effectiveness of the organization’s risk management processes for economic, environmental and social topics

G4-47 The frequency of the highest governance body’s review of economic, environmental and social impacts, risks, and opportunities


Remuneration and incentives

G4-51 Linkage between compensation for members of the highest governance body, senior managers, and executives (including departure arrangements), and the organization’s performance (including social and environmental performance)


Ethics and Integrity

G4-56 Organization’s values, principles, standards and norms of behavior such as codes of conduct and codes of ethics

G4-57 Internal and external mechanisms for seeking advice on ethical and lawful behavior, and mattes related to organizational integrity, such as helplines or advice lines

G4-58 The internal and external mechanisms for reporting concerns about unethical or unlawful behavior, and matters related to organizational integrity

SPECIFIC STANDARD DISCLOSURES


Economic


Aspect: Economic Performance

G4-EC1 Direct economic value generated and distributed

G4-EC2 Financial implications and other risks and opportunities for the organization’s activities due to climate change

G4-EC3 Coverage of the organization’s defined benefit plan obligations - Kontserni töötajate pensionitoetus on ette nähtud kohustusliku riikliku pensionikindlustussüsteemi raames.

G4-EC4 Financial assistance received from government - Aruandeperioodi jooksul on kontsern saanud ühel korral toetuse läbi Keskkonnainvesteeringute Keskuse. VKG Soojus AS, projekt „Jõhvi linna magistraaltorustike renoveerimine“


Aspect: Market Presence

G4-EC5 Ratios of standard entry level wage by gender compared to local minimum wage at significant locations of operation - Viru Keemia Grupi tegevuspiirkonnaks on Ida-Virumaa. Seadusega kehtestatud minimaalne brutopalga alammäär oli 470 eurot kuus.

G4-EC6 Proportion of senior management hired from the local community at significant locations of operation – Not applicable


Aspect: Indirect Economic Impacts

G4-EC7 Development and impact of infrastructure investments and services supported

G4-EC8 Significant indirect economic impacts, including the extent of impacts

Environmental


Aspect: Materials

G4-EN1 Materials used by weight or volume

G4-EN2 Percentage of materials used that are recycled input materials


Aspect: Energy

G4-EN3 Energy consumption within the organization

G4-EN4 Energy consumption outside the organization

G4-EN5 Energy intensity

G4-EN6 Reduction of energy consumption

G4-EN7 Reductions in energy requirements of products and services


Aspect: Water

G4-EN8 Total water withdrawal by source

G4-EN9 Water sources significantly affected by withdrawal of water

G4-EN10 Percentage and total volume of water recycled and reused


Aspect: Biodiversity

G4-EN11 Operational sites owned, leased, managed in, or adjacent to, protected areas and areas of high biodiversity value outside protected areas – Not applicable

G4-EN12 Description of significant impacts of activities, products, and services on biodiversity in protected areas and areas of high biodiversity value outside protected areas – Not applicable

G4-EN13 Habitats protected or restored – Ojamaa kaevanduse piirkonna uurimist ja jälgimist alustati veel enne kaevanduse avamist - aastast 2004 teostatakse pinnavee ja aastast 2005 põhjavee seiret. Lisaks seiratakse 2007. aastast kaevanduse aladel tegutsevate metsiste arvukust ning 2015. aastast ka Muraka soo seisundit.

G4-EN14 Total number of iucn red list species and national conservation list species with habitats in areas affected by operations, by level of extinction risk:

  • Animal species of the I category of protection: Flying squirrel Pteromys volans, Sonda extraction field (at present, the company is not operating in this area, i.e. there is no impact)
  • Vertebrate animals of the II category of protection: Wood grouse Tetrao urogallus, Ojamaa extraction field (protection zone has been established in its habitat, numeration monitoring has been held)

Aspect: Emissions

G4-EN15 DIRECT GREENHOUSE GAS (GHG) EMISSIONS (SCOPE 1)

G4-EN16 ENERGY INDIRECT GREENHOUSE GAS (GHG) EMISSIONS (SCOPE 2)

G4-EN17 OTHER INDIRECT GREENHOUSE GAS (GHG) EMISSIONS (SCOPE 3)

G4-EN18 GREENHOUSE GAS (GHG) EMISSIONS INTENSITY

G4-EN19 REDUCTION OF GREENHOUSE GAS (GHG) EMISSIONS

G4-EN21 NOX, SOX, AND OTHER SIGNIFICANT AIR EMISSIONS


Aspect: Effluents and Waste

G4-EN22 Total water discharge by quality and destination

G4-EN23 Total weight of waste by type and disposal method

G4-EN24 Total number and volume of significant spills – Not applicable

G4-EN25 Weight of transported, imported, exported, or treated waste deemed hazardous under the terms of the basel convention 2 annex i, ii, iii, and viii, and percentage of transported waste shipped internationally – Not applicable


Aspect: Products and Services

G4-EN27 Extent of impact mitigation of environmental impacts of products and services


Aspect: Compliance

G4-EN29 Monetary value of significant fines and total number of non-monetary sanctions for non-compliance with environmental laws and regulations. VKG Oil AS - sai trahvi tööstusheite seaduse §162 lg 2 alusel summas 8 000 eurot. VKG Kaevandused OÜ – sai trahvi Kiirgusseaduse § 117 lg 2 alusel summas 300 eurot.


Aspect: Transport

G3-EN30 Significant environmental impacts of transporting products and other goods and materials for the organization’s operations, and transporting members of the workforce


Aspect: Overall

G4-EN31 Total environmental protection expenditures and investments by type

Environmental

Labor practices and decent work


Aspect: Employment

G4-LA1 Total number and rates of new employee hires and employee turnover by age group, gender and region

G4-LA2 Benefits provided to full-time employees that are not provided to temporary or parttime employees, by significant locations of operation


Aspect: Occupational Health and Safety

G4-LA6 Type of injury and rates of injury, occupational diseases, lost days, and absenteeism, and total number of work-related fatalities, by region and by gender

G4-LA8 Health and safety topics covered in formal agreements with trade unions


Aspect: Training and Education

G4-LA9 Average hours of training per year per employee by gender, and by employee category

G4-LA10 Programs for skills management and lifelong learning that support the continued employability of employees and assist them in managing career endings


Aspect: Diversity and Equal Opportunity

G4-LA12 Composition of governance bodies and breakdown of employees per employee category according to gender, age group, minority group membership, and ohter indicators of diversity

Society


Aspect: Local Communities

G4-SO1 Percentage of operations with implemented local community engagement, impact assessments, and development programs


Aspect: Anti-corruption

G4-SO5 Confirmed incidents of corruption and actions taken. 2017. aasta juulis fikseeriti kontsernis korruptsioonijuhtum, mille tulemusena peeti kinni kaks kontserni töötajat. Mõlemale isikule esitati kahtlustus korruptsiooni kuriteo toimepanemises altkäemaksu võtmise näol. Kontsern peab korruptsioonikuritegevuse lubamatuks ning suhtub taolistesse õigusvastastesse tegevustesse nulltolerantsusega. Ennetamismeetmetena viidi läbi täiendavad kontrollreidid ning panustati töötajate korruptsioonivastase tegevuse teadlikkuse tõstmisesse selgitustöö ning infomaterjalide jagamise abil.


Aspect: Public Policy

G4-SO6 Total value of political contributions by country and recipient/beneficiary – Not applicable


Aspect: Anti-competitive Behavior

G4-SO7 Total number of legal actions for anti-competitive behavior, anti-trust, and monopoly practices and their outcomes – Not applicable


Aspect: Compliance


G4-SO8 Monetary value of significant fines and total number of non-monetary sanctions for non-compliance with laws and regulations – Not applicable

Product responsibility


Aspect: Customer Health and Safety

G4-PR2 Total number of incidents of non-compliance with regulations and voluntary codes concerning the health and safety impacts of products and services during their life cycle, by type of outcomes – Not applicable


Aspect: Product and Service Labeling

G4-PR3 Type of product and service information required by the organization’s procedures for product and service information and labeling, and percentage of significant product and service categories subject to such information requirements – Information can be found from VKG homepage


G4-PR4 Total number of incidents of non-compliance with regulations and voluntary codes concerning product and service information and labeling, by type of outcomes – Not applicable


Aspect: Marketing Communications

G4-PR6 Sale of banned or disputed products – Not applicable

G4-PR7 Total number of incidents of non-compliance with regulations and voluntary codes concerning marketing communications, including advertising, promotion, and sponsorship, by type of outcomes – Not applicable


Aspect: Customer Privacy

G4-PR8 Total number of substantiated complaints regarding breaches of customer privacy and losses of customer data – Not applicable


Aspect: Compliance

G4-PR9 Monetary value of significant fines for non-compliance with laws and regulations concerning the provision and use of products and services – Not applicable

GRI sisuregister

VKG Viru Keemia Grupp
mln eur miljonit eurot
tuh eur tuhat eurot
SEJ soojuselektrijaam
tkt tingkütuse tonn (näitaja, mille abil on võimalik väljendada kõiki nii gaasilises kui tahkes
olekus olevaid kütuseid tonnidena)
EL Euroopa Liit
GRI Global reporting initiative

Liitudes osalemine

VKG ja tütarettevõtete liitudes osalemine
seisuga september 2018

Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum

Viru Keemia Grupp AS – Irina Bojenko


Eesti Keemiatööstuse Liit

Meelis Eldermann - liidu juhatuse esimees


Eesti Inseneride Liit (EIL)

Viru Keemia Grupp AS

Meelis Eldermann


Hoolime ja Vastutame

Viru Keemia Grupp AS

Erika Sulg


Eesti Suhtekorraldajate Liit (EPRA)

Viru Keemia Grupp AS

VKG esindajana Irina Bojenko


UN Nations Global Compact

Viru Keemia Grupp AS

VKG esindajana Irina Bojenko


Global Reporting Initiative

Viru Keemia Grupp AS

VKG esindajana Irina Bojenko


MTÜ Eesti Elektritööstuse Liit (ETL)

VKG Energia OÜ

Marek Tull

Ahti Asmann – liidu juhatuses


Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing (EJKÜ)

Marek Tull – juhatuse liige

VKG Energia OÜ; VKG Elektrivõrgud OÜ;

VKG Soojus AS

EJKÜ Elektriettevõtete Nõukogu

Marek Tull nõukogu esimees


Elering i Elektrituru Nõukoda

Marek Tull, Andres Lab


Eleringi Elektrivõrgu arendamise nõukoda

Marek Tull


Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Viru Keemia Grupp AS; VKG Oil AS;

VKG Energia OÜ; Viru RMT AS;

VKG Elektrivõrgud OÜ


Rahvusvaheline Kaubanduskoda (ICC Estonia)

VKG Oil AS (Priit Pärn)


Sillamäe ja Narva kriisikomisjonid

VKG Elektrivõrgud OÜ

Erik Raal tehnikadirektor


Põhjamaade elektribörs Nord Pool Scener OÜ bilansihaldur

VKG Energia OÜ


Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit (EETEL) - sama liidu Välisvõrkude ehituse sektsioon

Viru RMT AS

sektsiooni töös osalemine


MTÜ Eesti Mäeselts

Viru Keemia Grupp AS

Margus Kottise

Margus Loko - juhatuse liige

Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liit (EMTEL)

VKG Kaevandused OÜ esindajana Erik Mõttus


Eesti Maksumaksjate Liit

VKG Soojus AS


Majandus-ja kommunikatsiooniministeerium Energeetikanõukogu

Ahti Asmann


Põlevkivivaldkonna standardimise tehniline komitee - Põlevkivi Kompetentsikeskus

Meelis Eldermann


KKM – Eesti põlevkivi energeetilise kasutamise parima võimaliku tehnika uuringu töörühm (PVT)

Erika Sulg asendus Marti Viirmäe


Eesti Standardikeskuse ekspertide töörühm

Marti Viirmäe


Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus kutsekomisjon

Tea Allikmäe

Kontaktid

Viru Keemia Grupp AS

Juhatuse esimees Ahti Asmann
Juhatuse aseesimees Meelis Eldermann
Registrikood 10490531
Järveküla tee 14
30328 Kohtla-Järve

Telefon: +372 334 2700
Faks: +372 337 5044
E-post: info@vkg.ee
www.vkg.ee

VKG Oil AS

Juhatuse liikmed Nikolai Petrovitš,
Priit Pärn

Järveküla tee 14
30328 Kohtla-Järve

Telefon: +372 334 2727
Faks: +372 334 2717
E-post: vkgoil@vkg.ee

VKG Kaevandused OÜ

Juhatuse liikmed Margus Kottise,
Margus Loko

Järveküla tee 14
30328 Kohtla-Järve

Telefon: +372 334 2782
Faks: +372 337 5044
E-post: vkgkaevandused@vkg.ee

VKG Energia OÜ

Juhatuse liige Marek Tull
Järveküla tee 14
30328 Kohtla-Järve

Telefon: +372 334 2852
Faks: +372 332 7620
E-post: vkgenergia@vkg.ee

VKG Soojus AS

Juhatuse liige Andres Klaasmägi
Puru tee 79
31023 Kohtla-Järve

Telefon: +372 334 2408
Faks: +372 715 6400
E-post: vkgsoojus@vkg.ee
www.vkgsoojus.ee

VKG Elektrivõrgud OÜ

Juhatuse liige Ivo Järvala
Paul Kerese 11
20309 Narva

Telefon: +372 716 6601
Faks: +372 716 6600
E-post: vkgev@vkg.ee
www.vkgev.ee

VKG Transport AS

(alates 1.10.2018 VKG Logistika OÜ)

Juhatuse liige Anton Nõomaa 
Järveküla tee 14
30328 Kohtla-Järve

Telefon: +372 334 2535
Faks: +372 334 2719
E-post: transport@vkg.ee

Viru RMT OÜ

Juhatuse liige Andry Pärnpuu
Järveküla tee 14
30328 Kohtla-Järve

Telefon: +372 334 2573
Faks: +372 334 2545
E-post: viru.rmt@vkg.ee
www.virurmt.com