Viru Keemia Grupp taas kasumis

Uudised

19. Veebruar 2019

VKG 2018. aasta auditeerimata puhaskasum oli 24,9 miljonit eurot. Viimati lõpetas VKG majandusaasta puhaskasumis õlikriisile eelnenud 2014. aastal. Kontserni müügitulu kasvas 30% võrra 209 miljoni euroni. Kasumi ja käibe kasvu peamisteks põhjusteks olid nii paranenud turuolukord kui ka suurenenud tootmismaht, olulist mõju omas ka aktiivne töö kulude juhtimisel.

Erakordselt suure volatiilsuse juures oli 2018. aastal Brent toornafta keskmine hind 72 dollarit barreli eest ehk kolmandiku võrra kõrgem aasta varasemast. „Esimese üheksa kuuga tõusis Brenti õlihind 30%, saavutades oktoobri alguseks viimase 4 aasta tipu  – 86 dollarit barrel. USA õlitootmise kasv ja märgid maailmamajanduse jahtumisest kukutasid ta aasta lõpuks aga tagasi 53 dollari tasemele. Uus aasta on alanud küll taastumisega, aga sektorile omaselt on raske prognoosida, kas tõus jätkub või pöördub tagasi languseks,“ selgitas turul toimuvat VKG finantsdirektor Jaanis Sepp.

Kontserni tootmisüksused töötlesid aastaga ümber 4,76 miljonit tonni põlevkivi (+10%), millest saadi üle 620 000 tonni põlevkiviõlitooteid (+13%). Toodangu väljatulek paranes eelkõige tänu tehaste töörežiimide optimeerimisele. Toodangu kasvu põhjuseks oli kolme Petroter tehase tööaja kasv 2,6% võrra 905 päevani ja täiendava Kiviter vabriku käivitamine aasta keskel. „Lisaks rekordilistele tootmismahtudele on rõõm tõdeda, et suutsime tõsta ka põlevkivi väärindamise efektiivsust. Toodete väljatuleku suurenemine toorme ühiku kohta parandab meie konkurentsivõimet ning võimalikult madal omahind on pikaajaliselt parim rohi õlituru volatiilsuse vastu,“ kommenteeris Sepp.

Põlevkiviõli tootmismahtude tõusuga kaasnes põlevkivigaasidest toodetava elektrienergia toodangu kasv 12% võrra 466 gigavatt-tunnini. Soojuse müük lõpptarbijatele on viimased kolm aastat püsinud stabiilsena 275 gigavatt-tunni tasemel. Ojamaa kaevandus kasvatas mahtu 6% ja saavutas maksimaalselt lubatud tootmismahu 4,35 miljonit tonni, olles jätkuvalt ainuke kaevandaja, kes peab taotlema tagantjärele kaevandamise õigust.

Kontserni investeeringud olid kokku 27 miljonit eurot, millest 19,5 miljonit oli seotud töökindluse tagamisega. Kontserni kuuluv VKG Soojus, kes varustab soojusenergiaga üle 30 000 elanikuga piirkonda, alustas mullu amortiseerunud soojustorustiku ulatuslikku renoveerimisprojekti, mille raames uuendatakse 10 kilomeetrit soojustrasse. 4,4 miljonit eurot maksvat projekti kaasfinantseerib Keskkonnainvesteeringute Keskus 33% ulatuses.  

Mullu jätkati välisõhu kvaliteedile suunatud keskkonnaprojektidega. Kaheaastane lõhnaaine esinemise vähendamise tegevuskava sisaldab viit meedet, mille eesmärk on puhtam keskkond. Eelmisel aastal lõpetati poolkoksi torukonveieri ehitamine ja sellest ajast toimub kogu koksi ja tuha transport kinniste torukonveieritega. Sellise logistilise lahenduse kasutamine on ilmse ökoloogilise eelise ja ka majandusliku efektiivsusega. Mõlema projekti investeering moodustab kokku 2,6 miljonit eurot.

Kontserni tegevusest laekus 2018. aastal riigieelarvesse 40 miljonit eurot maksutulu, mis on eelmise aruandlusperioodiga võrreldes 13% võrra rohkem. Suurim osa tuleneb tööjõumaksudest 17,1 miljonit eurot (+7%) ja erinevatest keskkonnatasudest 15,6 miljonit eurot (+39%). Aasta lõpu seisuga töötas kontsernis 1 767 töötajat.

 Lisateave:
Irina Bojenko
VKG suhtekorraldusjuht
GSM 523 2700
E-post irina.bojenko@vkg.ee