Puhtama keskkonna nimel
VKG väärtustab keskkonnapoliitika kujundamisel sotsiaalset vastutust ning mõistab, et jätkusuutliku arengu eelduseks on keskkonnamõjude ohjamine.
Välja on töötatud terviklik süsteemne lähenemine keskkonnaküsimustele, mis on kooskõlas nii Euroopa Liidu ja Eesti Vabariigi õigusaktide kui ka parima võimaliku tehnika (PVT) raamdokumentidest tulenevate keskkonnanõuetega. VKG tootmisüksused vastavad kehtivatele keskkonnanõuetele. Vaatamata sellele otsime võimalusi protsesside optimeerimiseks ja tootmistegevuse jalajälje vähendamiseks. Meie eesmärgiks on võimalikult väikese jalajäljega ringmajanduse põhimõtetest lähtuvalt põlevkivi potentsiaali täielik ärakasutamine.
Kontsern juurutab keskkonna kaitsmise ja ressursside ratsionaalse kasutamise tehnoloogiaid ning arendab keskkonnaohutuse kultuuri. Püüame vähendada keskkonnaga seotud riske ja panustame märkimisväärselt vahendeid loodushoiuprogrammidesse.
Peamised töösuunad
- keskkonnasäästlike tehnoloogiate väljatöötamine ja juurutamine,
- looduskaitseprogrammide elluviimine,
- hoiatuse ja avariiolukordade lokaliseerimise süsteemi juhtimine,
- keskkonnaseire ja tootmise keskkonnasäästlikkuse kontrollimine,
- keskkonnaohutuse valdkonna riskijuhtimine,
- keskkonnaohutuse kultuuri juurutamine ja arendamine.
Vähendamaks järjekindlalt keskkonnamõju, toimib kontsernis rahvusvahelise standardi ISO 14001:2015 nõuetele vastav keskkonnasäästliku juhtimise süsteem.
Meie keskkonnahoiu eesmärk on põlevkivi kui ressursi efektiivse väärindamise ja parima võimaliku tehnoloogia rakendamise kaudu vähendada põlevkiviõli tootmise jalajälge ja keskkonnamõju.
VKG keskkonnaalased juhtpõhimõtted:
Toimime rahvusvahelise standardi ISO 14001 keskkonnajuhtimissüsteemi alusel.
Oma igapäevases tegevuses järgime Eesti ning Euroopa Liidu õigusaktidest ja lepingutest tulenevaid nõudeid.
Identifitseerime ettevõtte tootmistegevusega kaasnevaid keskkonnaaspekte ja keskkonnamõju ning hindame nende vastavust seadustele ja teistele nõuetele.
Peame oluliseks asjakohaste ametiasutuste ja piirkonna elanike teavitamist ettevõtte tegevusest ja võimalikest mõjudest keskkonnale.
Pöörame suurt tähelepanu säästva arengu edendamisele ettevõttes: taaskasutame tootmisprotsessis tekkinud materjale ja käitleme jäätmeid keskkonnasäästlikult.
Peame oluliseks koostööd teadus- ja uurimisasutustega, nii erinevate keskkonnaprobleemide lahendamisel, kui ka uute tehnoloogiate väljatöötamisel.
Innustame töötajaid täiendama oma teadmisi keskkonnakaitsest ning tervitame ja ergutame nende teadmiste rakendamist praktikas.
Töötame põlevkivi väärtustamise suunas, eesmärgiga luua võimalikult pikk toodete väärtusahel ning rakendada ringlusmajanduse põhimõtet.
Keskkonnategevuse keskmes on senisest enam Euroopa roheline kokkulepe ning sellega seoses kasvuhoonegaaside heite piiramine. Euroopa Liidu uuendatud kliimapoliitika eesmärkide valguses on VKG analüüsimas investeerimisvõimalusi tootmistegevuse laiendamiseks uutesse valdkondadesse, toetamaks suunitlust kliimaneutraalsusele. Ühtlasi jätkuvad investeeringud tootmisprotsesside efektiivsuse tõstmiseks ja otsitakse uusi võimalusi protsesside optimeerimiseks ning seeläbi keskkonnamõjude vähendamiseks.
Strateegiline visioon tööstuse mõju vähendamiseks
Keskkonnaalase tegevuse põhisuundadeks on välisõhu heitmete emissiooni vähendamine, eriti väävliühendite ja ebameeldivat lõhna tekitavate heitmete osas. Suurt tähelepanu pöörame kogu tootmisahela energiaefektiivsuse tõstmisele ning jäätmetele taaskasutusvõimaluste otsimisele.
Keskkonnaalased eesmärgid on järgmised:
- kontsernile on oluline rakendada ringmajanduse põhimõtet, mis tagab ressursside efektiivseima kasutamise;
- vähendame ebameeldivat lõhna tekitavaid saasteallikaid;
- kaevandamisega seotud mõjude minimiseerimine ja aheraine maksimaalseks taaskasutamiseks täiendavate võimaluste leidmine;
- põlevkivitöötlemise PVT arendamine ja olemasoleva tootmisahela maksimaalne pikendamine.
2020 ja 2021. aastal viidi läbi järgmised keskkonnauuringud:
- kontsernis tekkivate CO2 heitkoguste tõendamine ning seire süsteemi täiustamine,
- Ojamaa kaevanduse piirkonna põhjavee ja pinnavee seire,
- Ahtme SEJ tuhaväljaku põhjavee seire,
- Oandu kaevanduse hüdroloogilise mudeli loomine ning keskkonnamõjude hindamine,
- metsise akustilise seire metoodika välja töötamine ja seire teostamine.
VKG püüab tegutseda nii, et ei põhjustaks kahju keskkonnale ega inimeste tervisele ning muretseb oma tootmisressursside säilimise pärast. Ohutus on üks kolmest kontserni strateegilisest prioriteedist. Liigume järjekindlalt ökoloogilise ja tootmisohutuse valdkonna põhieesmärkide – 0 surmajuhtumit ja 0 tehnilist avariid – saavutamise suunas.
2020. aastal jätkasime lõhnaaine esinemise vähendamise kava täitmist, tegime viimaseid lõhnaainete tasemete mõõtmisi võetud meetmete tulemuste hindamiseks ning viisime läbi heiteallikate inventuuri. 2021. aastal alustati Petroter I õlitootmise tehase mahukat rekonstrueerimise projekti, mille tulemusena aastal 2022. oluliselt väheneb VKG mõju Kohtla-Järve ja lähipiirkonna atmosfääriõhu kvaliteedile.
2021. aastal tegi VKG Oil investeeringu vähendamaks heidet Petroter I-II mahutite ja fenoolvee puhastusseadme mahutite hingamissüsteemidest, mis tähendab LOÜ heite vähenemist aastas kuni 3,4 tonni.
Aruandluse perioodil jätkati VKG Kaevandused taotluse alusel Oandu kaevanduse keskkonnamõjude hindamist.
Kontserni tütarettevõte VKG Kaevandused esitas 30. oktoobril 2020. aastal Keskkonnaametile taotluse Ojamaa kaevanduse (keskkonnaluba KMIN-055) laienduseks. Taotletav laiendus asub Aidu ja Kohtla kaeveväljadel ning Ojamaa uuringuväljal, kusjuures Aidu ja Ojamaa väljade kohta on mõjuhindamised juba varasemalt tehtud. Mäeeraldise pindala suureneks 279,16 ha võrra ning mäeeraldisega seotud põlevkivi aktiivne tarbevaru suureneks 10 091 000 tonni võrra, kusjuures ümberringi asuvate põlevkivikaevanduste vahel asuvad suhteliselt väikesed varud jääksid peale Ojamaa kaevanduse sulgemist tõenäoliselt kasutamata. Laiendus võimaldaks asendada põlevkivivarud, mis hetkel kaevandataval mäeeraldisel on mäenduslike tingimuste tõttu tulnud aktiivsetest varudest välja arvata. 22. aprillil 2021 algatas Keskkonnaamet taotlusele keskkonnamõjude hindamise.
9. aprillil 2021 algatas Keskkonnaamet VKG Kaevandused taotluse alusel Uus-Kiviõli II kaevandamisloa nr L.MK/333343 muutmise keskkonnamõjude hindamise. Taotletavateks tegevusteks on Enefit Power AS ja VKG Kaevandused ühiselt arendatavate Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II kaevanduste maksimaalsete kaevandamise aastamäärade suurendamine (vastavalt 10 ja 5 miljoni tonnini) ja kaevise transpordi võimaldamine kaevandustest Ojamaa tööstuskompleksi.
2020. aastal kinnitas Euroopa Komisjon VKG Oil Petroter käitise taotluse täiendavate tasuta kvootide eraldamiseks. Taotluse aluseks olid tootmisprotsessis teostatud tehnoloogilised muudatused, mille tulemusena tootmise efektiivsus tõusis üle 15%.
Süsinikdioksiidi emissioonid ja tasuta eraldatavad kvoodid mõjutavad kontserni majandustegevust oluliselt. 2019. aastal alustati Euroopa Liidu Kasvuhoonegaaside IV kauplemisperioodi kauplemissüsteemi raamistiku kujundamisega seotud tegevusi. Kontsern andis süsteemi toimimise osas sisendi Euroopa Komisjonile ja edastas käitiste osas taotlused. 2020. aastal vaatas Euroopa Komisjoni läbi VKG Oili, VKG Energia ning VKG Soojuse taotlused tasuta ühikute eraldamiseks perioodil 2021–2025. 2021. aasta alguses said eelnimetatud taotlused kinnitatud.
VKG Oilile väljastati 2021. aastal Keskkonnaameti poolt jäätmevaldkonna registreering nr RE.JÄ/513406 ohtlike jäätmete prügilas reoveesette kompostiga haljastuskatse läbiviimiseks. Katse on vajalik selgitamaks, kas komposti saab kasutada prügila sulgemisel nõlvade haljastamiseks. 2021. aasta oktoobris alustati katse esimese etapiga ning tegevusega jätkatakse 2022. aastal.
Keskkonnajalajälg
Tootmisettevõttena on meie tegevus rangelt reglementeeritud. Kõik meie tootmistegevused on läbinudkeskkonnamõju hindamise protsessi ning saanud vastava keskkonnaloa. Ettevõte omab täielikku ülevaadet oma keskkonnajalajäljest. Lisaks on keskkonnavaldkond hõlmatud kvaliteedijuhtimise süsteemi. Toodete elutsükli ja tootmistegevuse keskkonnamõjude parema hindamise eesmärgil algatati 2018. aastal kontsernis keskkonnajalajälje hindamise programm. Meetodi rakendamine võimaldas mõista toodete tootmise ja nende tarbimise erinevate etappide mõju keskkonnale ja võrrelda jalajälge teiste analoogsete toodetega turul ning elutsükli analüüsi kaudu vähendada toodete mõju keskkonnale.
2019. aastal valmis VKG Kaevanduste keskkonnajalajälje osa. VKG tootmisüksused töötavad parima võimaliku tehnoloogia järgi, mis tähendab, et antud tehnoloogia kasutamine tagab minimaalset keskkonnamõju. Kõik kontserni poolt müüdavad tooted on varustatud ohutuskaartidega, kus on kaardistatud kõik peamised spetsifikatsioonid, ohtude identifitseerimine, käitlemine ja ladustamine, tarneinfo, ökoloogiline teave, jäätmekäitlust reguleerivad õigusaktid jne. VKG tootmisüksustes on rakendatud eri tasemetel keskkonnaseire. Näiteks seiratakse Kohtla-Järve atmosfääriõhku seirejaamaga, mis mõõdab minuti täpsusega väävelvesiniku (H2S) ja vääveldioksiidi (SO2) kontsentratsiooni, lisaks ka tuule suunda ja kiirust. Andmed on avalikud ning iga hetk kättesaadavad kõikidele huvilistele veebilehelt www.ohuseire.ee. Tuule suuna alusel hinnatakse, millines tootmisüksus võis olla saasteainete kõrgendatud tasemete põhjustajaks. Lisaks kasutatakse olukorra analüüsimisel ka kaasaskantavaid mõõteseadmeid, mille abil on võimalik määrata põhilisi saasteaineid, mis lõhnahäiringut tekitavad (H2S ja lenduvad orgaanilised ühendid).
Kliimamõjude juhtimine
Kontsern panustab jätkuvalt süsinikuheite vähendamisele suunatud arendustegevustesse, mille raames otsitakse võimalusi vähendada põlevkiviõli tootmise keskkonnajalajälge. Ühtlasi uuendatud kliimapoliitika eesmärkide valguses on VKG analüüsimas invetseerimisvõimalusi tootmistegevuse laiendamiseks uutesse valdkondadesse, toetamaks suunitlust kliimaneutraalsusele.
Keskkonnamõju vähendamine
Kontserni tootmisüksustel on kehtivad keskkonnaload, mille nõudeid järgime. Samas läheneme oma keskkonnaalastele tegevustele alati laiemalt – üritame teha enam kui seadusega ette nähtud.
Oleme endale seadnud järgmised eesmärgid:
- algatame CO2 heite vähendamisele suunatud projektid;
- rakendame ringmajanduse põhimõtet, mis tagab ressursside efektiivseima kasutamise;
- vähendame ebameeldivat lõhna tekitavate saasteallikate arvu;
- minimeerime kaevandamisega seotud mõjusid (s.h. optimeerime veekasutust) ja taaskasutame aherainet;
- põlevkivitöötlemise PVT arendamine ja olemasoleva tootmisahela maksimaalne pikendamine.
Kõigi nende parameetrite puhul jälgitakse statistikat (sh enda seiresüsteeme) ning tehakse jooksvalt ülevaateid. Eesmärkide saavutamiseks koostatakse tegevuskavad, mille alusel tehakse investeeringuid. Samas on kontsernis rida tegevusi, mis on suunatud looduse mitmekesisuse seiramiseks (mille tulemusi saab vajadusel võtta aluseks otsuste tegemisel). Ojamaa kaevanduse piirkonna uurimist ja jälgimist alustati veel enne kaevanduse avamist: alates aastast 2004 teostatakse pinnavee ja aastast 2005 põhjavee seiret. Lisaks seiratakse 2007. aastast kaevanduse aladel tegutsevate metsiste arvukust ning 2015. aastast ka Muraka soo seisundit. 2020.aastal töötati VKG Kaevanduste tellimusel välja uus metsiste seire metoodika kava, et hinnata müra mõju metsiste käitumisele. See sai 2021. aasta alguses ka KKA kooskõlastuse. Ojamaa metsise seiret (isendite loendust) tehakse nüüd riikliku seire raames. 2021. aastal alustati põhja- ja pinnavee seirega veel avamata Uus-Kiviõli II kaevanduse piirkonnas.
Juhtimissüsteem
Suurem osa Viru Keemia Grupp ASi tütarettevõtetest lähtuvad rahvusvahelistest ISO standarditest:
VKG Oil
VKG Oilis on 2006. aastast keskkonna- ja kvaliteedijuhtimissüsteemi sertifikaadid ISO 14001 ja ISO 9001, lisaks on juurutatud töötervishoiu ja -ohutuse juhtimissüsteem ISO45001 ning alates 2019. aastast energia juhtimissüsteem ISO 50001.VKG Energia
VKG Energias on rakendanud töötervishoiu ja -ohutuse juhtimissüsteem ISO45001 ning alates 2013. aastast ka keskkonna- ja kvaliteedijuhtimissüsteem ISO 14001 ja ISO 9001, lisaks ka energia juhtimissüsteem ISO 50001.VKG Kaevandused
VKG Kaevandustes kehtib keskkonna- ja kvaliteedijuhtimissüsteem ISO 14001 ja ISO 9001 ning töötervishoiu ja -ohutuse juhtimissüsteem ISO 45001.VKG Soojus
VKG Soojuses on juurutatud keskkonna- ja kvaliteedijuhtimissüsteem ISO 14001 ja ISO 9001 ning töötervishoiu ja -ohutuse juhtimissüsteem ISO45001.Viru RMT
Viru RMTs on juurutatud kvaliteedijuhtimissüsteem ISO 9001.VKG Elektrivõrgud
VKG Elektrivõrkudes on töös kvaliteedijuhtimissüsteem ISO 9001 ning töötervishoiu ja -ohutuse juhtimissüsteem ISO 45001.VKG Logistika
VKG Logistikas on juurutatud keskkonna- ja kvaliteedijuhtimissüsteem ISO 14001 ja ISO 9001 ning töötervishoiu ja -ohutuse juhtimissüsteem ISO45001.Investeeringud keskkonnahoidu ja keskkonnatasud
VKG on olulise keskkonnamõjuga ettevõte ning seetõttu maksab keskkonnakasutuse ja heitmete eest keskkonnatasusid. Joonisel 1 on kujutatud kontserni keskkonnatasude summa muutumist: alates 2010. aastast on see oluliselt tõusnud ning 2015. aastast ettevõtte majandusliku olukorra tõttu langenud ning siis järk-järgult taastunud alates 2017. aastast.
2020. aastal moodustasid VKG keskkonnatasud ligi 8,3 miljonit eurot. Võrreldes varasemate aastatega maksti saastetasu vähem kahel põhjusel. Esiteks, Keskkonnaministri määruse „Jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu“ järgi alates 1. jaanuarist 2020 ei liigitata põlevkivituhka enam ohtlikuks jäätmeks. Muudatuse ajendiks oli Keskkonnaministeeriumi tellitud uuring, milles leiti, et põlevkivituhka ei peaks edaspidi liigitama ohtlikuks jäätmeks, vaid käsitlema tavajäätmena. Seetõttu vähendati 2020. aastal ajutiselt põlevkivituha ladestamise tasumäära.
Teiseks oli 2020. aastal varasemate aastatega võrreldes madalam põlevkivi kaevandamise eest makstav ressursitasu.
Vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt 7. juulil 2016 vastu võetud määrusele „Riigile kuuluva maavara kaevandamisõiguse tasumäärad“ määratakse põlevkivi kaevandamise tasu iga kolmekuise perioodi (aruandekvartal) kaupa vastavalt sel perioodil kehtinud keskmisele üheprotsendilise väävlisisaldusega raske kütteõli maailmaturuhinnale, mis aga püsis 2020. aastal madalal. Ühtlasi oli 2020. aastal kaevandatud põlevkivi kogus varasemaga võrreldes väiksem ning seda põhjusel, et COVID-19 laialdase leviku tõttu oli Ojamaa kaevandus sunnitud ajutiselt tootmist alakoormama.
2021. aastal toimus keskkonnatasude summa hüppeline kasv, kuna põlevkivituha ladestutasu määr suurenes 2019. aasta tasemele ning üheprotsendilise väävlisisaldusega raske kütteõli maailmaturuhinna tõusu tõttu suurenes ka kaevandatava põlevkivi ressursitasu määr.
KONTSERNI KESKKONNATASUD (MILJON EUROT, EI SISALDA PÜÜDESEADMETE, KESKKONNASEIRE, KESKKONNAUURINGUTE JMS KULUSID)
Viru Keemia Grupp panustab keskkonnamõju minimeerimisse ja töötab pidevalt efektiivistumise suunas. Eesmärgiks on põlevkivi maksimaalne väärindamine ehk ressursi potentsiaali täielik ärakasutamine. Keskkonna seisukohalt tähendab see ühe ühiku töödeldud põlevkivi kohta väiksemat keskkonnamõju ning suuremat sotsiaalset ja majanduslikku kasu. Põlevkiviõli tootmise jätkusuutlikkuse tagamiseks on vajalik investeerida parima võimaliku tehnoloogia arendamisesse ja keskkonnakaitsesse, osaleda seadusaktide väljatöötamisel, teostada tootmise ja keskkonna seiret, optimeerida tootmist ja juurutada energiatõhusaid lahendusi. Euroopa Liidu ja Eesti Vabariigi seadusandlus ning kasvavad tootmisvajadused seavad järjest suuremaid nõudmisi ja uusi kõrgemaid keskkonnaeesmärke kontserni ettevõtetele.
VKG jagab investeeringud keskkonnakaitsesse kaheks:
1.
Otseselt keskkonnamõju
vähendavad investeeringud
2.
Kaudselt keskkonnamõju
vähendavad investeeringud
Otseselt keskkonnamõju vähendavate investeeringute all on kajastatud investeeringud, mille puhul saavutatakse kohene keskkonnamõju vähenemine. Sinna alla kuuluvad kõik nn toruotsa investeeringud (püüdeseadmed), mahutiparkide renoveerimine, olemasolevate saasteallikate likvideerimise või vähendamisega seotud investeeringud, jäätmete käitlemisega seotud investeeringud jms.
Kaudselt keskkonnamõju vähendavate investeeringute all on kajastatud tegevused, mis vähendavad pikaajalise järjepideva tegevuse käigus keskkonnamõju. Sinna alla kuuluvad näiteks investeeringud PVT-sse, loodusressursse säästvate tehnoloogiate ja uute efektiivsemate tehnoloogiate arendamine ja rakendamine.
Viimastel aastatel on investeeringud vähenenud, kuna Euroopa Liidu kliimaeesmärkidest tulenevad poliitilised muudatused (eelkõige kasvuhoonegaaside kauplemise süsteemis) tõid kaasa palju teadmatust. Kontsernil oli raske prognoosida eesootavaid muudatusi ning kavandada investeeringuid.
2020. aastal moodustasid investeeringud keskkonnaprojektidesse ning töökindluse ja tõhususe tõstmisesse 5,2 miljonit eurot, millest otsesed investeeringud keskkonnamõju vähendamisesse olid 0,8 miljonit eurot. 2021. aastal suurenes keskkonnainvesteeringute maht ning saavutas viimase viie aasta tipptaseme.
OTSESELT JA KAUDSELT KESKKONNAMÕJU VÄHENDAVAD INVESTEERINGUD (miljon eurot)
- Otsesed
- Kaudsed
Perioodil 2017–2020 on VKG otseste investeeringute põhieesmärk olnud meetmed lõhnaainete vähendamiseks. 2017. aastal avaldati Keskkonnainspektsiooni tellimusel Eesti Keskkonnauuringute Keskuse poolt teostatud uuring „Välisõhu kvaliteedi, lõhnahäiringu ning saasteainete heitkoguste hindamine Kohtla-Järve linna Järve linnaosa piirkonnas“, mille põhjal tellis VKG Oil täiendavad mõõtmised ning lõhnaainete modelleerimise oma tootmisterritooriumil. Saadud tulemustele toetudes koostas ettevõtte uue lõhnaainete vähendamise tegevuskava, millega plaaniti tegevusi kokku ca 1,1 miljoni euro ulatuses. 2020. aastal jätkati 2018. aastal alustatud lõhnaaine vähendamise programmiga. 2020. aastal teostati lõhnaainete tasemete mõõtmised võetud meetmete tulemuste hindamiseks ning viidi läbi lõhnaaine heiteallikate inventuur.
2020. aastal realiseeriti jahutite projekt, mille raames paigaldati VKG Oilis õlitootmise protsessis tekkiva poolkoksigaasi torustikule kolm ja destillatsiooniseadmele kaks jahutit. Selle tulemusel vähenes kontserni aastane CO2 heitkogus ligi 12 000 tonni võrra. Olulised investeeringud tehti ka soojustrasside renoveerimisse ning ohtlike jäätmete prügila niisutussüsteemi ja Põhja SEJ suitsugaaside väävliärastusseadmete tööefektiivsuse tõstmisesse.
2021. aastal investeeriti muuhulgas Petroter I põlevkiviõlitehase rekonstrueerimise, Põhja soojuselektrijaama väävliärastuskompleksi (sh lubjatehase) hoolduse, pinna-ja põhjavee seire ning kaevanduse keskkonnakaitse projektide tarbeks.
Viru Keemia Grupi esimene Petroter-tehnoloogial töötav põlevkiviõlitehas käivitati 2009. aastal. Petroter I tehas on oma tegevusaja jooksul töödelnud 10 miljonit tonni põlevkivi ja tootnud üle 1 miljoni tonni valmis põlevkiviõli. 2021. aastal algasid aktiivsed ettevalmistused Petroter I tehase suuremahuliseks rekonstrueerimiseks ning rekonstrueerimistöödega alustati 2022. aasta juunis.
Remonditööd kestavad orienteeruvalt 5 kuud. Selle aja jooksul uuendatakse märkimisväärne osa amortiseerunud seadmetest, mis järgnevatel tööaastatel vähendab seadmete rikke tõttu tekkinud avariiseiskamiste tõenäosust ja jooksvaid remondikulusid. Samuti suurendab tehase rekonstrueerimine põlevkivi töötlemisvõimsust 140 tonnilt 160 tonnile tunnis ning reaktori moderniseerimise tõttu suureneb ka ühest tonni põlevkivist saadava põlevkiviõli saagis.
Kuid kõige olulisem ja mastaapsem muudatus on suitsugaaside puhastamise eest vastutava katel-utilisaatori väljavahetamine. Pärast 11 aastat aktiivset töötamist ei ole katel-utilisaatori töö nii tõhus kui peaks. Asenduse tulemusena väheneb suitsugaaside keskkonnamõju ning suitsugaasides sisalduvat jääksoojust saab kasutada auru ja sooja vee tootmiseks.
Kontserni lõhnahäiringute vähendamise programmi kuuluv renoveerimisinvesteering on suurem kui 24 miljonit eurot ja mõjub positiivselt linna õhukvaliteedile.
Õhuemissioon
Süsinikdioksiidi (CO2) heide
Aastatel 2019–2021 on CO2 heidepüsinud langustrendis, olles valdavalt seotud tootmisvõimsusega. Kontsern otsib pidevalt tehniliselt teostatavaid ja majanduslikult põhjendatud lahendusi piiramaks kasvuhoonegaaside heitmeid.
KONTSERNI CO2 HEIDE ETTEVÕTTETE KAUPA (TONNI)
- VKG Energia
- Oil Kiviter
- Oil Petroter
- VKG Soojus
Vääveldioksiidi (SO2) heide
2020. ja 2021. aastal püsis VKG Oili SO2 eriheide võrreldes eelnevate aastatega stabiilne, VKG Energia eriheite puhul esines vähenemise trend.
VKG OIL JA VKG ENERGIA SO2 ERIHEIDE TOODANGU KOHTA
(TONNI/TONNI)
- VKG Oil
- VKG Energia
Välisõhu saastetasu
2015. aastani valitses välisõhu saastetasude puhul kasvav trend, mille tingis saastetasumäärade kasv ning tootmismahu suurenemine. 2016. aastal moodustas õhu saastetasu 0,64 miljonit eurot, mis oli kolm korda väiksem kui 2015. aastal tasutud summa, olles seotud SO2 heitkoguste vähenemisega tänu uue väävlipüüdesüsteemi kasutuselevõtule VKG Energia Põhja SEJ-s. Samuti seisati Lõuna SEJ, mis oli oluliseks SO2 allikaks. Mõju avaldas ka keskkonnatasude seaduse muudatus. 2016. aastast alates on välisõhu saastetasud olnud samas suurusjärgus olles seotud tootmismahtudega.
Õhu saastetasud kontsernis (EUR)
Vee kasutus ja veeheide
Veekasutuse valdkonna põhilised eesmärgid on veeressursside ratsionaalne kasutamine, reovee tõhus puhastamine ja põlevkiviõli looduslikesse veekogudesse sattumise ennetamine. Viru Keemia Grupp teostab kontrolli veekaitsealade, pinna-, põhja- ja heitvee üle ning hindab pinnaveeobjektide põhja ladestumise olukorda oma tegevustsoonis.
Veekasutus
Aastatel 2020–2021 ei ole kontserni veekasutuses olulisi muudatusi toimunud, kõikumised on seotud tootmistasemetega.
VEEKASUTUS KONTSERNIS (m3)
- Järvevesi
- Põhjavesi
- Kaevandusvesi rikastusvabrikus
Veeheide
2020 ja 2021. aastal jäi kontserni veeheide 2019. aastaga sama tasemele, olles valdavalt seotud kaevanduse ala pindala, sademete hulga ning tootmistasemetega.
VEEHEIDE KONTSERNIS (m3)
- Reovesi
- Sadevesi
- Heitvesi kaevandusest (settebasseinist)
Vee keskkonnatasud
2020. ja 2021. aastal püsisid kontserni vee keskkonnatasud 2019. aastaga samal tasemel, olles valdavalt seotud kaevanduse ala pindala, sademete hulga ning tootmistasemetega.
VEE ERIKASUTUSTASU JA HEITVEE SAASTETASU (EUR)
- VKG Energia
- VKG Oil
- VKG Kaevandused
- VKG Soojus
Tööstusjäätmed
Seadmete usaldusväärsuse pidev kontrollimine ja uute tehnoloogiate juurutamine võimaldavad minimeerida pinnase saastumise ohtu. Sealjuures taaskasutab kontsern aktiivselt tootmisjäätmeid.
Ohtlikud ja mitteohtlikud jäätmed ning taaskasutus
VKG jäätmete nimistusse lisandus ohtlikke aineid sisaldav gaasipuhastusjääk (jäätmekoodiga 10 01 18*) 2017. aastal, koodi alla klassifitseerub väävliärastuse protsessis tekkiv jääk. Seega VKG Energia Põhja SEJ-s põhiliseks jäätmeliigiks on väävliärastusprotsessi tulemusena tekkiv ohtlikke aineid sisaldav gaasipuhastusjääk. VKG Oilis tekib tootmisprotsessides poolkoks ja põlevkivituhk. 2019. aastal viidi läbi Tallinna Tehnikaülikooli Energiatehnoloogia instituudi ja Tartu Ülikooli Geoloogia osakonna poolt „Põlevkivituhkade ohtlikkuse uuring“, kus tuvastati, et põlevkivituha puhul ei ole tegemist ohtliku jäätmega. 2019. aastal vastu võetud otsusega ei kuulu põlevkivituhk enam ohtlike jäätmete nimistusse. 2020. ja 2021. aastal tekkis poolkoksi eelmise kahe aastaga võrreldes vähem, kuna Kiviter 1000-tonnine gaasgeneraatorjaama üksus seisati.
PÕHILISTE OHTLIKE JÄÄTMETE TEKKE KOGUSED VKG KONTSERNIS
| 2015 | 2016 | 2017 | 2018 | 2019 | 2020 | 2021 | ||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Poolkoks | 0,62 | 0,23 | 0,63 | 0,73 | 0,79 | 0,66 | 0,65 | |
| Gaasipuhastusjääk | 0 | 0 | 0,05 | 0,06 | 0,06 | 0,06 | 0,06 | |
| Ohtlikke jäätmeid kokku miljonit tonni | 0,62 | 0,23 | 0,68 | 0,79 | 0,85 | 0,72 | 0,71 |
Põlevkiviõli tootmise protsessis põhilisteks tekkivateks jäätmeteks on poolkoks ning põlevkivituhk. Esimene tekib Kiviter ning teine Petroter tehnoloogial töötavatel seadmetel.
Ühe tonni toodangu kohta tekkivate poolkoksi ja tuha summaarse koguse suhtarv on langenud võrreldes 2016. aastaga ning jäänud viimasel viiel aastal stabiilsele tasemele. Viimase kuue aasta vältel on suurenenud Petroter-tehnoloogia osakaal põlevkiviõli tootmises, mis tähendab, et töödeldakse rohkem madala kütteväärtusega peenpõlevkivi ja õli väljatuleku näitajad võrreldes Kiviteri tehnoloogiaga on väiksemad. Samas on VKG Oil viinud ellu mitmeid tehnoloogilisi muudatusi, mis on tehase efektiivsust tõstnud (sh tsirkulatsioonõlide puhastusseadme lisamine, jahutid suitsugaasidest gaaskondensaadi püüdmiseks) ning vähendanud jäätmete teket.
VKG OILI OHTLIKE JÄÄTMETE TEKE TOODANGUÜHIKU KOHTA
(TONNI/TONNI)
Kontserni jäätmete teke on kajastatud alljärgnevas tabelis. Tekkivatest mitteohtlikest jäätmetest suunatakse taaskasutusse peamiselteid:
- aheraine, mis suunatakse täitematerjali müügiks ning taaskasutamiseks,
- vanametall, mis suunatakse tagasi ringlusesse.
VKG Kaevandused taaskasutab suurema osa aastasest aheraine tekkekogusest, ahaeraine ladestamist ei toimu. Aastatel 2020 ja 2021 suunati üle poole tekkinud aherainest taaskasutusse Aidu karjääri korrastamise projekti raames. Samuti suunati aherainet ringlusesse sertifitseeritud tootena „Ojamaa kaevanduse lubjakivitäitematerjal“.
MITTEOHTLIKE JÄÄTMETE TEKE JA TAASKASUTUS KONTSERNIS (TONNI)
| 2017 | 2018 | 2019 | 2020 | 2021 | ||
|---|---|---|---|---|---|---|
| Ehitus ja lammutuspraht | 459 | 513 | 630 | 320 | 222 | |
| Olmejäätmed | 284 | 283 | 286 | 166 | 125 | |
| Vanametall | 763 | 3 136 | 1 518 | 2 757 | 778 | |
| Aheraine | 2 053 864 | 2 298 701 | 2 274 156 | 2 292 205 | 2 423 944 | |
| Põlevkivituhk | 1 651 832 | 1 768 186 | 1 883 510 | 1 858 566 | 1 784 323 | |
| Mitteohtlike jäätmete teke kokku, tonn | 3 707 202 | 4 070 819 | 4 160 100 | 4 154 014 | 4 209 392 | |
| Aheraine taaskasutus, tonn | 2 053 864 | 2 203 129 | 2 093 845 | 1 753 048 | 2 324 390 |
Jäätmete ladestamine
Tekkivaid tööstusjäätmeid ladestavad VKG Oil (tuhk ja põlevkivi) ja VKG Energia (gaasipuhastusjäägid) tööstusjäätmete prügilas. Ladestatavate jäätmete koguse suurenemine viimastel aastatel on tingitud asjaolust, et riikliku ohtlike jäätmete prügila sulgemistegevus on lõpule viidud ja nõudlus tuha taaskasutamiseks hetkel puudub.
Vahemikus 2020–2021 vähenes VKG prügilasse ladestavate jäätmete kogus. Põhjuseks oli Kiviter ja Petroter tehaste tootmismahu vähenemine.
JÄÄTMETE LADESTAMISE KOGUSED (TONNI)
- Poolkoks
- Põlevkivituhk (Petroter)
- Ohtlikke aineid sisaldavad gaasipuhastusjäätmed (Energia)
Jäätmete ladestamistasud
Jäätmete ladestamisel prügilasse tasuvad ettevõtted ladestustasu. VKG poolt makstav ladestustasu on alates 2015. aastast olnud kasvutrendis, kuna alates 2016. aastast puudub nõudlus põlevkivituha ning poolkoksi taaskasutamiseks. Seega suunatakse nimetatud jäätmed täies mahus ladestusele.
Keskkonnaministri määruse „Jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu“ järgi ei liigitata alates 1. jaanuarist 2020 põlevkivituhka enam ohtlikuks jäätmeks. Muudatuse ajendiks oli Keskkonnaministeeriumi tellitud uuring, milles leiti, et põlevkivituhkasid ei peaks edaspidi liigitama ohtlikeks jäätmeteks, vaid käsitlema tavajäätmetena. Sellega seoses vähendati 2020. aastal ajutiselt põlevkivituha ladestamise tasumäära. Alates 2021. aasta algusest kehtib aga jälle varasem tasumäär.
JÄÄTMETE LADESTAMISE TASUD (EUR)
- Poolkoks
- Põlevkivituhk (Petroter)
- Ohtlikke aineid sisaldavad gaasipuhastusjäätmed (Energia)
Ressursikasutus
Maavara kaevandamine
Põlevkiviõli tootmiseks vajaminev ressurss saadakse valdavalt VKG Kaevandustelt, mille aktiivne kaevandus¬tegevus toimub kolme maavara kaevandamisloa alusel: KMIN-055 (Ojamaa), KMIN-066 (Sompa) ja L.MK-333465 (Viru II).
Kaevandamisloa L.MK/333343 (Uus-Kiviõli II) osas on seoses loa muutmisega algatatud keskkonnamõjude hindamine.
2020. aastal oli VKG Kaevandustel luba kaevandada kõigi lubade alusel maksimaalselt 3 472 000 tonni põlevkivi geoloogilist varu, millest kaevandati 3 293 000 tonni. Ressursitasu maksmisel arvestatakse lisaks kaevandatud geoloogilisele varule ka kaevandamise kadudega, mis moodustavad kokku kaevandatud ja kasutamiskõlbmatuks muudetud maavaravaru. 2020. aastal kaevandati ja muudeti kasutuskõlbmatuks kokku 4 360 000 tonni põlevkivi ja 2021. aastal 4 549 000 tonni.
PÕLEVKIVI KAEVNDATUD KOGUSED
(MILJON TONNI)
Energiatõhusus
Energiaressursside tõhus kasutamine võimaldab parendada tootlikkust, optimeerida tootmisressursse ja vähendada keskkonnajalajälge.
Energiatõhususe eesmärkide saavutamisel lähtume printsiipidest:
- energiahalduse arendamine ja rahvusvahelise standardi ISO 50001 sertimine;
- personali koolitamine energiahalduse ja -tõhususe valdkonnas;
- innovatsioon energiasäästule suunatud meetmete ja tehnoloogia valdkonnas;
- automatiseerimise ja digitaliseerimise projektide juurutamine;
- kogemuste vahetamine majandusharu teiste ettevõtetega ja teadusasutustega.
VKG energiatõhusus
Aastal 2021 kaevandati põlevkivi 10 482 005 MWh energiale vastavas koguses, millest toodeti
- õlitooteid 6 585 682 MWh,
- koksi ja peenkeemiatooteid 133 138 MWh,
- auru ja kaugküttesoojust 577 320 MWh,
- elektrit 412 652 MWh.
Kaevandatud põlevkivist toodeti kontserni ettevõttetes 7 708 792 MWh mahus tooteid. 2022. aastal oli VKG põlevkiviressursi kasutamise energiaefektiivsus 73,5%.
Energia tootmine ja tarbimine
VKG auru, soojus- ja elektrienergia tootmine põhineb põlevkivi töötlemise käigus toodetavatel kõrvalproduktidel uttegaasil, aurul ja soojusel. Uttegaasist toodetakse VKG Energias juhitavate tootmisseadmetega Eesti elektrivõrku elektrit ning Jõhvi ja Kohtla-Järve linnadele kaugkütte soojust. Samuti varustatakse piirkonna ettevõtteid auruga.
2020. aastal langes VKG Energia toodetud energiakogus võrreldes 2019. aastaga, jäädes 2018. aasta tasemele; 2021. aasta energiatoodang jäi sarnasele tasemele. Soojuse ja elektritoodangu vahekorda mõjutab eelkõige soojustarbijate vajadus ning põlevkivitöötlemise maht.
VKG Energia soojuse müügi maht sõltub kaugkütte osas peamiselt ilmastikust ning auru osas klientide tarbimisest. Soojuse omatarvet mõjutab peamiselt põlevkivi töötlemise maht ning seda ei ole võimalik majanduslikult tasuvalt oluliselt mõjutada. Seega on põhilised energiatõhususe meetmed suunatud elektritarbimise vähendamisele.
VKG Energia toodetud energia (MWh)
- Soojuse ja auru toodang
- Elektrienergia toodang
Kontserni elektritarbimine
VKG elektritarbimine on viimastel aastatel stabiilselt vähenenud. Ülekontserniliselt rakendatakse energiatarbimise monitooringut vastavalt ISO 50001 põhimõtetele. Tarbijate lõikes on väljatöötatud energiatarbimise mõõdikute süsteem ning suurema tarbimisega tootmislõikude ja -seadmete kohta on koostatud tarbimise optimeerimise lahendused. Energia optimaalsema kasutusega tõstame põlevkivi väärindamise taset ning parandame tootmisprotsessi juhtimist, millega vähendame tootmiskatkestuste tekke riske. Tootmisseadmetele on täiendavalt paigaldatud kaasaaegseid mõõte- ja juhtimisseadmeid. Näiteks võib tuua Coriolis kulumõõtjate projekti ja täiendavate sagedusmuundurite paigaldamise pöörlevatele seadmetele.
VKG ELEKTRIENERGIA TARBIMINE JA AVATUD TURULE MÜÜK (MWh)
Suurimad mullused keskkonnaprojektid
Plastjäätmete taaskasutus
Koostöös Kiviõli Keemiatööstusega algatati ühisprojekt, mille käigus kasutatakse olemasolevat põlevkiviõli tootmise tehnoloogiat, et töödelda mujal kasutuks muutunud plastjäätmed ümber õliks ja gaasiks. Tööstuslik katsetehas võiks kõige varem valmida viie aasta pärast ning ringmajanduse põhimõtteid järgides lahendada üha kasvavat plastjäätmete probleemi. Tänu arendatavale tehnoloogiale suudaks tehas aastas töödelda kuni 130 000 tonni plastjäätmeid. 2021. aastal tegid koostööpartnerid mahuka eeltöö, alustati rakendusuuringutega ning kuulutati välja mitu rahvusvahelist hankekonkurssi testimis- ja projekteerimispartnerite leidmiseks.
Biotoodete tootmise kompleks
25. augustil 2021 algatas Lüganuse vald VKG biotoodete tehase eriplaneeringu. VKG uurib võimalusi biotoodete tootmiskompleksi loomiseks Ida-Virumaale. Tehas hakkaks väärindama Eestis kasutamata jäävat paberipuitu, mis tänapäeval kas eksporditakse või põletatakse energia saamiseks, ning tootma biotooteid. Rajatava tootmiskompleksi üheks väljundiks on rohelised energialahendused. Biotoodete kompleks hakkaks tootma taastuvat elektrienergiat ning pakkuma rohelist soojusenergiat Kohtla-Järve ja Jõhvi linnade varustamiseks. Samas aitaks tootmine astuda sammu edasi Eesti ja Ida-Virumaa majanduse mitmekesistamise ja keskkonnaeesmärkide täitmise suunas ning vastaks maailmas pidevalt kasvavale nõudlusele liikuda biotoodete suurema kasutuse poole.
Aidu päikesepark
2021.aastal hakkas VKG uurima võimalust luua endise Aidu karjääri territooriumile päikesepark installeeritud võimsusega 38 MW.
Põlevkiviõlide filtreerimise seade
VKG Oil AS-is põlevkiviõlide filtreerimise seade võimaldab likvideerida mitmed õhuheitmete allikad, vähendada emissiooni ja toodangukadusid. Uue tehnoloogiaskeemi rakendamise tulemusel ei teki enam ohtlikke vedelaid jäätmeid – fuusse, vaid protsessi käigus saadakse peendispersne tuharikas kütus ja põlevkivi termilise töötlemise pürolüüsi jääk, mida on võimalik töödeldakse ümber põlevkiviõliks ja müüa ka väljapoole kontserni.
Prügilad
2019. aastal peeti läbirääkimisi ja 2020. aastal sõlmiti kokkulepe Keskkonnaministeeriumiga jääkreostuse ohutustamise projektidest pärinevate jäätmete – saastunud pinnase ja setete ladestamiseks prügilasse. Ühtlasi saavutati kokkuleppe VKG ladestusala ühendamiseks riikliku prügila osaga.
2019. aastal alustati uue prügila ettevalmistustööde ja uuringutega. 2020. aasta lõpus algatati Lüganuse valla eriplaneering ja keskkonnamõju strateegilise hindamine Viru Keemia Grupi uue tööstusjäätmete prügila rajamise projektile. 2021. aastal koostati sõltumatu eksperdi poolt kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus, mille avalik väljapanek toimus 01.12.2021–31.01.2022.
Ettevõte tegeleb pidevalt prügila potentsiaalsete keskkonnamõjude ennetamisega. 2020. a investeeriti 79 000 eurot prügila teede kastmis- ning hooldustransporti.
Õlitustamisseade
2021. aastal rekonstrueeriti õlitustamisseade, mille ülesandeks on territooriumi vee puhastamine põlevkivi töötlemisjääkidest. Uued flotatsiooniseadmed võimaldavad paremini eelpuhastada tööstuslikku reovett mitmesugustest mehaanilistest lisanditest ja tagada nõutud vee kvaliteet õliärastussõlme väljavoolus. Lisaks tegeleti antud seadmest tekkivate õhuemissioonide vähendamisega.
Lõhna vähendamise tegevuskava
2019. aastal jätkati lõhnaaine esinemise vähendamise tegevuskava täitmist, investeeriti põlevkiviõlide autotsisternide laadimisseadme õhuemissioonide vähendamisse. 2020. aastal jätkati lõhnaaine esinemise vähendamise tegevuskavaga, teostati viimased lõhnaainete tasemete mõõtmised seniste meetmete tulemuste hindamiseks ning tehti heiteallikate inventuur. 2021. aastal alustati Petroter I suurejoonelist rekonstrueerimise projekti, mille tulemusel aastal 2022 oluliselt väheneb VKG mõju Kohtla-Järve ja lähipiirkonna atmosfääriõhu kvaliteedile. 2021. aastal tegi VKG Oil investeeringu heite vähendamiseks Petroter I-II mahutite ja fenoolvee puhastusseadme mahutite hingamissüsteemidest, mis tähendab LOÜ heite vähenemist aastas kuni 3,4 tonni.