arrow-leftarrow-righttunnustus

Aastaraamat

2017


2017. aasta oli VKG-le väga töine. Kasvav maailmamajandus ja stabiliseerunud naftatoodete maailmaturuhinnad võimaldasid keskenduda ettevõtte arendamisele ja konkurentsivõime tõstmisele. Vaatamata aasta alguses kõlanud kahtlustele OPEC-i võimekuse osas toornafta hinda mõjutada, suutis OPEC koostöös Venemaaga viia tootmispiirangutega naftatoodete pakkumise vastavusse nõudlusega ning pöörata nafta hinna tõusule.

Naftaturu muutuste positiivsel foonil olid VKG jaoks 2017. aasta märksõnadeks õlitootmise mahu maksimeerimine, toodangu kvaliteedi parandamine ning energia- ja tööprotsesside efektiivsuse kasv. Tugev vundament antud valdkondades loob valmisoleku avanevate võimaluste ärakasutamiseks tulevikus.

Petroter-tehnoloogia tõestas taas enda elujõulisust ja konkurentsivõimet. Pidev töö Petroter-tehnoloogia täiustamisel on viinud VKG maailma suurimaks põlevkiviõli tootjaks. 2017. aastal toodetud 551 000 tonni põlevkiviõlitooteid ning Petroter III rekordilised 330 tööpäeva aastas on näitajad, millele maailmas võrdset ei leia. Faktilised tootmisnäitajad ja keskkonnasäästlikkus on parimaks reklaamiks toimivale tehnoloogiale. Seoses nafta maailmaturuhindade kasvuga, on oluliselt kasvanud huvi Petroter-tehnoloogia soetamise vastu ning tulevikus on oodata traditsioonilise õlitoodangu kõrval ka tehnoloogiliste lahenduste ekspordi kasvu.

Pealtnäha aeglaselt liikuv rasketööstus on dünaamiline ja kiirelt muutuv. Keskkonnateadlikkuse kasv seab uusi raame tööstustele ning tekitab uut nõudlust globaalsetel turgudel. Siseriiklikult kasvavad tööjõukulud ja vähenev tööealine elanikkond suunab ettevõtteid robotiseerumisele. Tööstuse digitaliseerumine toob ettevõtetesse traditsiooniliste tööstustehnoloogide kõrvale järjest enam IT- ja automaatikavaldkonna inimesi. 2017. aastal pöörasime senisest enam tähelepanu äri- ja tootmisprotsesside tõhustamisele ning töötajate teadmiste ja oskuste parandamisele.

Põlevkivisektor andis 2017. aastal Eesti riigi ekspordi ja SKP kasvu olulise panuse. Naftahinna madalpunkti saabumisele järgneval aastal laekus Eesti riigieelarvesse VKG tegevuse tulemusel 35,2 miljonit eurot eri liiki maksutulu, mida on isegi rohkem kriisieelsest ajast. Enamat panustamast takistab vaid riigi poliitika põlevkiviressurssidele ligipääsu osas. VKG usub, et 2017. aasta lõpus alanud CO2 hinnatõus jätab järgneva 5 aasta perspektiivis turule vaid efektiivseimad põlevkiviväärindajad ning põlevkivist elektritootmise langusest tulenevalt väheneb ka nõudlus põlevkivi järele.

Sarnaselt 2016. aastale saab öelda, et 2017. aastal Eesti regulatiivses keskkonnas sisulisi muutusi ei toimunud. Vaatamata varasematele lubadustele, ei suutnud valitsus kinnitada pikaajalist lahendust põlevkivi ressursitasude arvestusele. Samuti ei toimunud arenguid põlevkivi jaotussüsteemi osas.

Üleeile toodeti kaevandatud põlevkivist elektrit ja õli. Eile toodeti põlevkivist õli ja elektrit. Täna toodetakse keskkonda säästval viisil põlevkivist laevakütust ja toorbensiini rafineerimistehaste tooraineks, bituumenit, koksi, tööstuslikku auru, küttevett ja peenkeemiat. Sisenesime 2018. aastasse ootusärevalt. Naftatoodete maailmaturu volatiilsuse ja riskantsuse juures pakuvad eesolevad aastad rohkelt võimalusi.

Ahti Asmann

Kontserni Viru Keemia Grupp juhatuse esimees


signature

Viru keemia grupist


Viru Keemia Grupp on Eesti erakapitalil põhinev suur põlevkivitöötlemisettevõte. Kontserni peamine tegevusala on põlevkivi kaevandamine, põlevkiviõli, soojus- ja elektrienergia koostootmine ning peenkeemia tootmine ja turustamine.

VKG on täna

  • Loodusressursi majanduslikult ja energeetiliselt tõhus ümbertöötlemine minimaalse keskkonnamõjuga.
  • Põlevkivi väärtusahela maksimeerimine ja laiendamisvõimaluste uurimine.
  • Kvaliteetne toore ja lõpptooted tarbijatele Eestis ja üle kogu maailma.
  • Kõrgtehnoloogiline ja innovatiivne lähenemine tootmisele ja tehnoloogilistele protsessidele.
  • Eesrindlike tööstusohutuse tagamise süsteemide juurutamine.
  • Usaldusväärne partner Virumaa elanikele.



VKG tütarettevõtted

TOOTMINE

VKG Kaevandused
Kontserni peamise tooraine ehk põlevkivi kaevandamine

VKG Oil
Põlevkiviõli ja peenkeemiatoodete tootmine

VKG Energia
Soojus- ja elektrienergia tootmine


TEENUSED

VKG Soojus
Soojusenergia jaotus ja müük

VKG Elektrivõrgud
Elektrienergia müük ja jaotus

VKG Transport
Auto- ja raudteetranspordi logistikateenused

Viru RMT
Remondi- ja montaažiteenused.
Alates 5. maist 2017 ühines VKG Elektriehitus Viru RMT-ga ning tegutseb viimase nime all.


VKG väärtusahel

vaartusahel

VKG põhilised tooted ja teenused

  • Merekütused
  • Kütteõlid kohalike katlamajade jaoks
  • Elektroodkoks elektroodide tootjate jaoks
  • Põlevkivi peenkeemiatooted parfümeeria, kosmeetika, tekstiilitööstuse jaoks
  • Põlevkivigaas soojus- ja elektrienergia tootmiseks
  • Auto- ja raudteetranspordi teenused
  • Aur ja konditsioneeritud õhk suurtööstusettevõtete tarbeks
  • Soojus- ja elektrienergia tootmine, ülekanne ja müük majapidamistele ja ettevõtetele
  • Masinate ja seadmete remont, montaaž ja rent
  • Konsultatsiooniteenused põlevkivi töötlemistehnoloogia vallas

VKG toodete ja teenuste müügigeograafia

Eesti

Läti

Leedu

Rootsi

Poola
Togo

Valgevene

Ukraina

Holland

Saksamaa

Senegal

Itaalia

Belgia

Venemaa

Jaapan

Singapur

Saudi Araabia

Põlevkivi kaevandamine Eestis

Eestis toodeti 2017. aastal
0
tonni kaubapõlevkiviõli
VKG osa sellest on
0
tonni kaubapõlevkiviõli
Ehk
0%

2017. aasta põhinäitajad

Töötajate arv
0
inimest
Käive
0
miljonit eurot
Puhaskasum
0
miljonit eurot
Investeeringud
0
miljonit eurot

2018. aasta prioriteedid

  • MARPOL merekütuse kvaliteedinõuete muutumise mõjuanalüüs, kohandumise strateegia
  • Tooraine kättesaadavuse tagamine
  • Põlevkivist maksimaalse energia eraldamine
  • Lõpptoodete maksimaalne väärindamine
  • Põlevkiviõli konkurentsivõimeline omahind
  • Põlevkiviõli toodetele uued turustuskanalid
  • Äriprotsesside tõhustamine

2018. aasta prognoosarvud

Põlevkivi
kaevandamise maht
0
miljonit tonni
Põlevkivi
töötlemise maht
0
miljonit tonni
VKG osa riigi eelarvesse ehk
planeeritav maksukoormus
0
miljonit eurot

Majanduslikud näitajad

Konsolideeritud kasumiaruanne

tuhandetes eurodes
2014 2015 2016 2017
Müügitulu 195 216 166 788 104 270 161 282
Müüdud toodete kulu -164 175 -189 159 -106 147 -149 630
Brutokasum 31 041 -22 371 -1 877 11 652
Turustuskulud -3 769 -3 360 -3 213 -4 046
Üldhalduskulud -12 985 -9 109 -9 471 -9 480
Muud äritulud 11 084 9 973 10 153 7 373
Muud ärikulud -2 492 -1 745 -2 218 -1 485
Ärikasum 22 880 -26 612 -6 626 4 014
Kokku finantstulud ja -kulud -3 101 -5 269 -8 589 -9 776
Kasum enne tulumaksu 19 779 -31 881 -15 214 -5 762
Erakorralised kulud
Tulumaks 300
Aruandeaasta puhaskasum 19 779 -32 181 -15 214 -5 762

Investeeringud arendustegevusse

miljonites eurodes
2014
90
2015
52
2016
5
2017
8

Investeeringud Keskkonnakaitsesse ja tööohutusse

miljonites eurodes
2014
8
2015
8
2016
14
2017
12

Konsolideeritud bilanss

tuhandetes eurodes
2012 2013 2014 2015 2016 2017
VARAD
Käibevara 75 949 76 556 115 403 71 086 65 398 75 552
Põhivara 400 109 438 161 501 848 485 513 518 354 479 175
VARAD KOKKU 476 058 514 717 617 251 556 599 583 752 554 727
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL
Lühiajalised kohustused kokku 88 692 67 114 91 368 75 383 52 343 50 093
Pikaajalised kohustused kokku 88 480 123 388 183 261 182 724 234 758 201 373
Kohustused kokku 177 172 190 503 274 629 258 107 287 101 251 466
Omakapital kokku 298 886 324 214 342 622 298 493 296 652 303 261
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 476 058 514 717 617 251 556 599 583 753 554 727

Bilansimaht

miljonites eurodes
2012
299
177
2013
324
191
2014
343
275
2015
298
258
2016
297
287
2017
303
251
Omakapital
Kohustused

Aruande- perioodi peamised sündmused

JAANUAR 2017


VKG müüs ehitusmaterjalide turul tegutseva tütarettevõtte VKG Plokk ehitusmaterjalitööstuse ettevõttele Aeroc International AS.
Toimus 52. Viie kooli võistlus, milles VKG toel osales ka Ida-Viru gümnasistide võistkond.


APRILL 2017


Toimus traditsiooniline VKG talgupäev Kiikla lastekodus.
Baltimaade keskkonnaministrid, kantslerid ja nõunikud tutvusid Ida-Virumaa ja siinoleva tööstusega ning külastasid Euroopa uusimat, Ojamaa põlevkivikaevandust.
Eesti Vabariigi Presidendi Kersti Kaljulaidi kohtumine VKG juhatusega. Kohtumisel pöörati erilist tähelepanu keskkonnaaspektidele 20 aasta läbilõikes. Samuti puudutati kohtumise käigus põlevkivitööstuse sotsiaalmajanduslikku rolli Eestis ja Ida-Virumaal ning Eesti ettevõtluskeskkonna küsimusi. Kersti Kaljulaid: „Põlevkivitööstus ei ole eilne päev. Külastasin täna [12.04.] Viru Keemia Gruppi (VKG) Ida-Virumaal, kus ettevõtte juhid tutvustasid mulle grupi senist käekäiku ja tulevikuperspektiive, aga arutasime ka laiemalt Eesti majandus- ja ettevõtluskeskkonna hetkeseisu üle. “
28. aprillil tähistatakse ülemaailmset töötervishoiu ja tööohutuse päeva. Ka VKG ühines selle ettevõtmisega, kuid ühe olulise erinevusega – meie jaoks peab iga päev aastas kujunema tööohutuse päevaks. Juhatuse esimees Ahti Asmann märkis oma aasta intervjuus, et selle aasta prioriteet on tööohutus ja eriline fookus on õnnetusohtlike olukordade tekkeriskide vähendamisel.


MAI 2017


VKG-le omistatakse vastutustundliku ettevõtluse pronksmärgis. 2016. aasta sügavaimast naftakriisist hoolimata tegutseme vastutustundlikult ning säilitame omi väärtusi.


JUUNI 2017


VKG Energia elektrienergia tootmisvõimsus küündis esmakordselt rekordilise 76 MW-ni.
Kontserni uueks pearaamatupidajaks sai varem VKG Transpordi arvestusgrupi juhina töötanud Aliide Hindreus.


JUULI 2017


Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise raames külastasid Euroopa Liidu 27 liikmesriigi tööstuspoliitikaga tegelevad ametnikud kontserni Viru Keemia Grupp. Külalistele tutvustati Eesti põlevkivitööstuse väljakutseid ning tulevikuperspektiive.
Sergei Kulikov lahkus juhatuse liikme ametist. Sergei Kulikov tuli kontserni tööle 2011. aasta aprillis ning vastutas tütarettevõtte VKG Energia tehnilise käekäigu eest. Ettevõtet VKG Energia jääb juhtima juhatuse liige Marek Tull, kes tagab ettevõtte tegutsemise tavapärases režiimis.
Juuli algusest jõustusid kontsernis 9 elupäästvat reeglit. Need nõuded on üleskutseks pöörata erilist tähelepanu ohutustehnika järgimise vajalikkusele. Tööohutus ja töökaitse on Viru Keemia Grupi kontserni strateegiline ülesanne. Me peame kõik koos püüdlema töökeskkonna pideva parendamise suunas ja hoidma nii enda kui ka oma kolleegide elu ja tervist. Seega on 9 elusäästva reegli juurutamine meede, mis kutsub üles pöörama veel enam tähelepanu tööohutuse- ja töökaitsealastele küsimustele. Nende reeglite igapäevane järgimine on tähenduslik samm teel õnnetustevaba töökeskkonnani.


AUGUST 2017


TTÜ Virumaa kolledži Põlevkivi Kompetentsikeskus, Viru Keemia Grupp, Eesti Energia ja Kiviõli Keemiatööstus andsid koostöös juba kolmandat aastat välja Eesti põlevkivitööstuse aastaraamatu, kus nenditakse, et vaatamata keerulisele turuolukorrale maailmas püsib tööstusharu konkurentsivõimelisena.
Traditsiooniline Koolikella pidu toimus 18. augustil. Juba seitsmeteistkümnendat korda õnnitles kontsern esimesse klassi minejaid uue kooliaasta alguse puhul. Sellel aastal istub koolipinki 58 poissi-tüdrukut, kelle vanemad töötavad kontserni ettevõtetes.
Kaevurite päev toimus 27. augustil Kohtla-Nõmmel Eesti Kaevandusmuuseumi territooriumil.


NOVEMBER 2017


2. novembril korraldas VKG traditsioonilise keskkonnapäeva, kus arutati ühiselt väga aktuaalset teemat – vastutustundlik jäätmemajandus. Avasõnad öelnud Keskkonnaministeeriumi asekantsler Meelis Münt ning VKG juhatuse aseesimees ja tehnikadirektor Meelis Eldermann rõhutasid vajadust otsida uusi ja innovaatilisi võimalusi jäätmete vähendamiseks ja taaskasutamiseks. Eldermanni sõnum oli, et ilma tuhata oleks põlevkivi väärtusahel täiuslik. Tema hinnangul tuleb otsida meetodeid tuha taaskasutamiseks või vastasel juhul vastutustundlikult ja keskkonnasäästlikult ladestada.

Arendus-
tegevus

Viru Keemia Grupi senise arendustegevuse põhisuunad on põlevkivi maksimaalne väärindamine, tootmise energiaefektiivsuse suurendamine ning olemasoleva tootmise töökindluse ja seadmete kasutamise efektiivsuse tagamine. Petroter-tehnoloogia stabiilsed kõrged tootmisnäitajad, efektiivsuse kasv nii põlevkivi tootmisel, transpordiahelas kui ka soojus-elektrienergia tootmisel on 2017. aasta arendustegevuse märksõnad.

Oluline samm eeltoodud eesmärkide saavutamisel on tsirkulatsiooniõli ümbertöötamiseprojekt, mis aitab tõsta Petroter põlevkiviõlitehaste tootlikkust, efektiivsust ning töökindlust. Lisaks eeltoodud positiivsetele mõjudele võimaldab tsirkulatsiooniõli projekt tõsta põlevkivi töötlemisel loodavat lisandväärtust.

Üks arendustegevuse väljakutsetest on põlevkiviressursi tagamine nii tükikivi kui peenpõlevkivi töötlevatele tehastele ning olemasolevate tootmisvõimsuste maksimaalselt efektiivne kasutamine. Põlevkivi tootmise, tarnimise ja tarbimise protsessi juhtimine selliselt, et logistikakulud ja ladude suurus oleksid optimaalsed. Logistikakulude ning keskkonnamõju vähendamise eesmärki täidab konveiertranspordi kasutamine väärtusahelas. 2017. aastal alustati poolkoksi konveieri ehitamist transportimaks ohtlikke jäätmeid prügilasse ja laadimaks põlevkivi vahelaost vagunitesse. Lisaks madalamatele kuludele parandab konveiertranspordi kasutamine töökeskkonnatingimusi tootmisterritooriumil, tööjõu efektiivsust ning energiaefektiivsust.

Viru Keemia Grupp liigub tööstus 4.0 suunas, mis hõlmab tootmisprotsesside automatiseerimist ning robotiseerimist. Selge on, et vanade IT- ja tootmise automatiseerimise lahendustega digitööstuse keskkonnas kaua konkurentsis ei püsi. Seega otsime uusi võimalusi tootmis- ja juhtimisprotsesside automatiseerimiseks. Viru Keemia Grupp täiustab plaanipäraselt olemasolevaid IT-lahendusi ning juurutab uusi finants- ja ärijuhtimise digitaalseid lahendusi sh ERP, Business Intelligence (BI) analüütika ja BigData. Kontserni ettevõtetes rakendatakse varahaldusprogrammi IFS, mis aitab tõsta seadmete töökindlust, vähendada hooldus- ja remondikulusid ning tagada head investeerimisotsused.

Viru RMT poolt välja töötatud tööstusprotsesside automatiseerimise lahendused Petroter tehaste, konveiersüsteemide, peenkeemiatoodete ning monitooringuseadmete opereerimisel on andnud võimaluse liikuda Tööstuse 4.0 suunal. Suurematest klientidest väljaspool kontserni võib nimetada Eesti Energia Õlitööstus ja Eastman Specialities.

Seoses muutuvate kütuse kvaliteedinõuetega on olulisteks suundadeks bensiinifraktsiooni ja põlevkiviõli kvaliteedi ja –turustusuuringud. Turu prognoositavatest muutustest tulenevalt otsime uusi ärivõimalusi, mida kasutada põlevkiviõlitoodete lisandväärtuse tõstmiseks. Bensiinifraktsiooni tootmisel rakendatavad tehnoloogilised lahendused caustic-wash ja filtratsioon-destillatsioon aitavad oluliselt tõsta toote kvaliteeti. Põlevkiviõlide osas on eesmärgiks prognoosida põlevkiviõli turustamisega seotud mõjusid, mis tulenevad MARPOL laevakütuste kvaliteedinõuetest maailmamerel 2020. aastal.

Peenkeemiatoodete maailmaturul toimunud muutused näitavad, et kemikaalide tootmine on lisandväärtuse tõstmisel oluline arengusuund. Kerogeeni keemiline potentsiaal väärib jätkuvalt teadus-ja arendustegevusse panustamist.

Teeme tihedat koostööd õppeasutustega nagu TTÜ, Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledž ja Tartu Ülikooli Narva kolledž. Uuringud põlevkiviõli tehnoloogia, peenkeemia toodete, ladestustehnoloogia ja keskkonnauuringute valdkondades on vaid väike osa koostöösuundadest.

Energiaefektiivsuse kasv tagab uutele klientidele otseühendused soojus-ja elektrisüsteemidega. VKG tootmisterritooriumil on loodud selleks kõik vajalikud tingimused: infrastruktuur, soodne asukoht, turvalisus, ühendusvõimalused ning konkurentsivõimelise hinnaga soojus- ja elektrienergia. 2017. aastal kasutasid antud võimalusi mitmed serveripargid. Elektrijaama vahetu lähedus võimaldab varustada serveriparke ressursiga, mis ulatub kümnete megavatt-tundideni.

Panustame uutesse arengusuundadesse, mis lähtuvad turunõuetest ning tuleviku arengutrendidest. Üheks suunaks on bioenergeetika ja biokütused. Jälgime Euroopa Liidu taastuvenergia direktiivi uue versiooni kujunemisprotsessi ning taastuvate kütuste ning teise põlvkonna nn täiustatud taastuvkütuste turunõudlust ning tooraine tingimuste kujunemist.

Järgnevatel aastatel on VKG arendustegevuse fookuses tootmise efektiivsus, energiatõhusus, toodete kvaliteet ning konkurentsivõime tagamine . Lisaks panustame tuleviku arengutrendidest tulenevatele uutele kütuse, energia ja keemiatoodete suundadele ning tehnoloogia müügile.





Keskkonna-
tegevus

Viru Keemia Grupi jätkusuutliku arengu eeltingimuseks on vastavus Euroopa Liidu ning Eesti õigusaktidele ning Parima Võimaliku Tehnika raamdokumentidest tulenevatele kehtivatele ja kehtima hakkavatele nõuetele.

Lisaks omab olulist rolli Euroopa Liidu liikmesriikidele ja käitistele Kasvuhoonegaaside Kauplemissüsteemi (KHG) reeglistik. VKG on suutnud õigeaegselt muutustele reageerida ning püsida seeläbi konkurentsis. Tööstusheitmete direktiivist ja Tööstusheite seadusest (THS) tulenevalt karmistusid suurtele põletusseadmetele kehtivad nõuded suitsugaasis sisalduvate saasteainete osas (SO2, NO2, tahked osakesed). Tagamaks vastavus THS nõuetele alustas VKG tegevustega 2008. aastal, mil VKG Energia Põhja soojuselektrijaama rajati esimene suitsugaaside vääveldioksiidist puhastamise seade. Järgnevatel aastatel ehitati veel kaks puhastusseadet kokku maksumusega 37 miljonit eurot. Tänaseks on võrreldes 2007. aastaga, vaatamata tootmisvõimsuse suurenemisele, VKG kontserni SO2 heitkogus vähenenud ligi 90% võrra. Kontsern on taganud oma käitistele tasuta KHG kvoodid.

VKG tootmisüksused vastavad parima võimaliku tehnoloogia nõuetele. Vaatamata eeltoodule otsitakse pidevalt võimalusi tootmistegevuse jalajälje vähendamiseks. Ainuüksi aastal 2017 investeeris VKG üle 12 miljoni euro keskkonnamõjude vähendamise projektidesse. VKG Energia Põhja soojuselektrijaamas käivitati uus katel ning uuendati Petroter-tehnoloogial töötav Petroter I tehas. Samuti on tehtud nõutust enam põlevkivijäätmete käitlemises. Alates 2016. aastast võeti kasutuse uudne ladestustehnoloogia, mis takistab prügila kehandist reostuse sattumist looduskeskkonda, ning jäätmete transport ladestule toimub torukonveieri abil, millega välditakse tolmu ja müra tekkimist. Põlevkivi kaevandamisel koos maavaraga väljutatav aheraine on Ojamaa kaevanduse poolt täies mahus taaskasutatud. Suurem osa aherainest leiab kasutust lubjakivikillustikuna (2017. aastal ligi 2 miljonit tonni), mida VKG Kaevandus toodab ning turustab sertifitseeritud tootena.

Euroopa Liidu ning Eesti keskkonnapoliitikas on toimumas mitmeid suuri muudatusi, mis avaldavad olulist mõju VKG majandustegevusele. 2017. aastal määratleti Eesti eesistumise perioodil EL Kasvuhoonegaaside Heitkoguste Kauplemise järgmise perioodi (2021–2030) üldised põhimõtted. Samuti on koostamisel Keskkonnaministeeriumi poolt tellitud Eesti keskkonnakasutuse välismõjude rahasse hindamise analüüs, mille alusel hakatakse üle vaatama Eestis kehtivat keskkonnatasude süsteemi. VKG väärtustab oma keskkonnapoliitika kujundamisel sotsiaalset vastutust ning mõistab, et keskkonnamõjude ohjamine ning keskkonnaalase regulatsiooni nõuetele vastamine on ettevõtte jätkusuutliku arengu määravateks teguriteks.

Viru Keemia Grupp püüdleb oma tegevuses pidevalt tõhustamise suunas. Eesmärk on põlevkivi maksimaalne väärindamine ehk ressursi potentsiaali täielik ärakasutamine. Keskkonna seisukohalt tähendab see väiksemat keskkonnamõju ühe ühiku töödeldud põlevkivi kohta ning suuremat sotsiaalset ja majanduslikku kasu. Vaatamata 2016. aasta keerulisele majanduslikule olukorrale energiasektoris on VKG ellu viinud mitmeid olulisi projekte, mis vähendavad keskkonnakoormust ja tootmise jalajälge.

VKG Oil täiendas põlevkiviõli tootmise protsessi peendispersse tuharikka kütuse (põlevkivi puhastamise jääk) ja tsirkulatsiooniõli segamise sõlmega. See võimaldab suunata põlevkivi puhastamise jääki tagasi protsessi ning kaob vajadus selle transportimiseks ning vaheladustamiseks. Kinnises süsteemis töötlemine vähendab seega transpordiga kaasnevat keskkonnaheidet.

2017. aastal avaldati Keskkonnainspektsiooni tellimusel Eesti Keskkonnauuringute Keskuse poolt teostatud uuring „Välisõhu kvaliteedi, lõhnahäiringu ning saasteainete heitkoguste hindamine Kohtla-Järve linna Järve linnaosa piirkonnas“, milles järeldati, et viimase kümne aasta jooksul on põhilise lõhna põhjustava saasteaine (H2S) tasemed tööstusterritooriumi ümbruses tänu tehnoloogia arendamisele oluliselt vähenenud. See näitab, et VKG ligi viie aasta jooksul rakendatud lõhna vähendamise tegevuskava, mille maksumus oli peaaegu 4 miljonit eurot, on olnud tulemuslik.

Järgnevatel aastatel on VKG arengu ning keskkonnategevuste fookuses jätkuvalt efektiivsus, jäätmete taaskasutamine ning õhuheitmete vähendamine. Meie prioriteedid on: uus lõhnaainete vähendamise ja õhukvaliteedi tagamise tegevuskava, mis hõlmab ka poolkoksiprügila kuumenemiskollete summutusprojekti; jäätmete ladestamise ja kasutamise metoodikad; kasvuhoonegaaside heitmete vähendamine ja energiaefektiivsusega seotud tegevused.






Kontsern analüüsib regulaarselt oma mõju keskkonnale ja ühiskonnale, hindab tähelepanelikult uute projektide sotsiaalset ja keskkonnamõju. Hoiame ülal aktiivset dialoogi kõigi huvipooltega ja püüame juhtimisotsuste vastuvõtmisel nende ootustega arvestada. VKG jätkusuutliku arengu ja sotsiaalse vastutuse alased eesmärgid on määratletud kontserni missiooni, strateegiliste põhimõtete ja prioriteetidega ning kujutavad endast omavahel seotud tegevussuundade süsteemi Viru Keemia Grupi ühtse strateegia raames. Oma jätkusuutliku arengu alase strateegia määratlemisel arvestame ülemaailmseid arengusuundi ja kogemust selles valdkonnas.

Viru Keemia Grupi jaoks oli vastutustundliku ettevõtluse teele asumine teadlik ja kaalutletud valik – jõudsime oma arengus tasemeni, kus tahtsime teha enamat. Tänaseks on see kontseptsioon lõimunud meie DNA-sse. Avatus on lahutamatu element usaldusväärse ja ausa ettevõtte maine loomiseks ja hoidmiseks ning on meie üheks põhiväärtuseks. Sellele tuginedes lähtume ka teemade kajastamisel ja kommunikeerimisel.

Kaheksa aastat tagasi otsustasime, et sotsiaalse vastutuse ja säästva arengu teemad väärivad enamat kui ühte peatükki aastaraamatus. Nii avalikustame aastast 2010 esimese ettevõttena Eestis kõiki oma keskkonnaalaseid, sotsiaalseid ja majanduslikke andmeid „Sotsiaalse vastutuse ja säästava arengu aruandes“, mis koostatakse vastavalt rahvusvaheliselt tunnustatud Global Reporting Initiative (GRI) põhimõtetele ja nõuetele. Aruannetes ei räägi me vaid edulugusid, vaid käsitleme kontserni ees kerkivaid probleeme ja väljakutseid ning nende lahendamisvõimalusi, avalikustame keskkonnaalasi näitajaid, anname ülevaadet planeerivatest tegevustest ja kaasnevatest mõjudest. Lisaks soovime antud põhjaliku raporti avalikustamisega tutvustada ja edendada säästva arengu kontseptsiooni Ida-Virumaal ja Eestis tervikuna, sest oleme usku, et vastutustundlik tegutsemine tagab ettevõtte, ühiskonna ja riigi jätkusuutlikkuse.

2017. aasta suurimad haridusprojektid

Jõhvi Gümnaasiumi ja Viru Keemia Grupp sõlmisid koostöölepingu STEM valikkursuse jätkamisest

Jõhvi Gümnaasiumi ja piirkonna kolme tootmisettevõtte VKG, Eesti Energia ja Eastmani koostöös valmis 2016/2017 õppeaastal Jõhvi Gümnaasiumi 11.klassi õpilastele valikaine kava - STEM kursus . STEM kursus on nelja valdkonda teadust (Science), tehnoloogiat (Technology), inseneeriat (Engineering) ja matemaatikat (Mathematics) ühtseks ja eluliseks aineks lõimiv õppeaine, millega seotakse loodus- ja täppisteatuste õppeained elulise probleemõppega ning antakse õpilastele esimesed kogemused valdkonnas, milles neil on huvi, potentsiaal edasi õppida ja valida elukutse. STEM kursuse raames toimusid kontserni ettevõtetesse õppekäigud ja loengud. Nii külastasid õpilased näiteks VKG Energiat, kus tutvusid soojus-ja elektrienergia tootmisega, ning said õlevaadet energeetikavaldkonna arengutest. Rohelise jalajälje ja muude keskkonnaalaste teemadega said gümnasistid tuttavaks Ojamaa kaevandusse korraldatud õppekäigu ajal. Kuna tegu on populaarse ja vajaliku kursusega jätkub VKG osalusel STEM valikaine ka 2018/2019 õppeaastal.

Jätkasime stipendiumite väljaandmist Tallinna Tehnikaülikooli parimatele tudengitele

2017. aastal andsime TTÜ Arengufondi kaudu välja stipendiume kogusummas 6 700 eurot. VKG annab stipendiume välja kaks korda aastas.
  • VKG bakalaureuseõppe stipendiumid on elektroenergeetika, mehhatroonika, maa-teadused ja geotehnoloogia, keemia- ja keskkonnakaitse tehnoloogia, soojusenergeetika.
  • VKG magistriõppe stipendiumi saavad keemia ja keskkonnakaitse tehnoloogia, kütuste keemia ja tehnoloogia, soojusenergeetika ja elektroenergeetika tudengid.
  • VKG rakenduskõrgharidusõppe on mõeldud Virumaa Kolledži kütuste tehnoloogia, tootmise automatiseerimise, masinaehitustehnoloogia, energiatehnika, keemiatehnoloogia, tehnoloogiliste protsesside juhtimise ning telemaatika ja arukate süsteemide eriala tudengitele.

VKG kogukonna projektid

Regiooni andekaimate gümnasistide toetamine

Viie kooli võistlus, kus traditsiooniliselt näitavad oma teadmisi matemaatikas, keemias ja füüsikas vabariigi tublimaid gümnasistid, elab rohkem kui pool sajandit. Kuus aastat tagasi avas see eliitklubi, kuhu kuuluvad Eesti viis reaalsüvaõppega tugevaimat gümnaasiumit, oma uksed ka Ida-Viru võistkonnale. Kohaliku võistkonna osalemine mainekal võistlusel on kontserni hea algatus, mille toetamist jätkame hea meelega ka edaspidi. Peaasi, et meil oleksid motiveeritud õpilased, kes tunnevad huvi reaalainete vastu ja näevad oma tulevikku tehnikaharidusega seotuna. Oleme veendunud, et meie ülesandeks on nende noorte õpingutele kaasa aidata ning luua neile võimalus oma võimete näitamiseks.

Toome parimaid balletietendusi idaviirumaalastele lähemale

Jõhvi Balletifestivali võib julgelt nimetada regiooni peamiseks kultuurisündmuseks, lisaks on ta seni ka ainus balletifestival Eestis, mis on endale loonud märkimisväärse renomee ka piiri taga. Festivali läbiviimine Ida-Virumaal annab meile, idavirumaalastele, harukordse võimaluse nautida unikaalseid ja maailmatuntud balletietendusi kodukandist lahkumata. VKG-l on hea meel olla antud sündmuse partneriks. Kontserni ja festivali korraldaja, Jõhvi Kontserdimaja, vaheline edukas koostöö kestab juba aastaid. 2017. aastal toimunud Balletifestivali raames toetasime noori, oma balletiteed alles alustavaid tantsijaid, et ka tulevased talendid saaksid suure lava kogemuse ning laiemale publikule oma edusamme esitada.

Doonorite päev

Kontserni pikaajaliseks traditsiooniks on Doonorite päev. Meeldib koostöö Ida-Viru Keskhaigla vereteenistusega sujub juba palju aastaid. Kontsernis on palju kauaaegseid doonoreid, kuid iga uue väljasõiduga liituvad initsiatiiviga ka uued vabatahtlikud. Eelmise aasta jooksul on kontserni töötajad loovutanud üle 30 liitri verd.

Tunnustus

vastutustundlik

Viru Keemia Grupp on tunnustatud kui vastutustundlik ettevõte. 2017. aastal pälvisime juba kaheksandat korda vastutustundliku ettevõtte pronksmärgise.




Ahti

Meile omistatud vastutustundliku ettevõtluse pronksmärgis anti 2016. aasta tulemuste eest. Mullu tuli silmitsi seista sügavaima nafta kriisiga ning langetada raskeid valikuid. Sellest hoolimata tegutsesime edasi vastutustundlikult ning säilitasime omi väärtusi. Seega on meie selleaastane pronkstase tegelikult kulda väärt. Samas usun, et VKG-l on võimet ja ka tahtmist minna edasi järgmisele tasemele – hõbemärgiseni! Koostöös on kõik saavutatav.

Ahti Asmann, kontserni juhatuse esimees


EESTI VASTUTUSTUNDLIK ETTEVÕTE

2010, 2011, 2012, 2013, 2014, 2015, 2016, 2017



EESTI KULTUURISÕBRALIK ETTEVÕTE

2012, 2013, 2014


VKG ühtse sotsiaalse vastutuse ja jätkusuutliku arengu poliitika elluviimine annab oma panuse Eesti majanduse konkurentsivõime suurendamisse ning aitab kaasa Virumaa sotsiaalsele ja majanduslikule arengule. Kontserni põhimõtted ja tegevused jätkusuutlikkuse ja vastutustundliku ettevõtluse suunas on põhilikult kirjeldatud Sotsiaalse vastutuse ja säästava arengu aruandes.

Meie
inimesed

Viru Keemia Grupp jääb üheks Virumaa suurimaks tööandjaks.
Meie töötajad on meie tänapäev ja tulevik. Me hindame iga töötajat, tema panust, võimeid ja tehtavat tööd, soovi saavutada kontserni tootmis- ja strateegilisi eesmärke ning olla osa põlevkivitööstuse ajaloost.

NAISI 444

2017. aasta 31. detsembri seisuga oli Viru Keemia Grupis kokku
1777 TÖÖTAJAT

MEHI 1333

Väärtustame

Oleme veendunud, et meie äri edukus sõltub täielikult siin töötavatest inimestest. Just seepärast on VKG personalipoliitika peasuunaks töö efektiivsuse tõstmine ning töötajate isikliku huvi suurendamine kontserni tegevuse ja saavutuste vastu. Põlevkivitööstuse eripära tingib teatud osakondades üksnes meestööjõu kasutamise. Sellegipoolest ei esine kontsernis soolist diskrimineerimist – nendes valdkondades ja üksustes, kus seadusandlus seda lubab, töötavad ka naised. Märkimisväärne on naiste osakaal ka juhtivtöötajate seas. Kõrgharidusega töötajate sooline esindatus on aga peaaegu võrdne – 59% mehed ja 41% naised.

Töötajate koosseis on viimaste aastate jooksul olnud püsiv, see vastab ettevõtte tegevusvaldkonnale ning seatud eesmärkidele – suurendada põlevkivi kaevandamise ja ümbertöötlemise mahtusid ning arendada põlevkivikeemiatoodete müüki. Me suudame edukalt ühendada noorte töötajate energia ning ettevõtte teenekate veteranide kogemused.




Meie ettevõtte põhistruktuur on välja kujunenud. Iga töötaja teab oma rolli ning mõistab, mis on tema ülesanded nii täna, homme kui ka pikemas perspektiivis. Kuid iseenesestmõistetavalt tahame tööturult oma ettevõttesse meelitada uusi meie valdkonna spetsialiste, et kasutada ära nende parimaid teadmisi ja kogemusi, mida nad on omandanud õpingutega või teistes ettevõtetes.

Tea Allikmäe, personalijuht


Soodustame ja arendame järelkasvu

Tänapäeva kiire tehnoloogiline areng eeldab inimeste oskuslikku ja strateegilist juhtimist. Viru Keemia Grupp pöörab suurt tähelepanu oma töötajate järelkasvu arendamisele.

2017. aastal läbis peaaegu 100 kontserni võtmeisikut koolitusprogrammi, mis oli suunatud juhtimisoskuste arendamisele ja muudatuste juhtimisele.

Meil on hea meel, et meie inimesed on huvitatud oma professionaalsete oskuste ja teadmiste edasiarendamisest ja on aktiivsed õppijad. Paljud jätkavad töö kõrvalt hariduse omandamist ning täiendavad oma erialaseid teadmisi ka tasemeõppes.

Üks meie personalipoliitika prioriteete on laialdaste koolitus- ja arenguvõimaluste pakkumine oma töötajatele. Oma konkurentsieeliste tugevdamiseks ja tõhusamaks ärakasutamiseks on meil vaja süsteemi, mis võimaldab töötajate kompetentse juhtida, säilitada, levitada ja edasi arendada.

Erialaste kompetentside arendamiseks korraldame töötajatele eri laadi täiendkoolitusi:

  • erialane täiendõpe avatud õppe vormis
  • erialane ettevõttesisene koolitus
  • meeskonnatööoskuste ja juhtimiskompetentside arendamisele suunatud koolitus
  • rollimängud ja ärisimulatsioonid
  • 2017. aastal suunati koolitusprogrammidesse ligi 200 000 eurot. Koolitustes osales ligi 800 töötajat kõikidelt tasanditelt.

Tunnustame

Igal aastal antakse kontsernis ja selle tütarettevõtetes välja preemiad „Parim keemik“ (VKG Oil), „Aukaevur“ (VKG Kaevandused) ja „Aasta töötaja“, mille pälvivad parimad töötajad silmapaistvamate töösaavutuste eest ning panuse eest VKG arengusse. Need preemiad on kontserni kõrgeimad autasud, mis aitavad kaasa ühiste väärtuste ja organisatsioonikultuuri tugevdamisele, innustavad töötajaid erialasele arengule, tugevdavad solidaarsust ja korporatiivset vaimu ning aitavad igal kollektiivi liikmel tunda, et temal on oma panus kontserni eduloos. Autasustamistseremooniad toimuvad tavaliselt erialastel pidupäevadel – Keemikute päeval ja Kaevurite päeval.

Hindame kõrgelt meie töötajate lojaalsust ja pühendumust. Keskmine tööstaaž kontsernis on 17 aastat. Soovides eriliselt tänada meie kõige pikaajalisema kogemusega töötajaid, korraldab kontserni juhtkond neli korda aastas spetsiaalse vastuvõtu tööjuubilaridele, kelle tööstaaž ettevõttes on 20 aastat või rohkem. 2017. aastal pälvisid sellise tähelepanu 60 töötajat, neist üheksa tähistas 35., kolm 40. ja üks 45. tööjuubelit.

Loome ohutu töökeskkonna

Kontserni tööohutusalaseks motoks on inimeste elu on hindamatu ja turvalisus ennekõike. VKG-s on välja töötatud ja tööellu juurutatud 9 elupäästvat reeglit, mille järgmine on kõikide kolleegide poolt eluoluline.

Anname endast parima, et kõikidel meie töötajatel oleksid ohutud töötingimused ja tervislik töökeskkond, kvaliteetsed töövahendid ja ametirõivad, professionaalne tööalane tugi ning meeldiv keskkond igapäevaseks toimetamiseks.

Meie jaoks on ülioluline oma inimeste nii füüsiline kui ka vaimne tervis ja heaolu. Peale regulaarset tervisekontrolli, pakume vajaduse korral kolleegidele psühholoogist tuge, näiteks tööõnnetuste puhul. Toetame ja populariseerime tervislikke eluviise ning kutsume töötajaid üles osalema spordielus, toetades seda ka rahaliselt läbi SportID süsteemi. VKG töötajad mängivad aktiivselt jalgpalli. Kontsernis on mitu jalgpallimeeskonda, kes võistlevad edukalt nii regionaalsetel kui ka üleriigilistel turniiridel.

Toetame meeskonnavaimu

Usume, et mis tahes ettevõtmise edu võti on professionaalne ja koos toimiv meeskond.

Seepärast peame oluliseks ülesandeks arendada töötajate juhtimis- ja meeskonnatööoskusi. Nende täiustamiseks korraldatakse spetsiaalseid koolitusi, kasutades rollimänge, mis aitavad osalejatel oma harjumuspärastest mõtlemisraamidest välja tulla ning langetada ka tavaolukordades mittestandardseid otsuseid.

Kuid meeskonnana tegutseme mitte ainult tööl, vaid ka väljaspool seda. Töötajad on aktiivselt kaasatud nii heategevuslikesse kui ka vabatahtlikesse liikumistesse. Iga-aastased külastused ja võimetekohase abi osutamine Kiikla lastekodule, puude istutamine, territooriumi korrastamine, vere loovutamine, pidude ja ürituste korraldamine, (raha) kogumiskampaaniad – kõike seda teevad töötajad meeskonnana.

VKG
juhtimine

Viru Keemia Grupp järgib oma tegevuses äriühingu juhtimise häid tavasid. Äriühingu juhtimise hea tava on mõeldud järgimiseks eelkõige ettevõtetele, kelle aktsiad on võetud kauplemiseks Eestis tegutsevale reguleeritud turule, kuid on soovituslik lisaks teistele avaliku huviga ettevõtetele. Viru Keemia Grupi eesmärgiks on heast äritavast kinnipidamine ning äriühingu tegevuse läbipaistev kajastamine.

VKG juhatus

ASi Viru Keemia Grupp juhatus koosneb viiest liikmest: juhatuse esimees, juhatuse aseesimees ja tehnikadirektor, finantsdirektor, VKG Kaevanduste juhatuse liige ning VKG Oili juhatuse liige.

Kolm juhatuse liiget – Ahti Asmann, Meelis Eldermann ja Jaanis Sepp – juhivad kontserni tööd tervikuna ning kuuluvad tütarettevõtete nõukogudesse.

Kaks juhatuse liiget – Margus Kottise ja Nikolai Petrovitš – on kontserni strateegiliselt kõige tähtsamate ettevõtete juhid.

Juhatuse ülesandeks on VKG majandustegevuse igapäevane juhtimine ning äriühingu esindamine. Kõikides kontserni õigustoimingutes esindavad ettevõtet kaks juhatuse liiget koos, kusjuures üks nendest peab olema kas juhatuse esimees või aseesimees.

Juhatuse liikmetele makstakse igakuiselt teenistustasu, mis koosneb tasust juhatuse liikme ülesannete täitmise eest ning ärisaladuse hoidmise ja konkurentsikeelu järgimise eest makstavast tasust. Juhatuse liikmete ülesanded on fikseeritud juhatuse liikmetega sõlmitud teenistuslepingutes. Teenistuslepingu kohaselt on juhatuse liikmetel võimalus saada täiendavat rahalist lisatasu, mille maksmine toimub nõukogu otsuste alusel.

juhatuse tegevuse järelevalve

Järelevalvet emaettevõtte juhatuse tegevuse üle teostab alates 01.02.2012 kuueliikmeline nõukogu.

NÕUKOGU KOOSSEIS:
TOOMAS TAMME (ESIMEES)
PRIIT PIILMANN
MARGUS KANGRO
ANTS LAOS
ELAR SARAPUU
JAAN-MIHKEL UUSTALU
JENS HAUG (NÕUKOGU NÕUNIK)

Nõukogu istungid toimuvad kord kuus, reeglina iga kuu viimasel kolmapäeval. Nõukogu kooskõlastust vajavad kiireloomulised küsimused otsustatakse konstruktiivselt elektrooniliste sidekanalite teel.

Audiitortegevuse seaduse kohaselt loetakse VKG kontserni avaliku huvi üksuseks, millel peab olema moodustatud auditikomitee. VKG auditikomitee liikmed on Ants Laos (komitee esimees), Priit Piilmann, Margus Kangro ja Elar Sarapuu. Vastavalt põhimäärusele on auditikomitee nõuandev organ Viru Keemia Grupi nõukogule raamatupidamise, audiitorkontrolli, riskijuhtimise, sisekontrolli ja -auditeerimise, järelevalve teostamise ja eelarve koostamise valdkonnas ning tegevuse seaduslikkuse osas.

aktsia ja aktsiakapital

01.01.2017 seisuga oli VKG aktsiakapitali nimiväärtuseks 6 391 164,21 eurot. Aastatel 2008–2017 aktsiakapitalis muudatusi toimunud ei ole. Viru Keemia Grupi aktsiad ei ole noteeritud väärtpaberibörsil.

Ettevõttel on neli aktsionäri ning nende osalus oli 01.01.2017 seisuga järgmine:

  • OÜ Tristen Trade 38,91%
  • OÜ Alvekor 25,49%
  • Ants Laos 19,53%
  • OÜ Sergos Invest 16,07%

Juriidiline struktuur seisuga 31.12.2017

Ojamaa on Euroopa uusim ja Eesti esimene uus kaevandus, mis on rajatud peale taasiseseisvumist.

Ojamaa kaevanduses rakendatakse põlevkivi tootmisel allmaakaevandamist, mida kasutatakse siin, kui põlevkivikiht asub sügavamal kui 30 meetrit maa all. Esialgne projekteeritud maksimaalne koormus oli 3,0 miljonit tonni põlevkivi aastas, kuid 2017. aastal laiendasime meie võimaluste piire ning tootsime 4,1 miljonit tonni kaubapõlevkivi. Plaanijärgselt küündib Ojamaa kaevanduse toodang 2018. aastal 4,5 miljoni tonni kaubapõlevkivini.

ojamaa kaevandus numbrites

  • Igapäevasse sujuvasse töösse panustab igapäevaselt 536 töötajat
  • Väärika „Aukaevuri“ tiitli on pälvinud 43 Ojamaa töötajat
  • Avamisest on kokku kaevandatud 15,1 miljonit tonni kaubapõlevkivi
  • Töötab ligi 150 ratastel tehnika ühikut, lisaks suur hulk ventilaatoreid, pumpasid, soonureid jne.
  • Pidevalt on kasutuses 27 km konveiereid
  • Kaevanduse algusest on läbikaevandatud ala suurus 7 km2
  • Ojamaa kaevandus katab kontserni toormevajaduse lähemaks 10 - 12 aastaks
  • Viie aastaga on kaevanduse arendusse, töökindluse ja –ohutuse projektidesse investeerinud 45 miljonit eurot
  • Ojamaa kaevanduse investeering ulatub 120 miljoni euroni

Põlevkivi ressursi kättesaadavus

VKG põlevkivi vajadus kõiki õlitootmisvõimsusi arvestades on kokku 5,3 miljonit tonni kaubakivi. VKG-le väljastatud kaeveload võimaldavad kaevandada 2,77 miljonit tonni geoloogilist varu, millest on võimalik toota ligikaudu 3,5 miljonit tonni kaubakivi. Juhul kui eelneva 7 aasta jooksul on teised turuosalised jätnud endale lubatud mahu täies ulatuses kaevandamata ning tingimusel, et üldine põlevkivi kaevandamine jääb maksimaalselt 20 miljoni tonni geoloogilise varu piiridesse, on VKG-l võimalik „tagantjärele kaevandamise mehhanismi“ kaudu suurendada oma toodangut vastavalt 3,5 miljoni tonni geoloogilise varuni (4,4 miljoni tonni kaubakivi). See tähendab, kui VKG viib Ojamaa kaevanduse tootmise maksimaalse lubatud piirini, tekib VKG-l ikkagi umbes 0,9 miljonit tonni ulatuses põlevkivi puudujääk.

Probleemid põlevkivi jaotussüsteemiga tulenevad kehtivast Maapõueseadusest, mille põhimõtted pärinevad ajast, mil põlevkivi kaevandamine oli riigiettevõtte Eesti Põlevkivi monopoolne õigus. Viimase 10 aasta jooksul on põlevkivi kaevandamise ja ümbertöötlemise turg formaalselt avanenud, kuid Maapõueseadus on jäänud muutmata ning põlevkivile ligipääs turuosalistele lukustatuks. Kuna põlevkivi jaotussüsteem on Eestis halvasti reguleeritud ja vastuolus EL-i vaba konkurentsi põhimõtetega, siis lisaks antud juhtumile on kontsernil hetkel pooleli veel kolm erinevat kohtuvaidlust riigiga, mis kõik on seotud kaevelubade ja põlevkiviressursi õiglase jaotusega.

Kuigi kiireid lahendusi selles küsimuses ei ole näha, siis pikaajaliselt on tõenäoline, et riigi huvi põlevkivivarudele ligipääsu avamiseks kasvab. 2018. aasta algusest aset leidnud CO2 kiire hinnatõus alandab järsult põlevkivi otsepõletamise teel elektritootmise majanduslikku mõistlikkust.

VKG peamiseks tooteks on põlevkiviõli, mille eeliseks naftatoodete ees on väike viskoossus, madal hangumistemperatuur ja vähene väävlisisaldus.

Põlevkivi ümbertöötlemise eest vastutab kontsernis VKG Oil, mille koosseisu kuulub kolm kõrge efektiivsusega Petroter-tehnoloogial töötavat tehast ning neli Kiviter vabrikut, millest 2017. aastal töötas vaid kaks vabrikut. Kahjuks ei saa kontsern põlevkiviressurssi puuduse tõttu rakendada kogu tootmisvõimsust. Kiviter vabrikud töötavad tükipõlevkivil ning õli toodetakse vertikaalretortides, kus soojuskandjana kasutatakse gaasi. Petroter-tehnoloogial töötavad tehased kasutavad peenpõlevkivi, tootmisprotsess toimub juba horisontaalses reaktoris ning soojuskandjana kasutatakse tuhka.

Kokku töödeldi 2017. aastal ümber 4,3 miljonit tonni kaubapõlevkivi (+26% võrreldes 2016. aastaga), millest saadi 551 000 tonni realiseeritavaid põlevkiviõlitooteid (+32%).

Petroter põlevkiviõlitehaseid iseloomustab kõrge töökindlus ning energiaefektiivsus. 2017. aastal töötasid Petroter tehased 882 päeva ning kolme tehase keskmine põlevkivi ümbertöötlemise netoefektiivsuse näitaja küündis 90,2%-ni.

Põlevkivi väärindamine käib VKG-s õli, energia ja soojuse koostootmisel, mis on keskkonnasäästlikem viis maavara kasutuseks. Põlevkiviõlitootmise protsessi tulemusena tekkivad põlevkivigaasid suunatakse VKG Energiasse, kus neid kasutatakse soojuse, auru ja elektri tootmiseks.

Soojusenergiat edastatakse kohalikku keskküttevõrku, auru müüakse naabruses asuvatele tootmisettevõtetele ja enamus elektritoodangust tarbitakse ära kontserni ettevõtete poolt. Lisaks kasutame põlevkivi gaase ka lubjatehases, mille toodangut tarbivad meie enda väävlipüüdjad heitgaaside puhastamiseks. Selline tootmisahel tagab põlevkivis sisalduva energia maksimaalselt efektiivse ja keskkonnasõbraliku kasutuse.

Põlevkiviõli tootmismahtude suurenemine kajastus positiivselt ka põlevkivigaasidest toodetava elektrienergia mahus. Aasta jooksul tootis kontserni tütarettevõte VKG Energia kokku 416 GWh elektrienergiat, mis on 18% suurem näitaja kui aasta varem. Selle tulemusega on VKG jätkuvalt suuruselt teine elektritootja Eestis.

uued elektrienergiakliendid

Ida-Virumaa läheb maailma digitrendidega kaasa ning eelmise aasta lõpust kaevandatakse tootmisterritooriumil krüptoraha.

2017. aasta lõpus sõlmis kontsern esimese lepingu krüptovaluuta kaevandamise ettevõttega, kes alustas oma tegevust VKG Energia tootmisterritooriumil. Krüptokaevanduse paiknemine elektrijaama vahetus läheduses on kasulik nii kaevandajale kui ka kontsernile. Kaevandaja saab märkimisväärselt optimeerida liitumistasu ning elektri- ja kommunikatsioonikulusid. Kontserni jaoks on aga see võimalus toodangu realiseerimiseks ja püsiv ööpäevane koormusgraafik tootmisvõimsustele. Täna on VKG territooriumil töös krüptokaevandusi koguvõimsuses 0,5 MW ja ühendusi ehitatakse täiendava 2 MW liitumiseks.

Regiooni ärikeskkonna mitmekesistamine on kindla positiivse mõjuga Ida-Viru mainele, kohalikule kogukonnale ning suurendab investorite huvi.

keskkonnasõbralik keskküte

Soojajaotuse ja müügiteenuse pakkumisega tegeleb VKG Soojus. Teeninduspiirkondade kütmiseks kasutatakse põlevkivi ümbertöötamisel tekkinud jääksoojust.

Kohtla-Järve ja Jõhvi piirkonna küttega varustamist osutatakse tänu rohkem kui 18,5 kilomeetri pikkusele soojamagistraalile, mille kontsern ehitas 2012. aastal. Soojamagistraal saab alguse VKG Energia tootmisterritooriumil Kohtla-Järvel ja kulgeb mööda mitme valla territooriumi kuni VKG Soojus ühinemispunktini jaotusvõrguga.

Mullu moodustas kontsernis soojusenergia toodang 451 GWh. Kuid aasta alguse leebemad talveilmad jätsid 2017. aasta soojuse müügi 2016. aastaga suhteliselt samale tasemele, moodustades 271 GWh. Tänu sellele, et soojusenergiat toodetakse põlevkivi töötlemisprotsessi käigus moodustuvast gaasist, mõjutab maailmaturu hindade kõikumine soojuse hinda lõpptarbijale vähem. Aruandlusperioodil müüs VKG Soojus soojusenergiat hinnaga 55,22 eurot + km megavatt-tunni eest.

Üle 30 000 kliendi Narvas ja Sillamäel

Elektrienergia müügi ja võrguteenuste osutamisega tegeleb kontsernis Kirde-Eestis asuv tütarettevõte VKG Elektrivõrgud, kes on müügimahu (218,2 MW) poolest suuruselt kolmas elektrijaotusettevõte Eestis.

Ligikaudu üheksakümne tuhande elanikuga piirkonda varustatakse elektrienergiaga VKG Elektrivõrkude elektriliinide kaudu. Eratarbijate ja väikeettevõtete vajaduste rahuldamise kõrval on ettevõttel täita oluline roll Narvas ja Sillamäel asuvate suurtööstuste elektriga varustamisel.

Ettevõttel on 4 alajaama pingel 110 kV, 8 alajaama pingel 35 kV, 359 alajaama pingel 6 kV ja 10 kV, 413 km õhuliine ja 501 km kaabelliine. VKG Elektrivõrkude 2017. aasta tehnilised ja kommertskaod (erinevus võrku siseneva ja võrgust väljuva energia koguse vahel) moodustasid 6,6 %. Riketest põhjustatud katkestuste keskmine sagedus tarbimiskoha kohta aastas (System Average Interruption Frequency Index, SAIFI) oli 2017. aastal 0,245.

Igal aastal investeerib VKG Elektrivõrgud liinide, alajaamade ja muude seadmete korrashoiuks märkimisväärseid summasid, mistõttu on tõusnud võrgu töökindlus ja vähenenud võrgukaod. 2017. aastal investeeriti võrgu arendusse ja töökindluse tõstmisesse ca 2,54 miljonit eurot.

Ettevõte pöörab palju tähelepanu elektriohutusele ja korraldab töötajatele pidevaid täiendkoolitusi. Samas panustame ka elanike ja ennekõike laste informeerituse tõstmisesse elektriohutuse küsimustes, korraldades teavituskampaaniaid ja rääkides sellest koolides.

Põlevkivikeemia võib jagada kaheks rühmaks: põlevkivikemikaalid (alküülresortsiinide fraktsioonid) ja peenkeemia. Esimene grupp leiab laialdast kasutamist kummi- ja vineeritööstuses, valuvormide valmistamisel jne. Teises grupis on kõrge puhtusastmega tooted, mida kasutatakse kosmeetikatööstuses, parfümeerias ja elektroonikas. Peenkeemia peamisteks kasutusaladeks on ravimpreparaatide süntees ja juuksevärvide valmistamine. Eestis toodetud kemikaale võib leida ka näiteks Keune, Estel ja Schwarzkopfi juuksevärvides. Samuti kasutatakse neid vedelkristallide valmistamiseks LCD monitoride jaoks.

Põlevkivifenoolide fraktsioonid leiavad liimvaikudena kasutust rehvi-, vineeri- ja naftatööstuses, neid kasutatakse suure kulumiskindlusega rehvide valmistamisel (Goodyear, Pirelli ja Bridgestone), Lexuse ja Toyota autoosade tootmisel.

kliendid kõikjal maailmas

VKG on täna ainus ettevõte Eestis, mis eraldab Kiviter-tehnoloogial töötavate vabrikute õlisaadusest hinnalisi kemikaale.

Ettevõte suudab aastas toota suure puhtusastmega (üle 99%) peenkemikaale, mille ühe kilogrammi hind võib ulatuda mitmekümne euroni.

Eesti põlevkivikemikaalide suuremad tarbijad on Euroopa Liidu, Jaapani ja India ettevõtted, samuti on Kohtla-Järvel valmistatud keemiatooted jõudnud Ladina-Ameerika riikidesse ja Iraani.


rohkem infot peenkeemiatoodete kohta leiad siit:
www.finechem.eu

lubja tootmine

VKG lubjatehas töötab 2014. aasta suvest. Tehases kasutatakse kvaliteetset lubjakivi, millest toodetakse väävlipüüdmisseadmete tööks vajalikku lupja.

Dekarboniseerimiseks vajaliku energia saamiseks kasutatakse põlevkiviõlide tootmisprotsessidest pärinevaid poolkoksigaase. See on Viru Keemia Grupi poolt välja töötatud ja Eestis ainulaadne lahendus ning hea alternatiiv maagaasi kasutusele lubja tootmisel.

2017. aastal tootis tehas ca 24 800 tonni lupja, mida kasutati täismahus ära suitsugaasides sisalduvate väävliühendite sidumise protsessis. Lubjatehase toodangu maht katab suures osas kontserni praeguseid ja tulevaseid vajadusi.

Osa väävliärastuse käigus tekkinud jääkproduktist leidis kasutust põllumajanduses. Põllumajandusamet kinnitas, et produkt vastab väetiseseadusega lubiväetisele kehtestatud kvaliteedinõuetele, mida tõestab ka ettevõttele väljastatud sertifikaat.

Põlevkivijäätmete kasutus teedeehituses

Põlevkivi kaevandamise kõrvalsaadusega tekkiv märkimisväärne kogus lubjakivikillustikku kasutatakse edukalt ära teedeehituses, maastikukujunduses ja täitematerjalina. Eelmisel aastal taaskasutati kontserni tekkinud aherahe täies mahus.

Kontserni koosseisus tegutseb tütarettevõte Viru RMT, kelle klientide hulka kuuluvad nii VKG kontsernisisesed ettevõtted kui ka suuremad tööstusfirmad väljastpoolt. Ettevõte on välja kasvanud endise põlevkivikeemiakombinaadi remondi- ja montaažiosakonnast, seega omab suuri kogemusi remondi- ja montaažiteenuste osutamise vallas.

Viru RMT tegevusalad
  • Elektritööd laelambist alajaamani
  • Metallkonstruktsioonide tootmine, paigaldus
  • Tehniliste seadmete projekteerimine, tootmine ja paigaldus
  • Automaatjuhtimissüsteemide projekteerimine, paigaldus ja seadistamine
  • Kontrollmõõteriistade remont ja kalibreerimine
  • Tõsteseadmete hooldus ja remont ning tõstetööd
  • Projektijuhtimine „võtmed kätte” tehniliste lahenduste teostamiseks
2017. aasta suuremad alustatud
ja realiseeritud projektid
  • Tsirkulatsiooniõli torustikke ja metallkonstruktsioonide montaaž (tellija VKG Oil, projekt valmib 2018. aasta, I kvartal)
  • Punkrite valmistamine ja vooderdamine ning metallkonstruktsioonide tootmine (väliklient)
  • Ühiselektrisüsteemi ehitus (väliklient)
  • Sillamäe liiklussõlm
Ettevõte poolt teostatud töödega saab tutvuda siin:
www.virurmt.com

Kontaktid

Viru Keemia Grupp AS

Juhatuse esimees Ahti Asmann
Juhatuse aseesimees Meelis Eldermann
Registrikood 10490531
Järveküla tee 14
30328 Kohtla-Järve

Telefon: +372 334 2700
Faks: +372 337 5044
E-post: info@vkg.ee
www.vkg.ee

VKG OIL AS

Juhatuse liikmed Nikolai Petrovitš,
Priit Pärn

Järveküla tee 14
30328 Kohtla-Järve

Telefon: +372 334 2727
Faks: +372 334 2717
E-post: vkgoil@vkg.ee

VKG Kaevandused OÜ

Juhatuse liikmed Margus Kottise, Margus Loko
Järveküla tee 14
30328 Kohtla-Järve

Telefon: +372 334 2782
Faks: +372 337 5044
E-post: vkgkaevandused@vkg.ee

VKG Energia OÜ

Juhatuse liige Marek Tull
Järveküla tee 14
30328 Kohtla-Järve

Telefon: +372 334 2852
Faks: +372 332 7620
E-post: vkgenergia@vkg.ee

VKG SOOJUS AS

Juhatuse liige Aleksandr Šablinski
alates 30.03.2018 Andres Klaasmägi
Ritsika 1
31027 Kohtla-Järve

Telefon: +372 715 6444
Faks: +372 715 6400
E-post: vkgsoojus@vkg.ee
www.vkgsoojus.ee

VKG Elektrivõrgud OÜ

Juhatuse liige Tarmo Tiits
alates 26.03.2018 Ivo Järvala
Paul Kerese 11
20309 Narva

Telefon: +372 716 6601
Faks: +372 716 6600
E-post: vkgev@vkg.ee
www.vkgev.ee

VKG TRANSPORT AS

Juhatuse liige Anton Nõomaa
Järveküla tee 14
30328 Kohtla-Järve

Telefon: +372 334 2535
Faks: +372 334 2719
E-post: transport@vkg.ee

VIRU RMT OÜ

Juhatuse liige Andry Pärnpuu
Järveküla tee 14
30328 Kohtla-Järve

Telefon: +372 334 2573
Faks: +372 334 2545
E-post: viru.rmt@vkg.ee
www.virurmt.com

kasutatud fotod

Kaupo Kikkas
Sven Zacek
Marjana Tjazelova
Krislin Kippar