Keskkonnaohutus
Kontsern juurutab keskkonna kaitsmise ja ressursside ratsionaalse kasutamise tehnoloogiaid ning arendab keskkonnaohutuse kultuuri. Kontsern püüab vähendada keskkonnaga seotud riske ja panustab märkimisväärselt vahendeid loodushoiuprogrammidesse.
Peamised töösuunad
- keskkonnasäästlike tehnoloogiate väljatöötamine ja juurutamine
- looduskaitseprogrammide elluviimine
- hoiatuse ja avariiolukordade lokaliseerimise süsteemi juhtimine
- keskkonnaseire ja tootmise keskkonnasäästlikkuse kontrollimine
- keskkonnaohutuse valdkonna riskijuhtimine
- keskkonnaohutuse kultuuri juurutamine ja arendamine
Vähendamaks järjekindlalt keskkonnamõju, toimib kontsernis rahvusvahelise standardi ISO 14001:2015 nõuetele vastav keskkonnasäästliku juhtimise süsteem.
Meie keskkonnahoiu eesmärk on põlevkivi kui ressursi efektiivse väärindamise ja parima võimaliku tehnoloogia rakendamise kaudu vähendada põlevkiviõli tootmise jalajälge ja keskkonnamõju.
VKG keskkonnaalased juhtpõhimõtted:
Toimime rahvusvahelise standardi ISO 14001 keskkonnajuhtimissüsteemi alusel.
Oma igapäevases tegevuses järgime Eesti ning Euroopa Liidu õigusaktidest ja lepingutest tulenevaid nõudeid.
Identifitseerime ettevõtte tootmistegevusega kaasnevaid keskkonnaaspekte ja keskkonnamõju ning hindame nende vastavust seadustele ja teistele nõuetele.
Peame oluliseks asjakohaste ametiasutuste ja piirkonna elanike teavitamist ettevõtte tegevusest ja võimalikest mõjudest keskkonnale.
Pöörame suurt tähelepanu säästva arengu edendamisele ettevõttes: taaskasutame tootmisprotsessis tekkinud materjale ja käitleme jäätmeid keskkonnasäästlikult.
Peame oluliseks koostööd teadus- ja uurimisasutustega, nii erinevate keskkonnaprobleemide lahendamisel, kui ka uute tehnoloogiate väljatöötamisel.
Innustame töötajaid täiendama oma teadmisi keskkonnakaitsest ning tervitame ja ergutame nende teadmiste rakendamist praktikas.
Töötame põlevkivi väärtustamise suunas, eesmärgiga luua võimalikult pikk toodete väärtusahel ning rakendada ringlusmajanduse põhimõtet.
VKG keskkonnategevuste põhifookus jääb järgnevatel aastatel samaks. Jätkuvad investeeringud tootmisprotsesside efektiivsuse tõstmiseks ja otsitakse uus võimalusi protsesside optimeerimiseks ning seeläbi keskkonnamõjude vähendamiseks.
Ettevaatuse printsiip
Mõju riskide vähendamist ümbritsevale keskkonnale ja tööohutuse suurendamist peab Viru Keemia Grupp strateegilise tähtsusega eesmärkideks. Hallates riske inimeste elule ja tervisele ning ökoloogilisi riske, juhindub kontsern ettevaatuse printsiibist. *
Selle põhimõtte rakendamine kontsernis kujuneb järgmiste lähenemisviiside alusel:
- ohutusnõuete tagamine kogu põlevkivi rikastamise protsessi vältel ja valmissaaduste realiseerimisel
- riskide juhtimine
- ökoloogilise mõju minimaliseerimine
- tööohutusnõuete täitmine, kontserni ettevõtete töötajate ja töövõtuorganisatsioonide töötajate tervishoiupoliitika ja nõuete täitmine.
Ettevõte töötab eesmärgipäraselt selleks, et tõsta tootlikkuse taset ja ökoloogilist ohutust, täita loodushoidu puudutava seadusandluse nõudeid ja vähendada plaanipäraselt ning efektiivselt tootmistegevuse negatiivset mõju ümbritsevale keskkonnale.
Töökaitse ja töötajate ohutus on Viru Keemia Grupi jaoks esmajärgulise tähtsusega. Kontserni eksisteerimisaja jooksul on omandatud suur vastutustundliku tegevuse kogemus, juurutatud on vastavad protseduurid ja praktikad. Käsitleme töökaitsealaste programmide finantseerimist mitte niivõrd kui kulusid, vaid kui investeeringut meie töötajate tervisesse ja heaolusse.
* Antud põhimõte moodustub rahvusvahelistes dokumentides järgmiselt: „Seal, kus eksisteerib tõsise või parandamatu kahju oht, ei saa puudulikke teaduslikke aluseid tuua põhjenduseks sellele, et lükata edasi ökonoomselt efektiivsete meetmete kasutamist keskkonnakahju ennetamiseks.“ (RIO DECLARATION ON ENVIROMENT AND DEVELOPMENT, June, 1992).
Strateegiline visioon tööstuse mõju vähendamiseks
Keskkonnaalase tegevuse põhisuund on välisõhu heitmete emissiooni vähendamine, eriti väävliühendite ja ebameeldivat lõhna tekitavate heitmete osas. Suurt tähelepanu pööratakse ka sademe- ja reovete kvaliteedi parandamisele ning puhastamistehnoloogiate täiendamisele. Lisaks otsitakse meetmeid energiaefektiivsuse tõstmiseks.
Keskkonnaeesmärgid on järgmised:
- ringmajanduse põhimõtete rakendamine, mis tagab ressursside efektiivseima kasutamise;
- ebameeldivat lõhna tekitavate saasteallikate vähendamine;
- kaevandamisega seotud mõjude minimeerimine ja aheraine maksimaalseks taaskasutamiseks täiendavate võimaluste leidmine;
- põlevkivitöötlemise PVT arendamine ja olemasoleva tootmisahela maksimaalne pikendamine.
2019. aastal viidi läbi järgmised uuringud:
- kontsernis tekkivate CO2 heitkoguste tõendamine ning süsteemi täiustamine;
- CO2 jalajälje uuring
- Ojamaa kaevanduse piirkonna põhjavee ja pinnavee seire;
- Muraka ökosüsteemi seire;
- uue prügila asukoha võimalik uuring;
- Ahtme SEJ tuhaväljaku põhjavee seire.
Keskkonnamõju hindamise avalikke arutelusid ei toimunud. Küll aga telliti tulenevalt õigusaktide muudatustest enamike tütarettevõtetele LHK projekte.
Süsinikdioksiidi emissioonid ja tasuta eraldatavad kvoodid mõjutavad kontserni majandustegevust oluliselt. 2019. aastal alustati Euroopa Liidu Kasvuhoonegaaside (KHG) IV kauplemisperioodi kauplemissüsteemi raamistiku kujundamisega seotud tegevusi. Kontsern andis süsteemi toimimise osas sisendi Euroopa Komisjonile ja edastas käitiste osas taotlused.
Keskkonna jalajälg
Toodete elutsükli ja tootmistegevuse keskkonnamõjude parema hindamise eesmärgil algatati kontsernis 2018. aastal keskkonna jalajälje hindamise programm. Meetodi rakendamine võimaldab mõista toodete tootmise ja nende tarbimise erinevates etappides mõju keskkonnale ja võrrelda jalajälge teiste analoogsete toodetega turul ning elutsükli analüüsi kaudu vähendada toodete mõju keskkonnale. 2019. aastal valmis VKG Kaevanduste keskkonna jalajälje osa. Uue süsiniku jalajälje metoodika väljatöötamisega jätkatakse 2020. aastal. Kontsern panustab jätkuvalt süsinikuheite vähendamisele suunatud arendustegevustesse, mille raames otsitakse võimalusi vähendada põlevkiviõli tootmise keskkonna jalajälge.
Investeeringud keskkonnahoidu ja keskkonnatasud
VKG on olulise mõjuga ettevõte ja lähtuvalt saastaja rahalise vastutuse printsiibist, tasub keskkonnakasutuse ja heitmete eest keskkonnatasusid. Joonisel 1 on kujutatud kontserni keskkonnatasude summa muutumist. Alates 2010. aastast on see oluliselt tõusnud ning 2015. aastast alates ettevõtte majandusliku olukorra tõttu langenud ning järk-järgult taastunud alates 2017. aastast. Keskkonnatasud on viimastel aastatel moodustanud üle 14 miljoni euro aastas.
KONTSERNI KESKKONNATASUD (MILJON EUROT, EI SISALDA PÜÜDESEADMETE, KESKKONNASEIRE, KESKKONNAUURINGUTE JMS KULUSID)
Viru Keemia Grupp panustab keskkonnamõju minimeerimisse ja töötab pidevalt efektiivistumise suunas. Eesmärgiks on põlevkivi maksimaalne väärindamine ehk ressursi potentsiaali täielik ärakasutamine. Keskkonna seisukohalt tähendab see ühe ühiku töödeldud põlevkivi kohta väiksemat keskkonnamõju ning suuremat sotsiaalset ja majanduslikku kasu. Põlevkiviõli tootmise jätkusuutlikkuse tagamiseks on vajalik investeerida parima võimaliku tehnoloogia arendamisesse ja keskkonnakaitsesse, osaleda seadusaktide väljatöötamisel, teostada tootmise ja keskkonna seiret, optimeerida tootmist ja juurutada energiatõhusaid lahendusi. Euroopa Liidu ja Eesti Vabariigi seadusandlus ning kasvavad tootmisvajadused seavad järjest suuremaid nõudmisi ja uusi, kõrgemaid keskkonnaeesmärke kontserni ettevõtetele.
VKG jagab investeeringud keskkonnahoidu kaheks:
1.
Otseselt keskkonnamõju vähendavad investeeringud
2.
Kaudselt keskkonnamõju vähendavad investeeringud
Otseselt keskkonnamõju vähendavate investeeringute hulka kuuluvad investeeringud, mille puhul saavutatakse keskkonnamõju vähenemine kohe. Sinna kuuluvad kõik nn toruotsa investeeringud (püüdeseadmed), mahutiparkide renoveerimise, olemasolevate saasteallikate likvideerimise või vähendamisega ja jäätmete käitlemisega seotud investeeringud jms.
Kaudselt keskkonnamõju vähendavate investeeringute all on kajastatud tegevused, mis vähendavad pikaajalise järjepideva tegevuse käigus keskkonnamõju. Sinna kuuluvad näiteks investeeringud PVT-sse, loodusressursse säästvate ja uute efektiivsemate tehnoloogiate arendamine/rakendamine.
Kokku investeeris kontsern 2019. aastal keskkonnamõjude vähendamise projektidesse otseste investeeringute kaudu 2,3 miljonit eurot ning kaudselt üle 7 miljoni euro.
OTSESELT JA KAUDSELT KESKKONNAMÕJU VÄHENDAVAD INVESTEERINGUD (miljon eurot)
- Otsesed
- Kaudsed
Viimastel aastatel on VKG otseste investeeringute põhieesmärgiks olnud viia ellu meetmeid lõhnaainete vähendamiseks. 2017. aastal avaldati Keskkonnainspektsiooni tellimusel Eesti Keskkonnauuringute Keskuse poolt teostatud uuring „Välisõhu kvaliteedi, lõhnahäiringu ning saasteainete heitkoguste hindamine Kohtla-Järve linna Järve linnaosa piirkonnas“, mille põhjal tellis VKG Oil täiendavad mõõtmised ning lõhnaainete modelleerimise oma tootmisterritooriumil. Saadud tulemustele toetudes, koostas ettevõtte uue lõhnaainete vähendamise tegevuskava, millega plaaniti tegevusi kokku ca. 1,1 miljoni euro ulatuses. 2018. aastal võeti kolm lõhnaainete esinemise vähendamise tegevuskava meedet: suleti poolkoksi prügilas kuumenemiskolded, ühendati ühtsesse hingamissüsteemi raske- ja kerge-keskõli ettevalmistusseadme absorber ja õlilao absorber.
2019. aastal suurenesid otsesed investeeringud kaks korda. Peamised investeeringud olid ette nähtud VKG Energias gaaskondensaadi mahutite hermeetiliseks muutmiseks, VKG Oilis autotsisternide laadimise heidete vähendamiseks ja õlilao absorbeerite ühise hingamissüsteemi heidete suunamiseks Kiviteri seadmele, samuti meetmete efektiivsuse kontrollile, mille tulemused näitasid lõhnaainete esinemise vähenemist. Kokkuvõttes, meetmed on end ära tasunud ning lõhnaainete emissioon antud allikatest on lõppenud. Meetmete efektiivsuse kontrollid jätkuvad 2020. aastal.
2019. aastal suunati investeeringud ka mahutiparkide lämmastikhingamise süsteemi ning jahutusseadme Chilleri projekti, mis vähendas CO2 heitmeid VKG Energia Põhja SEJ-s.
Kliimamõjude juhtimine
VKG toetab Pariisi kokkuleppe elluviimist, mis on suunatud võitlusele kliimamuutuste vastu. Määrava tähtsusega meede kliimamõjude riskijuhtimissüsteemis on kasvuhoonegaaside heitmete taseme hindamine.
Põlevkiviõli tootmise jalajälje arvutamismetoodika annab võimaluse võrrelda põlevkiviõlitoodete keskkonnamõju, analüüsi alusel leida jalajälje vähendamise võimalusi ning säilitada või tõsta toodete konkurentsivõimet teiste energiaallikatega võrreldes. Arvutusmetoodika väljatöötamisega alustati 2019. aastal ja sellega jätkatakse 2020. aastal. Kontsern panustab jätkuvalt süsinikuheite vähendamisele suunatud arendustegevustesse, mille raames tootmisefektiivsuse tõus tooteühiku kohta vähendab heitetasemeid tervikuna.
Õhuemissioon
Süsinikdioksiidi (CO2) heide
Eriheite tõus 2019. aastal on tingitud toodangu kasvust. Mullu II kvartalist alates kehtib uus süsinikdioksiidi arvutamise määrus, mis mõjutas heite suurust. Metoodika muutuse tõttu kogused suurenesid.
Kontsern otsib pidevalt tehniliselt teostatavaid ja majanduslikult põhjendatud lahendusi, kuidas piirata kasvuhoonegaaside heitmeid.
VKG OIL CO2 ERIHEIDE TOODANGU KOHTA
(TONNI CO2/ÕLI TONN)
Vääveldioksiidi (SO2) heide
Võrreldes 2015. ja 2016. aastat, on heitkogused langenud ligi 40% võrra, mis saavutati tänu väävlipüüdmise süsteemide rajamisele VKG Energia Põhja soojuselektrijaamas. Aastatel 2015–2016 võeti kasutusele kaks uut väävlipüüdeseadet, mistõttu on SO2 heide atmosfääri vähenenud. vahemikus 2017–2019 eriheide küll pisut tõusis, kuid võrreldes 2015. aastaga on vähenemine siiski märgatav. VKG Oili eriheide on püsinud samas suurusjärgus.
Enamus SO2 heitest (2015. aastal ligi 85% kontserni summaarsest heitest) emiteeriti VKG Energia põlevkivi termilise töötlemise käigus tekkiva generaatorgaasi, poolkoksigaasi ning põlevkivi ja filtrikoogi põletamisel (alates 2017. aastast tahkeid kütuseid ei põletata). VKG Oilis tekkis heide põhiliselt põlevkiviõli tootmisel kõrvalproduktiks olevate gaaside (generaatorgaasi, koksigaasi, separaatorgaasi) põletamisel põlevkiviõlide destillatsiooniseadmes ning elektroodkoksi tootmise seadmes ja Petroter tehaste töö käigus.
VKG OIL JA VKG ENERGIA SO2 ERIHEIDE TOODANGU KOHTA
(TONNI/TONNI)
- VKG Oil
- VKG Energia
Välisõhu saastetasu
2015. aastani valitses välisõhu saastetasude puhul kasvav trend, mida tingis eelkõige saastetasumäärade kasv ning tootmismahu suurenemine. 2016. aastal oli õhusaastetasu 0,64 miljonit eurot, mis tänu uue väävlipüüdesüsteemi kasutuselevõtule VKG Energia Põhja SEJ-s ja sellest tulenevale SO2 heitkoguse vähenemisele oli 3 korda väiksem kui 2015. aastal tasutud summa. Samuti seisati Lõuna SEJ, mis oli oluliseks SO2 allikaks. Mõju avaldas ka keskkonnatasude seaduse muudatus. 2016. aastast alates on välisõhu saastetasud olnud samas suurusjärgus olles seotud tootmistasemetega.
Õhu saastetasud kontsernis (EUR)
Vee kasutus ja veeheide
Veekasutuse valdkonna prioriteedid on veeressursside ratsionaalne kasutamine, reovee tõhus puhastamine ja põlevkiviõli looduslikesse veekogudesse sattumise ennetamine. Viru Keemia Grupp teostab kontrolli veekaitsealade, pinna-, põhja- ja heitvee üle ning hindab pinnaveeobjektide põhja ladestumise olukorda oma tegevustsoonis.
Veekasutus
2019. aastal oli kontserni veekasutus kokku 6,06 miljonit m3, tõus võrreldes varasemaga 11,7% oli tingitud järvevee kasutuse suurenemisega. VKG Oil AS-is suurenes kasutatava põhjavee ja järvevee hulk vastavalt 48% ja 22%. VKG Energias suurenes jahutusvee kogus võrreldes 2018. aastaga 17%. Veetarbe kasv on seotud toodangumahu kasvuga. Võrreldes 2018. aastaga kasutati põhjavett ja vett rikastusvabrikus 2019. aastal vähem.
VEEKASUTUS KONTSERNIS (m3)
- Järvevesi
- Põhjavesi
- Kaevandusvesi rikastusvabrikus
Veeheide
2019. aastal oli kontserni veeheide kokku 25,9 miljonit m3, võrreldes eelneva aastaga tõusis see 12,6%. Suurenesid nii reovee-, sademevee, kui ka kaevandusvee kogused, mis on tingitud sademete hulgast: 2019. aastal esines enam sademeid, kui 2018. aastal. Kaevandusvee kogused on seotud kaevandatud ala pindala suurenemisega.
VEEHEIDE KONTSERNIS (m3)
- Reovesi
- Sadevesi
- Heitvesi kaevandusest (settebasseinist)
Vee keskkonnatasud
2016. aastal toimus kontserni vee keskkonnatasude vähenemine võrreldes 2015. aastaga, põhjuseks oli eelkõige Ojamaa kaevandusest väljapumbatava vee mahu vähenemine võrreldes varasemaga. 2017–2019 tõusis vee keskkonnatasu (vastavalt 29%, 12,4% ja 12,1%), mis on tingitud vajadusest pumbata Ojamaa kaevandusest välja enam vett seoses allmaatööde edasi liikumisega ja kaevandatud ala suurenemisega.
VEE ERIKASUTUSTASU JA HEITVEE SAASTETASU (EUR)
- VKG Energia
- VKG Oil
- VKG Kaevandused
- VKG Soojus
Tööstusjäägid
Seadmete usaldusväärsuse pidev kontrollimine ja uute tehnoloogiate juurutamine võimaldavad minimeerida pinnase saastumise ohtu. Sealjuures taaskasutab kontsern aktiivselt tootmisjäätmeid.
Ohtlikud ja mitte ohtlikud jäätmed ning taaskasutus
VKG jäätme nimistusse lisandus ohtlikke aineid sisaldav gaasipuhastusjääk (jäätmekoodiga 10 01 18*) 2017. aastal, koodi alla klassifitseerub väävliärastuse protsessi tulemusena tekkiv jääk. Seega VKG Energia Põhja SEJ-s põhiliseks jäätmeliigiks on väävliärastusprotsessi tulemusena tekkiv ohtlikke aineid sisaldav gaasipuhastusjääk. VKG Oilis tekib tootmisprotsessides poolkoks ja põlevkivituhk. 2019. aastal viisid Tallinna Tehnikaülikooli Energiatehnoloogia instituut ja Tartu Ülikooli Geoloogia osakond läbi põlevkivituhkade ohtlikkuse uuringu, mis tuvastas, et põlevkivituha puhul ei ole tegemist ohtliku jäätmega. 2019. aastal vastu võetud otsusega ei kuulu põlevkivituhk enam ohtlike jäätmete nimistusse.
PÕHILISTE OHTLIKE JÄÄTMETE TEKKE KOGUSED VKG KONTSERNIS
| 2015 | 2016 | 2017 | 2018 | 2019 | ||
|---|---|---|---|---|---|---|
| Poolkoks | 0,62 | 0,23 | 0,63 | 0,73 | 0,79 | |
| Gaasipuhastusjääk | 0 | 0 | 0,05 | 0,06 | 0,06 | |
| Ohtlikke jäätmeid kokku miljonit tonni | 0,62 | 0,23 | 0,68 | 0,79 | 0,85 |
Ühe tonni toodangu kohta tekkivate ohtlike jäätmete koguse suhtarv on langenud võrreldes 2015. aastaga, aga võrreldes 2018. aastaga püsis samal tasemel. Põhjuseks on Petroteri tehnoloogia osakaalu suurenemine (töödeldakse ümber madalama kütteväärtusega ning kõrgema mineraalainete sisaldusega peenpõlevkivi) ning üleminek Ojamaa põlevkivile, mille mineraalainete sisaldus on samuti kõrgem. Kuna Petroter kasutab oma tootmisprotsessis madalama kütteväärtusega peenpõlevkivi, siis on selles protsessis ka väiksem õli väljatulek. Samas on Petroteri tehnoloogia puhul tegemist energiatõhusa tootmisega. See võimaldab tõhusamalt ära kasutada peenpõlevkivi potentsiaali.
VKG OILI OHTLIKE JÄÄTMETE TEKE TOODANGUÜHIKU KOHTA
(TONNI/TONNI)
Kontserni jäätmete teke on kajastatud alljärgnevas tabelis. Tekkivatest mitteohtlikest jäätmetest suunatakse peamiselt taaskasutusse järgmisi jäätmeid:
- aheraine, mis suunatakse täitematerjali müügiks ning taaskasutamiseks,
- vanametall, mis suunatakse tagasi ringlusesse.
VKG Kaevandused suunab tekkiva aheraine suures osas taaskasutusse sertifitseeritud tootena. Suurem osa müüakse kontsernivälistele ettevõtetele, kes kasutavad killustikku täitematerjalina, teede ehituses ning tuulikute aluste rajamisel. Seeläbi panustatakse „Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016–2030“ lubjakivi killustiku sihttaseme määra saavutamisesse, samuti täidetakse eesmärki maksimaalselt kasutada, mitte ladestada. 2019. a tekkis aherainet 2274 tuhat tonni, millest läks taaskasutusse 92%.
MITTEOHTLIKE JÄÄTMETE TEKE JA TAASKASUTUS KONTSERNIS (TONNI)
| 2015 | 2016 | 2017 | 2018 | 2019 | ||
|---|---|---|---|---|---|---|
| Ehitus ja lammutuspraht | 560 | 351 | 459 | 513 | 630 | |
| Olmejäätmed | 228,5 | 263,5 | 284 | 283 | 286 | |
| Vanametall | 6 283 | 1 486 | 763 | 3 136 | 1 518 | |
| Aheraine | 1 644 949 | 1 047 581 | 2 053 864 | 2 298 701 | 2 274 156 | |
| Põlevkivituhk | 1 231 395 | 1 575 593 | 1 651 832 | 1 768 186 | 1 883 510 | |
| Mitteohtlike jäätmete teke kokku, tonn | 1 652 020 | 2 625 274 | 3 707 202 | 4 070 819 | 4 160 100 | |
| Aheraine taaskasutus, tonn | 1 369 999 | 1 322 531 | 2 053 864 | 2 203 129 | 2 093 845 |
Jäätmete ladestamine
Tekkivaid tööstusjäätmeid ladestavad VKG Oil (tuhk ja põlevkivi) ja VKG Energia (gaasipuhastusjäägid) tootmisjääkide prügilas. Ladestatavate jäätmete koguse suurenemine viimastel aastatel on tingitud asjaolust, et riikliku ohtlike jäätmete prügila sulgemistegevus on lõpule viidud ja nõudlus tuha taaskasutamiseks hetkel puudub.
2018. aastal ladestati jäätmeid kokku 2 560 tuhat tonni, millega suurenes jäätmete ladestamise kogus 9%. Viimase tingis asjaolu, et 1000-tonnine gaasigeneraator töötas terve aasta vältel ning Petroteri tehastes toimus võimsuse suurenemine. 2019. aastal ladestati kokku 2 735 000 tonni jäätmeid, mis on 6% rohkem, kui 2018. aastal. 2019. aastal tootsid kõik seadmed täisvõimsusel.
JÄÄTMETE LADESTAMISE KOGUSED (TONNI)
- Poolkoks
- Põlevkivituhk (Petroter)
- Ohtlikke aineid sisaldavad gaasipuhastusjäätmed (Energia)
Tahkete jäätmete ladestamisel prügilasse tasuvad ettevõtted ladestustasu. 2015. aastal moodustas ladestustasu ligikaudu 2 902 000 eurot, tasude summa on kasvanud: 2016. aastal ligi 47% võrra, 2017. aastal 27%, 2018. aastal tõusis tasu ladestatud koguse suurenemise tõttu 9% ja 2019. aastal 6%. Siinkohal on näha otsest seost toodangumahu ja jäätmekoguste vahel.
JÄÄTMETE LADESTAMISE TASUD (EUR)
- Poolkoks
- Põlevkivituhk (Petroter)
- Ohtlikke aineid sisaldavad gaasipuhastusjäätmed (Energia)
Ressursikasutus
Maavara kaevandamine
Põlevkiviõli tootmiseks vajaminev ressurss saadakse põhiliselt VKG Kaevandustelt, kes kaevandab põlevkivi Ojamaa kaevanduses. Kaevandatava põlevkivi kogus on otseselt seotud põlevkiviõli tootmisega nagu on näha alljärgneval joonisel.
PÕLEVKIVI KAEVNDATUD KOGUSED
(MILJON TONNI)
Energiatõhusus
Energiaressursside tõhus kasutamine võimaldab saavutada kõrgema tootlikkuse, optimeerida tööstusprotsesse ja vähendada negatiivset mõju keskkonnale.
Energiasäästu puhul rõhutame järgmisi suundumusi:
- energiahalduse arendamine ja sertimine vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 50001 nõuetele;
- personali koolitamine energiahalduse ja -tõhususe valdkonnas;
- energiasäästule suunatud uued programmid ja tehnoloogiad;
- digiprojektide juurutamine;
- kogemuste vahetamine majandusharu teiste ettevõtetega.
Elektrienergia tootmine ja tarbimine
2018. aastal kasvas VKG Energia elektri omatarve ning elektri tootmise maht suurenes 12%. Antud tõus oli seotud sellega, et Põhja SEJ uued võimsused töötasid esimest korda terve aasta vältel. 2019. oli sarnane 2018. aastaga, VKG Energia tootis elektrienergiat 2% rohkem kui 2018, kasutas omatarbeks soojust ja auru sooja talve tõttu aastatagusega võrreldes 21% vähem ning edastas välistarbijatele soojust ja auru 9% rohkem kui 2018. aastal.
VKG ENERGIA ELEKTRI JA SOOJUSE TOOTMINE (MWh)
- VKG oma tarbeks soojus ja aur
- Välistarbijatele soojus ja aur
- Elektrienergia toodang
2018. aasta kontserni omatarve (211 536 MWh) jäi samale tasemele, vaatamata 1000-tonnise generaatorjaama töösse lisandumisele. Võrreldes varasemate aastatega tõusis oluliselt VKG Energia elektrienergia toodangu osakaal elektrienergia tarbimises. 2019. aastal oli kontserni tarbimine kokku 225 208 MWh, kasv on tingitud tootmismahtude suurenemisest.
VKG ELEKTRIENERGIA TARBIMINE JA AVATUD TURULE MÜÜK (MWh)
- Müük VKG Elektrivõrgud
- Müük BES ja Eesti Energia OÜ-le
- Kaod
- Elektrienergia müük kontsernivälistele ettevõtetele
- VKG kontserni tarbimine
- VKG Energia omatarve MWh
Suurimad mullused keskkonnaprojektid
Lõhna vähendamise tegevuskava
2019. aastal jätkati lõhnaaine esinemise vähendamise tegevuskava täitmisega, investeeriti põlevkiviõlide autotsisternide laadimisseadme õhuemissioonide vähendamisse. 2020. aastal jätkatakse planeerituga ning lisaks teostatakse lõhnaainete inventuur. Meetmete ja investeeringute tulemusena väheneb VKG tootmisterritooriumilt tulenev lõhnaemissioon 12% võrra võrreldes esialgse fooniga.
Mahutipargid
VKG mahutipark koos paigaldatud püüdeseadmetega põlevkiviõlide laos ja destillatsiooniseadmes valmis 2008. aastal. Nimetatud tööde tulemusel vähenes oluliselt süsivesinike ja fenoolide emissioon. 2018. ja 2019. aastatel ühendati ühtsesse hingamissüsteemi õlilao absorber 40 ja 500, mille tulemusena vähenes lõhnahäiringut põhjustavate ainete heide piirkonnas.
Soojuselektrijaama atmosfääriheite vähendamine
2017. aastal ehitati VKG Energias uus gaaside põletuseks mõeldud gaasikütuse aurukatel, mis on efektiivsema põletusrežiimiga ning tänu sellele on katlast väljuvas heitgaasis madalam saasteainete sisaldus. 2019. aastal rekonstrueeriti gaasikäigud ning muudeti gaaskondensaadi mahuti hermeetiliseks, mis vähendas lõhnaainete emiteerimist välisõhku.
Petroter õlitehaste tõhustamine
Petroteri II ja III tehases on sisse viidud muudatused, mis tagavad protsessi tõhusama toimimise ning mille tulemusel on võimalik väiksemast hulgast toorainest saada rohkem toodet. Samuti võimaldavad muudatused maksimaalselt kasutada protsessis tekkivat soojusenergiat ja vähendada korraliste hoolduste ning seisakute arvu. Muudatused tagavad protsessi stabiilsuse, mis on ühtlasi ka efektiivsem ja keskkonnaohutum. 2019. aastal teostati Petroter tehaste rekonstrueerimistöid, mis toetavad maksimaalse efektiivsuse saavutamise eesmärki.
2019. aastal valmis ka jahutiprojekt, mille eesmärk on eelkõige suvisel perioodil jahutada poolkoksigaasi ja kondenseerida välja täiendavat bensiinifraktsiooni, mille tulemusel suureneb bensiinifraktsiooni toodang ja väheneb CO2 emissioon.
Ladestamisalad
2016. aastal võeti kasutusele ladestamise metoodika, kus põlevkivituha ladestamine toimub niisutatult. Selle tulemusel tekib ladestusalale tsementeerunud monoliitne katend, mis takistab reostuse liikumist prügilakehast ümbritsevasse keskkonda. Sel moel on võimalik saavutada vettpidav prügila pind, mis vähendab nõrgvee teket. Samuti välistab see prügilakehandis kuumenemiskollete tekkimist. VKG Oilis hakati 2018. aasta algusest Kiviteri tootmises tekkivat poolkoksi transportima kinnises süsteemis – torukonveieriga otse ladestusalale. Süsteem võimaldab vähendada autotranspordi vedude hulka ja oluliselt nii tolmu, kui ka heitgaaside emissioone. 2016. aastal valmis prügilas kuumenemiskollete summutamise tehnilise lahenduse projekt ning 2018. aasta lõpus projekt realiseeriti ehk kuumenemiskolded suleti, sellega vähenes prügila lõhnahäiring. 2019. aastal peeti läbirääkimisi ja 2020. aastal sõlmiti kokkulepe Keskkonnaministeeriumiga jääkreostuse ohustustamise projektidest pärinevate jäätmete – saastunud pinnase ja setete ladestamiseks prügilasse. 2019. aastal alustati uue prügila ettevalmistustööde ja uuringutega.
Kohtla-Järve Ahtme soojustorustik
PVT nõuetele vastav soojustorustik valmis 2013. aasta alguses, mis võimaldab lisaks Kohtla-Järve Järve linnaosale kütta ka Ahtme linnaosa ning Jõhvi linna. Tänu soojustorustikule sai võimalikuks suurendada VKG Energia soojus- ja elektrienergia koostootmise efektiivsust ning tõhusalt ära kasutada kogu põlevkivi töötlemise käigus tekkiv jääksoojus. Samuti võimaldas uue torustiku valmimine sulgeda ka vana keskkonnanõuetele mittevastava Ahtme soojuselektrijaama. 2019 aastal investeeriti täiendavalt soojustorustike renoveerimisse 3,2 miljonit eurot, mille tulemusena vähenesid renoveeritavas Jõhvi-Ahtme piirkonnas kaugküttesüsteemi soojuskaod.
