arrow-leftarrow-rightquotetunnustus

Sotsiaalse
vastutuse ja säästva
arengu aruanne

2015 / 2016

Säästva arengu aruande tutvustus

Viru Keemia Grupi (VKG) säästva arengu aruanne ilmub seitsmendat korda ning selle eesmärgiks on avalikustada VKG 2015. ja 2016 aasta majanduslikud, sotsiaalsed, keskkonnaalased ja organisatsioonilised andmed.


Kahe aasta koondaruanne kajastab eelkõige kontserni 2015. ja 2016. aasta arenguid, võrdleb tulemusi eelmiste perioodidega, analüüsib põlevkivisektorit ning pakub prognoosi eelseisvaks perioodiks.

Viru Keemia Grupp soovib käesoleva aruandega tutvustada ja edendada säästva arengu kontseptsiooni ning vastutustundliku ettevõtluse alustalasid Ida-Virumaal ja Eestis tervikuna.

Lisaks sellele on meie eesmärgid:

  • organisatsiooni tegevuse läbipaistvamaks muutmine
  • usalduse loomine ettevõtte tegevusest huvituvate isikute, piirkonna elanike ning VKG töötajate vahel
  • kõigi huvitatud poolte informeerimine meie tööst.

VKG säästva arengu aruanne on avalik dokument, mis on kättesaadav elektroonselt kontserni kodulehel eesti, inglise ja vene keeles. Aruande sihtauditooriumiks on lai ring Viru Keemia Grupi kontserni huvipooli, sealhulgas spetsialiste, aktsionäre, investoreid, Virumaa elanikke, ühiskondlikke organisatsioone, kliente ja partnereid.

VKG-s toimivad erinevad tagasiside andmise kanalid. Jätkusuutliku arengu alaseid aruandeid puudutavaid ettepanekud ja märkused võib saata Viru Keemia Grupi kontserni suhtekorraldusjuhile Irina Bojenkole kontaktide lehel toodud e-posti aadressil. Kõik saabunud teated vaadatakse läbi ja neid võetakse arvesse järgmise aruande koostamisel.

Aruande struktuur ja metoodika

Kontsern kasutab 2008.‒2009. aasta aruandes kirja pandud aruandluse koostamise põhimõtteid; need jäävad muutumatuteks ja põhinevad GRI juhendis esitatud lähenemisel. Käesolevas aruandes on esitatud andmed GRI juhendi järgsete aspektide ja näitajate kohta, kaasa arvatud nafta- ja gaasitööstusettevõtete puhul oluliseks tunnistatud aruandluselemendid.

Käesoleva 2015. ja 2016. aastat hõlmava aruande ettevalmistamisel lähtus kontsern 2015.‒2016. aastal teostatud jätkusuutliku arengu aspektide olulisuse analüüsi tulemustest vastavalt Globaalse Aruandlusalgatuse Jätkusuutlikkuse aruandluse juhendi neljandas versioonis (GRI G4 juhend) ettenähtud lähenemisele. Käesoleva väljaande vastavusega põhivariandi avalikustamise nõuetele saab täpsemalt tutvuda aruande viimasel lehel, kus asub GRI sisukord. Eelmised aruanded koostati vastavalt GRI G3 tasemele.

GRI on vabatahtlik aruandlust edendav organisatsioon, mis koondab säästvat arengut väärtustavaid ettevõtteid üle kogu maailma. Säästva arengu kontseptsiooni rajajaks peetav organisatsioon on välja töötanud ka säästva arengu aruandluse soovituslikud juhendmaterjalid. Lähemalt organisatsioonist ning juhenditest vt www.globalreporting.org.

Lisaks sellele on aruande koostamisel lähtutud IPIECA (The International Petroleum Industry Environmental Conservation Association) ja API (American Petroleum Institute) koostöös valminud juhendmaterjalist „Oil and Gas Industry Guidance on Voluntary Sustainability Reporting“. Aruande koostamisel on kasutatud ettevõtte ISO ja OHSAS sertifitseerimismaterjale. Keskkonna- ja tööohutuse andmed on kooskõlas standardite esitatud nõuetega.

Aruande struktuur hõlmab kontserni tegevustulemuste kirjeldust järgmistes valdkondades:

  • korporatiivne juhtimine
  • jätkusuutliku arengu alane juhtimine
  • keskkonnakaitse
  • töökaitse ja -ohutus
  • personalijuhtimine
  • riskijuhtimine
  • dialoog Virumaa elanikega
  • koostöö huvipooltega

Aruandega seotud piirangud

Säästva arengu aruande koostamine on organisatsioonidele vabatahtlik. 2015.‒2016. aasta majandusandmed on auditeeritud ning 2017. aasta numbrid on prognoosid. 2014. aasta ja varasemates esitatud aruannetes olid kajastatud auditeerimata majandusandmed. Sel põhjusel võivad 2014. aasta ja varasemate aruannete andmed mõnevõrra erineda kinnitatud majandusaasta aruandes olevast teabest. Ettevõte lähtub aruandes toodud teabe kajastamisel läbipaistvuse põhimõttest ning heast äritavast.

Aspektide ja nende piiride olulisuse määratlemise
metoodika

2015. - 2016. aasta stabiilse arenguaruande sisu määratlemise metoodika rajaneb dialoogi pidamisel peamiste huvitatud pooltega terve aruandlusperioodi jooksul. Tõstatavate küsimuste ja kõne alla tulevate teemade kogumise, klassifitseerimise ja analüüsimise protsessis kõikide koosmõju kanalite spektrites määratletakse esmane, esialgne suundade loetelu, mis pakub huvitatud pooltele kõige rohkem huvi ja millel on esmajärguline tähtsus.

Metoodika näeb samuti ette korporatiivsiseste konsultatsioonide läbiviimist, alates kontserni kõrgematest ametisikutest kuni juhtideni allüksuste ja tütarettevõtete tasemel, kes omavad vahetut informatsiooni olukorra kohta konkreetsetes suundades, arvestades võimalikke kontsernisiseste aspektide piire. Täiendavaks informatsiooni allikaks on tegevusnäitajate ja kõige olulisemate sündmuste analüüs aruandlusperioodi jooksul. Hinnatakse erinevate muutuste mõju kontsernis, mis puudutavad muuhulgas korporatiivset juhtimist, strateegiat, aspektide koosseisu, aga samuti sisu ja piiride osas, mis võivad olla tunnistatud olulisteks.

Erinevused 2014. aasta säästva arengu aruandest

Aruandes on ära toodud rida andmeid, mis puudutavad olulisi muudatusi võrreldes eelnevate perioodidega – praktiliselt need kõik on tekstis välja toodud ja selgitatud. Võrreldes eelmise aruandlusperioodiga, olulisi aspektide piiride muutusi sisestatud ei ole.

Aruandluse üldised standardsed elemendid

Teema ja aspektid Sisemiste huvitatud
poolte prioriteedid
Väliste huvitatud
poolte prioriteedid
Põhjendused
MAJANDUSLIK EFEKTIIVSUS
Kontserni strateegia check check Paindliku ja konkurentsivõimelise strateegia välja töötamine ja
realiseerimine, võttes arvesse sisemiste ja väliste huvitatud
poolte vajadusi – see on kontserni äritegevuse stabiilsuse ja
püsivuse alus.
Finantsstabiilsus check Tootlikkuse efektiivsuse suurendamine – see on kontserni
konkurentsivõimelisuse kõige tähtsam faktor.
Investeerimisprojektid check check Investeerimisprojektid põlevkivi kaevandamise ja
ümbertöötlemise vallas – see on kontserni üks
võtmeprioriteetidest ja strateegiliste eesmärkide saavutamise
tähtis faktor.
Toodangu kvaliteet check check Toodangu kvaliteedi tõstmine aitab kaasa ostjate rahulolemisele
ja turupositsioonide tugevdamisele.
Innovaatiline tegevus check Innovatsiooni arendamine ja juurutamine – see on kontserni
efektiivsuse ja konkurentsivõime tähtis faktor.
ÖKOLOOGILINE OHUTUS
Looduskaitset puudutava
seadusandluse nõuete
järgimine vastavalt EL
direktiividele
check check Looduskaitset puudutava seadusandluse nõuete järgimine,
vastavus rahvusvahelistele standartidele ja EL direktiividele, aga
samuti tootmisalane ökoloogiline kontroll on kontserni
peamiseks prioriteediks ökoloogilise ohutuse vallas.
Läbi viidud ökoloogine
kontroll
check
Loodusvarade ratsionaalne
kasutamine
check check Kontserni tegevus on seotud mõjuga keskkonnale ja
loodusressurssidele: vesi, õhk, pinnas. Ettevõte on võtnud endale
kohustuse nende ratsionaalseks kasutamiseks, taastamiseks ja
kaitsmiseks.
Energia kasutamine ja energia
efektiivsus
check Viimase 7 aasta jooksul toimunud tootmise intensiivne kasv
tingib energiaressursside kasvava tarbimise kontsernis. Selleks,
et minimaliseerida selle protsessi mõju, töötab VKG energia
efektiivsuse tõstmise ja energia ressursside optimeerimise
vallas.
Heitgaasid check check Põlevkivi ümbertöötlemine on seotud ainete õhku paiskamisega,
muuhulgas kasvuhoonegaasid, dioksiidid, väävel.
TOOTMISOHUTUS JA
TÖÖKAITSE
Tootmisprotsesside ohutus,
vlamisolek eriolukordadeks
check check Kontserni tootmistegevus on seotud potentsiaalsete riskidega
ohutuse vallas. Ohutu tootmine, täielik kahju puudumine
inimestele, objektidele ja tehnikale – need on Viru Keemia Grupi
võtmeprioriteedid.
Tootmisprotsesside ohutus,
vlamisolek eriolukordadeks
check check
PERSONAL
Töötajate koolitused ja areng check Personali koolitamine ja areng lubab kontsernil kindlustada
ennast kvalifitseeritud kaadriga nii käesoleval ajal, kui ka
tulevikus.
Töötajate koolitused ja areng check check Kontsernipoolne kohustuste täitmine kaastöötajate ees,
parimate spetsialistide kaasamine ja hoidmine tagab töö
stabiilsuse ja aitab saavutada strateegilisi eesmärke.
Vääriline töökeskkond ja
personali sotsiaalne toetus
check check Konkurentsivõimeline töökeskkond ja õiglane palgasüsteem
koos sotsiaaltoetustega – see on töötajate kaasamise ja
hoidmise tähtsaim faktor.
Juhatuse esimees

Kontserni
juhatuse
esimehe
pöördumine

Hea lugeja!

Sinu käes on Viru Keemia Grupi säästva arengu aruanne, mis võtab kokku kontserni olulisimad saavutused aastatel 2015-2016. Antud lühikese ajaperioodi jooksul leidsid aset sisuliselt kõik sündmused, mida tänapäeva dünaamiline majanduskeskkond võib ettevõtetesse tuua. 2015. aastal viis VKG lõpule oma suuremahulise investeeringute programmi, mille viimaseks saavutuseks oli Petroter III õlitehase käikulaskmine septembris 2015. Sellele järgneval, põlevkivi kaevandamise sajandal tegevusaastal ootas põlevkivitööstuseid ees viimase 20 aasta rängim naftakriis. Kirjeldatud keskkonnas tegutsemine pani proovile ettevõtte võimekuse käituda põhiväärtustele kohaselt just siis, kui seda kõige enam vaja läheb. Meelekindlus, põhiväärtustele tuginemine ning ühise eesmärgi nimel töötamine võimaldas VKGl ületada kõik rasked hetked. Põlevkivi väärindamine ilma keskkonnakaitselisi-, majanduslikke- ja sotsiaal-majanduslikke aspekte arvesse võtmata on mõeldamatu. Keskkonnakaitse on valdkond, mis ei kaota tähelepanu ka sügavaima kriisi aegadel. 2016. aastal valmis ning käivitati VKG Energia Põhja elektrijaamas järjekordne väävlipüüdja maksumusega 18 mln eurot. Selle investeeringuga saavutas VKG kõikide keskkonnanõuete ja -direktiivide järgimise tagamise minimaalselt aastani 2030. Kindlasti jätkub koostöö nii teadlaste kui ka kohaliku kogukonnaga keskkonnanäitajate parandamiseks ning nõukogudeaegse jääkreostuse mõjudega võitlemiseks.

Sotsiaalselt vastutustundlikult saab käituda ettevõte, mis on tugev nii finantsiliselt kui ka töökultuurilt. 2016. aastal põlevkivisektorit tabanud naftakriis sundis kontserni tegema väga raskeid valikuid. Kiviter-vabrikute ajutine konserveerimine ja Ojamaa kaevanduse tootmismahtude vähendamine olid hädavajalikud sammud ettevõtte likviidsuse tagamiseks kriisi jätkudes, kuid tähendasid ligikaudu 500 inimesele töökoha kaotust. Antud olukorras tegi kontsern kõik endast oleneva, et nõustada töö kaotanud inimesi või viia neid kokku uute tööandjatega. Koostöös Eesti Töötukassaga korraldati Kohtla-Järvel kaks töömessi, kuhu kutsuti ettevõtteid üle kogu Eesti. Kontserni ise kutsus appi nii nõustajad kui ka psühholoogid. Kriisiajal tehtud otsused osutusid tagantjärele vaadates õigeks ning juba sügisel 2016 taastas VKG nii oma tootmismahud kui ka nendega seotud töökohad kriisieelsel tasemel.

2016. aastal astusime ka samme organisatsiooni arendamiseks ja tugevdamiseks. Suurendamaks fookust põlevkivitööstusele müüs VKG kontsern ainuosaluse ehitusmaterjale tootvas ettevõttes VKG Plokk ning VKG Transport loobus ADR-teenuste osutamisest (ADR – ohtlike kaupade vedu). Ühtlustatud on kontserni ettevõtete eesmärke ning parandatud tootmise planeerimise protsesse. Lähiaastatel panustame senisest enam töötajate koolitusse nii ettevõttesiseselt kui ka koostöös Eesti õppeasutustega. Kõrgendatud tähelepanu alla oleme tõstnud tööohutuse – koolitused, teadlikkuse tõus ja nulltolerants ohtlikule käitumisele on praegu aktuaalne igal töö- ja juhtimistasandil.

Raskused karastavad, annavad kogemusi ning sunnivad oma tegemisi hindama kriitilisema pilguga. Samuti annab raskuste ületamine teadmise ettevõtte tugevusest ja lisab enesekindlust uute plaanide teostamisel. VKG taasavas 2016. aasta septembris kriisi tõttu ajutiselt konserveeritud Kiviter-tüüpi vabrikud ning sellest ajas alates on pilgud olnud suunatud ainult tulevikku. 2017. aasta eesmärgid ja ka oodatavad tulemused on nii põlevkivi kaevandamise kui ka ümbertöötlemise osas läbi aegade rekordilised. Sisuliselt töötab kontsern igas valdkonnas praegu maksimaalse võimsusega, mida Eesti riigi eraldatud põlevkiviressursi maht võimaldab.

VKG väärindab Eesti põlevkivi. Loodud väärtuse abil laekus VKGlt isegi kriisiaastal riigieelarvesse ligikaudu 30 miljonit eurot makse, töö olid tagatud sadadele allhankijatele ja töökohad lugematul hulgal leibkondadele. Samas ei saa kuidagi rahul olla riigi tegevusega (õigemini tegevusetusega) põlevkivi väärindamiseks vajaliku õigusliku ja majandusliku keskkonna loomisel.

Ettevõtjatel ei ole riigi suhtes palju ootusi. Eesti maavarade (sh põlevkivi) kaevandamist reguleeriv Maapõueseadus ei ole enam ammu kohane avatud põlevkivituru reguleerimiseks. Vastuolud ELi vaba konkurentsi põhimõtetega ning suutmatus tagada põlevkivi ümbertöötlemisvõimsused riigi enda omanduses oleva ressursiga on viinud arvukate kohtuvaidlusteni ning maksutulu kaotuseni.

Viru Keemia Grupi ootused riigile ei ole suured. Stabiilne ja prognoositav maksukeskkond ning olemasolevatele tootmisvõimsustele vastavale toorainele ligipääsu tagamine on pealtnäha elementaarsed majanduskeskkonna nõuded, kuid ometigi on need ülesanded kujunenud riigile üle jõu käivateks.

Oma 101 aastase ajaloo juures on põlevkivist toodetud energia jätkuvalt konkurentsivõimeline. VKG töötajaid ja juhtkonda inspireerib jätkuvalt põlevkivis leiduva potentsiaali avamine, mis võimaldab tööstusel näidata häid tulemusi, vaatamata nafta maailmaturu volatiilsusele, ebastabiilsele maksukeskkonnale või puudulikule siseriiklikule seadusandlikule baasile. Meie suurim soov on realiseerida oma inspiratsioon väärtuseks, mida jagada nii ühiskonna, töötajate kui ka aktsionäridega.

allkiri

Ahti Asmann

Viru Keemia Grupi juhatuse esimees

VKG
missioon

Väärtustada Eesti põhilist maavara - põlevkivi.



VKG visioon

Olla Eesti põlevkivitööstuse eestvedaja ja maailma liider põlevkivi potentsiaali avamises.



VKG
väärtused

Avatus uutele teadmistele, regioonile ja selle probleemidele, väljakutsetele ja muutustele.


Pühendumus meie tootmisele, siin töötavatele inimestele ja regioonile, kus me töötame.


Areng kui meie kontserni põhiline iseloomustaja alates esimesest tööaastast kuni tänaseni.



VKG
ärifilosoofia

Eesti tähtsaima maavara mineraalse ja orgaanilise potentsiaali täielik avamine Eesti traditsioonilise tööstusharu ning Ida-Virumaa tööstuspiirkonna kasvu ja arengu heaks.


Kontserni põhitegevust toetav tootmine ja teenindus on jaotatud eraldiseisvate tütarettevõtete vahel, mille aktsiad ja osad kuuluvad sajaprotsendiliselt emaettevõttele.

VKG kontserni kuuluvate äriettevõtete tegevusalad

Kontserni põhitegevust toetav tootmine ja teenindus on jaotatud eraldiseisvate tütarettevõtete vahel, mille
aktsiad ja osad kuuluvad sajaprotsendiliselt emaettevõttele.

VKG kaevandused

Kontserni peamise tooraine ehk põlevkivi kaevandamine

VKG oil

Põlevkiviõli ja peenkeemiatoodete tootmine

VKG energia

Soojus- ja elektrienergia tootmine

VKG soojus

Soojusenergia jaotus ja müük

VKG plokk

(kuulus kontserni koosseisu kuni müügini Aeroc International AS-ile 2016. aasta detsembris)

Põlevkivituhast ehitusmaterjalide tootmine

VKG elektrivõrgud

Elektrienergia müük ja jaotus

VKG transport

Auto- ja raudteetranspordi logistikateenused

VKG rmt

remondi- ja montaažiteenused

VKG elektriehitus

Tööstusenergeetika ja elektriehitusteenus

VKG toodete ja teenuste müügigeograafia

Eesti

Läti

Leedu

Rootsi

Taani

Poola

Valgevene

Ukraina

Holland

Saksamaa

Itaalia

Belgia

India

Venemaa

Jaapan

VKG peamised tootmisnäitajad 2015-2016

Põlevkiviõli tootmine

  • 2015
  • 2016
Eestis toodeti 2015. aastal umbes
tonni põlevkiviõli
VKG osa selles on
tonni õli
Ehk
%
Eestis toodeti 2016. aastal umbes
tonni põlevkiviõli
VKG osa selles on
tonni õli
Ehk
%

Põlevkivi ümbertöötlemine

2015
miljonit tonni kaubapõlevkivi
2016
miljonit tonni kaubapõlevkivi

Elektri ja soojusenergia tootmine

  • 2015
  • 2016
GWh
soojusenergiat
GWh
elektrit

Selle näitajaga on VKG suuruselt teine elektritootja Eestis.

GWh
soojusenergiat
GWh
elektrit

Selle näitajaga on VKG suuruselt teine elektritootja Eestis.

Konsolideeritud kasumiaruanne

Tuhandetes eurodes


2013 2014 2015 2016
Müügitulu 220 406 195 216 166 788 136 852
Müüdud toodete kulu 174 599 -164 175 -189 159 -106 147
BRUTOKASUM 45 807 31 041 -22 371 30 705
Turustuskulud 5 802 -3 769 -3 360 -3 213
Üldhalduskulud 12 224 -12 985 -9 109 -9 471
Muud äritulud 6 915 11 084 9 973 10 153
Muud ärikulud 4 193 -2 492 -1 745 -2 218
ÄRIKASUM 30 503 22 880 -26 612 25 956
Finantstulud ja -kulud -3 974 -3 101 -5 269 -42 353
KASUM ENNE TULUMAKSU 26 528 19 779 -31 881 -16 397
Erakorralised kulud
Tulumaks 315 300
ARUANDEAASTA PUHASKASUM 26 213 19 779 -32 181 -16 397

Bilanss

Tuhandetes eurodes


2013 2014 2015 2016
VARAD
Käibevara 76 556 115 403 71 086 62 229
Põhivara 438 161 501 848 485 513 521 524
VARAD KOKKU 5 802 -3 769 -3 360 -3 213
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL
Lühiajalised kohustused 67 114 91 368 75 383 59 546
Kohustused kokku 190 503 274 629 258 107 287 101
Omakapital 324 214 342 622 298 493 296 652
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 514 717 617 251 556 599 583 753

Viru Keemia Grupi bilansimaht vähenes 2015. aasta jooksul 60,6 miljoni euro võrra ja moodustas 31.12.2015. seisuga 556,6 miljonit eurot.

2016. aasta jooksul suurenes kontserni bilansimaht 27,1 miljoni euro võrra ning moodustas aasta viimase kalendripäeva seisuga 583,7 miljonit eurot.

2015. aastal oli omakapitali osakaal 54% ning 2016. aastal 51%.

Investeeringud

Tuhandetes eurodes


2013 2014 2015 2016
Viru Keemia Grupp 51 101 70 271 32 955 474
VKG Kaevandused 11 980 9 127 8 126 7 859
VKG Oil 5 545 55 793 72 418 2 749
VKG Energia 7 987 32 550 26 763 18 757
VKG Soojus 5 343 1 294 146 208
Viru RMT 2 141 261 42 10
VKG Transport 4 253 607 28 373
VKG Elektrivõrgud 2 204 2 887 717 1 023
VKG Elektriehitus 36 21 0 4
VKG Plokk 306 105 68 1 499
KOKKU 90 896 172 916 141 263 32 955

Laenukoormus

Kontserni olemasolevat laenukoormust näitab järgnev graafik, kus on toodud kontserniväliste laenude ja kapitalirendilepingute jääk.

KONTSERNI LAENUKOORMUS (MILJONIT EUROT)

2012
132
2013
152
2014
207
2015
217
2016
219
2017*
195

* Prognoos

VKG strateegilised eesmärgid lähiaastateks

Põlevkivi


Tooraine kättesaadavuse tagamine


Lähiaastatel on meie prioriteet number üks põlevkiviressursi tagamine. Ressursi olemasolust sõltub mitte ainult meie tulevik, vaid ka olevik. VKG tänane tooraine summaarne vajadus on 5 miljonit tonni kaubapõlevkivi. VKG-le lubatud maksimaalne kaevandamise maht koos tagantjärele kaevandamise võimalusega moodustab 4,4 miljonit tonni kaubakivi. Maksimaalsete tootmisvõimsuste rakendamiseks jääb meil aastas puudu ligikaudu 0,8 miljonit tonni kaubakivi. Seega on meie üks suurimaid ülesandeid otsida pidevalt võimalusi tekkinud olukorra muutmiseks.




Põlevkivist maksimaalse energia eraldamine


Iga tootmise efektiivsuse ja jätkusuutlikkuse märgiks on tootmisprotsessi energiaefektiivsus, mis näitab kui palju toormega sisenevast energiast on muudetud kasulikeks toodeteks. Näiteks VKG uusima põlevkiviõlitehase Petroter III energiaefektiivsus on 82%, mis on väga kiiduväärt tulemus. Kõrge näitaja saavutatakse tänu sellele, et lisaks põlevkiviõlile toodetakse auru, sooja vett ja kõrge kütteväärtusega poolkoksigaasi, millest VKG Energia toodab omakorda elektrienergiat, auru ja kaugküttevett. Meie eesmärgiks on kasutamata osa vähendamine läbi tootmisprotsesside energiaefektiivsuse tõusu.

Lõpptoodete maksimaalne
väärindamine


Iga kaasaegse tööstusettevõtte eesmärgiks on väärtusahela järjepidev pikendamine. Kõige suurem potentsiaal on tänases tootmisahelas jäätmete väärindamisel ja õlitoodete omaduste parandamisel, mis on eriti oluline toodete nõudluse säilitamiseks maailmaturul järjest karmistuvate keskkonnanõuete tingimustes.




Efektiivsusele suunatud organisatsioonikultuuri loomine


Efektiivse organisatsioonikultuuri kontekstis saame vaadata varade ja tööjõu tootlikkuse tõusu, töökohtade lisandväärtuse kasvamist ning tulemustele ja parendamistele suunatud juhtimist.




Põlevkiviõli konkurentsivõimeline omahind


VKG tegutseb volatiilsel turul, kus põlevkiviõli hind võib kõikuda lühikese ajaperioodi jooksul väga suures ulatuses. Konkurentsivõimeline omahind võimaldab meil saavutada kõrget likviidsust, mis aitab püsida kriisiperioodidel ning investeerida tehnoloogiasse ja tööjõudu.

Eelseisva perioodi eesmärgid ja väljakutsed

Arendustegevuses ja keskkonnategevus


  • MARPOL merekütuse kvaliteedinõuete muutumise mõjuanalüüs, kohanemisstrateegia
  • Petroter seadmete põlevkiviõli ümbertöötlemisvõime ja netoõlisaagise tõstmine
  • matemaatilise mudeli ja tootmise optimeerimise algoritmide täiustamine


  • jäätmete ladestamise ja kasutamise metoodikad
  • uus lõhnaaine vähendamise tegevuskava ja õhukvaliteet, mille raames viiakse ellu ka poolkoksiprügila kuumenemiskollete summutusprojekt
  • kasvuhoonegaaside heitmete vähendaminee
  • energiaefektiivsusele suunatud tegevused

2017. aasta prognoosid


Põlevkivitöötlemine

miljonit tonni

Põlevkivi kaevandamise maht

miljonit tonni

VKG osa riigimaksutulus

miljonit eurot

Töötajad

Kontserni ajatelg

Aruandeperioodi peamised sündmused

  • 2015
  • 2016

Tunnustus

  • Eesti vastutustundlik ettevõte 2010, 2011, 2012, 2013, 2014, 2015, 2016 - VKG
  • Eesti Kultuurisõbralik ettevõte 2012, 2013, 2014
  • Oktoobris 2012 arvati Viru Keemia Grupp kolme parema ettevõtte hulka Swedish Business Awardi kategoorias „Jätkusuutlik kasv”
  • 23. veebruaril 2012 sai VKG juhatuse liige ja Eesti 2009. aasta parima ettevõtte VKG Oil juht Nikolai Petrovitš Eesti Vabariigi presidendilt Toomas Hendrik Ilveselt Valgetähe IV klassi teenetemärgi piirkonna arengu toetamise eest. Nikolai Petrovitši sõnul kuulub tema teenetemärk kogu VKG kollektiivile.
  • „Keskkonnategu 2011” keskkonnajuhtimise kategoorias
  • Ida-Virumaa Aasta Tegija 2010 auhind
  • Eesti parim ettevõte 2009 - VKG Oil AS

Viru Keemia Grupp ehitab üles kompleksset lähenemist oma sotsiaalmajandusliku ja ökoloogilise mõju juhtimisele, juurutab kaasaegseid rahvusvahelistele standarditele vastavaid keskkonna- ja sotsiaaljuhtimise süsteeme.


Kontsern analüüsib regulaarselt oma mõju keskkonnale ja ühiskonnale, hindab tähelepanelikult uute projektide sotsiaalset ja keskkonnamõju. Hoiame ülal aktiivset dialoogi kõigi huvipooltega ja püüame juhtimisotsuste vastuvõtmisel nende ootustega arvestada. Viru Keemia Grupi jätkusuutliku arengu ja sotsiaalse vastutuse alased eesmärgid on määratletud kontserni missiooni, strateegiliste põhimõtete ja prioriteetidega ning kujutavad endast omavahel seotud tegevussuundade süsteemi Viru Keemia Grupi ühtse strateegia raames. Oma jätkusuutliku arengu alase strateegia määratlemisel arvestame ülemaailmseid arengusuundi ja kogemust selles valdkonnas.

Viru Keemia Grupi ühtse sotsiaalse vastutuse ja jätkusuutliku arengu poliitika elluviimine annab oma panuse Eesti majanduse konkurentsivõime suurendamisse ning aitab kaasa Virumaa sotsiaalsele ja majanduslikule arengule.


Viru Keemia Grupp integreerib jätkusuutliku arengu ja sotsiaalse vastutuse põhimõtteid järjekindlalt oma äristrateegiasse. Nende põhimõtete järgimist käsitleb äriühing pikaajalise jätkusuutlikkuse ühe võtmetegurina. Viru Keemia Grupp investeerib samaaegselt nii keskkonnakaitsesse kui ka Virumaa regiooni arengusse, vaadeldes neid investeeringuid panusena oma pikaajalisse konkurentsivõimesse.


Oma tegevuses juhindume muutumatutest põhimõtetest, mis vastavad parimatele rahvusvahelistele tavadele, mis on vastutustundliku ettevõtluse arengu käigus pikkade aastate jooksul väljakujunenud.

Avatud lähenemine

VKG sotsiaalse vastutuse ja säästva arengu terviklik poliitika sai alguse 2009. aastal. Oleme uhked, et VKG on üks esimesi sotsiaalse vastutuse kontseptsiooni edendajaid ja propageerijaid Eestis ja esmajoones Virumaal.

VKG oli esimene Eesti ettevõte, mis hakkas avalikustama kogu oma ressursikasutust ja keskkonnainfot vastavalt maailma sotsiaalse vastutuse aruandlusstandardile GRI G3. Kui algatuse esialgseks eesmärgiks oli teadvustada, hinnata ja juhtida kontserni üleüldist mõju riigi majandusele, sotsiaalelule ja keskkonnale, siis täna on vastutustundlikkus integreeritud ettevõtte äristrateegiasse, sest VKG puhul on võimatu eristada vastutustundlikke tegevusi ettevõtte põhitegevusest.

VKG sotsiaalselt vastutustundliku käitumise põhimõtted

  • VKG teeb kindlaks ja uurib tööstuse mõju keskkonnale, võimaluse korral kõrvaldab selle või viib miinimumini. VKG teostab pidevat keskkonnamõju seiret.

  • VKG arendab ressursi- ja keskkonnasäästlikke tehnoloogiavaldkondi ning juurutab neid tootmisse.

  • VKG annab avalikkusele plaanipäraselt aru oma töö kohta.

  • VKG suhtleb proaktiivselt meedia ja avalikkusega, varjamata infot ning edastades enda kohta ainult täpseid ja tõeseid andmeid.
  • VKG tagab oma töötajatele ohutu ja mugava töökeskkonna.

  • VKG-s on loodud süsteemid töötajate motiveerimiseks ja arendamiseks.

  • VKG toetab ametiühingut selle töös, pakub oma töötajatele lisasoodustusi ning toetab pidevat dialoogi juhtkonna ja töötajate vahel.

  • VKG-s kannab igaüks oma töö eest vastutust: igaühest sõltub kõik.

  • VKG töötab rahvusvaheliselt tunnustatud sotsiaalse vastutuse põhimõtete alusel.
  • VKG pöörab eriti suurt tähelepanu piirkonna arengule, hoides tihedat sidet kohalike võimuesindajate ja elanikega.

  • VKG toetab piirkonnas olulisi projekte, erilise tähelepanu all on kultuuri- ja spordiüritused.

  • VKG on usaldusväärne partner riigile ja kohalikele omavalitsustele ning oma äripartneritele.

  • VKG toetab sotsiaalse vastutuse põhimõtete levikut ja lähtub asjaolust, et ta ei saa tegutseda üksinda.


VKG sotsiaalse vastutuse ja säästva arengu
poliitika tegevussuunad

Keskkonnahoid


VKG keskkonnahoiupoliitika sai alguse 2001. aastal. Meie prioriteet on tööstuse mõju kõrvaldamine või võimalikult miinimumini viimine. Oma tegevuses lähtume eesmärgist näidata, et ka suurtööstus võib olla vastutustundlik, keskkonnasäästlik ning kasutada ressursse maksimaalse efektiivsusega. Kontserni mahukamad investeeringud on suunatud just keskkonnategevustele ja on selles valdkonnas ühed suuremad riigis. Läbi aastate on VKG investeerinud keskkonnakaitseprojektidesse ligi 100 miljonit eurot. Aastateks 2015‒2020 oleme planeerinud enam kui 50 miljoni euro ulatuses keskkonnainvesteeringuid.


AVATUS JA LÄBIPAISTVUS


Ühiskondlik aruandlus ehk täielik andmete avalikustamine sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnaalase mõju kohta vastavalt globaalse aruandluse algatusele (ingl Global Reporting Initiative, GRI).


VASTUTUSTUNDLIKU TEGUTSEMISE PRINTSIIP


Sotsiaalselt vastutustundlik tootmiskorraldus nii ettevõttes endas (ohutute töötingimuste loomine, töötajate motiveerimine, lisasoodustused, lisamaksed, pidev dialoog töötajate ja tööandja vahel) kui ka töötajate hulgas (igaüks vastutab kõige eest).


AUSUS JA KORREKTSUS


Ettevõttes heaks kiidetud avalikkusega suhtlemise standardid, mille järgi on keelatud esitada valesid või ebatäpseid andmeid.


VASTAVUS RAHVUSVAHELISTELE STANDARDITELE


Rahvusvaheliste organisatsioonide poolt heaks kiidetud sotsiaalse vastutuse põhimõtete (GRI, ÜRO globaalne kokkulepe) juurutamine ettevõttes.


KOHALIKU ELU EEST


Meie prioriteediks on toetada just Virumaad, siin tegutsevate organisatsioonide, inimeste ja seltside ühiskonnakasulikku tegevust. Kontsern pöörab eriti suurt tähelepanu piirkonna arengule, hoides tihedat sidet kohalike võimuesindajate ja elanikega. VKG toetab spordi-, kultuuri- ja haridusalgatusi ning panustab kohaliku elu edendamisse oma töötajate vabatahtliku töö kaudu.

VKG sotsiaalse vastutuse ja säästva arengu põhimõtted on juurutatud ettevõtte
juhtimisprotsessi tippjuhtkonna tasemel. Põhimõtete tutvustamine töötajatele toimub
läbi sotsiaalsetesse algatustesse kaasamise.

VKG mõju regiooni ja riigi majandusele


VKG teadvustab oma mõju Eesti riigi majandusele ja Ida-Virumaa regioonile ning on valmis kandma avalikkuse ees vastutust langetatud otsuste eest. VKG esimese, 2008.–2009. aasta sotsiaalse vastutuse ja säästva arengu aruande raames tehtud uuringu tulemusena selgus, et VKG kontserni ja selles töötavate inimeste panus Kohtla-Järve linna eelarvesse on ligi 4%.


Kontserni igaaastane panus riigieelarvesse maksude näol ulatub 35 miljoni euroni. Kontsern annab tööd rohkem kui 1700 töötajatele. Arvestades seda, et Ida-Virumaa on Eestis üks suurima töötuse määraga regioone, on kontserni loodud töökohad piirkonna jaoks erilise tähtsusega.


VKG-siseste analüüside kohaselt loob iga kaevanduse töötaja neli töökohta VKG kontserni sees. Iga kontserni töötaja omakorda loob Kohtla-Järvel, Jõhvis ja ümberkaudsetes valdades veel neli töökohta.


Vastastikune koostöö riigiga


Põlevkivitööstusega seotud tegevusraamistik uueneb pidevalt ning toetab põlevkivi paremat väärindamist ja keskkonnamõjude vähendamist. Riik kaasab sektori ettevõtete esindajaid erinevatesse töörühmadesse, mille eesmärgiks on sektori tuleviku kujundamine. Nii on kahel viimasel aastal osalenud kontserni esindajad näiteks põlevkivi arengukava, maapõuepoliitika, energiamajanduse arengukava ja paljude teiste strateegiliste dokumentide väljatöötamisel.


Aprillist detsembrini 2016. a osalesid kontserni juhatuse esimees Ahti Asmann ning juhatuse liige Jaanis Sepp riigi tellitud põlevkivi optimaalse tasustamise uuringus. Uuringu eesmärgiks oli analüüsida, milline peaks olema riigi sekkumine, et saavutada perioodil 2018–2050 Eesti põlevkiviressursi väärindamise maksimaalne positiivne majanduslik mõju Eesti ühiskonnale. Uuringu tulemuste põhjal peab riik välja töötama mõistliku ja pikaajaliselt stabiilse maksusüsteemi, mis toetab Eesti põlevkivi efektiivset ja jätkusuutlikku väärindamist ning mis on paindlik maailmaturu muudatuste suhtes.


Аvalik sektor ja kohalik kogukond

Ida-Viru piirkonna eripäraks on põlevkivitööstuse integreeritus sotsiaalmajanduslikku arengusse ning nende vastastikune mõju. Tööstuse käekäik omab märkimisväärset mõju maakonnas ning kindla ettevõtte piirkonda jäävas omavalitsuses – nagu näiteks VKG kontsern ja Kohtla-Järve linn. Piirkond otsib pidevalt tasakaalu sotsiaalsete, majanduslike ning keskkonnakaitseliste seisukohtade vahel, milleks on tähtis avalik ja usaldav dialoog osalejate vahel.

Kontsern toetab maakonna arengut ja aitab sellele kaasa. See avaldub kontserni strateegiliste eesmärkide kooskõlastamises maakonna arengukavas välja toodud strateegiliste arengusuundadega:

  • kogukondade sidusus ning kohaliku identiteedi arendamine;
  • kohalike inimeste kompetentsi kasvatamine;
  • ettevõtluse konkurentsi- ning ekspordivõime kasvatamine;
  • elukeskkonna parendamine linnaruumi atraktiivsust tõstes ning liikumist optimeerides (ühistransport + kergliiklus).

Samas tegutseb kontsern riigi ja maakonna tasemel esile tõstetud nn nutika spetsialiseerumise valdkonnas ‒ põlevkivitööstuses ‒ mis tähendab, et see on kõrge potentsiaaliga eelisarendatav valdkond, millelt oodatakse kiiremat arengut ja lisandväärtuse kasvu. Põlevkivitööstus on regiooni üks suuremaid tööandjaid – otseselt töötab sektoris ca 6500 inimest, kuid kaudselt on seotud kordades rohkem inimesi. Ettevõtetes töötatakse perekonniti ning põlvkonniti. Samas pakub sektor ka regiooni keskmisest kõrgemat palgataset. Seega tähendab sektori olemasolu ja areng siin elavate inimeste jaoks kindlustunnet tuleviku suhtes ja stabiilset sissetulekut, mis tagab igapäevase toimetuleku ja heaolu. VKG suhtleb avatult kohalike elanikega. Korraldame inimestega regulaarseid kohtumisi, mille käigus tutvustame kontserni arengusuundi ja arutame ühiselt keskkonnateemadel.

VKG on regiooni jaoks suur ja tähtis tööandja ning partner. VKG tootmisterritoorium asub Kohtla-Järve linna vahetus läheduses. Seega on eriti suure tähelepanu all suhtlus kohalike elanikega ning nende kursis hoidmine kontsernis toimuvaga. Selle tagamiseks toimuvad kogukonna esindajatega kohtumised, mille käigus tutvustatakse kontserni arengusuundi ja arutatakse keskkonnateemadel. Igasuguste kontserni tegevust ja selle mõju puudutavate küsimustega on igal elanikul võimalus pöörduda vahetult kontserni poole. Spetsialistide, juhtide ja pressiteenistuse kontaktid on kontserni koduleheküljel avalikult kättesaadavad. Kõikidele järelepärimistele annavad kontserni spetsialistid kompetentseid vastuseid, ja vajaduse korral viivad läbi ka kohtumisi.

Avalike arutelude läbiviimine planeeritava tegevuse keskkonnamõju hinnangu tulemuste alusel

Vastavalt seadusandlusele viib kontsern planeeritava majandustegevuse keskkonnamõju hinnangu tulemuste materjalide alusel läbi arutelusid. Aastatel 2015-2016 toimusid järgnevad arutelud.

2015. aasta oktoobris esitati kõikidele huvilistele ja osapooltele uuringu „Välisõhu kvaliteedi, lõhnahäiringu ja saasteainete heitkoguste hindamine Kohtla-Järve linnas Järve linnaosa piirkonnas“ esimese etapi vahetulemused. Kohtumine toimus Kohtla-Järve linnavalitsuses ning selles võtsid osa linna tööstusettevõtted, linnaametnikud ja -elanikud, meediaesindajad ning keskkonnaameti ja -ministeeriumi ametnikud. Uuringu tulemused avalikustati 2017. aasta algul.

2016. aasta veebruaris toimus Kohtla-Järve lubjakivikarjääri maavara kaevandamise loa KMH programmi avalikustamine. Kohtumine leidis aset keskkonnaameti Viru regiooni Jõhvi kontoris, kuhu olid kutsutud kõik osapooled ja huvigrupid. Kontserni esindajad vastasid kõikidele nii enne kohtumist kui ka kohtumise jooksul laekunud küsimustele, andes põhjalikke vastuseid ja selgitusi. Kohtumise tulemusena kinnitati programm. 2017. a augusti seisuga on KMH aruanne valmis ja kinnitatud ning praegu käib maavara kaevandamise loa menetlemine.

Sama aasta oktoobris toimus ASi Enefit Kaevandused ja OÜ VKG Kaevandused maavara kaevandamislubade KMIN-053, KMIN-054, KMIN-055, KMIN-066 ja KMIN+119 muutmise ja pikendamise taotluse ning ASi Enefit Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandusloa KMIN-054 pikendamise taotluse KMH programmi avalikustamine. Kontserni esindajad vastasid kõikidele nii enne kohtumist kui ka kohtumise jooksul laekunud küsimustele, andes põhjalikke vastuseid ja selgitusi. Kohtumise tulemusena kinnitati programm ning 2017. aasta augusti seisuga koostatakse vastav KMH aruanne.

Kontsern avalikustab oma tegevusega seotud arengukavad, -programmid ning keskkonna jalajälje minimeerimisele suunatud tegevuskavad, tutvustades neid kohalikule kogukonnale nii otseselt kui ka meediakanalite kaudu.

Iga aasta mai viimasel neljapäeval toimub kontserni traditsiooniline keskkonnapäev, mis käsitleb ühte piirkonna peamistest probleemidest. Üritus koondab Virumaa ja kogu Eesti suurimaid tegijaid, huvilisi ja vastutavaid isikuid keskkonna vallas. Kahjuks 2015. aastal antud üritust ei toimunud kriisiolukorra tõttu põlevkivisektoris. 2016. aastal arutati kontserni keskkonnapäeval põlevkivitööstuse jaoks kõige teravamaid keskkonnaalaseid teemasid, milleks on välismõjude hindamine ja põlevkivi optimaalne tasustamine. Suurt tähelepanu saanud teemadeks olid ka Eesti välisõhu kvaliteet ja põlevkivituha ohtlikkus.

2016. aastal, kui Eesti põlevkivisektor tähistas väärikat 100-aastast juubelit, avasime oma tootmise uksed ja korraldasime ulatusliku ekskursiooni nii VKG tootmisterritooriumile kui ka põlevkiviõlitehastesse Petroter I ja II. Kolme päeva jooksul kasutas võimalust üle 200 külalise üle Eestit. Muidu on avatud uste päevad pikaajaline traditsioon, mille raames saavad kõik huvilised tootmisterritooriumi külastada ja oma silmaga näha, kuidas on korraldatud tänapäevane suurtööstus. Meie tootmise uksed on avatud ka koolide ning ülikoolide õpilastele, kellele pakume võimalust teha ettevõttes õppekäike ja ekskursioone.

Ida-Virumaalt on alguse saanud ka Eesti üks esimesi kodanikualgatusi keskkonnakaitseks – festival PurFest, mille eesmärk on Purtse jõe kaitse. VKG on olnud aastaid algatuse toetaja ja kaasaaitaja.

Kontserni töötajad on kaasatud heategevuslikku ja vabatahtlikku töösse. Kontsernis töötab tugev ametiühing ja on sõlmitud kollektiivleping. Kontserni töötajad osalevad aktiivselt ja hea meelega heategevuslikus ja vabatahtlikus töös – korraldame temaatilisi annetuskampaaniad, töötalguid, aitame piirkonna lastekodusid.

Töötajad

Tööohutuse organiseerimise küsimustes teeb ettevõte personaliga aktiivset koostööd. Peale töökeskkonna spetsialistide on igas ettevõttes olemas ka tööohutuse valdkonnas volitatud isikud. Oma töös tuginevad nad seadustele ning nende ülesannete hulka kuulub koostöö tööandjatega töökaitse valdkonna aktuaalsetes küsimustes, individuaalsete kaitsevahendite võimaldamise arutamine ja teised aktuaalsed teemad.

Peale selle toimuvad alates 2017. aastast ettevõttes töökeskkonna spetsialistidele tööseminarid, et selgitada välja probleemsed situatsioonid, otsida neile lahendusi, aga samuti järgida tööohutuse ja töökaitse norme kolleegide ja töövõtjate seas. Kohtumistel arutletakse ka käitumiskultuuri väljatöötamise, töötajate hõivatuse taseme ja initsiatiivi tõstmise parima praktika teemadel.

Käesoleva aruande ettevalmistamisel ei võtnud me kasutusele mingeid täiendavaid meetmeid koostööks huvitatud osapooltega. Koostöö toimub katkematuse ja regulaarsuse põhimõttel, sellepärast kasutame pidevalt kõiki neid koostöö vahendeid, mis meile aktuaalsed ja efektiivsed tunduvad.

VKG toetustegevuse põhilised suunad

Viimased paar aastat on pakkunud põlevkivitööstusele palju raskusi ja väljakutseid. Naftahindade drastiline langus maailmaturul sundis ettevõtet keskenduma vaid põhitegevusele ning märkimisväärselt vähendama sponsorlusprojektide toetamist. Siiski on jäänud mõned algatused, mida oleme toetanud ka kriisist hoolimata – üks neist on Viie kooli võistlus. 2017. aasta on näidanud juba rohkem positiivseid trende ning lubanud hakata meie panust kohalikku elu edendamisse vaikselt suurendama.

Ida-Virumaa õpilaste kaasamine eesti eliitkoolide ajaloolisesse nn viie kooli võistlusesse

Nagu kogu Eestis, tuntakse ka VKG-s puudust noortest ja haritud spetsialistidest. Me oleme kohustatud kandma hoolt selle eest, et Eestis kasvatataks insener-tehnilist tööjõudu ja et võimekad inimesed saaksid omandada väärikat haridust. Oleme veendunud, et meie ülesandeks on taoliste noorte õpingutes kaasa lüüa ning luua neile võimalus oma võimete näitamiseks. Kui regiooni ettevõtted antud protsessis ei osale, muutub ka elu siin noorte jaoks ebaatraktiivseks. Meie eesmärgiks on eelkõige innustada noori inimesi jääma Eestisse ja Ida-Virumaale, et panustada riigi ja piirkonna arengusse.

Virumaa fotokonkurss "Ilus oled, Virumaa!"

2015. aastal ilmus fotoalbum „Ilus oled, Virumaa!“. Siia on kokku kogutud eelmiste aastate konkurssidele esitatud parimad fotod. Albumi lehekülgedelt võib leida tuntud poliitikute, ettevõtjate ja kultuuritegelaste tsitaate, mis on seotud imeilusa Virumaaga. See on piirkonna esimene fotoalbum.

Oleme "Annetame aega" algatuse pooldaja ja toetaja

Projektis „Annetame aega“ näeme potentsiaali teha head, anda ühiskonnale midagi tagasi ja teha seda nii, et samal ajal suureneks ka meie töötajate motivatsioon.

Kaevurite päev

Pikaajaline hea traditsioon, mille korraldamise taastasime 2011. aastal. Pidu toimub augusti viimasel pühapäeval ja on regiooni üks oodatumaid rahvapidusid. Peo korraldamine on ettevõtte lugupidamisavaldus kõigile kaevuritele ja piirkonna elanikele. Kaks viimast üritust on toimunud Eesti Kaevandusmuuseumi territooriumil ning alates 2016. aastast viiakse üritus läbi koostöös Eesti Energiaga.

Kontserni abi ja toetust saab iga Eestis tegutsev mittetulunduslik ühing ja/või organisatsioon, kelle
huvipiirkonnaks on kas Ida-Virumaa või Eesti tervikuna. Kontserni sponsorluse osutamise eeskiri keelab abi
andmise eraisikutele. VKG-lt abi taotlemise protseduuri võib iseloomustada järgmiselt:




Kontserni ühte keskkonnapoliitika põhimõtted


1.

Toimime rahvusvahelisele standardile ISO 14001 vastava keskkonnajuhtimissüsteemi alusel.


2.

Identifitseerime ettevõtte tootmistegevusega kaasnevaid ökoloogilisi aspekte ja keskkonnamõju ning hindame nende vastavust seadusandlusele ja teistele nõuetele.


3.

Oma igapäevases tegevuses järgime Eesti ning Euroopa Liidu õigusaktidest, konventsioonidest ja lepingutest tulenevaid nõudeid.


4.

Peame oluliseks ametiasutuste ja piirkonna elanike teavitamist ettevõtte tegevusest ja võimalikest mõjudest keskkonnale.


5.

Pöörame suurt tähelepanu säästva arengu edendamisele ettevõttes, seetõttu taaskasutame võimalikult suures koguses tootmisprotsessis tekkinud materjale ja jäätmeid.


6.

Peame oluliseks koostööd teadus- ja uurimisasutustega nii erinevate keskkonnaprobleemide lahendamisel kui uute tehnoloogiate väljatöötamisel.


7.

Innustame töötajaid keskkonnakaitsealaste teadmiste täiendamisel ning tervitame ja ergutame nende teadmiste rakendamist praktikas.


8.

Töötame põlevkivi väärindamise suunas eesmärgiga luua uute põlevkivitoodete näol lisandväärtust

Keskkonnakaitse juhtimissüsteem

Vastavus ISO standardile

Suurem osa Viru Keemia Grupi tütarettevõtetest toimivad rahvusvahelisele standardile ISO 14001 vastava keskkonnajuhtimissüsteemi alusel.

Keskkonna- ja kvaliteedijuhtimissüsteemi sertifikaati ISO 14001 ja ISO 9001 omavad VKG, VKG Oil, VKG Energia, VKG Transport, VKG Soojus, Viru RMT ja VKG Elektriehitus.

Tööohutuse sertifikaati OHSAS 18001 omavad VKG Oil, VKG Energia, VKG Transport, Viru RMT, VKG Soojus, VKG Elektrivõrgud ja VKG Elektriehitus.

VKG Energias on lisaks sertifikaatidele OHSAS 18001, ISO 14001 ja ISO 9001 rakendatud ka energiaefektiivsuse sertifikaat ISO 50001.

Aastal 2017 on Viru Keemia Grupp seadnud eesmärgiks minna üle EVS-EN 9001:2015 ja 14001:2015 standardite versioonidele. Juhtimissüsteemi arendatakse pidevalt ning juurutatakse efektiivsema juhtimise põhimõtteid.

Investeeringud keskkonnakaitsesse

VKG püüdleb oma tegevuses pidevalt efektiivistumise suunas. Eesmärgiks on põlevkivi maksimaalne väärindamine ehk ressursi potentsiaali täielik ärakasutamine. Keskkonna seisukohalt tähendab see ühe ühiku töödeldud põlevkivi kohta väiksemat keskkonnamõju ning suuremat sotsiaalset ja majanduslikku kasu. Leiame, et põlevkiviõli tootmise jätkusuutlikkuse tagamiseks peame investeerima parima võimaliku tehnoloogia arendamisesse ja keskkonnakaitsesse, osalema seadusandlike aktide väljatöötamises, teostama tootmise ja keskkonna seiret, optimeerima tootmist ja juurutama energiatõhusaid lahendusi. Oma tegevustes järgime õigusaktidest tulenevaid nõudeid, arvestame erinevate huvipoolte asjakohaseid arvamusi ja oleme usaldusväärseks partneriks riigiasutustele, omavalitsustele ning kohalikule kogukonnale. Samuti peame oluliseks koostööd teadus- ja uurimisasutustega.

Viimastel aastatel on keskkonnaalaselt ära tehtud suur töö, investeeritud kümneid miljoneid eurosid ja on toimunud olulised nihked keskkonnasõbralikuma tootmise poole. Samas seavad Euroopa Liidu ja Eesti Vabariigi seadusandlus ning kasvavad tootmisvajadused kontserni ettevõtetele järjest suuremaid nõudmisi ja uusi kõrgemaid keskkonnaalaseid eesmärke.

2010. aastal jõustus Euroopa Komisjonis tööstusheite direktiiv (IED), mis võeti üle Eesti seadusandlusesse 2013. aastal tööstusheite seadusega (edaspidi THS). Uus õigusraamistik seab kohustuse vastata lisaks toruotsa tehnoloogiatele ka parima võimaliku tehnoloogia (PVT) nõuetele. Seetõttu muutus THS regulatsiooni alla kuuluvate ettevõtete keskkonnainvesteeringute arvestamise metoodika, mille alla kuuluvad nüüd ka investeeringud keskkonnasõbraliku tehnoloogia arendamisesse.

VKG jagab investeeringud keskkonnakaitsesse kaheks osaks:

  • otseselt keskkonnamõju vähendavad investeeringud,
  • kaudselt keskkonnamõju vähendavad investeeringud.

Otseselt keskkonnamõju vähendavate investeeringute all on kajastatud sellised investeeringud, mille tegemisel saavutatakse kohene keskkonnamõju vähenemine. Sinna alla kuuluvad näiteks kõik nn toruotsa investeeringud (püüdeseadmed), mahutiparkide renoveerimine, olemasolevate saasteallikate sulgemise või vähendamisega seotud investeeringud, jäätmete käitlemisega seotud investeeringud jms.

Kaudselt keskkonnamõju vähendavate investeeringute all on kajastatud tegevused, mis vähendavad pikaajalise järjepideva tegevuse käigus keskkonnamõju. Sinna alla kuuluvad investeeringud PVT-sse, uute keskkonnasõbralikumate ning efektiivsemate tehnoloogiate arendamine/rakendamine, loodusressursse säästvate tehnoloogiate ja meetmete rakendamine jms.

Otseselt keskkonnamõju vähendavad investeeringud

2008. aastal teostati ligi 9,5 miljoni väärtuses keskkonnainvesteering VKG Energia väävlipüüdmisseadme ehituseks. Väävlipüüdmisseade võimaldab siduda Põhja soojuselektrijaamas põletatavates kütustes sisalduvat väävlit ja seega vähendab oluliselt vääveldioksiidi kui esmatähtsa saasteaine heitkogust ümbritsevasse keskkonda. 2009. aastal vähenesid investeeringud keskkonnakaitsesse seoses majanduslangusega. Ka 2010. ja 2011. aastal on otseselt keskkonnamõju vähendavad investeeringud jäänud võrreldes 2008. aastaga tagasihoidlikeks. Selle põhjuseks on suuremate keskkonnaprojektide valmimine 2008. aastal ning investeeringute suunamine arendustegevusse. Arendustegevuse planeerimise ning rakendamise käigus arvestatakse aga lahutamatu osana keskkonnakaitse, energiatõhususe ning säästva arengu printsiipidega.

2012. aastal oli otseselt keskkonnamõju vähendavate keskkonnainvesteeringute suuruseks 27,5 miljonit eurot, mis on 13 korda rohkem kui eelneval aastal. 2012. aastal tehtud investeeringud on põhiliselt seotud ohtlike jäätmete prügila ja Ahtme vana SEJ sulgemisega ning põlevkivikonveieri ja püüdeseadmete ehitusega.

2013.–2014. aastal olid otsesed investeeringud võrreldes eelneva aastaga väiksemad. Selle põhjuseks on kordades suurenenud investeeringud PVT-sse ning tootmise säästva ja efektiivse ressursikasutuse arendamiseks.

2015. aastal oli otseselt keskkonnamõju vähendavate investeeringute suuruseks 7,85 miljonit eurot. 2016. aasta investeeringute maht aga tõusis 14,32 miljoni euro tasemele. Vaatamata raskele majanduslikule olukorrale valmis 2016. aasta oktoobris VKG Energia Põhja SEJ-i kolmas väävlipüüdeseade. Selle ligi 18 miljonit maksnud investeeringuga on viidud lõpule mitmest etapist koosnenud tegevuskava SO2 heite vähendamiseks. Kolm püüdeseadet on ühendatud ühtseks süsteemiks, kuhu suunatakse jaama kõigi katelde suitsugaas. See ainulaadne lahendus võimaldab paindlikult reguleerida väävliärastussüsteemi tööd ning ka ühe püüdeseadme rikke korral on suitsugaaside puhastus tagatud.

OTSESELT KESKKONNAMÕJU VÄHENDAVAD INVSETEERINGUD (MLN EUR)
(tööohutus, püüdeseadmed, saasteallikate vähendamine, teised otseselt keskkonnamõju vähendavad projektid)
2008
19,8
2009
5,7
2010
1,9
2011
2,1
2012
27,5
2013
16,4
2014
8,4
2015
7,9
2016
14,3

Kaudselt keskkonnamõju vähendavad investeeringud

VKG teostab pidevalt investeeringuid keskkonnasõbralike tehnoloogiate arendamiseks ja säästva ressursikasutuse tõhusamaks muutmiseks. Uute tegevuste planeerimisel arvestatakse PVT nõuete ning järjest karmistuvate keskkonnanormidega.

Kaudsed keskkonnamõju vähendamise investeeringud tõusid perioodil 2013‒2014 hüppeliselt, moodustades ligi 50 miljonit eurot aastas. Sel perioodil rajati VKG Energia Põhja SEJ Lubjatehas, mille põhieesmärgiks oli toota suitsugaaside väävliärastuseks vajalikku sorbenti ning renoveeriti katel nr 9. Samuti oli üheks suurimaks projektiks uue Petroter II tehase arendus. Kõik nimetatud meetmed on aidanud kaasa ressursitõhususe eesmärgi saavutamisele.

Aastal 2015 moodustasid kaudsed investeeringud 18,29 miljo. Sel perioodil ehitati Petroter III tehas. Uuel tehnoloogial põhineva põlevkiviõli tootmistehase kasutamine võimaldab põlevkivi maksimaalset väärindamist. Lisaks muudeti tööstusreovee süsteemi, et tootmises tekkivat tööstusreovett maksimaalselt taaskasutada, hoides sellega kokku puhast vett.



KAUDSELT KESKKONNAMÕJU VÄHENDAVAD INVESTEERINGUD - PVT JA SÄÄSTEV RESSURSIKASUTUS 2010-2016 (MLN EU)
(parima võimaliku tehnoloogia kasutuselevõtt ja arendamine, investeeringud säästvasse ressursikasutusse)
2010
2,4
2011
8,3
2012
10,1
2013
51,7
2014
47,3
2015
18,3
2016
6,1

KONTSERNI SUURIMAD TEHTUD JA TEGEMISEL
OLEVAD KESKKONNAPROJEKTID

Põlevkiviõlide filtreerimise seade

  • Põlevkiviõlide filteerimise seade
  • Mahutipurgid
  • Petroteri õlitehased
  • Prügilad
  • Õlitustamisseade
  • Konveierid
  • Lubjatootmiskompleks
  • Kohtla-Järve - Ahtme soojatrass
  • Põhja SEJ väävliärastuse süsteem

Põlevkiviõlide filteerimise seade

VKG Oilis valmis põlevkiviõlide filtreerimise seade. Protsessi juurutamine võimaldab likvideerida mitmed õhuheitmete allikad, vähendada emissiooni ja toodangu kadusid. Uue tehnoloogiaskeemi rakendamise tulemusel ei teki enam ohtlikke vedelaid jäätmeid fuusse, vaid protsessi käigus saadakse peendispersne tahke kütus – filtrikook.

Mahutipurgid

Õhuheitmete vähendamise teisteks meetmeteks on investeeringud mahutiparki ja põlevkiviõli raskõlitsükli rekonstrueerimine. 2008. aastal ehitati mahutipark ja paigaldati püüdeseadmed põlevkiviõlide lattu ja destillatsiooniseadme osasse. Nimetatud tööde tulemusel vähenes oluliselt süsivesinike ja fenoolide emissioon. 2009. aasta lõpus valmis põlevkiviõlide mahutipargis absorber, mis seob kuni 70% lenduvatest orgaanilistest ühenditest. 2013. aasta algusest on täielikult likvideeritud destillatsiooniseadme mahutipargi absorberist lenduvate orgaaniliste ühendite heide, samuti monteeriti kaubaõlide lao mahutite absorberile lisaks termokatalüütiline puhastusseade, mis võimaldab mahutitest väljuvaid lenduvaid süsivesinikke veelgi efektiivsemalt vähendada. Samuti on rekonstrueerimisel fenoolvee defenoleerimise seadme mahutipark. 2013.‒2014. aasta jooksul on muudetud efektiivsemaks ka teiste mahutiparkide püüdesüsteemid.

Petroteri õlitehased

2009. aastal valmis esimene Petroteri õlitehas, mis võimaldab õli tootmiseks ära kasutada ka peenpõlevkivi. Tehas on varustatud mitmete keskkonnakaitseks vajalike seadmetega. Korstnale on paigutatud suitsugaaside pidevseiresüsteem, mis võimaldab jälgida atmosfääri paisatavate saasteainete kontsentratsiooni ning kõrgendatud heidete korral ka viivitamatult reageerida. Tehas on varustatud katel-utilisaatoriga, mis on ette nähtud jääkgaaside utiliseerimiseks ning utiliseerimise käigus tekkiva jääksoojuse ärakasutamiseks. Samuti on tehases põlevkivi ümbertöötlemise käigus tekkiv tahke jääde keskkonnasäästlikum, kuna tekkiva tuha orgaanikasisaldus on tunduvalt madalam ja vastab seadusandluses toodud nõuetele.

Aastaks 2015 on juba edukalt tööle rakendatud Petroter II ja III põlevkiviõlitehased, mis on oma põhiprotsessi poolest analoogsed Petroter I-ga, kuid neid on täiendatud mitmete säästva ressursikasutuse ja keskkonnakaitse printsiipi järgivate meetmetega:

  • täiustatakse seadmeid (katel-utilisaator, tuhasoojusvaheti, aerofontäänkatel), mis võimaldavad veelgi efektiivsemalt ära kasutada tootmisprotsessis tekkivat jääksoojust, tootes sellest auru ning küttevett.
    1. täiustatud üle 6 miljoni euro maksev katel-utilisaator, mis võimaldab veelgi efektiivsemalt puhastada suitsugaase orgaanikast ja süsinikoksiidist. Võrreldes Petroter I tehase seadmega on see katel suurem ja efektiivsem, mis võimaldab orgaanilisi jääke tõhusamalt põletada. Selle tulemusena väheneb suitsugaasi keskkonnamõju ning suitsugaaside jääksoojust saab ära kasutada auru ja sooja vee tootmiseks.
    2. Tuhasoojusvaheti ‒ kasutuses olev tehnoloogia võimaldab teostada kuivtuhaärastust, mis on tunduvalt efektiivsem kui märgtuhaärastus. Kuivärastus võimaldab ära kasutada väga kõrge temperatuuriga väljuva põlevkivituha jääksoojust. Jääksoojusest toodetakse elektrienergiat, auru ja keskkütteks vajalikku sooja vett. Lisaks on oluline, et pürolüüsi tulemusena tekkiv Petroteri tuhk sisaldab vähem orgaanikat. See omakorda vähendab tunduvalt võimalike põlengute tõenäosust ladestamisel ning suurendab taaskasutamise potentsiaali ehitusmaterjalide tootmisel.
  • täiendati põlevkiviõli tootmise protsessi peendispersse tuharikka kütuse (põlevkivi puhastamise jääk) ja tsirkulatsiooniõli segamise sõlmega, mis võimaldab suunata põlevkivi puhastamise jäägid tagasi protsessi ning kaob vajadus selle transportimiseks ning vaheladustamiseks. Kinnises süsteemis töötlemine vähendab seega transpordiga kaasnevat keskkonnaheidet.
  • Petroter III tehase korstna juures asuv spetsiaalne püüdmisseade ‒ elektrifilter ‒ vähendab oluliselt tolmu kontsentratsiooni. Kui Petroter I tehases on kasutusel kolmeväljaline elektrifilter, siis Petroter III on juba täiustatud neljaväljalise filtriga, tänu millele vähendatakse tolmuheidet 48% võrra. Investeering nimetatud seadmesse ulatus 1,3 miljoni euroni.
  • Kõik Petroter tehaste korstnad varustati ehituse käigus suitsugaasi pidevseirejaamaga, mis mõõdab atmosfääri väljuvate suitsugaaside saasteainete (SO2, NO2, tolm, CO ja CO2) kontsentratsiooni. Kõikide pidevseirejaamade, mis mõõdavad suitsugaaside saasteaineid, andmed on jälgitavad keskkonnaosakonna spetsialistide poolt. Samuti jooksevad andmed ka puldiruumidesse, kus seadme operaator jälgib näitajate taset ning korrigeerib vastavalt oma tegevusi, et vältida normi ületamist. Vastutustundliku ettevõttena on meie tegevusprintsiibid – avatus ja ausus. Lähtuvalt sellest on kõik välisõhu kvaliteeti mõõtvate pidevseireseadmete andmed kõikidele huvilistele VKG kodulehel reaalajas kättesaadavad (seirejaam.vkg.ee). Pidevseireseadmete kogumaksumus on suurusjärgus pool miljonit eurot, millest Petroter III seadmete maksumus on umbes 140 000 eurot.
  • Võrreldes seniste kasutatud tehnoloogiatega on Petroter tehased paremini automatiseeritud. Kõik tehased on varustatud keskkonnasõbralikemate avariisüsteemidega, näiteks tõrvikpõletiga. See on hädavajalik ning asendamatu olukordades, mille korral suunatakse tekkiv poolkoksigaas tõrvikusse põletamisele. Tänu sellele toimub gaasis oleva orgaanika põletamine ning välditakse välisõhu saastamist lõhna tekitavate saasteainetega.

Kokkuvõtvalt võib märkida, et Petroter II ja III juures on sisse viidud üle 100 väiksema või suurema muudatuse, mis kõik teenivad põhieesmärki ‒ tagada protsessi tõhusam toimimine. Selle tulemusel on võimalik väiksemast hulgast toorainest toota rohkem toodet, mis seega tagab vähendatud heitmetaseme. Samuti võimaldavad muudatused maksimaalselt kasutada protsessis tekkivat soojusenergiat ja vähendada korraliste hoolduste ning seisakute arvu. Muudatused tagavad protsessi stabiilsuse, mis on ühtlasi ka efektiivsem ja keskkonnaohutum.

Prügilad

2007. aastal valmis uus kõikidele keskkonnanõuetele vastav poolkoksiprügila, mille ladestamistehnoloogia abil välistatakse sadevee infiltreerumine prügila kehasse. Tekkiv nõrgvesi kogutakse eraldi veetihedasse basseini ning puhastatakse vajadusel regionaalses reoveepuhastis. Tänu spetsiaalsetele kalletele on sadevee ja prügila pinna kontaktaeg minimaalne, mis viib sadevee reostumise miinimumini. 2012. aastast kuni 2013. aasta suveni toimus vanade ohtlike jäätmete prügilate korrastamine, mille käigus muudeti need veetihedaks. 2015. aastal suleti nõuetekohaselt VKG Energia tuhaväljak. Vanade prügilate korrastamine viib nende keskkonnamõju miinimumini.

Põlevkivi ümbertöötlemisel tekkivat tuhka ladustatakse poolkoksi- ja tuhaprügilasse, kasutades loodusressursside säästule suunatud tehnoloogiat. 2016. aastal võeti kasutusele uus ladestamismetoodika. Põlevkivituha ladestamine toimub niisutatult, mille tulemusena tekib ladestusalale tsementeerunud monoliitne katend, mis takistab reostuse liikumist prügila kehast ümbritsevasse keskkonda. Sel moel on võimalik saavutada vettpidav prügila pind, mis vähendab nõrgvee teket. Samuti välistab see tulevikus prügila kehandis kuumenemiskollete tekkimist. Kasutatava ladestamistehnoloogia abil saavutatakse suur puhta vee kokkuhoid, tõstetakse oluliselt põlevkiviõli tootmise energiaefektiivsust ning märkimisväärselt vähendatakse keskkonnamõjusid.

Õlitustamisseade

Viidi lõpuni õlitustamisseadme (seadme ülesandeks on territooriumi vee puhastamine põlevkivi töötlemise jääkidest) rekonstrueerimise esimene etapp maksumusega 1,4 miljonit eurot. Uued flotatsiooniseadmed võimaldavad eelpuhastada tööstusliku reovett ja tagada nõutav veekvaliteet õliärastussõlme väljavoolus. 2012. aasta alguses valmis õlitustamisseadme rekonstrueerimise 2. etapp maksumusega 1,1 miljonit eurot. Uus seade võimaldab tööstusreovett mitmesugustest mehaanilistest lisanditest paremini eelpuhastada. 2013. aastal tegeleti antud seadmest tekkivate õhuemissioonide likvideerimisega, tööd jätkusid ka 2014. aastal.

Konveierid

Tootmisprotsessi logistilise ahela efektiivsuse tõhustamiseks oleme välja töötanud ning kasutusele võtnud mitu uuenduslikku konveiersüsteemi. Konveierite esiletoomine protsessiinnovatsiooni näitena tuleneb asjaolust, et põlevkivi on madala kütteväärtusega materjal, seetõttu eeldab põlevkivitööstuse jätkusuutlikkuse tagamine ülimalt efektiivset materjali logistikat. Konveiertransport on kindlasti üks keskkonnasõbralikumaid viise nii toorme kui jäätmete transportimiseks, sest puuduvad negatiivsed mõjud ning ei kahjustata teed.

Ojamaa konveier

Märkimisväärseks keskkonnaprojektiks on VKG Kaevanduste poolt 2010.‒2012. aastal rajatud põlevkivi lintkonveier Ojamaa kaevandusest Kohtla-Järve tööstusterritooriumini.

12,5 KILOMEETRI PIKKUSE MAAPEALSE KONVEIERIGA JÕUAB TOORAINE OJAMAA KAEVANDUSEST PETROTER JA KIVITER PÕLEVKIVIÕLITEHASTENI Peale kaevanduse rajamist kerkis päevakorda põlevkivi tarne küsimus. Alguses veeti toorainet suurte veoautodega, mis kindlasti polnud keskkonnasäästlik ning tekitas ebamugavusi tee ääres elavatele inimestele. Seega otsustasime üle minna nutikamale tarneviisile ‒ 2010. aasta lõpus alustasime 12,5 kilomeetri pikkuse maapealse konveieri ehitamist. Selleks, et konveieriga transporditav tooraine jõuaks Ojamaa kaevandusest Petroter ja Kiviter põlevkiviõlitehasteni, peab see läbima viie valla territooriumi. Avalikkus, looduskaitsjad ning jahimehed oli arutelusse kaasatud juba projekti planeerimise faasis. VKG esindajad kohtusid erinevate huvigruppidega, et tutvustada rajatavat projekti ning saada tagasisidet. Erinevate töörühmade ja huvigruppide tiheda koostöö tulemusena leiti parim võimalik lahendus, mis sobis nii kogukonnale kui ka ettevõttele. Inimesi, kelle majade lähedusest konveier läbi jookseb, huvitas enim selle tööst tekkiva müra tase. Konveier on projekteeritud sellisena, et töörežiimis ei teki müra tänu kaetud konstruktsioonile ning praktiliselt hääletutele rullikutele, millel transportöörlint liigub. Autotranspordiga võrreldes puuduvad konveiersüsteemi kasutamisel lisaks ka tolm ja heitgaasid ning koormus kohalikele teedele. Kuna suurem osa konveierist paikneb metsas, pidime leidma lahenduse, kuidas metsloomade tavapärasesse elukeskkonda mitte sisse tungida. See sai tagatud koostöös Riigimetsa Majandamise Keskusega. Kogu trassi ulatuses on konveieril spetsiaalsed väikeloomade tunnelid ning sillad suurte loomade jaoks, et kõikide metsaelanike jaoks oleks tagatud konveieri ületamise võimalus. See kõik on pika koostöö ja arutelude vili. Praegu saame öelda, et toormaterjali tarnimiseks keskkonnasäästlikuma viisi valimine tõi kasu kõikidele ‒ kohalikule kogukonnale, keskkonnale ja ettevõttele. Ojamaa maapealse konveieri projekti võib pidada õnnestunuks ning see on hea näide suurtööstuse ja kogukonna vahelisest koostööst.

Tuhaärastuskonveier

Kuid see ei ole ainus projekt, mis tõhustab toorme ja kõrvalsaaduste logistikat kontsernis. Arvestades põlevkivi koostist (40% mineraalset osa) tekib Petroter tehnoloogial põlevkiviõli tootmisel reaktoris toimuva pürolüüsi tulemusena lisaks auru-gaasi segule ka arvestatavas koguses tuhka. Jääkainena tekkinud põlevkivituhk ladestatakse VKG tootmisterritooriumil asuvale ladestusalale. Aastas tekib VKG-s ca 1,8 miljonit tonni tuhka. 2015. aastal tekkis Petroter tehastest 1,2 miljonit tonni tuhka, millest 39% suunati taaskasutusse, ülejäänu ladestamisele. Kuid 2016. aastal ladestati kolmest Petroter tehasest tekkinud tuhk kogusega 1,6 miljonit tonni täies mahus. Kuni uue lahenduse väljatöötamiseni kasutati vedamiseks autosid, st ümberlaadimisi, oluliselt tolmusemat, rahaliselt kulukamat ja suurema keskkonnajalajäljega protsessi. 2015. aastal Petroter III tehase lisandumisega käivitati uus Baltikumis ja Skandinaavias ainulaadne 1,5 kilomeetri pikkune kinnine tuhatorukonveier, mille kasutamine on selgete keskkonnaeelistega. Konveieri maksimaalne tootlikkus on 380 tonni tuhka tunnis, mis liigub selle aja jooksul põlevkivi ümbertöötlemisüksustest ladestusalale. Varem pidi 15-tonnise mahuga auto tegema sellise koguse veoks 1 tunni jooksul 25 reisi. Peale konveieri käikulaskmist langesid tuhaärastusprotsessis osaleva transpordi kulud ligi 20% võrra, sest protsessis tegutsevate autode arv ning autode teekond vähenes ca 4 km võrra. Viimasega kaasnes ka CO2 emissioonide vähendamine 24% võrra. Uue süsteemi eeliseks on töökindlus ja keskkonnasäästlikkus – puudub autodest tekkiv müra ja suvel Kohtla-Järve linna kimbutanud tolmupilved.

Lubjatootmiskompleks

2014. aastal käivitati VKG Energia juurde kuuluma hakkav lubjatootmiskompleks, mille eesmärgiks on taaskasutada maksimaalselt Ojamaa kaevanduses tekkivat aherainet ning toota sellest SO2 püüdmiseks vajalikku madalakvaliteedilist lupja. Antud kompleksi projekteerimisel arvestati kõikide parima võimaliku tehnoloogia nõuetega.

Kohtla-Järve – Ahtme soojatrass

2013. aasta alguses valmis uus kõikidele PVT nõuetele vastav soojatrass, mis võimaldab lisaks Kohtla-Järve Järve linnaosale kütta ka Ahtme linnaosa ning Jõhvi linna. Tänu soojatrassile sai võimalikuks VKG Energia sooja ja elektrienergia koostootmise efektiivsuse oluline suurendamine ning kogu põlevkivi töötlemise käigus tekkiva jääksoojuse võimalikult tõhusalt ärakasutamine. Samuti võimaldas uue soojatrassi valmimine sulgeda ka vana, keskkonnanõuetele mittevastava Ahtme soojuselektrijaama. 2016. aastal investeeriti täiendavalt soojustrasside renoveerimisse.

Põhja SEJ väävliärastuse süsteem

2016. aasta oktoobris valmis VKG Energia Põhja soojuselektrijaamas kolmas väävlipüüdeseade. Kolm püüdeseadet on ühendatud ühtseks süsteemiks, kuhu suunatakse jaama kõigi katelde suitsugaas. See ainulaadne lahendus võimaldab paindlikult reguleerida väävliärastussüsteemi tööd ning suitsugaaside puhastus on tagatud ka ühe püüdeseadme rikke korral. Selle tulemusena näeme, et 2016. aastal paranes Kohtla-Järve välisõhu kvaliteet oluliselt ja summaarne SO2 heitkogus vähenes võrreldes eelneva aastaga ligi 70%.

Kokkuvõttes panustab VKG uudsetesse lahendustesse, et mõju keskkonnale minimeerida. Graafikul 3 on kujutatud keskkonnakulude (investeeringute ja keskkonnatasu summa) muutumist. Graafikult nähtub, et alates aastast 2011 on kulud oluliselt tõusnud ning kuigi viimastel aastatel on ettevõtte pidanud oma investeeringuid raske majandusliku olukorra tõttu kärpima, on keskonnakulud moodustanud siiski üle 25 miljoni euro aastas.

Kokkuvõttes panustab VKG uudsetesse lahendustesse, et mõju keskkonnale minimeerida. Alates aastast 2011
on kulud oluliselt tõusnud ning kuigi viimastel aastatel on ettevõtte pidanud oma investeeringuid raske majandusliku
olukorra tõttu kärpima, on keskonnakulud moodustanud siiski üle 25 miljoni euro aastas.

KONTSERNI KESKKONNAKULUD 2007-2016 (MLN EUR)
(graafik ei kajasta püüdeseadmete käigushoidmist, keskkonnaseire, keskkonnauuringute jms kulusid)
2007
15,4
2008
21,4
2009
7,3
2010
6,8
2011
13,7
2012
42
2013
75,5
2014
65,5
2015
35
2016
28,1

Strateegiline tulevikuvisioon tööstuse
mõju vähendamise kohta

Aastate 2012–2018 keskkonnaalase tegevuse põhisuundadeks on välisõhu heitmete emissiooni vähendamine, seda eriti vääveldioksiidi ja ebameeldivat lõhna tekitavate saasteainete osas.

Suurt tähelepanu pööratakse ka sade- ja reovete kvaliteedi parandamisele ning puhastamistehnoloogiate täiendamisele. Lahendamisel on põlevkivi- ja koldetuha ladestamise küsimused ning märgprügila sulgemisega seotud probleemid. Samuti otsitakse meetmeid energiaefektiivsuse tõstmiseks.

Lähiaastate keskkonnaalased peaeesmärgid on järgmised:

  • ebameeldivat lõhna tekitavate saasteallikate vähendamine ning alifaatiliste süsivesinike ning vesiniksulfiidi heite vähendamine;
  • kontserni õhusaaste tõhusam ja kompleksne jälgimine ning laienemise mõju täpsem prognoosimine mudeli abil;
  • vääveldioksiidi heitkoguse ning kontsentratsiooni vähendamine – monteeritakse lisaks kaks väävlipüüdmisseadet;
  • vanade ohtlike jäätmete prügilate sulgemine ja korrastamine, mille tulemusel väheneb pinna- ja põhjavee saastekoormus;
  • tekkiva sade- ning reovee tõhusam puhastamine;
  • säästlikum ressursikasutus: energiatõhususe arendamine (energiaaudit), loodusresursside kokkuhoid (kaevandusvee kasutamisvõimaluste uurimine jahutusveena, lubjatehas), tõhusa koostootmise arendamine;
  • põlevkivitöötlemise PVT arendamine ja olemasoleva tootmise täiustamine.

2015. ja 2016. aastal viidi läbi järgmised uuringud:

  • Kiviter lubatud heitkoguste projekti uuendamine.
  • Petroteri tootmise lubatud heitkoguste projekti uuendamine;
  • VKG Energia lubatud heitkoguste projekti uuendamine.
  • uuring VKG Lubjatehase praagi käitlemise ‒taaskasutuse ja ladestamise ‒ kohta;
  • VKG Oil territooriumi lähteolukorra aruanne;
  • VKG Energia territooriumi lähteolukorra aruanne;
  • VKG formaliiniseadme lähteolukorra aruanne;
  • VKG Soojus Ahtme tipu- ja reservkatlamaja tootmisterritooriumi lähteolukorra aruanne;
  • VKG Oil ja VKG Energia välisõhu müratasemete määramine;
  • Sonda kaevanduse keskkonnamõjude hindamine, mille käigus hinnatakse planeeritava kaevanduse mõju ümbritsevale territooriumile;
  • Kontsernis tekkivate CO2 heitkoguste tõendamine ning süsteemi täiustamine.
  • jäätmete ladestusmetoodika uuendamise uuring;
  • tööstusreovee taaskasutamise võimaluste uuring;
  • VKG Energia Põhja Soojuselektrijaama suitsugaaside puhastamise jääkprodukti täiendav uuring;
  • Muraka ökosüsteemi seire.

2015. ja 2016. aastal läbi viidud põhilised investeeringud keskkonnamõju vähendamiseks:

  • Põhja SEJ tuhaladestu korrastamistööde lõpetamine;
  • Ebameeldivat lõhna tekitavate saasteallikate likvideerimine kontsernis.
  • õlistatud reovee taaskasutamist võimaldava tehnilise lahenduse rakendamine;
  • VKG Energia Põhja SEJ kolmanda väävlipüüdmisseadme ehitustööde lõpp.
  • VKG Energia pidevseireseadme uuendamine ja uue mõõteplatvormi rajamine;
  • Petroter tehastes tekkiva fenoolvee puhastamise seadme ehitus;
  • soojustrasside rekonstrueerimine;
  • poolkoksiprügila kuumenemiskolde summutusprojekt.

Vaatamata ebakindlale majanduslikule olukorrale, mis tuleneb naftahinna langusest maailmaturul ning ebaselgest keskkonnatasude poliitikast, teeb VKG jätkuvalt mahukaid investeeringud keskkonnaprojektidesse.

Tööstusjäägid

Ohtlikud jäätmed

2014. aastal tekkis kontsernis ohtlikke jäätmeid 1,95 miljonit tonni, mis on 3,6% rohkem kui 2013. aastal. Ohtlike jäätmete tekke suurenemine on tingitud Petroter II käivitamisest, mistõttu suurenes põlevkivituha kogus.

Aastatel 2015 ja 2016 toimus ohtlike jäätmete tekkekoguste suurenemine võrreldes 2014. aastaga 0,26 miljoni tonni võrra (vt tabel 1). Põhjuseks on eelkõige VKG Oil Petroter III tehase tööle rakendamine ning Petroter II täisvõimsusel töö terve aasta vältel. Eelnevalt oli Petroter II olnud kasutusel vaid pool aastat. Nimetatud tehaste töö käigus tekkib jäätmena põlevkivituhk.

Ohtlike jäätmete teke kontsernis 2011 2012 2013 2014 2015 2016
Ohtlikke jäätmeid (mln.t) 1,58 1,71 1,88 1,95 2,16 1,97
sh mahutite puhastamise jääke (t) 1642,92 365,49 122,28 330,92 509,6 27,74
sh põlevkivituhk (t) 382 636,89 423 776,99 477 773,92 621 598,75 1 231 395,59 1 575 593,95
sh poolkoks (t) 794 975,00 868 884,58 972 801,34 934 985,73 627 827,95 232 483,89

VKG Oil ohtlike jäätmete teke toodanguühiku kohta (TONNI/TONNI)

2010
4,03
2011
4,09
2012
4,52
2013
4,68
2014
4,6
2015
4,8
2016
4,26

Perioodil 2011–2015 on toimunud ühe tonni toodangu kohta tekkivate ohtlike jäätmete koguse suhtarvu suurenemine. Põhjuseks on Petroter tehnoloogia osakaalu suurenemine (töödeldakse ümber madalama kütteväärtusega ning kõrgema mineraalainete sisaldusega peenpõlevkivi) ning üleminek Ojamaa põlevkivile, mille mineraalainete sisaldus on samuti kõrgem. Kuna Petroter kasutab oma tootmisprotsessis madalama kütteväärtusega peenpõlevkivi, on selles protsessis ka väiksem õli väljatulek. See omakorda põhjustab suhtarvu suurenemist. Samas on Petroter tehnoloogia puhul tegemist energiatõhusa tootmisega, mille energiaefektiivsus on ca 80%. See võimaldab peenpõlevkivi potentsiaali tõhusamalt ära kasutada kui selle põletamine vaid elektrienergia tootmiseks. 2016. aastal aga on näha suhtarvu vähenemist. Seega on võrreldes 2015. aastaga vaatamata toodangu kasvule jäätmete kogused vähenenud, mis on tingitud VKG Oili poolt tehtud investeeringust, mis vähendab Petroter tehnoloogiast tuleneva fenoolvee teket.


Jäätmete ladestamise kogused (tonni)

2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
0
500 000
1 000 000
1 500 000
2 000 000
Poolkoks (GGJ)
Põlevkivituhk (Energia)
NID (Energia)
Põlevkivituhk (Petroter)


Ladestatavate jäätmete koguse suurenemine alates 2014. aastast on tingitud asjaolust, et riikliku ohtlike jäätmete prügila sulgemistegevus oli selleks ajaks lõpule viidud. Seega vähenes nõudlus tuha taaskasutamiseks.


Aastal 2015 on tahkeid jäätmeid ladestatud koguses 977 283 tonni, mis on ligi 13% enam kui eelneval aastal. 2016. aastal ladestati 1 846 710,52 t, mis on võrreldes varasemaga ligi 49% kõrgem. Viimasel kahel aastal põhjustas tuha suurenenud teket Petroter II ja Petroter III tehaste lisandumine.


Jäätmete ladestamise tasud (EUR)

2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
0
2 000 000
4 000 000
6 000 000
Poolkoks (CGJ)
Põlevkivituhk + NID (Energia)
Põlevkivituhk (Petroter)


2014. aastal tõusis VKG poolt jäätmete ladestamise tasu võrreldes eelmise aastaga ligi 60% võrra. See tuleneb eelkõige jäätmete taaskasutamise vähenemisest riikliku ohtlike jäätmete prügila sulgemise tõttu ning keskkonnatasude tariifide tõusust.


Tahkete jäätmete ladestamise tasu aastal 2015 moodustas ligikaudu 2 902 000 ja 2016. aastal 5 503 000 eurot. Võrreldes eelneva aastaga oli tasude summa kasvanud 2015. aastal 35% ja 2016. aastal ligi 47% võrra. Siinkohal on näha otsest seost toodangumahu ja jäätmekoguste suurenemise vahel tulenevalt Petroter II ja III tehaste kasutuselevõtust. Samas on oluline märkida, et ühe tonni toodangu kohta tekkivate ohtlike jäätmete koguse suhtarv on viimasel aastal siiski vähenenud.

Mitteohtlikud jäätmed

2014. aastal tekkis kontsernis mitteohtlikke jäätmeid 24 580 tonni, mida on ligikaudu 95% vähem kui aasta varem. Peamised jäätmeliigid on ehitus- ja lammutuspraht, olmejäätmed ning vanametall. Jäätmetekke vähenemine tuleneb aheraine tekke lakkamisest Ojamaa kaevanduses. 2013. aasta suvel sertifitseeriti kaevandusest väljuv lubjakivi. Seega on tänu tehniliste lahenduste täiustamisele saavutatud olukord, kus kaevanduses tekib lisaks põlevkivile kõrvalsaadusena ka lubjakivikillustikku, mida on võimalik kasutada erinevatel ehitustöödel. Seega saadakse tehnoloogiaprotsessist toode ning jäätmeid ei teki.

Mitteohtlike jäätmete teke kontsernis 2011 2012 2013 2014 2015 2016
Mitteohtlikud jäätmeid (t) 15340 739653,41 582464,12 24580,11 17889,504 12198,516
sh ehitus ja lammutuspraht 662,5 433,5 318,1 749,01 560,333 350,63
sh olmejäätmed 219,02 229,41 382,14 365,05 228,525 263,572
sh väävlipüüdmisseadmel tekkiv 14 459,2 17757,6 0 0 0 0
kaltsiumipõhine reaktsioonijääk
sh aheraine 0 714913,8 570241 0 0 0
sh vanametall 11290,2 6282,611 1486,44

Taaskasutatavad jäätmed

2014. aastal taaskasutati kontsernis 1,08 miljonit tonni ohtlikke ja mitteohtlikke jäätmeid, mida on ligi 47% vähem kui aasta varem. Taaskasutamise vähenemine on seotud aheraine tekke lakkamisega ning riikliku poolkoksiprügila sulgemistööde lõppemisega. Peamiselt suunati taaskasutusse:

  • fenoolvesi, mida kasutatakse fenoolfraktsioonide ja peenkeemia tootmiseks,
  • poolkoks ja põlevkivituhk, mida taaskasutati ehitusmaterjalina vanade poolkoksimägede sulgemisel.

2015. aastal kontserni poolt taaskasutusse suunatud jäätmete kogused on võrreldes eelmise aastaga suurenenud ligi 10% . Suurenemine on toimunud põhiliselt põlevkivituha arvelt. Antud jäätmeliiki kasutati 2015. aastal VKG Energia tuhaprügila korrastamise projekti raames. 2016. aastal kontserni taaskasutus vähenes 86%, kuna taaskasutustegevus VKG Energia tuhaprügilas on lõpetatud. Enamiku taaskasutusest moodustas Petroter protsessi fenoolvee puhastamine.

Taaskasutatavad jäätmed (tonni) 2011 2012 2013 2014 2015 2016
Taaskasutatavad jäätmed 698831,17 2025319,12 2 044780,95 1 083 076,26 1 188 391,12 121 720,70
sh ehitusjäätmed 25 577,56 0 8000 0 0 0
sh fenoolvesi 402 735 419599 423931 392 058 292 111 112 439
sh fuusse 0 0 0 0 509,6 0
sh vanaõli 0 0 0 0 1,135 0
sh poolkoks 238695,06 694210,83 775240,1 445 912,3 421 894 0
sh põlevkivituhk 0 192134,63 266726,10 245 169,63 473 444,719 0
sh aheraine 0 714913,8 570241,00 0 0

Õhuemissioon

CO2 heide

2014. aastal emiteerisid kõik kontserni tööstusettevõtted kokku 801 764 t CO2, mis on 110 734 t võrra rohkem kui 2013. aastal. CO2 heite suurenemine võrreldes 2013. aastaga on tingitud Petroter seadme töövõimsuse kasvust ning VKG Energia põletatavate kütuste mahu suurenemisest. Enamus CO2 heitest 2013. aastal (489 195 t) ning 2014. aastal (478 851 t) pärines VKG Energias põlevkivi termilise töötlemise käigus tekkiva generaatorgaasi ja poolkoksigaasi ning põlevkivi ja filtrikoogi põletamisest.

VKG Oil emiteeris 2013. aastal 198 200 t ning 2014. aastal 322 340 t CO2. Heited tekkisid jääkgaaside (generaatorgaasi, koksigaasi, separaatorgaasi) ning maagaasi põletamisel põlevkiviõlide destillatsiooniseadmes, fenoolide rektifikatsiooniseadmes ning elektroodkoksi tootmise seadmes ning Petroter I ja II tehaste töö käigus.

2016. aastal moodustas kontserni tütarettevõtete summaarne CO2 heitkogus 1 052 700 tonni ja 2015. aastal 983 530 tonni. Kahe aasta jooksul on heitkogused suurenenud ligi 30%. Emissiooni jaotusest eri ettevõtete vahel kajastub, et suurenemine on toimunud VKG Oil Petroter tehaste arvelt. Põhjuseks on asjaolu, et aastal 2015 võeti kasutusele kolmas Petroter tehas.

CO2 kogused (tonni)

2007
2008
2008
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
0
2 500
5 000
7 500
10 000
12 500
VKG Energia
VKG Oil (Vana osa)
VKG Oil (Petroter)
VKG Soojus

Kuigi tootmismahu kasvuga kaasnes Petroter tehastest tuleneva CO2 heitkoguse suurenemine, siis graafikult nr 8 kajastub, et nimetatud saasteaine eriheide tootmisühiku (Mwh) kohta on 2015. a vähenenud ja jäänud 2016. aastaga sarnasele tasemele. Antud näitaja oli 2014. aastal halvem tulenevalt asjaolust, et Petroter II tehase käivitamisel esines raskusi stabiilse töörežiimi saavutamisega. 2015. aastal on aga see probleem lahendatud ning Petroter seadmete efektiivsus on võrreldes 2013. aastaga paranenud ligi 4%. Petroter III tehase puhul läks stabiilse režiimi saavutamine kiiremini ning hüppelist kasvu CO2 heite kasvu selle käivitamisega ei kaasnenud, küll aga on 2016. aasta näitaja mõnevõrra kõrgem kui 2015. aastal.

PETROTERI ERIHEIDE TOODANGU KOHTA (TONNI CO2/MWh)

2012
0,146
2013
0,118
2014
0,156
2015
0,1145
2016
0,123

SO2 heide

2014. aastal emiteeriti kontsernis 10 295 tonni vääveldioksiidi, mis on 1528 tonni võrra rohkem kui 2013. aastal. Suurenemine oli tinginud asjaolust, et VKG Oilis valmis uus Petroter II tehas, mille tõttu suurenes ka põletatavate gaaside kogus VKG Energias.

2015. a moodustas kontserni tütarettevõtete summaarne SO2 heide 7791 tonni ja 2016. aastal 2473 tonni. Võrreldes eelneva aastaga on heitkogused langenud ligi 68% võrra. See on saavutatud tänu investeeringutele väävlipüüdesüsteemide rajamiseks VKG Energia Põhja soojuselektrijaama.

Enamik SO2 heitest (2015. aastal ligi 85% kontserni summaarsest heitest) emiteeriti VKG Energia põlevkivi termilise töötlemise käigus tekkiva generaatorgaasi, poolkoksigaasi ning põlevkivi ja filtrikoogi põletamisel. VKG Oilis tekkis heide põhiliselt jääkgaaside (generaatorgaasi, koksigaasi, separaatorgaasi) põletamisel põlevkiviõlide destillatsiooniseadmes ning elektroodkoksi tootmise seadmes ja Petroter tehaste töö käigus.

SO2 HEIDE JA LUBATUD KOGUSED (TONNI)


2007

2008

2009

2010


2011


2012


2013



2014



2015



2016
0
2 500
5 000
7 500
10 000
12 500
VKG Energia
Lubatud kogus (VKG Energia)
VKG Oil (Vana osa)
Lubatud kogus (VKG Oil, vana osa)
VKG Oil (Petroter)
Lubatud kogus (Petroter)
VKG Soojus
Lubatud kogus (VKG Soojus)

Tänu 2013. aastal tööle hakanud uuele Ahtme soojatrassile muutus võimalikuks põlevkiviõli tootmise käigus tekkivate jääkgaaside energia tõhus ärakasutamine. Samuti suleti sel aastal vana, keskkonnanõuetele mittevastav Ahtme SEJ.


2014. aastal suurenes SO2 eriheide VKG Energia toodanguühiku kohta võrreldes 2013. aastaga 21%. Selle tingis Petroter II seadme lisandumine, mille tõttu suurenes elektrienergia tootmise osakaal, mis omakorda vähendas tootmise efektiivsust.


2015. aastal saavutas VKG Energia SO2 eriheite näitaja osas eelneva aastaga võrreldes ligi 22% vähenemise. 2016. aastal paranes tulemus veelgi. Sel perioodil on kasutusele võetud kaks uut väävlipüüde seadet, mistõttu on SO2 heide atmosfääri vähenenud.

VKG ENERGIA SO2 ERIHEIDE TOODANGU KOHTA (tonni/MWh)

2012
0,0134
2013
0,0099
2014
0,0127
2015
0,0098
2016
0,0024

VKG Oili tootmise SO2 eriheide õlitoodangu ühiku kohta on püsinud ajavahemikul 2014‒2016 suhteliselt stabiilsena. Võrreldes 2014. aastaga nähtub, et aastal 2015 on eriheide vähenenud ligi 4% ning 2016. aastal ligi 12% võrra. Tulemust saab seostada uute Petroter tehaste osakaalu kasvuga tootmismahus.

VKG OIL SO2 ERIHEIDE TOODANGU KOHTA (TONNI/TONNI)

2012
0,0026
2013
0,0023
2014
0,0025
2015
0,0024
2016
0,0022

Õhu saastetasud

Alates aastast 2010 on õhu saastetasude puhul valitsenud kasvav trend. Seda tingis eelkõige saastetasumäärade kasv ning tootmismahu suurenemine. Alates 2015. aastast on tasud hakanud vähenema. 2016. aastal moodustas õhu saastetasu 0,64 miljonit eurot, mis on 3,2 korda väiksem kui 2015. aastal makstud summa. See on seotud SO2 heitkoguse vähenemisega tänu uue väävlipüüdesüsteemi kasutuselevõtule VKG Energia Põhja SEJ-s. Samuti seisati Lõuna SEJ, mis on oluliseks SO2 allikaks. Mõju avaldas ka keskkonnatasude seaduse muudatus, mille kohaselt eemaldati tasude arvestamisest piirkonnapõhine koefitsient 1,5.

ÕHU SAASTETASUD KONTSERNIS (EUR)

2007
790 428
2008
658 701
2009
659 915
2010
779 441
2011
966 244
2012
1 171 754
2013
1 637 181
2014
1 917 761
2015
2 070 021
2016
646 327

Ressursikasutus

Elektri tarbimine

2014. aastal oli kogu kontserni elektritarve 150 839 MWh, kusjuures suurimad elektritarbijad olid VKG Oil ja VKG Energia. 2014. aastal tarbiti kontsernis 15 814 MWh rohkem kui 2013. aastal. Elektrienergia tarbimise suurenemise 2014. aastal põhjustas põhiliselt VKG Oil Petroter II tehase lisandumisega suurenenud tarbimine.

2015. aastal moodustas kontserni elektritarve kokku 176 534 MWh ning 2016. aastal 163 481 MWh. Võrreldes 2014. aastaga on 2015. aastal toimunud ligi 17%- suurune tõus. See on põhjendatav Petroter III tehase käivitamise ning Petroter II tehase esmakordse täisvõimsusel töötamisega terve aasta vältel. Seega suurenes ka elektrivajadus. 2016. aastal vähenes kontserni elektritarve ligi 7%, kuna Kiviter tehased olid ajutiselt konserveeritud.


ELEKTRIENERGIA TOOTMINE NING OST (MWh)

2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
0
100 000
200 000
300 000
400 000
VKG Energia elektrienergia toodang
Ost Eesti Energialt

VKG ELEKTRIENERGIA TARBIMISE JA AVATUD TURULE MÜÜK (MWh)

2013
2014
2015
2016
0
100 000
200 000
300 000
400 000
Elektrienergia müük kontsernivälistele ettevõtetele
Müük VKG Elektrivõrgud
Müük BES ja Eesti Energia OÜ-le
Kaod
VKG kontserni tarbimine
VKG Energia omatarve MWh

2014. aastal tarbis VKG Oil elektrit 91 096 MWh, millest 34 743 MWh kulus põlevkivi ümbertöötlemise seadmetele Petroter I ja II. Kogu VKG Oili elektritarbimisest kulus 5 851 MWh valgustusele ning 85 245 MWh tehnoloogiaseadmetele. 2014. aastal tarbis VKG Oil 11 551 MWh elektrit rohkem kui 2013. aastal. Elektrienergia tarbe suurenemine 2014. aastal on põhjustatud uue Petroter II tehase lisandumisest.

Aastatel 2015 ja 2016 on VKG Oili elektritarbe puhul oluliselt suurenenud Petroter tehaste osakaal. Kui 2014. aastal oli see näitaja 38%, siis 2015. aastal on see kasvanud 53%-ni VKG Oili summaarsest elektritarbimisest ning 2016. aastal tõusis see 82% tasemele. Põhjuseks on asjaolu, et Petroter II ja Petroter III tehased saavutasid tavarežiimi. Kuigi tootmismahu suurenemisega kaasnes suurem elektritarve, on elektrienergia erikulu (kW/tonni) toodetud põlevkiviõli ühiku kohta jäänud võrreldes eelmise aastaga samale tasemel. Seega on jätkuvalt tagatud sama efektiivne tootmine.

VKG OIL KIVITER TEHNOLOOGIA JA PETROTER SEADME ELEKTRITARBIMINE (MWh)

2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
0
25 000
50 000
75 000
100 000
Elektri tarbimine Kiviter
Elektri tarbimine Petroter

VKG Energia tarbis 2015. aastal elektrit 41 204 MWh ja 2016. aastal 44 869 MWh. Elektrienergiat toodeti vastavalt 311 232 MWh ja 351 822 MWh. Võrreldes 2014. aastaga on VKG Energia energiatoodangu puhul suurenenud elektri ning vähenenud soojuse ja auru osakaal. Soojuse ja auru tootmise mahu määrab turunõudlus. Ettevõte on suutnud turuolukorrale reageerida ning suunata ülejäänud ressursi elektri tootmisesse.

VKG ENERGIA ELEKTRI JA SOOJUSE TOOTMINE (MWh)

2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
0
200 000
400 000
600 000
800 000
VKG oma tarbeks soojus ja aur
Välistarbijatele soojus ja aur
Elektrienergia toodang

Seoses soojuskoormuse kasvuga hakati VKG Energias 2013. a kasutama tahkeid kütuseid – filtrikooki ja põlevkivi. Küll aga vähenes nende osakaal Petroteri gaasi osakaalu suurenedes.

Aastatel 2015 ja 2016 on VKG Energia hakanud oluliselt rohkem tarbima Petroteri gaasi. Kui 2014. aastal moodustas nimetatud gaas kütuste summaarsest tarbest ligi 29%, siis 2015. aastal oli see kasvanud 50%-ni ja 2016. aastal juba 70%-ni. See on põhjustatud Petroter II ja III tehase käivitamisest, mistõttu tekib enam Petroteri gaasi, mis suunatakse seejärel soojuse ja elektri tootmiseks VKG Energiasse. Samal põhjusel on suurenenud ka Petroterist saadud auru kogus. Generaatorgaasi sisend on aga vähenenud seoses VKG Oil Kiviter tehaste tootmismahu muutustega.

VKG Energia kütuse tarbimine tkt ühikutes

2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
0
50 000
100 000
150 000
200 000
Filtrikook
Petroteri gaas
Generaatorgaas
Maagaas
Põlevkivi
Puhastamata põlevkiviõli
Petroterist saadus aur 34 bar
Killustik

Veetarbimine ja veeheide

Vee tarbimine

2014. aastal tarbiti vett kokku 3 762 000 m3, millest 55 900 m3 moodustas põhjavesi, 3 670 000 m3 järvevesi ning 33 500 tuh m3 rikastusvabrikus kasutatud vesi. 2014. aastal tarbiti vett 205 tuhat m3 rohkem kui 2013. aastal. Vee tarbimise suurenemine võrreldes 2013. aastaga on põhjendatud põhiliselt suurenenud jahutusvee ning tehnoloogilise vee vajaduse tõusuga, mis tekkis seoses Petroter II tehase lisandumisega.

Kogu kontserni summaarne veetarve 2015. aastal moodustas 4 926 000 m3, millest 55 100 oli põhjavee , 4 819 000 järvevee ning 51 800 kaevandusvee tarbimine. 2015. aastal suurenes tarbimine võrreldes 2014. aastaga 1 163 000 m3 võrra. See toimus järve- ning kaevandusvee koguste arvelt. Järvevee vajadus tõusis seoses Petroter III tehase lisandumisega ning Petroter II tehase täisvõimsuses tööle rakendamisega, kuna nende protsess vajab vett. Kaevevee kasutuse suurenemine oli aga seotud VKG Kaevanduste kaevemahu suurenemisega.

2016. aastal oli veetarbimine ligi 4 550 000 m3, mis on eelmise aastaga võrreldes 375 000 m3 vähem. Vähenemine toimus tänu uue tuhaladestamise metoodika kasutuselevõtule, mis võimaldab järvevee asendamist tootmisprotsessist väljunud reoveega.

Veetarbimine kontsernis (m3)

2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
0
1 000 000
2 000 000
3 000 000
4 000 000
Järvevesi
Põhjavesi
Kaevanduse vesi

Veeheide

2014. aastal oli kontserni veeheide kokku 16,8 mln m3, millest 1,32 mln m3 moodustas tööstusterritooriumi heitvesi, ligi 1,11 mln m3 reovesi ning 14,38 mln m3 kaevanduse heitvesi settebasseinist. 2013. aastal oli kontserni veeheide kokku 12,7 mln kuupmeetrit (m3), millest 1,16 mln m3 oli tööstusterritooriumi heitvesi, ca 0,99 mln m3 reovesi ning 10,6 mln m3 kaevanduse heitvesi settebasseinist. Võrreldes eelneva aastaga suurenes veeheide 4,04 mln m3, mis on põhiliselt tingitud kaevandusest väljapumbatava heitvee koguse muutusega.

Kontserni veeheide oli 2015. aastal 15,42 mln m3. Reovee ja sademevee osas olulisi muutusi võrreldes eelmise aastaga ei toimunud, samas kaevanduste heitvee osas esines ligi 10% suurune vähenemine. Kuiva perioodi tulemusena (esines vähe sademeid ning rohke auramine) suunati kaevanduse settebasseinidest vett keskkonda vähem.

2016. aastal oli kontserni veeheide kokku 14,97 mln m3. Sellest ligikaudu 80% (ca 13 mln m3) tulenes kaevandustest. Sademete hulk suurenes ning ühtlasi tõusis ka heitvee hulk VKG Oil AS –i territooriumil (sademeid Jõhvi meteojaama andmetel 115%). Samas vähenes kaevandusvee hulk 16% ning reovee hulk 12%.

VEEHEIDE KONTSERNIS m3

2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
0
5 000 000
10 000 000
15 000 000
20 000 000
Reovesi
Sadevesi
Heitvesi kaevandusest (Settebasseinist)

Vee keskkonnatasud

2014. aastal toimus vee keskkonnatasude tõus võrreldes eelneva aastaga 20,9% võrra. See tulenes kaevandusvee erikasutuse ning veeheite suurenemisest ja keskkonnatasude määra kasvust.

2015. a toimus kontserni vee keskkonnatasude vähenemine ligi 3,5% ja 2016 a 4,7% võrra. Selle põhjuseks on eelkõige VKG Kaevandused OÜ heitvee mahu vähenemine võrreldes varasemate aastatega.

Vee erikasutustasu ja heitvee saastetasu (EUR)

2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
0
250 000
500 000
750 000
1 000 000
VKG Energia
VKG Oil
VKG Kaevandused
VKG Soojus
Ettevõte strateegilised eesmärgid töökaitse, tööstusohutuse ja keskkonnakaitse alal:
  • tööõnnetustest tingitud surmajuhtumite puudumine;
  • suurõnnetuste puudumine;
  • korporatiivse integreeritud töökaitse- ja tööstusohutusalaste küsimuste juhtimissüsteemi juurutamine vastavalt rahvusvahelistele standarditele kontserni kõigis ettevõtetes;
  • traumade ennetussüsteemi juurutamine;
  • regulaarsed infotunnid töötajatele;
  • BBS-süsteemi või Task Safety Audit süsteemi juurutamine.
Kontserni peamised programmid tööstusohutuse ja töökaitse taseme tõstmiseks:
  • seadmete ohutuse ekspertiis ja tootmisvõimsuste vastavusseviimine tööstusohutuse normide ja eeskirjade nõuetega;
  • hädaolukordade ennetamine ja likvideerimine;
  • tööohutuse nõuete järgimise kontroll;
  • ohutute töötingimuste tagamine, töökohtade korraldamine vastavuses antud valdkonna riiklike ja korporatiivsete standarditega;
  • töötajate kindlustamine isikukaitsevahenditega;
  • meetmed töötajate tervise hoidmiseks;
  • kontserni töötajate kompleksne koolitus nimetatud aladel;
  • antud valdkonna eesrindlike tehnoloogiate tundmaõppimine ja juurutamine.

Töökaitse

Meie töötajad on kontserni kõige väärtuslikum vara. Seetõttu püüame me tagada ohutud töötingimused ja vähendada kahjulike töötingimustega töökohtade hulka. Kontsernis rakendatakse töökaitse- ja töötajate tervise kaitse alast programmi. Meie eesmärgiks on töötraumatismi vähendamine ja surmajuhtumite puudumine, sealhulgas ka meie partneritel — töövõtuorganisatsioonidel.

Koostöö kohalike kogukondadega

  • Meie põlevkivitöötlemisobjektid paiknevad linna piires, mistõttu on meie jaoks prioriteediks elanikkonna ja töötajate ohutus. Rakendame tööstusohutus- ja töökaitsealaseid programme, püüdes minimeerida tootmise avariiriske. Olulise rolli selles protsessis omistame me tööohutuskultuuri parendamisele.
  • VKG on suur tootmisobjekt, mis loob kohalike elanike jaoks palju töökohti. Aruandeaasta lõpu seisuga oli põlevkivi kaevandamise ja töötlemise segmendis hõivatud ligikaudu 1600 töötajat, peamiselt kohalike elanike hulgast.


Töötajate tervise tagamine ja tööohutus

  • Töökaitse ja töötajate ohutus on Viru Keemia Grupi jaoks esmajärgulise tähtsusega. Kontserni eksisteerimisaja jooksul on omandatud tohutu vastutustundliku tegevuse kogemus, juurutatud on vastavad protseduurid ja praktikad. Püüame pidevalt parendada oma tulemusi selles valdkonnas ning järgida parimaid ülemaailmselt tunnustatud norme ja standardeid. Käsitame töökaitsealaste programmide finantseerimist mitte niivõrd kui kulusid, vaid kui investeeringut meie töötajate tervisesse ja heaolusse.
  • Meie tegevus töökaitse ja töötajate ohutuse valdkonnas tugineb järgmistele põhimõtetele:
  • tootmistraumatismi ja tootmisavariide hulga vähendamiseks mõeldud ennetavate meetmete rakendamise prioriteetsus;
  • korporatiivse integreeritud töökaitse ja tööstusohutuse juhtimissüsteemi pidev täiustamine;
  • ohutuskultuuri taseme tõstmine;
  • avatus ja teabe kättesaadavus;
  • efektiivse tagasiside saamine kõigilt huvipooltelt.
  • Kontsernis on välja töötatud ja vastu võetud töötajate ja töövõtuorganisatsioonide tegevust reglementeerivad sisedokumendid, juhendid ja korrad (näiteks gaasiohtlike ja tuletööde tegemine, 9 elutähtsat reeglit, tegevus hädaolukordades).

Töö- ja tervisekaitse

Kontsernis rakendatakse pikaaegset haiguste profülaktika strateegiat, mille raames viiakse regulaarselt läbi personali tervisekontrolli ja vaktsineerimist, esmaabikoolitust ja muid ettevõtmisi. 2017. aasta on Viru Keemia Grupis kuulutatud Töökaitse aastaks, mille raames planeeritakse läbi viia terve rida töökaitsekultuuri parendamisele ja tõstmisele suunatud ettevõtmisi.

2015. aastal registreeriti Viru Keemia Grupis kokku 14 tööõnnetust, 2016. aastal 26 tööõnnetust. Surmaga lõppenud tööõnnetusi 2015. ja 2016. aastal kontserni töötajatega ei juhtunud.

Tervisekahjustuse raskusastme lõikes registreeriti kontsernis 2015. aastal viis raske kehavigastusega ja üheksa kerge kehavigastusega lõppenud tööõnnetust. Võrreldes 2014. aastaga tõusis kergete tööõnnetuste arv ühe võrra. Raskete tööõnnetuste arv jäi samale tasemele. Raskete kehavigastustega õnnetusjuhtumid on aset leidnud järgmistes tütarettevõtetes: VKG OIL – 1; VKG Energia – 1; VKG Elektriehitus – 1 ja Viru RMT – 2.

2016. aastal registreeriti kontsernis kaheksa raske kehavigastusega lõppenud tööõnnetust ja kaheksateist kerge kehavigastusega tööõnnetust. Võrreldes 2015. aastaga tõusis kergete tööõnnetuste arv üheksa juhtumi võrra, raskete tööõnnetuste arv aga kolme juhtumi võrra. Raske tervisekahjustusega õnnetusjuhtumid on aset leidnud tootmises: VKG Oilis - 6; VKG Energias - 1; VKG Transpordis – 1.


Tööõnnetuste peamisteks põhjusteks on:
  • tööohutusnõuete rikkumine töötaja ja/või teise töötaja poolt;
  • ettevaatamatus;
  • nõuetele mittevastavate töövahendite kasutamine;
  • puudulik töökeskkonna sisekontroll;
  • tööruumi või liikumistee mittevastavus nõuetele;
  • puudulik väljaõpe või juhendamine;
  • isikukaitsevahendite mittekasutamine;
  • ehitise, tööruumi või liikumistee mittevastavus nõuetele;
  • ebapiisav tööde organiseerimine;
  • kiirustamine tööde teostamisel.
TÖÖÕNNETUSE ARV TÖÖTAJA KOHTA
AJAVAHEMIKUS 2008–2016
2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016
Töötajate arv 1414 1358 1507 1769 2002 2150 2152 1995 1786
Tööõnnetuste arv 8 9 16 12 16 11 13 14 26
Tööõnnetuste arv töötja kohta 0,006 0,007 0,011 0,007 0,008 0,005 0,006 0,007 0,015

Kokku on tööõnnetusi (nii raskeid kui ka kergeid) ajavahemikus 2008–2016 kõige rohkem toimunud VKG OILis – 38, Viru RMTs– 25, VKG Kaevandustes – 20 ja VKG Energias – 13. Tööõnnetuste arvukus ülalmainitud ettevõtetes on tingitud tehtava töö ohtlikkusest (allmaakaevandamine, ohtlike kemikaalide käitlemine, tehnoloogiaseadmete remont ja teenindamine).

KONTSERNI TÖÖÕNNETUSED
2008–2016 RASKUSASTME KAUPA
2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 KOKKU
Kerge tööõnnetus 7 7 10 5 9 6 8 9 18 79
Raske tööõnnetus 1 3 5 7 7 5 5 5 8 46
Kokku 8 10 15 12 16 11 13 14 26 125

Ettevõttes VKG Soojus ei ole viimastel aastatel tööõnnetusi juhtunud. Viimane tööõnnetus registreeriti aastal 2012.

TRIR* näitajad


TRIR näitab tööõnnetuste arvu miljoni töötunni kohta. Aasta 2016 kõige suurem tööõnnetuste arv miljoni töötunni kohta on ettevõttes VKG Elektriehitus (17,5), kuid selle ettevõtete töötundide arv 2016. aastal on kõige väiksem. Seega annab isegi 1 tööõnnetus sellise tulemuse. Ilmselgelt mõjutavad VKG kontserni keskmist tööõnnetuste arvu tööjõumahukamad tütarettevõtted – kontserni keskmisest kõrgema TRIR näitajaga paistavad silma Viru RMT ja VKG Energia.

Viru RMT 6,9
VKG OIL 2,8
VKG Elektriehitus 12,7
VKG Energia 4,8
VKG Transport 2,9
VKG Elektrivõrgud 3,7
VKG Kaevandused 3,8
VKG Soojus 0,7
VKG Plokk 5,2
Kontserni keskmine 3,8

Kõige olulisemad meetmed töökeskkonna parendamisel aastatel 2016-2017:

  • VKG kontserni ühise tööohutuskultuuri välja töötamine ja juurutamine;
  • vahejuhtumite (õnnetusjuhtumid ja peaaegu õnnetusjuhtumid) registreerimine ja nende algpõhjuste analüüsimine;
  • (all)töövõtjatega tööõnnetuste registreerimine ja tekkimise põhjuste analüüsimine;
  • töökeskkonna sisekontrolli efektiivistamine;
  • isikukaitsevahendite kasutamise kontroll;
  • töötajate teadlikkuse tõstmine: töö- ja kemikaaliohutuse infopäevad, isikukaitsevahendite kasutamise koolitused;
  • traumade ennetussüsteemi elluviimine kontserni kõikides ettevõtetes;
  • kontsernis juhtunud tööõnnetuste põhjuste süvaanalüüs;
  • teiste ettevõtete parimate praktikatega tutvumine.

Kemikaaliohutus ja tootevastutus

VKG osaleb aktiivselt keemiatööstuse ettevõtmistes kohalikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil. Kontsern on Eesti Keemiatööstuse Liidu (EKTL) liige ning seeläbi tihedalt seotud Euroopa ja maailma keemiatööstuse katusorganisatsioonide CEFIC ja ICCA vabatahtlike algatuste rakendamisega. Hoolime ja Vastutame (Responsible Care – RC) initsiatiivile pühenduti juba üle 10 aasta tagasi ning 2013. aastal otsustati Eestis esimeste ettevõtete seas liituda Ülemaailmse Tootestrateegia (Global Product Strategy – GPS) juurutamise projektiga.

GPS on ICCA juhitud vabatahtlik algatus, mis koos RC ülemaailmse hartaga moodustab vundamendi keemiatööstuse panusele ÜRO ellu kutsutud rahvusvahelises kemikaalijuhtimise strateegias (SAICM). Kogu Euroopa keemiatööstuse jaoks võimaldab GPS REACHi tulemuste ja kasulikkuse võimendamist ning avalikkuse usalduse tõstmist kemikaalide ohutu käitlemise suhtes. Kui REACH ainetoimikud on väga mahukad, spetsiifilised, komplekssed ja detailsed dokumendid, siis GPSi väljundiks on ohutusteabe kokkuvõtted (GPS Product Safety Summary), mis sisaldavad riskianalüüsi ning riskijuhtimise teabe kogumit kergesti arusaadavas vormis, mida saab edastada töötajatele, allkasutajatele ja teistele huvitatud isikutele. Need kokkuvõtted sisaldavad ohtude ja kokkupuudete teavet, riskijuhtimise soovitusi ning kemikaalide kasutamisest tulenevat kasu ühiskonnale.

Eestis koordineerib GPSi rakendamist EKTL, kuid ellu viivad seda ettevõtted ning antud juhul on VKG võtnud endale suunanäitaja rolli Eesti keemiatööstuses. 2013. aasta kulus peaasjalikult projekti ettevalmistamisele: vajalike tegevuste kaardistamisele, vajaduse selgitamisele, ressursside planeerimisele jne. Esimeste reaalsete tulemusteni jõuti 2015. aastal, mil GPS portaali laeti üles esimesed ohutusteabe kokkuvõtted ning projekti lõpule viimine on seotud REACH viimase registreerimistähtajaga 2018. aastal, mil kõikide turustatavate ainete ohutusteabe kokkuvõtted peaksid olema avalikkusele kättesaadavaks tehtud.


GPSi peamised eesmärgid:

  • levitada laialdasemalt teadmisi ainete ohtude kohta;
  • edendada tootevastutust ja kindlustada nõuetekohane kemikaalide käitlemine ja kasutamine kogu väärtusahela ulatuses sõltumata geograafilisest asukohast (vähendada erinevusi arengumaade ja tööstusriikide vahel), pakkudes asjakohast ja usaldusväärset teavet;
  • suurendada läbipaistvust, aidates ettevõtetel pakkuda sidusrühmadele informatsiooni müügil olevate kemikaalide kohta kergesti arusaadavas formaadis: GPS ohutusteabe kokkuvõtte vormis;
  • aastal 2018 on toote ohutuse info avalikkusele kättesaadav kõigi turustatavate ainete kohta.

Ohtlike kemikaalide arvestus ja aruandlus

Olulisteks Hoolime ja Vastutame initsiatiivi põhimõteteks on teiste ettevõtete abistamine ning vastutuse võtmine oma toodete eest kogu väärtusahelas. Neid printsiipe tuleb lisaks tavaklientidele rakendada ka kontsernisiseselt ning seetõttu harmoniseeritakse ja ühtlasi parendatakse VKGs ohtlike kemikaalide arvestuse ja aruandluse pidamist terve ettevõtte tasandil. Kontserni prioriteediks selles vallas on tütarettevõtetevaheline koostöö, sünergia ja teineteiselt õppimise soodustamine. Ettevalmistavad tööd aruandluse ja arvestuse ühtlustamiseks algasid juba varem, kuid 2013. aastal jõuti esimeste reaalsete ja võrreldavate tulemusteni. Järgnevate aastate eesmärgiks on süsteemi täiustada ning pidevalt tõsta kogutava teabe kvaliteeti, tehes seda parimate praktikate jagamise kaudu tütarettevõtete vahel.

Tänased trendid ja tehnoloogiline hüpe mitmesuguste majandusharude arengus sunnivad töötajaid olema tööturul konkurentsivõimelised ja pakkuma oma tööandjale lisaväärtust. VKG toetab selles küsimuses oma töötajate soovi areneda ja tööalaselt kasvada.

Personali arendamine on samavõrd nii töötaja kui ka tööandja kohustus, sest tõhusa tulemuse saavutamine on võimalik ainult siis, kui võetakse arvesse mõlema poole huve, võimalusi ja soove. Ise organisatsioonina arenedes seame me töötajate koolitamisel rõhu kahele põhisuunale – üld- ja tootmise juhtimisele −‚ motiveerides inimesi olema paremad juhid, oma ala professionaalid ning kontserni kultuuri ja väärtuste peamised kandjad.

Tulevikku vaadates püüab VKG arendada kontsernis mitte ainult juhte ja insenere, vaid eelkõige konkurentsivõimelisi liidreid, kes suudavad teadvustada oma potentsiaali, mõelda kui liidrid, nakatada teisi oma uuenduslike ideede ja lahendustega ning kanda isiklikku vastutust oma karjääri arendamise eest, toetades ja tuues teisteni kontserni väärtusi.

VKG töötajate arendamise filosoofia hõlmab endas igapäevase tegevuse kaudu õppimist, formaalset õpet, mentorlust ja iseõpet. See filosoofia toetab lihtsat ja õiglast arengustruktuuri, mis muudab meie inimesed ise oma karjääri arhitektideks. Me arendame liidreid struktuuri kõigil tasanditel, mis võimaldab tugevdada usaldust kontserni suhtes ja lahendada olulisi probleeme mitte ainult juhatuse tasemel.

Usume, et aitame inimestel oma võimeid täielikult ära kasutada. Just seetõttu ongi pidev õpe lahutamatu osa kontserni kultuurist ja meie lähenemisest liidrite kujundamisele kõigil tasanditel.


Meie arengusüsteem keskendub:
  • kvaliteetsele tagasisidele ja sihipärastele arenguvestlustele, mis toetavad kasvu ja enesetäiendamist;
  • juurdepääsule üldisele koolitusplaanile, mis vastab kontserni kutsealade struktuurile ja selle strateegiliste eesmärkide saavutamisele;
  • tõelistele ja mõtestatud võimalustele praktika käigus õppida.

VKG tööandjana

2015. ja 2016. aastal energiaturgudel valitsenud madalad hinnad sundisid põlevkiviettevõtteid otsima täiendavaid võimalusi kulude kokkuhoidmiseks ning efektiivsuse tõstmiseks. Kontsernis toimus sel ajal rida ümberkorraldusi, mille tulemusena kõikus töötajate arv 2000 ja 1500 töötajate vahel.

VKG töötajatele makstav keskmine brutopalk ulatus 2015. aastal 1404 euroni ning 2016. aastal 1325 euroni, mis on Ida-Virumaa keskmisest brutopalgast rohkem kui kolmandiku võrra suurem.

Töötajatele makstakse lisatasu õhtusel ja öisel ajal töötamise eest, staažitasu, sünnitoetust, juubelitoetust ja kurvematel sündmustel matusetoetust. Väikeste lastega emadel võimaldame kasutada täiendavalt tasustatud lisapuhkust.

Meie töötajad saavad kasutada tervishoiupunkti teenust, kus osutavad abi kvalifitseeritud meditsiinitöötajad. Pakume gripi vastu vaktsineerimise võimalust.

Väärtustame oma töötajaid läbi traditsioonide: keemikute ja kaevurite päevad, jõulupeod, juubilaride tänuüritus, koolikella pidu 1. klassi astuvatele laste ja nende vanematele, kus lapsed saavad kingituseks koolitarvetega varustatud koolikoti.

Koolitused

Sisekoolitus

Teadmiste alalhoidmiseks ja edasiandmiseks kontsernis ning kvaliteetsete ja tõhusate koolitustingimuste kujundamiseks on kontsernis loomisel sisemine koolitusressurss. Käesolevaks ajaks on see süsteem edukalt juurutatud reas kontserni tütarettevõtetes, kuid nõuab viimistlust kontserni ühistasandil. Sisemise koolitusressursi suuna arengus ja uuele kvaliteetsemale tasemele viimises näeme suurt potentsiaali. Selleks on planeeritud rida meetmeid, eelkõige tulevaste sisekoolitajate ja treenerite koolitused ja treeningud.

Personali koolitus strateegiliste projektide arendamiseks

Strateegiliste projektide kindlustamiseks kvalifitseeritud personaliga viiakse kontsernis läbi töötajate korporatiivset sihtkoolitust. Antud koolitussuunda juurutatakse aktiivselt 2017. aastast. 2017.-2018. aastaks planeeritud korporatiivse koolituse programmide hulgas on erilisel kohal komplekssed korporatiivsed kaadri ettevalmistamise programmid, äriprotsesside ja tootmise efektiivne juhtimine.

Töö noorte spetsialistidega

Aktiivne töö noorte spetsialistidega on üks VKG kaadripoliitika tähtsamaid prioriteete. See on suunatud kontserni personali nõuetelevastavuse tagamisele, kõrgelt kvalifitseeritud noorte spetsialistide ettevalmistamisele haridusasutuste parimate lõpetajate seast ning nende maksimaalselt kiirele ja tõhusale kohanemisele ettevõtetes.

VKG kontserni ettevõtetes sooritas 2015. aastal oma õppepraktika 95 noort inimest ning 2016. a peaaegu 50 praktikanti kutse- ja kõrgkoolidest. Hiljutiste koolilõpetajate kohanemise kiirendamiseks töötavad kogukonnarühmades noorte spetsialistide nõukogud ja määratakse juhendajad. Noorte spetsialistide koolitus ja professionaalne kasv toimub vastavalt arenguplaanidele. Kogenud kolleegid juhendavad esmaselt tööleasujaid ja ettevõttes õppepraktika sooritajaid ning see panus on tasustatud.

Koostöö õpeasutustega

Usume, et inseneeria valdkonna ja insenerikutse edendamine on Ida-Virumaal olulise ja selgelt positiivse mõjuga maakonna sotsiaalmajanduslikule edasijõudmisele, s.t maakonna elule ja heaolule. Oleme väga huvitatud, et tulevased spetsialistid saaksid juba koolis põhjalikke teadmisi reaalainetes. 8. aprillil 2015. aastal sõlmisid Ida-Virumaa tööstusettevõtted Viru Keemia Grupp, Eesti Energia ja Eastman Specialities hea tahte kokkuleppe, et ühiselt suurendada noorte huvi inseneri eriala omandamise vastu Ida-Virumaal. Inseneeriateemaliste valikainete loomise, rakendamise ja arendamise ning matemaatika ja loodusainete süvendatud õppe arenguga hakatakse tegelema Jõhvi Riigigümnaasiumile tuginedes. Tööstusettevõtete ja kooli koostöö peab esile tooma võimalusi kodukandis huvitava erialase töö ja väärika töötasu saamiseks.

VKG annab Tallinna Tehnikaülikooli Arengufondi kaudu välja stipendiume alates 2003. aastast. Alates 2003. aastast kuni tänaseni oleme andnud välja stipendiume kokku üle 85 000 euro.

VKG bakalaureuseõppe stipendiumid on ette nähtud kuni kahele Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskonna elektroenergeetika, mehhatroonika, maa-teaduste ja geotehnoloogia, keemia- ja keskkonnakaitse tehnoloogia või soojusenergeetika eriala edukale bakalaureuseõppe üliõpilasele. Ühe stipendiumi suurus on 1300 eurot.

VKG magistriõppe stipendium on ette nähtud Tallinna Tehnikaülikooli ühele keemia ja keskkonnakaitse tehnoloogia, kütuste keemia ja tehnoloogia, soojusenergeetika ja elektroenergeetika eriala edukale magistriõppe üliõpilasele. Ühe stipendiumi suurus on 1400 eurot.

VKG rakenduskõrgharidusõppe stipendiumid on ette nähtud Tallinna Tehnikaülikooli kuni neljale Virumaa Kolledži kütuste tehnoloogia, tootmise automatiseerimise, masinaehitustehnoloogia, energiatehnika, keemiatehnoloogia, tehnoloogiliste protsesside juhtimise ning telemaatika ja arukate süsteemide eriala edukatele rakenduskõrghariduse üliõpilastele. Ühe stipendiumi suurus on 1000 eurot. VKG stipendiumid toetavad üliõpilaste motivatsiooni kontsernis vajalike elukutsete omandamisel ja annavad selget signaali, et ootame noori spetsialiste meie ridadesse.

Koostöö ametiühingutega

Kontsernis tegutseb Kohtla-Järve Keemikute Ametiühing, millega on sõlmitud kollektiivleping , mis kehtib 2017. aasta lõpuni. Kollektiivlepinguga ette nähtud lisasoodustused laienevad kõigile töötajatele sõltumata sellest, kas töötaja on AÜ liige või mitte.

Töötajate osalust otsustusprotsessis vahendab VKG-s tegutsev ametiühing. Ametiühingu usaldusisikud, kes esindavad töötajate huve, kohtuvad regulaarselt VKG kontserni ettevõtete juhtkondade liikmetega, et edastada neile töötajate küsimusi ja soovitusi, samuti arutada töötajatega seotud probleeme ja nende võimalikke lahendusi. Kohtumised leiavad aset keskmiselt kord kuus. Juhtkonna või administratsiooni liikmed, kellega kohtumine toimub, valitakse ametiühingu poolt.

Kohtla-Järve Keemikute Ametiühingu liikmeteks on nii kontserni tütarettevõtete kui ka linna teiste keemiatööstusettevõtete töötajad. Keemikute ametiühingusse kuuluvad VKG, VKG Oil, Viru RMT, VKG Energia, VKG Transport, VKG Soojus, VKG Kaevandused ning lisaks Novotrade Invest töötajad. Keemiaettevõtete töötajaid ühendav professionaalne ühing tegutseb alates 1948. aastast, mil sõlmiti esimene kollektiivleping.

VKG töötajad 2015 - 2016


  • Kontsernis töötavate inimeste keskmine vanus on 42,61 aastat.
  • Kontsernis on tööl seitsmeteistkümne rahvuse esindajaid, kõige rohkem on venelasi, eestlasi, valgevenelasi ja ukrainlasi. Meil töötab veel soomlasi, lätlasi, leedulasi, sakslasi, poolakaid, moldaavlasi, korealasi, bulgaarlasi, armeenlasi ja paljude teiste rahvuste esindajaid.


31.12.2015 31.12.2016
Töötab VKG kontserni
ettevõtetes, töötajat
2051 1782
naisi 539 461
naisi 1512 1321
Meie töötajatel on kuni
18-aastaseid lapsi
1025 1110
Kõige noorem töötaja 19 19
Kõige vanem töötaja 71 72
Kõige pikem tööstaaž ettevõttes 49 50
Keskmiselt on VKG töötajad
olnud ettevõttega seotud, aastat
8,2 7,5
Kontserni töötajatest on
kõrgharidus, %
22% 22%

Märts 2015

Muudatused VKG Transpordi juhatuses


Veebruaris teavitas Raimond Niinepuu oma soovist lahkuda VKG Transpordi juhatuse liikme ametist. Lahkumise põhjuseks tõi Raimond soovi rakendada oma jõudu ja energiat ning saadud kogemusi uutes projektides väljaspool kontserni. Mais liitus kontserniga Ervin Kütt, kes tuli VKG Transpordi eesotsa.


Muudatused Soojuses


Aprilli lõpus lahkus ametikohalt VKG Soojuse juhatuse liige Andres Veske, millega lõppes tema üheteistaastane karjäär kontsernis Viru Keemia Grupp. Ettevõtet jäi juhtima teine juhatuse liige Aleksandr Šablinski.


VKG Energia ja VKG Elektrivõrkude juhtide rotatsioon


31. märtsist tuli VKG Energia juhatuse liikmena tööle 2009. aastast ettevõtet VKG Elektrivõrgud juhtinud Marek Tull. Viis aastat VKG Energia juhatuse liikme ametis töötanud Tarmo Tiits tuli VKG Elektrivõrgud etteotsa. Pikaajaliste juhtide rotatsioon andis uut hingamist nii juhtidele endile kui ka meeskonnale, et vaadata harjumuspäraseid ülesandeid ja tegemisi uuest vaatevinklist.

Aprill 2015

Muudatused Viru RMT-s


Aprillis lahkus isiklikel põhjustel Viru RMT juhatuse liikme ametist Rein Ungert, kes töötas antud ametis 2013. aasta novembrist. Ettevõtte Viru RMT etteotsa jäi juhatuse liige Peeter Ilves, kellega 1. maist liitus Viru RMT uus juhatuse liige Andry Pärnpuu, kes samuti jätkas ettevõtte VKG Elektriehitus juhtimist.

September 2015

Viru Keemia Grupi juhatuse esimees Priit Rohumaa lahkus ametist


Juunis teatas kontserni Viru Keemia Grupp juhatuse esimees Priit Rohumaa VKG nõukogule oma soovist ametist lahkuda. 30. septembril 2015 lõppes Priit Rohumaa kuueaastane töö kontserni juhatuse esimehena ja viieteistkümneaastane karjäär kontsernis.


Priit Rohumaa juhtimise ajal toimus kontsernis rida olulisi muudatusi, mis lubavad rääkida Viru Keemia Grupist kui Eesti põlevkiviõlitööstuse lipulaevast. Kontsern on aastatepikkuse tööga ja sadade miljonite eurode investeerimisega välja arendanud Eesti kõige keerukama ja efektiivsema põlevkivi kasutamise väärtusahela, mis algab Euroopa kõige uuema ja moodsama Ojamaa kaevandusega, sisaldab veel kolme kõige moodsamat Petroter-tüüpi õlivabrikut, kahte elektrijaama, kaugkütte piirkondasid kahes linnas ning elektrijaotusvõrku. Lisaks sellele on kontsern kõik need aastad auga hoidnud sotsiaalselt vastutava ettevõtte mainet, toetades kohalikke algatusi ja asutusi ning korraldades traditsioonilisi üritusi.

Priit

Viisteist aastat tööd Viru Keemia Grupis on olnud meeletult huvitavad ja tempokad. Koostöös suurepärase meeskonnaga on palju tehtud ja kindlasti on palju ees, kuid soovin praegu oma elus pöörata uue lehekülje ja lahkuda kontsernist. Tunnen, et just praegu on selleks õige aeg. Viisteist aastat kiiret, sündmusterohket, vastutusrikast tööd mõjutavad inimese prioriteete ja väärtusi. Nüüd, kui jõuab lõpusirgele kolmanda Petroteri põlevkiviõlitehase ehitus, võin ma tunnistada endale ja teistele, et on õige hetk võtta aeg maha ja keskenduda sellisele olulisele teemale nagu perekond.


- Priit Rohumaa

Viru Keemia Grupi uueks juhatuse esimeheks sai Ahti Asmann


Viru Keemia Grupi uueks juhatuse esimeheks valiti Ahti Asmann.


Ahti Asmann on lõpetanud Tartu Ülikooli majanduse eriala. Kaheksateist aastat oma karjäärist on ta töötanud SEB pangas erinevatel ametikohtadel ning aastatel 2008-2010 juhatuse esimehe ametis. Viimased kolm aastat juhtis Ahti riigiettevõtet AS Eesti Raudtee.

Ahti

Olen positiivselt meelestatud ja tänulik sellise väljakutse eest. VKG juhtkond on teinud suurepärase töö nii kontserni kui ka kogu valdkonna edendamiseks. Täna on oluline tagada efektiivsus ja ettevõtte tugevdamine, et saaks ka edaspidi panustada põlevkivi- ja keemiatööstuse arengusse ning Eesti majandusse. Pean oluliseks konstruktiivse koostöö jätkumist riigi ja finantsstruktuuridega. Tahan anda omapoolse panuse VKG arengusse ja olla heaks >partneriks kontserni juhatusele, nõukogule ja VKG töötajatele.“


- Ahti Asmann


Märts 2015


Muudatused Viru Keemia Grupi juhatuses


VKG nõukogu toetas juhatuse aseesimehe ja finantsdirektori Ahti Puuri ning juhatuse liikme Jaanus Purga lahkumisavaldusi.


Lahkumise põhjuseks oli nii Ahti kui ka Jaanuse soov minna vastu uutele väljakutsetele.


Kontserni juhatuse liikme ja finantsdirektori ametisse asus seni finantsdirektori asetäitjana töötanud Jaanis Sepp.

Priit

Olen kontserni juhatusele tänulik selle usalduse eest. Aastate jooksul on Ahti Puuril õnnestunud kokku koondada professionaalne meeskond ja teha suurepärast tööd kontserni finantstegevuse korraldamisel – sellist tööd on hea meel üle võtta. Omalt poolt olen valmis maksimaalselt panustama kontserni finantstöö edendamisse ja õnnestumisse sellel huvitaval, väljakutseid pakkuval ajal.


- Jaanis Sepp

Juuli 2016



Margus Loko määrati VKG Kaevanduste juhatuse teiseks liikmeks


Juulist 2016 töötab VKG Kaevanduste juhatuse teise liikmena Margus Loko, kes seni oli töötanud tehnika- ja arendusdirektorina. Uues ametis jätkas Margus Ojamaa kaevanduse tehnilise ning arendusvaldkondade eest vastutamist.


Ojamaa kaevandust juhivad kaks juhatuse liiget – Margus Kottise ja Margus Loko. Margus Loko on põlevkivi kaevandamise ja töötlemise valdkonnas töötanud üle 10 aasta, neist 4 aastat VKG kontsernis.



August 2016



Muudatus VKG Transpordi juhatuses


Augustis teatas tütarettevõtte VKG Transport juhatuse liige Ervin Küttis oma soovist lahkuda novembrist VKG kontsernist ning asuda tööle kalatööstuse valdkonnas.


Avaliku konkursi tulemusena valiti septembri lõpus VKG Transpordi uueks juhatuse liikmeks seni hankeosakonna juhatajana töötanud Anton Nõomaa.


Anton Nõomaal on majandusalane kõrgharidus ning selja taga ligi kahekümneaastane hanke- ja logistikavaldkonna töökogemus suurettevõtetes. Kontserniga liitus Anton 2009. aastal ning töötas sellest ajast alates hankeosakonna juhatajana.


Oktoober 2016



Muudatused Viru RMT juhatuses


Viru RMT juhatuse liige Peeter Ilves otsustas ametist lahkuda. Lahkumise põhjuseks nimetas Peeter enda soovi proovida kätt ning arendada oma oskusi teises valdkonnas. Ettevõtte Viru RMT etteotsa jäi juhatuse liige Andry Pärnpuu.


VKG müüs ehitusmaterjale tootva tütarettevõtte VKG Plokk maha


Aasta lõpus alustas ning 16. jaanuaril 2017 viis kontsern Viru Keemia Grupp lõpule müügitehingu, mille tulemusena läks kontsernile kuuluv ning ehitusmaterjalide turul tegutsev tütarettevõte VKG Plokk OÜ üle ehitusmaterjalitööstuse ettevõttele Aeroc International AS.


VKG Elektriehitus


Kontserni efektiivistamise programmi tulemusel ühines tütarettevõte VKG Elektriehitus tütarettevõttega Viru RMT. Ühendatud ettevõte juhatuse liikmena jätkas tööd ka seni ettevõtteid juhtinud Andry Pärnpuu.

Corporate governance

Äriühingu juhtimise hea tava

Viru Keemia Grupp järgib oma tegevuses äriühingu juhtimise häid tavasid. Äriühingu juhtimise hea tava on mõeldud järgimiseks eelkõige ettevõtetele, kelle aktsiad on võetud kauplemiseks Eestis tegutsevale reguleeritud turule, kuid on soovituslik lisaks teistele avaliku huviga ettevõtetele. Viru Keemia Grupi eesmärgiks on heast äritavast kinnipidamine ning äriühingu tegevuse läbipaistev kajastamine, mistõttu on säästva arengu aruandes pühendatud peatükk hea äriühingu juhtimise tava kirjeldamisele.

Aktsia ja aktsiakapital

01.01.2016 seisuga oli VKG aktsiakapitali nimiväärtuseks 6 391 164,21 eurot. Aastatel 2008–2016 aktsiakapitalis muudatusi toimunud ei ole. Viru Keemia Grupi aktsiad ei ole noteeritud väärtpaberibörsil.

Ettevõttel on neli aktsionäri ning nende osalus oli 01.01.2016 seisuga järgmine:

  • OÜ Tristen Trade 38,91%
  • OÜ Alvekor 25,49%
  • Ants Laos 19,53%
  • OÜ Sergos Invest 16,07%

Üldkoosolek. Aktsionäride õiguste teostamine

Viru Keemia Grupi kõrgeim juhtimisorgan on aktsionäride üldkoosolek. Üldkoosolekud on korralised ja erakorralised. Üldkoosoleku pädevus on sätestatud äriseadustikus ning VKG põhikirjas.

Üldkoosoleku kutsub kokku VKG juhatus. Teade aktsionäride korralise üldkoosoleku kokkukutsumise kohta edastatakse aktsionäridele vähemalt kolm nädalat ja erakorralise koosoleku kokkukutsumise kohta vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist. Majandusaasta aruanne on aktsionäridele kättesaadav vähemalt kaks nädalat enne üldkoosoleku toimumist.

Aktsionäride üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid, kui koosolekust võtab osa üle 50% aktsiatega esindatud häältest.

Koosolek, kus kinnitati 2014. a majandusaasta aruanne, toimus 30. juunil 2015 ning sellest võttis osa 100% aktsiatega esindatud häältest. Aktsionäride üldkoosolekul võeti vastu järgmised otsused:

  • kinnitada 2014. a majandusaasta aruanne;
  • maksta dividende 1 200 000 eurot;
  • suurendada jaotamata kasumit 270 825 671 euroni.

Koosolek, kus kinnitati 2015. a majandusaasta aruanne, toimus 08. juulil 2016 ning sellest võttis osa 100% aktsiatega esindatud häältest.
Aktsionäride üldkoosolekul võeti vastu järgmised otsused:

  • kinnitada 2015. a majandusaasta aruanne;
  • aruandlusperioodi eest dividenditulu ei maksta;
  • suurendada jaotamata kasumit 257 702 714 euroni.

Koosolek, kus kinnitati 2016. a majandusaasta aruanne, toimus 30. juunil 2017 ning sellest võttis osa 100% aktsiatega esindatud häältest.
Aktsionäride üldkoosolekul võeti vastu järgmised otsused:

  • kinnitada 2016. a majandusaasta aruanne;
  • aruandlusperioodi eest dividenditulu ei maksta;
  • suurendada jaotamata kasumit 247 057 843 euroni.

Juhatus. Koosseis, ülesanded ja tasustamine

Emaettevõtte juhtimine

ASi Viru Keemia Grupp juhatus koosneb viiest liikmest: juhatuse esimees, juhatuse aseesimees ja tehnikadirektor, finantsdirektor, VKG Kaevanduste juhatuse liige ning VKG Oili juhatuse liige.

Kolm juhatuse liiget – Ahti Asmann, Meelis Eldermann ja Jaanis Sepp – juhivad kontserni tööd tervikuna ning kuuluvad tütarettevõtete nõukogudesse.

Kaks juhatuse liiget – Margus Kottise ja Nikolai Petrovitš – on kontserni strateegiliselt kõige tähtsamate ettevõtete juhid.

Juhatuse ülesandeks on VKG majandustegevuse igapäevane juhtimine ning äriühingu esindamine.

Kõikides kontserni õigustoimingutes esindavad ettevõtet kaks juhatuse liiget koos, kusjuures üks nendest peab olema kas juhatuse esimees või aseesimees.

VKG juhatus

Juhatuse liikmete volituste algusajad

Ahti Asmann

juhatuse esimees – 21.09.2015

Meelis Eldermann

juhatuse aseesimees, tehnikadirektor – 06.03.2008

Jaanis Sepp

juhatuse liige, finantsdirektor – 15.04.2016

Margus Kottise

juhatuse liige – 09.05.2000

Nikolai Petrovitš

juhatuse liige – 16.11.1999

Juhatuse liikmetele makstakse igakuiselt teenistustasu, mis koosneb tasust juhatuse liikme ülesannete täitmise eest ning ärisaladuse hoidmise ja konkurentsikeelu järgimise eest makstavast tasust. Juhatuse liikmete ülesanded on fikseeritud juhatuse liikmetega sõlmitud teenistuslepingutes. Teenistuslepingu kohaselt on juhatuse liikmetel võimalus saada täiendavat rahalist lisatasu, mille maksmine toimub nõukogu otsuste alusel.

Juhatuse tegevuse järelevalve

Järelevalvet emaettevõtte juhatuse tegevuse üle teostab alates 01.02.2012 kuueliikmeline nõukogu. Nõukogu istungid toimuvad kord kuus, reeglina iga kuu viimasel kolmapäeval. Nõukogu kooskõlastust vajavad kiireloomulised küsimused otsustatakse konstruktiivselt elektrooniliste sidekanalite teel.

Audiitortegevuse seaduse kohaselt loetakse VKG kontserni avaliku huvi üksuseks, millel peab olema moodustatud auditikomitee. VKG auditikomitee liikmed on Ants Laos (komitee esimees), Priit Piilmann, Margus Kangro ja Elar Sarapuu. Vastavalt põhimäärusele on auditikomitee nõuandev organ Viru Keemia Grupi nõukogule raamatupidamise, audiitorkontrolli, riskijuhtimise, sisekontrolli ja -auditeerimise, järelevalve teostamise ja eelarve koostamise valdkonnas ning tegevuse seaduslikkuse osas.

Kontserni kuuluvate ettevõtete juhatuste ja nõukogude isikkoosseis seisuga august 2017 on esitatud järgnevas tabelis.

Ärinimi Juhatuse liige Nõukogu liikmed
Viru Keemia Grupp AS Ahti Asmann (esimees)
Meelis Eldermann (aseesimees)
Jaanis Sepp
Nikolai Petrovitš
Margus Kottise
Toomas Tamme (esimees)
Jaan-Mihkel Uustalu
Priit Piilmann
Margus Kangro
Ants Laos
Elar Sarapuu
VKG Oil AS Nikolai Petrovitš
Priit Pärn
Ahti Asmann (esimees)
Meelis Eldermann
Jaanis Sepp
Marti Viirmäe
Diana Revjako
VKG Transport AS Anton Nõomaa
Ahti Asmann (esimees)
Jaanis Sepp
Jaano Uibo
Viru RMT OÜ Andry Pärnpuu
Meelis Eldermann (esimees)
Jaanis Sepp
Jaano Uibo
VKG Kaevandused OÜ Margus Kottise
Margus Loko
Ahti Asmann (esimees)
Jaanis Sepp
Meelis Eldermann
Diana Revjako
VKG Elektrivõrgud OÜ Tarmo Tiits
Jaanis Sepp (esimees)
Jaano Uibo
Toomas Rätsep
VKG Energia OÜ Marek Tull
Meelis Eldermann (esimees)
Ahti Asmann
Jaanis Sepp
Marti Viirmäe
Diana Revjako
VKG Soojus AS Aleksandr Šablinski
Jaanis Sepp (esimees)
Ahti Asmann
Meelis Eldermann
Jaano Uibo
VKG Tsement OÜ Erik Mõttus
Ahti Asmann (esimees)
Meelis Eldermann
Jaanis Sepp
VKG Diesel OÜ Erik Mõttus
-

Juhatuse ja nõukogu koostöö

Juhatuse ja nõukogu koostöö toimub konstruktiivses vormis. Lisaks igakuulistele korralistele nõukogu koosolekutele kooskõlastatakse vajadusel kiireloomulised küsimused nõukogu poolt koosolekut kokku kutsumata. Ühtlasi toimuvad konsultatsioonid.

Nõukogu. Koosseis ja ülesanded

Aktsiaseltsi tegevust planeerib, juhtimist korraldab ning juhatuse üle teostab järelevalvet nõukogu, kuhu põhikirja kohaselt kuulub kolm kuni seitse liiget.

Nõukogu koosseis

Toomas Tamme (esimees)
Priit Piilmann
Margus Kangro
Ants Laos
Elar Sarapuu
Jaan-Mihkel Uustalu
Jens Haug (nõukogu nõunik)

Tulenevalt aktsiaseltsi põhikirjast on nõukogu nõusolek vajalik aktsiaseltsi nimel tehingute ja toimingute tegemiseks, millega kaasneb:

  • osaluse omandamine ja lõppemine teistes ühingutes,
  • ettevõtte omandamine, võõrandamine või selle tegevuse lõpetamine,
  • kinnisasjade omandamine, võõrandamine ja koormamine,
  • ehitiste omandamine, võõrandamine ja koormamine,
  • välisfiliaalide asutamine ja sulgemine,
  • investeeringute tegemine, mis ületavad selleks majandusaastaks investeeringute eelarves ette nähtud kulutused,
  • laenude ja võlakohustuste võtmine, mille suurus erineb aastaeelarves ettenähtust ja mille tingimused erinevad nõukoguga kooskõlastatutest,
  • laenude andmine, kui see väljub igapäevase majandustegevuse raamest,
  • võlakohustuste tagamine,
  • lootusetu debitoorse võlgnevuse kustutamine,
  • mis tahes töölepingu sõlmimine töötajatega, mis võimaldab pensioni ja/või kompensatsiooni pärast töösuhte lõppemist,
  • aktsiaseltsi aastaeelarve kinnitamine,
  • tütarettevõtete asutamine või lõpetamine.

Huvide konflikt

Juhatuse liikmetel on keelatud osutada konkurentsi Viru Keemia Grupp ASi tegevusvaldkonnas, kui nõukogu ei ole selleks andnud eelnevat kirjalikku nõusolekut.

2015. ja 2016. aastal ei ole ükski juhatuse liige teatanud oma tegevusest või kavatsusest osaleda otseselt või kaudselt ettevõtlusega Viru Keemia Grupiga samal tegevusalal.

Välistamaks huvide konflikti tekkimist, on kontserni kuuluvate äriühingute juhatuste liikmetel ja keskastme juhtidel mis tahes muudatuste toimumisel kohustus esitada kinnitatud vormis deklaratsioon juriidilise isiku aktsiate/osade omamise ja/või juriidilise isiku juhtorgani liikmeks olemise ja/või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise kohta.

Finantsaruandlus ja auditeerimine

Finantsaruandluse koostamise kohustus on Viru Keemia Grupi juhatusel. VKG kontserni kõigi ettevõtete raamatupidamises kasutatakse arvestuspõhimõtteid ning teabe esitlusviisi kooskõlas Rahvusvaheliste Raamatupidamise Standardite Nõukogu (IASB) välja töötatud rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega (IFRS) ja nende osas välja antud tõlgendustega. VKG suurimate tehingute ning finantsala strateegiliste eesmärkide üle langetab otsuseid kontserni juhatus oma iganädalasel koosolekul.

Igapäevast rahavoogude juhtimist ning planeerimist, st kontserni ja tütarettevõtete eelarvete koostamist, järelevalvet nende täitmise üle, äriprojektide ettevalmistamist ning finantseerimisallikatega suhtlemist teostab kontserni finantsteenistus. Kontserni finantsteenistust toetavad tütarettevõtetes asetsevad finantsteenistused, kelle ülesannete hulka kuulub ka tütarettevõtete majandustegevuse analüüs. Kõiki tehnilisi finantstehinguid teostab kontserni tsentraliseeritud raamatupidamine. Raamatupidamine teeb vajalikke väljamakseid, arvestab palku, maksab töötajatele puhkuse- ja haigusraha ning koostab iga-aastast majandusaasta bilanssi. Raamatupidamiskohustuslane tagab aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava teabe saamise finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest. Kui eeskirjas ei ole kirjeldatud VKG raamatupidamises esinevat sündmust, lähtutakse rahvusvaheliste finantsaruandluse standartidest (IFRS), Eesti Raamatupidamise seadusest, Eesti Raamatupidamistoimkonna juhenditest ja teistest õigusaktidest.

Raamatupidamisarvestuse perioodiks on majandusaasta pikkusega 12 kuud. Majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. VKG-l on õigus ja kohustus pidada iseseisvalt oma raamatupidamise arvestust, lähtudes aktsiaseltsi põhikirjas sätestatud korras kinnitatud raamatupidamise sise-eeskirjast. Raamatupidamise sise-eeskirju muudetakse ja asendatakse Viru Keemia Grupi aktsionäridega kooskõlastatult majanduslikel kaalutlustel, aktsiaseltsi töö ümberkorraldamisel, arvestuspõhimõtete muutmistel lähtuvalt rahvusvaheliste finantsaruandluse standardite (IFRS) ning Eesti Vabariigi Raamatupidamistoimkonna väljaantavate juhendite ja metoodiliste soovituste sisust ning riiklike maksuseaduste ja maksujuhendite muudatustest või muul põhjusel.

Ettevõte on kohustatud kõiki majandustehinguid dokumenteerima ning kirjeldama raamatupidamisregistrites. Majandustehinguid kirjendatakse kahekordse kirjendamise põhimõttel debiteeritavatel ja krediteeritavatel kontodel.

Majandustehingud kirjendatakse kronoloogilistes ja süstemaatilistes raamatupidamisregistrites nende toimumise momendil või vahetult pärast seda. Raamatupidamisregister on raamatupidamisarvestuses kasutatav andmebaas. Raamatupidamisregister vormistatakse kronoloogilises järjekorras (päevaraamat) ja kontode kaupa (käibebilanss). Kõik kontode aruanded ja registrid koostatakse kasutatava raamatupidamisprogrammi alusel. Kontode aruandeid ja registreid säilitatakse arvutite kõvaketastel, serverites ja/või väljatrükituna paberil. Alates 1. jaanuarist 2001 kasutatakse raamatupidamise arvestuses ettevõtte ressursi planeerimise ja finantsjuhtimise tarkvara Baan. Viru Keemia Grupi audiitor nimetatakse aktsionäride üldkoosoleku otsusega.

Audiitori leidmiseks korraldab juhatus konkursi, mille eesmärgiks on leida audiitor järgnevaks perioodiks. Viimane konkurss audiitori leidmiseks toimus 2015. aastal. Auditeerimisteenust osutab kontsernile KPMG Baltics OÜ.

Riskijuhtimine ja sisekontroll

Riskijuhtimise süsteem

Viru Keemia Grupp ASi riskijuhtimispoliitika kujundamise ja riskijuhtimise eest vastutab kontserni juhatus.
VKG kontserni riskijuhtimise eesmärgid on:

  • toetada juhtimisotsuste tegemist;
  • vältida või vähendada kahjusid kontserni varale ja mainele;
  • tõsta ettevõtte tegevuste efektiivsust;
  • tõsta ettevõtte ressursside (kapital, energia) kasutamise efektiivsust;
  • vähendada ootamatute olukordade tekkimist ja luua nende jaoks tegevuskava ja riskistsenaariumid.

Kontserni riskijuhtimine põhineb riskijuhtimise alusdokumendil. Dokumendis on esitatud kontserni jaoks oluliste riskide kirjeldused, nii mõju kui ka tõenäosuse hinnangud ja maandamisvõimalused. Riskid lähtuvad kontserni tähtsaimatest eesmärkidest, mis on seotud VKG taotlusega põlevkivi maksimaalselt vääristada ja efektiivseimal viisil töödelda.


Riskijuhtimise metoodika

Riskijuhtimise aruandes on välja toodud VKG kontserni jaoks olulised riskid, nende kirjeldused, hinnangud ja maandamismeetmed. Riskijuhtimine lähtub kontserni tähtsaimatest eesmärkidest, mis on eelkõige seotud VKG taotlusega põlevkivi maksimaalselt väärtustada ja efektiivseimal viisil töödelda.

Identifitseeritud riskid on jaotatud nelja rühma:

  • strateegilised riskid - seotud kontserni pikaajaliste eesmärkidega (muutused turul, konkurentsis);
  • tegevusriskid - seotud kontserni protsessidega (töötajate ja seadmete tegevus);
  • finantsriskid - seotud otseste rahaliste kaotustega (intressimäärad, valuutakursid);
  • vastavusriskid - seotud regulatsioonidega (seadused, juhendid).

Toorme kättesaadavusega seotud riskid

Praegusel ressursipoliitikal puudub pikaajaline strateegiline visioon, see ei taga võrdseid konkurentsitingimusi ega anna eraettevõtetele võimalust töötada täies mahus. Riski maandumiseks teeme pidevat koostööd riigiga ning vaatame võimalusi toorme ostmiseks õiglase hinnaga teistelt põlevkiviettevõtetelt.

Kontserni jaoks on strateegiliselt tähtis tagada põlevkiviressurss ka kaugemaks tulevikuks. Selleks plaanitakse Sonda põlevkivikaevanduste mäeeraldistele rajada ühine kaevandus, kus on üks avamiskoht, ühtne tehnoloogia ja ühine transpordisüsteem. Selle projekti planeerime realiseerida koostöös Kiviõli Keemiatööstusega.


Toornafta maailmaturuhindadega seotud riskid

Kontserni finants- ja majandusnäitajad on vahetult seotud toodangu hinnaga. Selle hindade alanemine võib kaasa tuua tasuva põlevkivikaevandamise ja põlevkiviõli tootmise mahtude vähenemise. Nafta ja naftatoodete maailma turuhindade muutuse risk on kontserni tegevuse paratamatu osa. Osa kontserni põlevkiviõlide müügilepingutest on sõlmitud tingimustel, et toote müügihind sõltub otseselt naftatoodete börsi noteeringutest, teine osa põlevkiviõlide hindadest (müük siseturul) sõltub maailmaturu hindadest kaudselt. Samuti avaldavad nafta hinnad maailmaturul mõju ka ettevõtte kulude poolele: mujalt ostetavate toorõlide hindadele ja tootmises kasutatavale maagaasi hinnale.

Nimetatud riski monitooritakse kontsernis pidevalt ja teostatakse võimaliku kasumi tundlikkuse analüüsi nafta ja naftatoodete maailmaturu hindade muutusele. Ka toornafta „Brent” väike muutus avaldab olulist mõju kontserni kasumile.

USD-EUR vahetuskursi muutus suuruses 0,01 USD EUR suhtes (kursi muutus -1,1%) mõjutaks 2016. aastal kasumit 0,25 mln. euro ulatuses (nafta hinna juures 30 USD/barrel). Mida kõrgem nafta hind, seda suurem on dollari kursi muutuse mõju ja vastupidi, mida madalam nafta hind, seda väiksem on dollari kursi muutuse mõju.

Nafta ja naftatoodete maailma turuhindade muutuse riski maandamiseks kasutab kontsern tuletisinstrumente. Tuletisinstrumendid on olemas emaettevõttes Viru Keemia Grupp, kes tegeleb kontserni turuhindade muutuse riski juhtimise ja maandamisega.

2016. aasta jooksul kehtisid riskimaandamistehingud mahule 363 000 keskmise hinnaga 250 €/tonn. Toodetud õlitoodangust moodustas see 90%. Aruandeperioodi lõpu seisuga on sõlmitud vedelkütuste SWAP-lepingute õiglane väärtus -26 434 931 eurot (31.12.2015: +33 281 745 eurot). Seoses õli turuhindade kõrge volatiilsusega otsustab juhtkond jätkata tuletisinstrumentide kasutamist ka edaspidi. Vastavalt kontserni riskimaandamise poliitikale on eesmärk fikseerida vähemalt 35%, kuid mitte rohkem kui 65% plaanitavast järgmise 18 kuu toodangust.


CO2-kvootide jaotamise ja hindadega seotud riskid

Strateegilise riskina käsitletavatest tururiskidest avaldavad kontsernile mõju ka CO2 turuhinnad. Sõltuvus CO2 turuhindadest võib tulevikus järjest enam suureneda, sest keskkonnadirektiivide mõjul eraldatakse süsinikurohketele tootjatele üha vähem lubatud heitkoguste ühikuid. Merekütustes väävlisisaldust reguleerivate direktiivide tulemusel peaks selle sisaldus märkimisväärselt vähenema, millega seoses VKG viib läbi asjakohased uuringud ja katsed, et tootmise põhitooted ei langeks madalamat sortide kütuste alla.


Finantsriskid

Peamiste kontserni mõjutavate riskide hulgas tuleb esile tõsta finantsriske, mille hulka kuuluvad: valuuta-, krediidi- ja intressirisk ning likviidsusrisk. Olulise osa sissetulekust annavad põlevkiviõli müügi alased ekspordioperatsioonid. Seoses sellega mõjutavad USA dollari kursi kõikumised euro suhtes kontserni finantsmajandusliku tegevuse tulemust, mis omakorda võib põhjustada kontserni rahavoogude ebapiisavuse. Valuutatulu ja kohustuste struktuuri kuuluvad riskiturbe mehhanismid, milles erisuunalised tegurid üksteist kompenseerivad, vähendades valuutariski tegurite mõju kontserni tulemustele.


Krediidirisk

Krediidiriskide haldamisel jälgitakse tähelepanelikult partnerite maksukäitumist, analüüsitakse nende finantsseisu ning vajaduse korral kaasatakse garandina tehingutesse kolmandaid isikuid. Tarnijatele tehtavate ettemaksete puhul nõutakse makse saajalt pangagarantii esitamist. Ärikrediiti võimaldame põhiliselt ainult oma pikaajalistele koostööpartneritele. Ühekordsete tehingute ja uute klientide puhul on nõutav kas ettemaks või akreditiiv.

Klientide tähtajaks tasumata võlaga tegeletakse igapäevaselt. Ostjatele esitatud arvete laekumise tähtaja ületamise korral kasutatakse meeldetuletuste ja hoiatuste saatmist. On kehtestatud tingimused, mille korral alustatakse võla sissenõudmist kohtu kaudu. Erikokkulepete sõlmimine on juhatuse pädevuses.

Kontserni vabu rahalisi vahendeid hoitakse kõrge krediidireitingutega pankades lühiajalistes deposiitides. Maksimaalne krediidirisk, mis tuleneb tagatiseta nõuetest, on aruandeperioodi lõpu seisuga 23 033 000 eurot (31.12.2015: 59 063 000 eurot).


Intressirisk

31.12.2016 seisuga oli kontsernil intressi kandvaid kohustusi 218 678 000 eurot (2015: 216 652 000 eurot), mis moodustab 42,3% (2015: 38,9%) varadest. Tulenevalt intressi kandvate kohustuste keskmisest osakaalust kontsernis hindab juhtkond rahaturu intresside tõusust tulenevat otsest riski kontserni tegevusele oluliseks. 1%-line baasintressi tõus vähendaks kontserni tulumaksueelset kasumit 2,48 mln euro võrra. Samas arvestades intressi tulevikutehingute jätkuvat langust turul ja tõsiasja, et viieaastaseid intressimäära vahetustehinguid on võimalik sõlmida tasemele 0%, siis ei pea juhtkond intressimäärade tõusu lähiajal tõenäoliseks. Sellele vaatamata on plaan välja selgitada seni enimkasutatud 1 kuu Euribori asendamist pikemate intressi fikseeringutega.


Likviidsusrisk

Likviidsusrisk on risk, et kontsernil ei ole piisaval hulgal likviidseid rahalisi vahendeid vajalike kulude ja investeeringute katmiseks. Likviidsusriski maandatakse erinevate finantsinstrumentidega nagu laenud, käibekapitali juhtimine, reservide loomine, riski maandavad tulevikutehingud jne. Aruandeaastal on kontserni likviidsus paranenud. Kontserni maksevõime tase (käibevara/lühiajalised kohustused) aruandeperioodi lõpu seisuga on 1,24 (31.12.2015: 0,94). Aruandeperioodi lõpu seisuga on kontsernil vabu rahalisi vahendeid 21 132 000 eurot (2015: 5 805 000 eurot), millele lisanduvad veel kasutamata arvelduslaenu limiidid summas 17 000 000 eurot.

Alljärgnevas likviidsusanalüüsis on esitatud kontserni lühi- ja pikaajaliste kohustuste jaotus kohustuste realiseerumistähtaegade lõikes. Kõik tabelis esitatud summad on lepingute alusel tasumisele kuuluvad diskonteerimata rahavood. Analüüsis on võetud arvesse laenude intressimäärad vahemikus 3,75%–9%. Sündikaatlaenu ja EBRD laenu intressimaksete arvutamisel kasutati intressimäära 3,79%. Nimetatud lepingud sätestavad intressimäära sõltuvuse suhtarv net debt/EBITDA väärtusest. Kui net debt/EBITDA on vähemalt 3,5, siis intressimäär on 4%. Kui net debt/EBITDA langeb alla 2,5, siis on intressimääraks 2,75%. Maksimaalse intressi puhul oleks diskonteerimata võlakohustus 288 425 341.


Valuutarisk

2016. aastal moodustas kontserni käibest 66% (2015: 64%) ekspordimüük. Peamised müügivaluutad on EUR ja USD. Kontserni kulud on põhiliselt eurodes. Lepingud sõlmitakse valdavalt kliendi asukohamaa valuutas ning igapäevase tegevuse korraldamisel püütakse vältida avatud valuutapositsioone. Olulisemad välislepingud on sõlmitud eurodes ja USD-s.

Valuutariski maandamiseks ei ole kontsernis sõlmitud tuletisinstrumentide lepinguid.

Nimetatud riski monitooringuid teostatakse kontsernis pidevalt, eesmärgiga analüüsida eelarvelise kasumi tundlikkust USA dollari kursi muutusele. Kontserni eelarve koostamisel vaadatakse üle tooted, mille müük toimub USD-s. Arvestades prognoositavate hindade ja mahtudega hinnatakse võimaliku USD kursi mõju käibele ja kasumile.

EL direktiividega seotud riskid

Põlevkivi töötlemine võib muutuda konkurentsivõimetuks seoses ELi uute keskkonnaalaste direktiivide kehtestamisega. VKG jälgib põhjalikult keskkonnanõudeid ja osaleb aktiivselt erialaliitude töös, et olla kursis tulevikus kehtestatavate regulatsioonidega. Kontsernil on tsentraliseeritud keskkonnaosakond ja välja on töötatud sisemised monitoorimisprotseduurid. Keskkonnaalaste regulatsioonide karmistumisel jätkab kontsern pidevat ja õigeaegset investeerimist kaasaegsetesse tehnoloogiatesse.


Keskkonnakaitse ja tööstusohutuse alased riskid

VKG kontsernil on keskkonnamahukas tootmistsükkel.

Ettevõtte tööstusohutus-, töö- ja keskkonnakaitsealased riskid on seotud:

  • avariide, intsidentide, tulekahjude ja muude erakorraliste olukordadega, mida iseloomustab kasutatavate tootmisobjektide ja seadmete kahjustamine, kõrvalekalle kehtestatud tehnoloogilise protsessi parameetritest;
  • kahju tekitamisega töötajate või külaliste ning piirnevate alade elanike tervisele;
  • negatiivse keskkonnamõjuga tootmis-majandustegevuses.

Keskkonnaosakonna tsentraliseerimine ja riskide kaardistamine kontserni tasemel tagab tervikliku keskkonnaalaste teadmiste ja pädevuste eksisteerimise. Keskkonnariskid on kaardistatud iga ettevõtte tootmistsüklites, kasutusele on võetud keskkonnajuhtimise kvaliteedistandardid ja keskkonnariskidega arvestatakse ka uute investeeringute tegemisel, kus kasutatakse keskkonnamõjude hindamisel sõltumatuid eksperte. Keskkonnariskid on maandatud kõigi seadusandlike nõuete täitmise ja järelevalve kasutamise teel. Toimub koostöö päästeametiga ja teostatakse vastavusauditeid regulatsioonide nõuete täitmise hindamiseks.


Vara hävinemise riskid

Vara hävinemist võivad põhjustada tootmistehnoloogilised riskid, mis omakorda võivad põhjustada likviidsusriski. Kontserni peamised rahavood sõltuvad õlitööstusest, mistõttu tuleb teostada diagnostikat ja jälgida seadmete remondigraafikuid. Oluliste tootmissõlmede kaardistamisel on võimalik tootmis-tehnoloogiliste riskide avaldumisel õigeaegselt reageerida. Tegevuse süstematiseerimiseks ja riski maandamiseks on võetud kasutusele varahaldusprogramm. Vara hävinemise vastu on VKG sõlminud kompleksse varakindlustuslepingu äritegevuse katkemise ning vastutuskindlustuse osas. Kompleksne varakindlustusleping kehtib kõigi tütarettevõtete jaoks (välja arvatud eraldi varakindlustuslepingu sõlminud VKG Soojus, VKG Plokk ja VKG Elektrivõrgud) ning kindlustuse andjaks on Seesam Insurance AS, If P&C Insurance AS ja AIG Europe Ltd.SVAG Schwarzmeer und Ostsee. Kindlustuslepingu objektiks on kinnis- ning vallasvara, mis kuulub kindlustatule, on tema hallata või kontrollida või mille eest ta juriidiliselt vastutab. Suuremahuliste investeeringute puhul sõlmitakse eraldi kindlustuslepingud.


Personaliriskid

Töötajad on kontserni eduka töö alustalaks. Läbiviidud personaliriskide hindamise tulemuste põhjal tõusevad esile riskide kategooriad, mis on seotud kvalifitseeritud personali puudusega teatud spetsialiseeritud tegevussuundade jaoks. Nimetatud riskide ohjamiseks rakendab kontsern ellu kvalifitseeritud spetsialistide ja andekate töötajate ligimeelitamisele ja tööl hoidmisele suunatud meetmete kompleksi ning töötab välja ja parendab vastavaid personalijuhtimise ja korporatiivkultuuri alaseid protseduure ja poliitikaid.


Sisekontroll

Oluline osa riskijuhtimisest on sisekontrollisüsteemide tagamine ja jälgimine. VKG-s on siseauditi ja sisekontrolli funktsiooni täitmiseks loodud sõltumatult tegutsev sisekontrolliosakond. See on VKG struktuuriüksus, mis jälgib aktsiaseltsi, tema tütarettevõtete ja viimaste tütarettevõtete ning muude kontserni konsolideerimisrühma kuuluvate äriühingute tegevust ja selle vastavust Eesti Vabariigi seadustele ning teistele õigusaktidele, VKG põhikirjale, aktsionäride üldkoosoleku otsustele, nõukogu otsustele ja juhatuse otsustele, kontserni ning tütarettevõtete sise-eeskirjadele ning tegevusjuhistele.

Kontserni sisekontrolli osakonna keskseks ülesandeks on uurida ja hinnata ettevõtte majandustegevust, lähtudes sisemise järelevalve usaldatavust ning efektiivsust.

Sisekontrolli ülesandeks on avastada aktsiaseltsi ja tütarettevõtete töötajate tegevuses esinevaid puudusi, nende töös tehtud vigu, ülesannete täitmata jätmisi ja volituste ületamise juhtumeid, juhtida neile tähelepanu ning teha ettepanekuid nende vältimiseks.

Siseaudiitor koostab kontrollimise kohta akti või aruande, mis esitatakse tutvumiseks ja seisukoha võtmiseks kontrollitavale. Sisekontrolliosakond teeb ettekandeid avastatud puudustest koos hinnangute, järelduste ja ettepanekutega, koondab andmeid aktsiaseltsi ja tütarettevõtete tegevuse kohta, teeb nendest ülevaateid või analüüse, mis esitatakse olenevalt nende tähtsusest ja üldistusastmest aktsiaseltsi ja/või tütarettevõtete tegevjuhtidele, juhatuse liikmetele.

Rahvusvahelised juhtimissüsteemid

Rahvusvahelistes juhtimissüsteemides nagu ISO ning OHSAS on olemas eraldi protseduurid riskide maandamiseks kvaliteedi-, keskkonna- või tööohutuse juhtimises. Need rahvusvaheliselt tunnustatud süsteemid on kasutusel ka VKGs, kontserni ettevõtetes kasutatavad juhtimissüsteemid on kirjas allolevas tabelis.


Ettevõtte nimi ISO sertifikaadid
(keskkonna- ja kvaliteedijuhtimis-süsteemid)
OHSAS sertifikaat
(töötervishoiu ja –ohutuse juhtimissüsteem)
VKG ISO9001, ISO14001
VKG Oil ISO9001, ISO14001 OHSAS18001
VKG Energia* ISO9001, ISO14001 OHSAS18001
VKG Transport ISO9001, ISO14001 OHSAS18001
Viru RMT ISO9001 OHSAS18001
VKG Soojus ISO9001, ISO14001 OHSAS18001
VKG Elektrivõrgud ISO9001 OHSAS18001

* VKG Energias on lisaks rakendatud ka energiaefektiivsuse sertifikaat ISO 50001.

Tarneahel

Viru Keemia Grupp arendab koostööd töövõtuorganisatsioonidega, pannes rõhku turu avatusele, turupõhisele hinnakujundusele, pikaajalistele ja struktureeritud vastastikustele suhetele. Kontsern püüab arendada pikaajalisi lepingusuhteid, erinevaid töövõtjate motiveerimise instrumente ja paindlikke hinnakujundusmehhanisme.

Kontsernile kaupu, töid ja teenuseid tarnivate partnerite valimist teostatakse ühtse süsteemi järgi, konkursimenetluse tulemuste põhjal.

Koostööle lepinguosalistega rakendatavad lähenemised võimaldavad:

  • tagada ostude maksimaalne ökonoomsus ja tõhusus;
  • saavutada optimaalne konkurentsitase menetluste potentsiaalsete osalejate hulgas;
  • tagada objektiivne, põhjendatud ja erapooletu menetluste võitjate valiku protsess;
  • tagada läbiviidavate menetluste mõistlik avatus;
  • stimuleerida töövõtjate konkurentsivõime ja tehnoloogilise baasi arengut.

Aluskriteeriumiteks kaupade, tööde ja teenuste tarnijate valikul on hind, kvaliteet, valmistamise ja tarnimise / tööde teostamise / teenuste osutamise tähtaeg, tarnija usaldusväärsus ning vastavate tehniliste ja personaliressursside, vajaliku asjakohaste tööde teostamise / teenuste osutamise alase kogemuse olemasolu tarnijal. Üheks valiku võtmekriteeriumiks on kontsernis kehtivate tööstus- ja keskkonnaohutuse ning töökaitse alaste eeskirjade järgimine tarnija poolt.

Äriühing kasutab tarnijate andmebaasi ja hindamise süsteemi, mis võimaldab välja selgitada kõige enam ja kõige vähem usaldusväärsed tarnijad ja töövõtjad.

2016. aastal oli VKG-le tooteid tarnivate ja teenuseid osutavate organisatsioonide üldarv 1 471. Eesti tarnijate osakaal kontserni tarnijate üldarvus moodustas üle 87 %.

Lisad

VKG ja tütarettevõtete liitudes osalemine

Seisuga mai 2017

Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum

Viru Keemia Grupp AS - Irina Bojenko


Eesti Keemiatööstuse Liit

Meelis Eldermann - liidu juhatuse esimees


Eesti Inseneride Liit (EIL)

Meelis Eldermann


Hoolime ja Vastutame

Erika Sulg


Eesti Suhtekorraldajate Liit (EPRA)

Viru Keemia Grupp AS

VKG esindajana Irina Bojenko


UN Nations Global Compact

Viru Keemia Grupp AS

VKG esindajana Irina Bojenko


Global Reporting Initiative

Viru Keemia Grupp AS

VKG esindajana Irina Bojenko


Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing (EJKÜ)

Marek Tull - juhatuse liige

VKG Energia OÜ; VKG Elektrivõrgud OÜ; VKG soojus AS

EJKÜ Elektriettevõtete Nõukogu

Marek Tull nõukogu esimees


Eleringi Elektrituru Nõukoda

Marek Tull, Andreas Labi


Eleringi Elektrivõrgu arendamise nõukoda

Marek Tull


Eesti Kaubanduse-Tööstuskoda

Viru Keemia Grupp AS; VKG Oil AS;
Viru RMT AS; VKG Elektrivõrgud OÜ


Rahvusvaheline Kaubanduskoda (ICC Estonia)

VKG Oil AS (Priit Pärn)


Sillamäe ja Narva kriisikomisjonid

VKG Elektrivõrgud OÜ - Hillar Sumberg
tehnikadirektor


Põhjamaade elektribörs Nord Pool

VKG Energia OÜ


Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit (EETEL)

VKG Elektriehitus AS liidu liige ning
sektsiooni töös osalemine

MTÜ Eesti Mäeselts

Viru Keemia Grupp AS

Margus Kottise

Margus Loko - juhatuse liige


Eesti Mäetööstuse Ettevõtete liit (EMTEL)

VKG Kaevandused OÜ esindajana Erik Mõttus


Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Energeetikanõukogu

Ahti Asmann


Põlevkivivaldkonna standardimise tehniline komitee - Põlevkivi Kompetentsikeskus

Meelis Eldermann


KKM - Eesti põlevkivi energeetilise kasutamise parima võimaliku tehnika uuringu töörühm (PVT)

Erika Sulg asendus Marti Viirmäe


Eesti Standardikeskuse ekspertide töörühm

Marti Viirmäe

Aruandluse standardsete elementide indeks

Vastavalt GRI juhendile  G4 versioonis, aruandlus on fokusseeritud eelkõige nendele küsimustele, mis on ettevõtte ja selle huvitatud poolte jaoks kõige olulisemad, ja mis olid välja selgitatud olulisuse hindamise protsessis.

GRI sisuregister

Strategy and analysis

G4-1 Statement from the most senior decisionmaker in the organization about the relevance of sustainability to the organisation

G4-2 Description of key impacts, risks and opportunities


Organizational Profile

G4-3 Name of the organization

G4-4 Primary brands, products, and/or services.

G4-5 Operational structure of the organization, including main divisions, operating companies, subsidiaries, and joint ventures

G4-6 Number of countries where the organization operates, and names of countries with either major operations or that are specifically relevant to the sustainability issues covered in the report

G4-7 Nature of ownership and legal form.

G4-8 Markets served (including geographic breakdown, sectors served, and types of customers/beneficiaries).

G4-9 Scale of the reporting organization

G4-10 Number of employee

G4-11 uus Percentage of total employees covered by collective bargaining agreements

G4-12 Organization’s supply chain

G4-13 Significant changes during the reporting period regarding size, structure, or ownership


Commitments to external initiatives

G4-14 Explanation of the effect of any re-statements of information provided in earlier reports, and the reasons for such re-statement

G4-15 Externally developed economic, environmental, and social charters, principles, or other initiatives to which the organization subscribes or endorses

G4-16 Memberships in associations


Identified Material Aspects and Boundaries

G4-17 Entities included in the organization’s consolidated financial statements or equivalent documents

G4-18 Process for defining report content, including determining materiality

G4-19 All aspects identified in the report content

G4-20 Aspects within the organisation

G4-21 Aspects outside the organisation

G4-22 Explanation of whether and how the precautionary approach or principle is addressed by the organization

G4-23 Significant changes from previous reporting periods in the scope, boundary, or measurement methods applied in the report


Stakeholder Engagement

G4-24 List of stakeholder groups engaged by the organization.

G4-25 Basis for identification and selection of stakeholders with whom to engage.

G4-26 Approaches to stakeholder engagement, including frequency of engagement by type and by stakeholder group.

G4-27 Key topics and concerns that have been raised through stakeholder engagement


Report Profile

G4-28 Reporting period (e.g., fiscal/calendar year) for information provided

G4-29 Date of most recent previous report

G4-30 Reporting cycle (annual, biennial, etc)

G4-31 Contact point for questions regarding the report or its contents


GRI content index

G4-32 Reporting period (e.g., fiscal/calendar year) for information provided

G4-33 Policy and current practice with regard to seeking external assurance for the report


Governance

G4-34 Governance structure of the organization, including committees under the highest governance body responsible for specific tasks, such as setting strategy or organizational oversight

G4-35 Process for delegating authority for economic, environmental and social topics from the highest governance body to senior executives and other employees

G4-36 Appointed an executive-level position or positions with responsibility for economic, environmental and social topics

G4-38 Composition of the highest governance body and its committees

G4-39 Indicate whether the Chair of the highest governance body is also an executive officer

G4-40 The nomination and selection processes for the highest governance body and its committees, and the criteria used for nominating and selecting highest governance body members

G4-41 Processes in place for the highest governance body to ensure conflicts of interest are avoided

G4-42 Role of the members of the highest governance body for guiding the organisation’s strategy on economic, environmental, and social topics

G4-44 Processes for evaluating the highest governance body’s own performance, particularly with respect to economic, environmental, and social performance


Highest governance body’s role in risk managemenr and performance evaluation

G4-45 The highest governance body’s role in the identification and management of economic, environmental and social impacts, risks, and opportunities

G4-46 The highest governance body’s role in reviewing the effectiveness of the organization’s risk management processes for economic, environmental and social topics

G4-47 The frequency of the highest governance body’s review of economic, environmental and social impacts, risks, and opportunities


Remuneration and incentives

G4-51 Linkage between compensation for members of the highest governance body, senior managers, and executives (including departure arrangements), and the organization’s performance (including social and environmental performance)


Ethics and Integrity

G4-56 Organization’s values, principles, standards and norms of behavior such as codes of conduct and codes of ethics

G4-57 Internal and external mechanisms for seeking advice on ethical and lawful behavior, and mattes related to organizational integrity, such as helplines or advice lines

G4-58 The internal and external mechanisms for reporting concerns about unethical or unlawful behavior, and matters related to organizational integrity

SPECIFIC STANDARD DISCLOSURES


Economic


Aspect: Economic Performance

G4-EC1 Direct economic value generated and distributed

G4-EC2 Financial implications and other risks and opportunities for the organization’s activities due to climate change

G4-EC3 Coverage of the organization’s defined benefit plan obligations - Kontserni töötajate pensionitoetus on ette nähtud kohustusliku riikliku pensionikindlustussüsteemi raames.

G4-EC4 Financial assistance received from government - Aruandeperioodil ei saanud kontsern riigilt finantsilist abi.


Aspect: Market Presence

G4-EC5 Ratios of standard entry level wage by gender compared to local minimum wage at significant locations of operation - Регионом деятельности Viru Keemia Grupp является регион Ида-Вирумаа. Минимальный, установленный законом размер оплаты труда составлял а) в 2015 г. 390 евро; b) в 2016 г. 430 евро.

G4-EC6 Proportion of senior management hired from the local community at significant locations of operation – Not applicable


Aspect: Indirect Economic Impacts

G4-EC7 Development and impact of infrastructure investments and services supported

G4-EC8 Significant indirect economic impacts, including the extent of impacts

Environmental


Aspect: Materials

G4-EN1 Materials used by weight or volume

G4-EN2 Percentage of materials used that are recycled input materials


Aspect: Energy

G4-EN3 Energy consumption within the organization

G4-EN4 Energy consumption outside the organization

G4-EN5 Energy intensity

G4-EN6 Reduction of energy consumption

G4-EN7 Reductions in energy requirements of products and services


Aspect: Water

G4-EN8 Total water withdrawal by source

G4-EN9 Water sources significantly affected by withdrawal of water

G4-EN10 Percentage and total volume of water recycled and reused


Aspect: Biodiversity

G4-EN11 Operational sites owned, leased, managed in, or adjacent to, protected areas and areas of high biodiversity value outside protected areas – Not applicable

G4-EN12 Description of significant impacts of activities, products, and services on biodiversity in protected areas and areas of high biodiversity value outside protected areas – Not applicable

G4-EN13 Habitats protected or restored – Not applicable

G4-EN14 Total number of iucn red list species and national conservation list species with habitats in areas affected by operations, by level of extinction risk – Not applicable


Aspect: Emissions

G4-EN15 DIRECT GREENHOUSE GAS (GHG) EMISSIONS (SCOPE 1)

G4-EN16 ENERGY INDIRECT GREENHOUSE GAS (GHG) EMISSIONS (SCOPE 2)

G4-EN17 OTHER INDIRECT GREENHOUSE GAS (GHG) EMISSIONS (SCOPE 3)

G4-EN18 GREENHOUSE GAS (GHG) EMISSIONS INTENSITY

G4-EN19 REDUCTION OF GREENHOUSE GAS (GHG) EMISSIONS

G4-EN21 NOX, SOX, AND OTHER SIGNIFICANT AIR EMISSIONS


Aspect: Effluents and Waste

G4-EN22 Total water discharge by quality and destination

G4-EN23 Total weight of waste by type and disposal method

G4-EN24 Total number and volume of significant spills – Not applicable

G4-EN25 Weight of transported, imported, exported, or treated waste deemed hazardous under the terms of the basel convention2 annex i, ii, iii, and viii, and percentage of transported waste shipped internationally – Not applicable


Aspect: Products and Services

G4-EN27 Extent of impact mitigation of environmental impacts of products and services


Aspect: Compliance

G4-EN29 Monetary value of significant fines and total number of non-monetary sanctions for non-compliance with environmental laws and regulations – Not applicable


Aspect: Transport

G3-EN30 Significant environmental impacts of transporting products and other goods and materials for the organization’s operations, and transporting members of the workforce


Aspect: Overall

G4-EN31 Total environmental protection expenditures and investments by type

Environmental

Labor practices and decent work


Aspect: Employment

G4-LA1 Total number and rates of new employee hires and employee turnover by age group, gender and region

G4-LA2 Benefits provided to full-time employees that are not provided to temporary or parttime employees, by significant locations of operation


Aspect: Occupational Health and Safety

G4-LA6 Type of injury and rates of injury, occupational diseases, lost days, and absenteeism, and total number of work-related fatalities, by region and by gender

G4-LA8 Health and safety topics covered in formal agreements with trade unions


Aspect: Training and Education

G4-LA9 Average hours of training per year per employee by gender, and by employee category

G4-LA10 Programs for skills management and lifelong learning that support the continued employability of employees and assist them in managing career endings


Aspect: Diversity and Equal Opportunity

G4-LA12 Composition of governance bodies and breakdown of employees per employee category according to gender, age group, minority group membership, and ohter indicators of diversity

Society


Aspect: Local Communities

G4-SO1 Percentage of operations with implemented local community engagement, impact assessments, and development programs


Aspect: Anti-corruption

G4-SO5 Confirmed incidents of corruption and actions taken – Not applicable


Aspect: Public Policy

G4-SO6 Total value of political contributions by country and recipient/beneficiary – Not applicable


Aspect: Anti-competitive Behavior

G4-SO7 Total number of legal actions for anti-competitive behavior, anti-trust, and monopoly practices and their outcomes – Not applicable


Aspect: Compliance


G4-SO8 Monetary value of significant fines and total number of non-monetary sanctions for non-compliance with laws and regulations – Not applicable

Product responsibility


Aspect: Customer Health and Safety

G4-PR2 Total number of incidents of non-compliance with regulations and voluntary codes concerning the health and safety impacts of products and services during their life cycle, by type of outcomes – Not applicable


Aspect: Product and Service Labeling

G4-PR3 Type of product and service information required by the organization’s procedures for product and service information and labeling, and percentage of significant product and service categories subject to such information requirements – Information can be found from VKG homepage


G4-PR4 Total number of incidents of non-compliance with regulations and voluntary codes concerning product and service information and labeling, by type of outcomes – Not applicable


Aspect: Marketing Communications

G4-PR6 Sale of banned or disputed products – Not applicable

G4-PR7 Total number of incidents of non-compliance with regulations and voluntary codes concerning marketing communications, including advertising, promotion, and sponsorship, by type of outcomes – Not applicable


Aspect: Customer Privacy

G4-PR8 Total number of substantiated complaints regarding breaches of customer privacy and losses of customer data – Not applicable


Aspect: Compliance

G4-PR9 Monetary value of significant fines for non-compliance with laws and regulations concerning the provision and use of products and services – Not applicable

Põhiterminite mõiste ning lähendid

VKG Viru Keemia Grupp
mln eur miljonit eurot
tuh eur tuhat eurot
SEJ soojuselektrijaam
tkt tingkütuse tonn (näitaja, mille abil on võimalik väljendada kõiki nii gaasilises kui tahkes olekus olevaid kütuseid tonnidena)
EL Euroopa Liit
GRI Global reporting initiative

Kontaktid

Viru Keemia Grupp AS

Juhatuse esimees Ahti Asmann
Juhatuse aseesimees Meelis Eldermann
Registrikood 10490531
Järveküla tee 14
30328 Kohtla-Järve

Telefon: +372 334 2700
Faks: +372 337 5044
E-post: info@vkg.ee
www.vkg.ee

VKG Oil AS

Juhatuse liikmed Nikolai Petrovitš,
Priit Pärn

Järveküla tee 14
30328 Kohtla-Järve

Telefon: +372 334 2727
Faks: +372 334 2717
E-post: vkgoil@vkg.ee

VKG Kaevandused OÜ

Juhatuse liikmed Margus Kottise,
Margus Loko

Järveküla tee 14
30328 Kohtla-Järve

Telefon: +372 334 2782
Faks: +372 337 5044
E-post: vkgkaevandused@vkg.ee

VKG Energia OÜ

Juhatuse liikmed Marek Tull,
Sergei Kulikov

Järveküla tee 14
30328 Kohtla-Järve

Telefon: +372 334 2852
Faks: +372 332 7620
E-post: vkgenergia@vkg.ee

VKG Soojus AS

Juhatuse liikmed Aleksandr Šablinski
Ritsika 1
31027 Kohtla-Järve

Telefon: +372 715 6444
Faks: +372 715 6400
E-post: vkgsoojus@vkg.ee
www.vkgsoojus.ee

VKG Elektrivõrgud OÜ

Juhatuse liige Tarmo Tiits
Paul Kerese 11
20309 Narva

Telefon: +372 716 6601
Faks: +372 716 6600
E-post: vkgev@vkg.ee
www.vkgev.ee

VKG Transport AS

Juhatuse liige Anton Nõomaa
Järveküla tee 14
30328 Kohtla-Järve

Telefon: +372 334 2535
Faks: +372 334 2719
E-post: transport@vkg.ee

Viru RMT OÜ

Juhatuse liige Andry Pärnapuu
Järveküla tee 14
30328 Kohtla-Järve

Telefon: +372 334 2573
Faks: +372 334 2545
E-post: viru.rmt@vkg.ee
www.virurmt.com