Hoiame keskkonda
Sisukord

Hoiame keskkonda

Kontserni ettevõtete eesmärk on parimal võimalikul moel, vähimate kadudega ja lubatud normide piires kasutada loodusvarasid. Välja on töötatud terviklik ja süsteemne lähenemine keskkonnaküsimustele, mis on kooskõlas nii siseriiklike kui ka Euroopa Liidu nõuetega. Parima võimaliku tehnika kasutamine tootmises, keskkonnalubade järgimine, professionaalne meeskonnatöö ja sihtinvesteeringud aitavad tagada jätkusuutliku arengu.

Eesti suurima põlevkiviõli tootjana mõjutab meie tegevus ümbritsevat keskkonda ja kohalikku kogukonda. Pingutame selle nimel, et vähendada tootmise jalajälge. 2018. aastal kinnitasid Keskkonnaamet ja Kohtla-Järve linn kontserni poolt esitatud lõhnaaine esinemise vähendamise tegevuskava, mille kohaselt investeerib ettevõte välisõhu kvaliteedi parandamiseks 1,1 miljonit eurot. 2018. ja 2019. aasta jooksul realiseeruvate investeeringute tulemusena väheneb VKG tootmisterritooriumilt tulenev lõhnaemissioon plaanijärgselt 12% võrra.

Antud kava raames suleti eelmisel aastal Kohtla-Järve prügilas ettevõttele kuuluval alal varasemast ladestustehnoloogiast tingitud põlemiskolded vastavalt oma ala spetsialistide poolt välja töötatud tehnoloogiale ja OÜ ENTEC Eesti koostatud projektile. Samuti ühendati ühtsesse hingamissüsteemi raske- ja kerge-keskõli ettevalmistusseadme absorber 200 ja õlilao absorber 40. Nende süsteemide heitmed suunati põletamisele vastavalt Põhja SEJ katlasse või elektroodkoksi seadmesse.

Lisaks eelkirjeldatud tegevustele on meie jaoks oluline vähendada transpordiga seotud keskkonnamõju.

2018. aasta suurimaks keskkonnaprojektiks oli poolkoksi kinnise torukonveieri ehitus. Peale antud konveieri kasutusele võtmist on toorme ning kõikide põlevkiviõli tootmisel tekkivate jäätmete logistika lahendatud keskkonnasäästlike kinniste konveiersüsteemidega. Konveierlahendused vähendasid oluliselt autotranspordi kasutust linnaga piirneval alal, mis omakorda vähendas oluliselt kütuse kasutamisest tingitud heitgaaside emissioone atmosfääri, sõitmisest ja laadimisest tingitud müra ning tolmuheidet.

Tulemused numbrites

Torukonveier vähendas veoautode sõitmise teekonda 2,5 kilomeetri võrra, mis tähendab, et ööpäevas jääb sõitmata kuni 625 kilomeetrit.

Kütusekulu vähenemine poolkoksikonveieri kasutuselevõtuga kuni 563 liitrit ööpäevas ning kuni 205 313 liitrit aastas.


Ringmajanduse põhimõtete rakendamine on meie majandustegevuse prioriteet. Eelmisel aastal suunati taaskasutamisele 95% Ojamaa kaevanduses tekkivast aherainest. Suurem osa müüdi kontsernivälistele ettevõtetele ning osa kasutasime omatarbeks. Aherainet kasutatakse täitematerjalina ning teede ehitamisel. See omakorda näitab, et ettevõte peab oluliseks täita riiklikke eesmärke, mis on seotud „Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016–2030“ rakendamisega.

2018. aastal alustas VKG Soojus 1960. aastate lõpus ehitatud soojustrasside renoveerimist. Kahe aasta jooksul vahetatakse ca 10 kilomeetrit torustikku. Ennekõike tagavad uued soojustorud tarbijatele stabiilse ja kvaliteetse teenuse, väheneb soojuskadu ja paraneb soojustorustiku töökindlus. Ettevõttel on praegu käimas kaks projekti, mille tulemusel kasvuhoonegaaside (CO2) heide väheneb 1084 tonni võrra aastas.

Kokku investeeriti 2018. aastal
keskkonnaprojektidesse 9,4 miljonit eurot.

Selle aasta olulisemad projektid on süsiniku jalajälje metoodika väljatöötamine, 2021–2030 aasta kasvuhoonegaaside kauplemissüsteemi kasvuhoonegaaside koguste taotlemine ja Uus-Kiviõli kaeveväljal keskkonnamõju hindamise algatamine koostöös Eesti Energiaga.

Lõhnavähendamise kava raames viiakse ellu kaks viimast meedet, mille tulemusena suunatakse õlilao ühtse hingamissüsteemi (absorber 500) heitmed elektroodkoksi seadmesse utiliseerimiseks ning vähendatakse põlevkiviõlide autotsisternide laadimisseadmete heitkoguseid lõhnainete osas.

image alt text

2018. aasta VKG Keskkonnapäeval arutati keskkonnamõjude hindamise kontekstis suurprojektide arendamise võimalikkust tänapäeva Eestis. Kõik osapooled nõustuvad, et uute projektide puhul tuleb lisaks keskkonnamõjudele hinnata ka ühisosa kogukondadega.

Tihti jääb mulje, et uutesse projektidesse investeerimisest on huvitatud vaid arendaja, kuid ehk on siiski võimalik otsida lahendusi, millest on huvitatud kõik huvirühmad. Osapoolte ootused on sageli väga erinevad, kuid põhiolemuselt siiski mitte üksteist välistavad. Konstruktiivne koostöö viib tavaliselt parimate lahendusteni, millest võidavad kõik.


Meelis Eldermann

Tehnikadirektor, juhatuse aseesimees

Tihti jääb mulje, et uutesse projektidesse investeerimisest on huvitatud vaid arendaja, kuid ehk on siiski võimalik otsida lahendusi, millest on huvitatud kõik huvirühmad. Osapoolte ootused on sageli väga erinevad, kuid põhiolemuselt siiski mitte üksteist välistavad. Konstruktiivne koostöö viib tavaliselt parimate lahendusteni, millest võidavad kõik.


Meelis Eldermann

Tehnikadirektor, juhatuse aseesimees