Juhatuse esimehe pöördumine

Viru Keemia Grupi kontserni jaoks oli 2014. aasta juubeliaasta – 24.detsembril täitus 90 aastat põlevkiviõli tootmise algusest Kohtla-Järvel.

Vaadates tagasi möödunud 90-le aastale võime öelda, et põlevkivitööstust iseloomustab põnev tehnoloogiline areng väga mitmete riigikordade ajal. Kui 1924. aastal alustati peamiselt õliproduktide tootmisega, siis vahepealsel perioodil – 1950-1960ndatel – toodeti peamiselt põlevkivigaasi, mida müüdi nii Tallinna kui Leningradi. Täna mäletavad vaid vähesed, et Raua tänava saun ja Liviko viinavabrik olid esimesed põlevkivigaasi kliendid Tallinnas. Põlevkivigaasi ajastu lõppedes pöörduti tagasi õlitootmise juurde.

Taolise pika ajaloo sisse jääb mitmeid tormilise arengu etappe ning samuti suuremaid naftaturu kriise. Tasub märkida, et meie väärikast minevikust esimesed 74 aastat oli tegu riigiettevõttega ning vaid viimased 16 erastamise järgset aastat on firma põhinenud erakapitalil.

Riik erastas 1997. aasta lõpus riigiettevõtte RAS Kiviter soovides, et tulevane investor panustaks tehnoloogiasse, tagaks töökohtade kasvu ning lahendaks suured keskkonnaprobleemid. Täna, juubeliaastal võime öelda, et VKG on olnud riigile hea partner. Viimase üheksa aastaga on kontsern loonud Ida-Virumaale enam kui 1200 hästi tasustatud töökohta. Kontserni töötajate koguarv kasvas 2300 inimesele. Kogu erastamisjärgse aja jooksul on VKG investeerinud ligi 800 miljonit eurot tootmise kaasajastamisse – kaevandusse, uutesse õlitootmise tehastesse, energeetikasse. Kõige selle juures oleme edukalt tegelenud keskkonnaprobleemidega nagu veepuhastus, jäätmete ladestamine ning õhuheitmed, mis olid riigifirmal enne erastamist lahendamata.

VKG tormiline areng viimasel kümnendil on saanud teoks tänu avatud suhtumisele ning säästva arengu ja sotsiaalse vastutuse põhimõtete rakendamisele. Kogu meie massiivset investeeringukava on finantseerinud kolme panga sündikaat, millele viimasel aastal lisandus neljanda pangana Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengubank (EBRD). Nende aastate jooksul on pangad laenanud VKG-le üle 500 miljoni euro. EBRD finantseering on omamoodi kvaliteedimärk, mis näitab et VKG tegevus Eesti põlevkiviõlitööstuses on kooskõlas kõigi Euroopa Liidu rangete keskkonnakaitse ja säästva arengu printsiipidega.

VKG on olnud parimaid partnereid rahvale kuuluva põlevkivi väärindamises. Meie väärtusahel, mis algab Euroopa kõige uuema ja moodsama Ojamaa kaevandusega, sisaldab veel kolme kõige kaasaegsemat Petroter-tüüpi õlivabrikut, kahte elektrijaama, kaugkütte piirkondasid kahes linnas ning elektrijaotusvõrku. Lisaks valmistame põlevkivist kalleid peenkemikaale ja vaike ning jäätmetest ehitusmaterjale. Kõige selle juures võime kinnitada, et meie väärtusahel annab suurima lisandväärtuse ning kõrgeima maksupanuse kogu riigis. Konsultatsioonifirmade PWC ja EY analüüsidest nähtub, et VKG annab pea ühe protsendi riigi SKT-st ning samuti ligi 1% kogu riigi maksutuludest.

Järjepidev areng on meie kontserni põhiline iseloomustaja ja üks kolmest väärtusest. Lisaks arengule on ettevõtte fookuses avatus uutele teadmistele, regioonile ja selle probleemidele, väljakutsetele ja muutustele. Kolmandaks suunda määratlevaks väärtuseks on pühendumus tootmisele, siin töötavatele inimestele ja piirkonnale, kus me töötame.

Kahjuks ei saa öelda, et juubeliaasta oleks lõppenud suurte pidustustega. Maailma naftaturu järsk kukkumine tõi endaga kaasa kahe Kiviter-tüüpi vabriku sulgemise ning paljude inimeste koondamise. Oleme pikka aega riigile selgitanud, et põlevkivisektor on väga tundlik maailma naftaturu hindade ning lisaks viimasel ajal kehtima hakkanud CO₂ kaubanduse suhtes. Me näeme, et põlevkivi väärtusahelat saaks veel märkimisväärselt kasvatada, tootes sama kaevemahu juures kallimaid produkte ning valmistades mineraalsetest jäätmetest järjest enam ehitusmaterjale. Samas on taoline areng seotud väga suurte investeeringutega, mida VKG saab ellu viia vaid riigi stabiilse ressursi- ja maksupoliitika juures.

VKG kiire areng on saanud võimalikuks tänu meie töötajatele, kes on oma ala parimad spetsialistid ja kes on kindlasti ära teeninud suure tänu ja tunnustuse. Lisaks isiklikule arengule oleme koos teinud suuri tegusid ja käivitanud mahukaid investeerimisprojekte. Oma tehnilise professionaalsuse ning lubadustest ja tähtaegadest kinnipidamisega oleme ära teeninud nii investorite kui finantseerijate austuse. Suured tänud teile selle eest!

Põlevkivi maailmas

Suurimad põlevkivi töötlevad riigid maailmas

Suurimad põlevkivi töötlejad Eestis

VKG tütarettevõtted

Tunnustus

• Eesti vastutustundlik ettevõte 2010, 2011, 2012, 2013, 2014
• Eesti Kultuurisõbralik ettevõte 2012, 2013, 2014
• Oktoobris 2012 arvati Viru Keemia Grupp kolme parema ettevõtte hulka Swedish Business Awardi kategoorias „Jätkusuutlik kasv”
• 23. veebruaril 2012 sai VKG juhatuse liige ja Eesti 2009. aasta parima ettevõtte VKG Oil juht Nikolai Petrovitš Eesti Vabariigi presidendilt Toomas Hendrik Ilveselt Valgetähe IV klassi teenetemärgi piirkonna arengu toetamise eest. Nikolai Petrovitši sõnul kuulub tema teenetemärk kogu VKG kollektiivile.
• „Keskkonnategu 2011” keskkonnajuhtimise kategoorias
• Ida-Virumaa Aasta Tegija 2010 auhind
• Eesti parim ettevõte 2009 - VKG Oil AS

VKG toodete ja teenuste müügigeograafia

VKG põhilised tooted ja teenused

2014. aasta põhinäitajad

Suurimad keskkonna- ja arendusprojektid perioodil 2014/2015

Petroter III tehase ehitus

Investeering Petroteri tehnoloogiasse moodustas 2014. aastal 66,6 miljonit eurot. Praegu töötab Petroter tehnoloogial kaks põlevkiviõlitehast. Kolmanda tehase käivitamine on plaanitud 2015. aasta sügiseks. Iga tehase ööpäevane võimsus on 3000 tonni põlevkivi. Kolmanda tehase käivitamisega (Petroter I käivitati 2010. a juunis, Petroter II –2014. a septembris) suureneb VKG senine tootmismaht rohkem kui kahekordselt.

Väävlitustamisseadmete ehitus VKG Energias

2015. aasta alguses käivitus VKG Põhja soojuselektrijaamas teine NID-tüüpi väävlipüüdmisseade. Kuna lisaks SO₂-le seob VKG valitud NID väävlipüüdmistehnoloogiat rakendav seade ka CO₂, on sellel tuntav positiivne mõju piirkonna õhukvaliteedile.

VKG Energia lubjatehase valmimine

Lubjatehase ehitus on lõpuni viidud. Toormena kasutatakse VKG Ojamaa kaevanduses põlevkivi kaevandamisel üle jäävat lubjakivi, lubjaahju kütteks on põlevkiviõli tootmisel tekkiv gaas ja tehase toodangut kasutatakse vastavalt praegustele ja tulevastele keskkonnanõuetele SO₂ püüdmiseks VKG Energia elektrijaamade suitsugaasidest. Selline tark ja otstarbekas lahendus sobib hästi kokku VKG kontseptsiooniga põlevkivi töötlemise kõrvalproduktide kasutamisest ja keskkonnahoiust.

Aruandeperioodi peamised sündmused

Jaanuar 2014

Raske- ja kergekeskõlide ettevalmistuse seadmel (RKEÕS) täitus 50 aastat

RKEÕS on ettenähtud Kiviter-tüüpi õlivabrikutes saadud ja sisse toodud põlevkiviõli puhastamiseks neis sisalduvatest mehaanilistest lisanditest, veest ja sooladest.

Veebruar 2014

Ehitatavas olmehoones paigaldati esimesed VKG Ploki Roclite seinaplokid

Roclite on loodussõbralik materjal, mis väärtustab keskkonda, energia säästmist ja pakub kvaliteeti pikkadeks aastateks. Poorbetoonplokid on ökoloogiliselt puhtad ega eralda ümbritsevasse keskkonda kahjulikke ühendeid.

Märts 2014

VKG põlevkivi etteandesüsteemi teine järk on käiku lastud

Tänu sellele on ettevõttel võimalik vähendada teise sordi põlevkivi transpordikulusid Ojamaa kaevanduse rikastusvabrikust kuni tarbijani – VKG Oili õlivabrikuteni.VKG põlevkivi etteandesüsteemi pikendati viie konveieriga 700 meetri võrra.

Aprill 2014

Petroter III tehase nurgakivi asetamine

Petroter on VKG arendatud põlevkivi ümbertöötamistehnoloogia, millel põhinev esimene samanimeline tehas käivitati 2010. aasta juunis. Uus tehas on oma sisult „vanemate vendade” koopia ning kasutab osaliselt neile loodud ühiseid tehnovõrke. Projekti maht on 80 miljonit eurot. Tehas käivitatakse 2015. aasta sügisel.

Mai 2014

VKG Energia uue kompressorjaama valmimine

Uue kompressorjaama maksimaalne võimsus on 8 000 m³ suruõhku tunnis. Arvestades tootmise võimalikku arenguperspektiivi ja vastavat suruõhu vajaduse suurenemist, on uues kompressorjaamas ettenähtud veel kahe kompressori paigaldamise võimalus.

Juuni 2014

VKG JA EAS AVASID SÜNTEESVAIKUDE TOOTMISSEADME

VKG koostöös Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega avas Kohtla-Järvel asuval VKG tootmisterritooriumil sünteesvaikude seadme, mis toodab toorainet maailma parimatele rehvitööstustele. Seadme ehitus ja käivitamine oli võimalik tänu EASi toetusele.

August 2014

VKG Energia lubjatehase valmimine

Lubjatehas on ideaalne näide tööstuslikust keskkonnainvesteeringust, millel on ka majanduslik põhjendatus ning mis on hästi integreeritud olemasoleva VKG tootmisega. Tehas kasutab toormena VKG Ojamaa kaevanduse aherainet ja kütusena põlevkivi töötlemisel tekkivat gaasi. Toodetud lupja kasutatakse vastavalt keskkonnanõuetele SO₂ püüdmiseks. Projekti kogumaht on ligikaudu 6 miljonit eurot.

September 2014

EBRD ja VKG sõlmisid laenulepingu

35 miljoni eurose laenu eesmärgiks on arendada VKG energiatootmiskompleksi ning parandada selle keskkonnahoiu näitajaid ja energia koostootmise efektiivsust. EBRD laenuga finantseeritakse kahe väävlipüüdmisseadme ja turbiini ehitust ning lubjatehase projekti. Investeeringu tulemusel paraneb tootmiskompleksi töökindlus ja efektiivsus ning oluliselt väheneb CO₂ ja SO₂ emissioon.

Oktoober 2014

Petroter II tehase pidulik avamine

Tehas käivitati augustis ning septembri algusest töötab tehas täisvõimsusel ja annab aastas riigile maksutulu 14 mln eurot. Kogu projekti maksumus on 65 mln eurot ja sellele lisanduvad veel mahukad investeeringud energeetikasse. Uue tehas käivitamisest võttis osa Eesti Vabariigi peaminister Taavi Rõivas.

Oktoober 2014

Olmekompleksi valmimine

Üks Eesti suurimaid olmekomplekse mahutab kuni tuhat töötajat ning teenib töötajate riiete vahetamise, isiklike asjade hoidmise, pesemise ja puhkamise eesmärki. Investeeringu maht on üle 3 miljoni euroni.

November 2014

Teise väävlipüüdmisseadme valmimine

NID väävlipüüdmisseade seob keskmiselt kuni 2000 tonni väävlit aastas. Väävlipüüdmisseadme maksumus on umbes 6,3 miljonit eurot, selle valmimist toetas ka Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Detsember 2014

Soojusarvestite kauglugemissüsteemi paigaldus

VKG Soojus paigaldas Kohtla-Järve Järve linnaosa objektidele soojusarvestite kauglugemissüsteemi, mis aitab täpsemalt jaotada soojust, prognoosida selle tarbimist ning vabastab kliendid igakuistest näitude fikseerimise ja edastamise toimingutest. Kaugloetavate soojusarvestitega majade kliendid ei pea enam ise näite teatama.

2015. aasta prioriteedid

• Petroter III tehase edukas käivitamine;
• Kontserni energia- ja ressursiefektiivsuse tõstmine;
• Keskkonnakaitse alal täiendava väävlipüüdmisseadme ja lubjatehase käivitus.

2015. aasta prognoosarvud

Majanduslikud näitajad

Konsolideeritud kasumiaruanne

Investeeringud arendustegevusse

Investeeringud Keskkonnakaitsesse ja tööohutusse

Konsolideeritud bilanss

Bilansimaht

Arendustegevus

VKG tegevust 2014. aastal iseloomustab käimasolevate projektide ja investeeringute jätkamine aasta jooksul ning arendusvaldkonna tegevuste järsk aeglustamine ja osaline peatamine aasta lõpus naftahinna järsu languse tõttu.

2014. aasta arendustegevus jagunes järgnevate valdkondade vahel:

• tootmise laiendamine,
• ressursisäästlikkus,
• energiasäästlikkus,
• oskusteabe müük,
• rohelised kütused.

Kui tootmise laiendamise ning ressursi- ja energiasäästlikkusega on traditsiooniliselt tegeletud läbi aastate, siis 2014. aasta tõi uudsete tegevustena esmakordselt päevakorda ka põlevkivi töötlemisega seotud oskusteabe müügi väljaspoole Eestit ning roheliste kütuste kaasamise põlevkiviõli tootmisesse.

Tootmise laiendamine

2014. aastal lõpetati Petroter II õlitehase ja lubjatehase ehitus ning jätkus Petroter III õlitehase ehitus. Petroter II käivitati augustis, kolme nädala jooksul alates esmasest põlevkivi sisseandmisest saavutas tehas planeeritud võimsuse ning septembris juba 115-protsendilise võimsuse. Samuti ületati 2014. aastaks planeeritud kogutoodangu maht Petroter II tehasest. Arvestades tehnoloogia keerukust, on sellises tempos käivitamine suurepärane saavutus VKG ja VKG Oili meeskonna poolt.

Ressursi- ja energiasäästlikkus

Põlevkivigaasi veeldamisel on märkimisväärne potentsiaal kogu põlevkivi väärtusahela parendamisel ning tööstuslikus mahus võimaldab see kasutatavat ressurssi tõhusamalt tarbida. 2014. aastal rajas VKG põlevkivigaasi veeldamise pilootseadme ning viis läbi seeria edukaid katsetusi. Katsetuste tulemusena töötati välja tehnoloogiline lahendus tööstuslikuks rakenduseks ning koostati vastav etapiline investeerimisplaan lähiaastateks.

Augustis andis esimese toodangu ka VKG Energia lubjatehas. Lubjatehases planeeritakse kütusena kasutada VKG põlevkivigaasi ning toormena osaliselt Ojamaa kaevanduse aherainet. Toodetud lupja kasutatakse peamiselt VKG Energia väävlipüüdurites, alates 2016. aastast kulub kogu lubjatehase toodang selleks otstarbeks. Lubjatehase puhul on tegemist eelkõige keskkonnahoiu projektiga – taaskasutatakse õlitootmise ja kaevandamise kõrvalprodukte ning toodang kasutatakse täies mahus atmosfääriheitmete vähendamiseks.

2014. aastal laiendati märkimisväärselt põlevkivi aheraine kontsernivälist kasutamist teedeehituses. Selline aheraine kasutamine on olulise positiivse keskkonnamõjuga, kuna võimaldab vältida uute kruusa- ja paekarjääride avamist ning aheraine ladestute rajamist.

Oskusteabe müük

2014. aasta esimesel poolel tegi VKG pakkumise oskusteabe müügiks ning sõlmis lepingu Kiviter- tehnoloogial põhineva tehnoloogilise tasuvusanalüüsi teostamiseks Jordaania põlevkivile. Nii VKG kui kogu Eesti kaasaegse põlevkivitööstuse ajaloos oli tegemist märkimisväärse verstapostiga – Eestist välja müüdi rahvusvahelisel tasemel põlevkivitehnoloogia inseneriteenuseid.

Aasta teisel poolel valmistati ette leping Petroter-tehnoloogia oskusteabe ja inseneriteenuste müügiks, leping allkirjastati 2015. aasta jaanuaris.

Rohelised kütused

Taastuvast toormest valmistatavate vedelkütuste tootmine pürolüüsi protsessis paralleelselt põlevkivi töötlemisega on perspektiivne suund VKG arendustegevuses. Roheliste kütuste kombineerimine põlevkivikütustega lisab tulevikus väärtust VKG poolt pakutavale energiaportfellile.

2014. aasta olulisemad alustatud ja käimasolevad tegevused

• Petroter II õlitehase ehitus ja tootmise alustamine.
• Petroter III õlitehase ehitus (käivitus planeeritud 2015. a sügisel).
• Lubjatehase ehitus, esmane käivitamine ja tootmise alustamine.
• Põlevkivi aheraine laiaulatuslik kontserniväline kasutamine teedeehituses.

2014. aasta tähtsamad uuringud ja arendusvaldkonnad

• Pilootkatsetused põlevkivigaasi vedeldamiseks ja tasuvusanalüüs.
• Põlevkivituhal baseeruvate tehistervikute rajamine Ojamaa kaevanduses.
• Põlevkivituha kasutusvõimaluste laiaulatuslik uuring, tuha sertifitseerimise alustamine.
• Biomassil põhineva rohelise kütteõli tootmise kontseptsioon.

Keskkonnategevus

VKG keskkonnategevus on kontserni majandus- ja arendustegevuse ning sotsiaalse vastutuse üks alustalasid. Viru Keemia Grupp AS-i investeeringud keskkonnakaitsesse on ühed suuremad riigis ning investeeritud on üle 64 miljoni euro. Aastateks 2015-2020 oleme planeerinud keskkonnainvesteeringuid enam kui 50 miljoni euro ulatuses.

2014. aastat võib nimetada vanade projektide lõpetamise ja uute Tööstusheitmete seadusest rakendumisest tulenevate projektide aastaks.

Suurt tähelepanu pöörati välisõhu kvaliteedile ning selle parandamise võimalustele. Lõppemas on õhusaasteallikate vähendamise projekti esimene etapp, millega seotud tööd kestavad kuni 2015. aasta suveni. Lõpuni jõudnud on VKG Oil õliärastuse seadme mahutipargi rekonstrueerimistööd. Samuti uuendati seireseadmeid ning soetati uued pidevseiresüsteemid, mille tulemusena varustati kontserni kõik suuremad saasteallikad (korstnad) pidevseireseadmega.

Lisaks eeltoodule on nii eelneva kui selle aasta üks prioriteete SO₂ heite vähendamine. Paigaldati teine väävlipüüdur maksumusega 6,3 miljonit eurot ning valmistutakse kolmanda väävlipüüduri ehitamiseks. Valminud on kontserni ettevõtete keskkonnaalase lähteolukorra aruanne, mille alusel fikseeriti pinnase ning põhjavee reostustase ning hakatakse teostama seiret.

Tuhaprügila korrastustööd on jõudnud lõppjärku ning need lõpetatakse 2015. aastal. Samuti on valminud põlevkiviõli tootmise käigus tekkiva poolkoksi ja põlevkivituha koosladestamise uue meetodi uuring, mis annab võimaluse keskkonnale ohutult taaskasutada ka tootmises tekkivat heit- ja sadevett. See aga omakorda vähendab tunduvalt koormust reoveepuhastitele ning veekogudele.

Kontserni kiirest arengust tulenevalt täiendati pidevalt välisõhu saasteallikate mudelit, et tagada keskkonnamõjude kompleksne jälgimine. Valmis ka VKG Energia Põhja soojuselektrijaama laienemise keskkonnamõjude hindamine, mis pööras samuti suurt rõhku Kohtla-Järve välisõhu kvaliteedile ning selle parandamise meetmetele.

Varasemast enam pööratakse tähelepanu mürale. Kuigi hetkel müra piirtaseme ületamisi pole, on VKG eesmärk, et ka tootmise laienedes müra tase ei tõuseks. Antud eesmärgi tagamiseks on kõik uued müra tekitavad seadmed varustatud mürasummutitega või ehitatud kinnistesse ruumidesse.

Lõpetatud on fenoolvee efektiivsema puhastamise meetodite uuring. Eelneval ning ka käesoleval aastal jätkatakse fenoolvee täiendava puhastamise projekti rakendamist.

2013. aastal viis ettevõte WSP Environment & Energy VKG-s läbi põhjaliku keskkonna- ja töökeskkonna auditi. Auditi tulemusel tegutseb VKG vastavuses parima võimaliku tehnikaga (PVT) ja Euroopa Liidu poolt kehtestatud keskkonnanõuete ja -poliitikaga. 2014. aastal toetas Euroopa Arengu- ja Rekonstruktsioonipank (EBRD) oma laenuga mitmeid kontsernile olulisi keskkonnaprojekte.

Kontserni kiire areng ühelt poolt ning energiapoliitika ja energiaefektiivsuse nõuded teiselt poolt seavad kõrgemad nõuded ka juhtimissüsteemidele. Seoses eeltooduga juurutati 2014. aastal VKG kontsernis projektijuhtimise metoodika, endiselt on käsil võtmetulemusnäitajate (inglisekeelne lühend KPI) tavapärasest põhjalikum ülevaatamine. Petroter II ja Petroter III õlitehased ning VKG Energia Põhja soojuselektrijaama laiendamine pakuvad märkimisväärse võimaluse energiaefektiivsuse tõstmiseks põlevkivi väärtusahelas. Petroter tehastes tekkiva jääkgaasi (poolkoksigaasi) energeetilise potentsiaali ärakasutamiseks investeeritakse kateldesse ja turbiini, mis võimaldavad toota soojusenergiat ning elektrit. Sel viisil luuakse tootmisahel, mis väärindab põlevkivi maksimaalselt.

On oluline, et nimetatud suurprojekte juhitaks ühtsete standardite alusel ning selliste suurprojektide juurutamise ajal oleks kõikide tütarettevõtete juhtkondadel pidevalt silme all olulised keskkonna-, ressursi- ja energiaefektiivsust kajastavate tulemusnäitajate trendid.

2014. aastal valminud või alustatud põhilised uuringud ja planeeringud

• Valmis kontserni energiaauditi aruanne;
• Alustati Sonda kaevevälja keskkonnamõjude hindamisega – valmisid alusuuringud;
• Valmis VKG tööstusterritooriumi pinnase ja põhjavee lähteolukorra aruanne;
• Tööötati välja VKG tuha ja poolkoksi koosladestustehnoloogia;
• Teostati turustatava toodangu REACH-alased uuringud ning uuendati registreerimistoimikuid.

Suuremad projektid keskkonnamõju vähendamiseks 2015. aastal

• Vana märgtuhaprügila korrastamine;
• Petroter tehastes tekkiva jääkgaasi energeetilise potentsiaali ärakasutamiseks vajalike katelde ja turbiini ehitamine;
• VKG Oil Petroter tehaste fenoolvee puhastusseadme ehitus;
• VKG Kohtla-Järve tööstusterritooriumi välisõhu kvaliteeti mõjutavate saasteallikate vähendamise projekti lõppjärk;
• Ettevalmistumine VKG Energia kolmanda väävlipüüdmisseadme ehitustöödeks.

Kontserni prioriteedid vastutustundlikus ettevõtluses

Keskkonnahoid

VKG prioriteet on tööstuse mõju kõrvaldamine või võimaliku miinimumini viimine. Oma tegevuses lähtume eesmärgist näidata, et ka suurtööstus võib olla vastutustundlik, keskkonnasäästlik ning kasutada ressursse maksimaalse efektiivsusega. Kontserni mahukamad investeeringud on suunatud just keskkonnategevustele ja olles selles valdkonnas ühed suuremad riigis. Aastani 2020 oleme planeerinud keskkonnainvesteeringutele üle 60 miljoni euro.

Meie töötajad

Kaasaegse ettevõtte suurim väärtus on töötajad. Kontsernil on hea meel, et meie töötajad on lojaalsed ning hindavad kõrgelt ettevõtte poolt pakutud töökeskkonda ja -vahendeid, motivatsioonipakette ja lisasoodustusi ning tööstustraditsioonide hoidmist. VKG pühendumus töötajatele väljendub paljude algatustena. Nende seas on traditsioonilised iga-aastaselt korraldatavad üritused nagu VKG keemikute päev ja kaevurite päev. Traditsiooniliseks on saanud ka tänuüritus kontserni endistele töötajatele ja teistele kohalikele elanikele, kes on andnud oma panuse Kohtla-Järve linna ja kogu piirkonna põlevkivitööstuse arengusse. Kontserni töötajad on kaasatud heategevuslikku ja vabatahtlikku töösse. Kontsernis töötab tugev ametiühing ja on sõlmitud kollektiivleping.

Meie tegutsemispiirkond ehk Virumaa

VKG prioriteediks on toetada just Virumaad, siin tegutsevate organisatsioonide, inimeste ja seltside ühiskonnakasulikku tegevust. Kontsern pöörab eriti suurt tähelepanu piirkonna arengule, hoides tihedat sidet kohalike võimuesindajate ja elanikega. VKG toetab piirkonna elu edendamisele kaasaaitavaid olulisi projekte. VKG eesmärk on investeerida osa teenitud tulust piirkonna heaks.

Haridus, kultuur ja sport

VKG toetab nii üleriigiliselt tähtsaid organisatsioone kui väiksemaid kohalikke üritusi. Erilise tähelepanu all on spordi-, kultuuri- ja haridusalgatused. Tähtsamad kultuuriprojektid realiseeriti koostöös Eesti Kontserdi, Rahvusooper Estonia, Eesti suurimate kunstikoolidega. VKG toega korraldab Jõhvi Kontserdimaja iga-aastast regiooni üht suurimat ja värvikaimat kultuurisündmust – Jõhvi Balletifestivali, mis on tänu suurepärasele ja loovale korraldamisele kogunud populaarsust ka väljaspool Eestit.

VKG algatused kohaliku elu edendamiseks

Virumaa fotokonkurss „Ilus oled, Virumaa!”

www.vkgsoojus.ee/konkurss
Konkursi eestvedajad on Evelin Ilves ja Kaupo Kikkas.

Laste elektriohutuskampaania

www.vkgev.ee/lastele
Eesmärk on harida Virumaa lasteaia- ja algkoolilapsi elektrienergia ja elektriseadmete kasutamise teemal.

Kaevurite päeva üritus

www.vkg.ee/est/sotsiaalne-vastutus/vkg-regiooni-heaks/traditsioonilised-uritused
Peo korraldus on ettevõtte lugupidamisavaldus ja sügav kummardus nii kõigile kaevuritele kui piirkonna elanikele. Koostöös Eesti Energiaga.

Keemikute päev

www.vkg.ee/est/sotsiaalne-vastutus/vkg-regiooni-heaks/traditsioonilised-uritused
Iga-aastane rahvapidu VKG eestvedamisel.

Virumaa õpilaste kaasamine Eesti eliitkoolide ajaloolisesse nn viie kooli võistlusesse

www.vkg.ee/est/sotsiaalne-vastutus/vkg-algatused/viie-kooli-voistlus
Koostöös Hugo Treffneri, Miina Härma, Nõo ja Tartu Tamme gümnaasiumi ning Jakobsoni kooliga.

Suure tööstuse dialoog kohalike inimestega

VKG on Eesti esimene ettevõte, mis avalikustab kogu oma ressursikasutuse ja keskkonnainfo kooskõlas maailma sotsiaalse vastutuse aruandlusstandardiga GRI G3. 2014. aastal ilmus VKG kuues aruanne.

VKG suhtleb avatult kohalike elanikega. Toimuvad regulaarsed kohtumised inimestega, mille käigus tutvustatakse kontserni arengusuundi ja arutatakse keskkonnateemadel.

Ida-Virumaalt on alguse saanud ka Eesti üks esimesi kodanikualgatusi keskkonnakaitseks – festival PurFest, mille eesmärk on Purtse jõe kaitse. VKG on olnud aastaid algatuse toetaja ja kaasaaitaja.

Kontserni heaks tavaks on avatud uste päevade läbiviimine mitu korda aastas. Ürituse raames saavad kõik huvilised külastada tootmisterritooriumi ja oma silmaga vaadata, kuidas on korraldatud tänapäevane suure tööstuse protsess. Sarnaselt pakume ka üldhariduskoolidele võimalust teha ettevõttes õppekäike ja ekskursioone. 2014. aastal võtsime vastu ligikaudu 500 koolinoort.

Iga aasta mai viimasel neljapäeval toimub kontserni traditsiooniline keskkonnapäev, mis käsitleb ühte piirkonna peamistest probleemidest. Üritus koondab Virumaa ja kogu Eesti suurimaid tegijaid, huvilisi ja vastutavaid isikuid keskkonna vallas. 2014. aasta keskkonna põhiteemaks oli pärandreostus.

Kontserni töötajad osalevad aktiivselt ja hea meelega heategevuslikus ja vabatahtlikus töös – korraldame temaatilisi annetuskampaaniad, metsaistutus- ja töötalgud, aitame piirkonna lastekodusid.

VKG abi ja toetust on 2014. aasta jooksul saanud

VKG on Eesti Maadlusliidu peatoetaja alates 2005. aastast

VKG aktsionärid Priit Piilmann ja Elar Sarapuu on VKG nimel viimase kümne aasta jooksul järjepidevalt toetanud Eesti Maadlusliitu ning Eesti maadluskoondise ettevalmistust tippvõistlusteks ja olümpiaks. VKG panus spordiala arengusse riigis jätkub vähemalt järgneva nelja aasta jooksul.

Priit Piilmann valiti 2012. aastal Maadlusliidu presidendiks.

VKG on toetanud

Eesti Kontsert

Oleme Eesti Kontserdi toetaja alates 2009. aastast. Koostöös EK Jõhvi Kontserdimajaga on VKG asutanud mitmeid initsiatiive kohaliku kultuurielu edendamiseks: Jõhvi Balletifestivali, Virumaa fotokonkursi, Kaljo Kiisa nimelise noore filmitegija stipendiumi. Oleme korraldanud mõlema ettevõtte töötajatega Virumaa metsaistutustalgud.

Rahvusooper Estonia

2013. a septembris sai Viru Keemia Grupp Rahvusooper Estonia peasponsoriks. Tänu VKG toetusele toodi 2014. aasta novembris esmakordselt Eestisse Nikolai Rimski-Korsakovi ooper „Lumineid” (Snegurochka). Kontsertettekandest võtsid osa maailma parimad solistid.

Eesti kunstiakadeemia. Tartu kõrgem kunstikool

2012. aasta kevadel kirjutas VKG alla koostöölepingutele Eesti kahe suurima kunstiülikooliga. Koostöö eesmärgiks on luua üliõpilaste jaoks võimalusi, mis toetavad nii õppetöö korraldamist kui suvepraktikat meie piirkonnas.

Eesti Kunstimuuseum

VKG ja Eesti Kunstimuuseumi vaheline koostöö algas 2014. aastal. Esimene toetatud projekt on näitus „Pidu sinus eneses. Art déco mood Aleksandr Vassiljevi kogust“ (10.10.2014 — veebruar 2015) Kumu kunstimuuseumis. Tegu on moenäitusega, mis juhuslikult viitab ajale, mil sai alguse ka põlevkivitööstus.

Tootmise jaoks vajalik põlevkivi on aastaid tulnud Eesti Energia Kaevandustelt. Alates 2012. aastast ei kata Eesti Energia Kaevandused enam kogu VKG toorainevajadust ning lõviosa vajaminevast põlevkivist tarnib kontserni enda Ojamaa kaevandus, mille varu on 60 miljonit tonni. Kaevanduse avamisega lõime üle neljasaja uue hästi tasustatud töökoha.

VKG sai kaeveloa Ojamaa kaevandusele 2004. aastal. Kaevanduse avamise ettevalmistustööd algasid 2007. aastal ja 2009. aasta juulis alustati tööd objektil. Kaevandus avati pidulikult 31. jaanuaril 2013 ning sama aasta teisel poolel saavutati täisvõimsus.

Eesti kõige uuemas ja maailma ühes moodsaimas kaevanduses rakendatakse põlevkivi tootmisel allmaakaevandamist, mida kasutatakse kui põlevkivikiht asub sügavamal kui 30 meetrit maa all. Tehnoloogilises protsessis kasutatakse vaid uuemaid tehnoloogiaid ja ainult kaasaegset tehnikat. Ojamaa kaevanduse investeering ulatub 120 miljoni euroni.

Läbindustööde käigus alates 2010. aasta augustist hakkas Ojamaa kaevandus tarnima peenpõlevkivi Petroter I tehase tarbeks. 2011. aastal sai Ojamaa tarnitud peenpõlevkivist ainus uue tehase tooraine.

Ojamaa kaevandus on võimeline varustama kolme Petroteri tehnoloogial töötavat tehast korraga.

Ojamaa katab VKG kontserni toormevajaduse lähemaks 16 aastaks. Selleks, et kaevandus oleks võimeline varustama lisaks kontserni kolmele Petroteri tehasele ka Kiviteri tehnoloogial töötavaid vabrikuid, nii peen- kui tükikiviga, peaks selle võimsust kasvatama 3,8 miljoni tonnini aastas. Vastav taotlus on juba keskkonnaministeeriumile esitatud. Kaevanduse tootmisvõimsus vastab kaevandamislubadega piiratud kogusele (mis on käesolevalt 2,772 miljoni tonni aastas), kuid võimaldab lühikese ajaga tõsta võimsust õlitehaste suurenenud vajaduse katmiseks.

Võimsuse suurendamist on viimasel ajal palju arutatud ka riigi kõige kõrgemal tasemel. 2015. aasta alguses esitas Riigikogu mäenduse grupp ettepaneku maapõueseaduse muutmiseks nii, et kaevandamismäär oleks perioodipõhine. Antud muudatus lubaks VKG-l kaevandada Ojamaa kaevanduse käivitamisaastatel kaevandamata jäänud põlevkivi.

Tegemist oleks küll ajutise meetmega, aga selline lahendus võimaldaks siiski VKG-l vähemalt osaliselt leevendada pingelist olukorda, mis on tekkinud seoses põlevkiviressursi jaotusega.

Kontserni jaoks on strateegiliselt tähtis tagada põlevkiviressurss ka kaugemaks tulevikuks. Selleks plaanitakse Sonda põlevkivikaevanduste mäeeraldistele rajada ühine kaevandus, kus on üks avamiskoht, ühtne tehnoloogia ja ühine transpordisüsteem. Keskkonnaministeerium on keskkonnamõju hindamise programmi heaks kiitnud. Antud projekti plaanib kontsern arendada koostöös Kiviõli Keemiatööstusega.

Projekt, mis väärt 90 aastat tööstuse arengut

Põlevkivi kaevandamise ja rikastamise tulemusel tekib toodanguna rikastatud põlevkivi ning kõrvalsaadusena sertifitseeritud aherainest lubjakivikillustik. Ojamaa kaevandus toodab aastas umbes 1,5 miljonit tonni lubjakivikillustikku, mida kasutatakse ehitusmaterjalina teedeehituses, maastikukujunduses, täitematerjalina ja mujal. End ammendanud Aidu karjääri sulgemise projekti raames jõudis arhitektuuribüroo Kadarik Tüür Arhitektid koostöös VKG Ojamaa kaevanduse meeskonnaga uudse lahenduseni, mis tõstab suletud karjääri ala atraktiivsust ning millel on eeldus saada oluliseks turismiobjektiks antud piirkonnas: nimelt rajatakse endise karjääri territooriumile püramiidide parklinnak.

Arhitektide lähteülesanne oli välja mõelda, kuidas tehismaastikku ära kasutada piirkonna atraktiivsuse suurendamiseks. Inspiratsiooni leiti maailma eri paikades asuvatest müstilistest ja huvi tekitavatest püramiididest.

Kui enamasti on püramiidid pigem vaatamiseks ning nende tippu jõudmine on vaevarikas või ohtlik, siis Aidu püramiidiparki rajatavad kaldteedega püramiidid on hõlpsalt vallutatavad. Kava kohaselt rajatakse Aidusse ka maailma suurim, 154 meetri kõrgune püramiid, mille tippu on kõigil soovijatel võimalik jõuda mööda ohutuid kaldteid. Esimene püramiid võiks valmida aastaks 2020 ja siis saavad huvilised selle tipus olla ajaloo tunnistajateks. Julge ja erakordse idee realiseerimisel tekib piirkonda oluline vaatamisväärsus, mis meelitab siia palju huvilisi nii Eestist kui välismaalt. Projekti teeb veelgi erilisemaks fakt, et valminud rajatised on nähtavad ka kosmosest. See on kahtlemata midagi paremat ning põnevamat kui lihtsalt üks järjekordne aherainemägi.

Samas ei saa mainimata jätta, et projekt vajab ka keskkonnaministeeriumi abi. Ohutust lubjakivist tõelise kultuuriväärtuse loomiseks on vajalik mõnede muudatuste elluviimine jäätmete regulatsiooni osas. Loodame, et särav idee rajab endale teed ka seaduste ja regulatsioonide vahel.

Põlevkivi tarne VKG Ojamaa kaevandusest kontserni tootmisterritooriumile toimub ainulaadse pealmaakonveieriga, mis on kasutuses alates 2012. aastast. Konveier koosneb ühest lindist. Rajatise pikkus on 12,4 kilomeetrit, laius - 4 meetrit. Põlevkivi tarnimisel ei teki tolmu, heitgaase, ei kahjustata teid, praktiliselt puudub müra.

Tootmisterritooriumil jaotab tooraine laiali võimas, maapinnast kümne meetri kõrgusel asuv jaotussüsteem. Põlevkivi ümbertöötlemise eest vastutab kontsernis selle lipulaev VKG Oil.

Põlevkivi töötlemine toimub kahe töötlemistehnoloogia põhiselt: tükikivi kasutav Kiviter, mille toel töötab aastatel 1940–1990 ehitatud neli põlevkivitöötlemisvabrikut*, ning peenpõlevkivi kasutav Petroter, mis on ettevõtte inseneride uuendatud keskkonnasäästlik põlevkivitöötlemistehnoloogia. Mõlemal tehnoloogial töötavate seadmete lõpptooted on kütteõlid katlamajade jaoks ja laevakütus. Õli raskemat fraktsiooni kasutatakse muuhulgas elektroodkoksi tootmise toorainena. Ettevõtte põlevkivi ümbertöötlemise maht 2014. aastal oli 2,8 miljoni tonni põlevkivi, millest toodeti 433 000 tonni toorõli.

VKG Oil arendab jõuliselt oma tootmisvõimsust. 2009. aasta detsembris käivitati Petroter I tehas, mis töötab juba mitu aastat täisvõimsusel. Augustis 2012 alustati Petroter II tehase ehitusega ning 2013. aasta oktoobris hakkas kerkima Petroter III tehas.

2014. aasta augustis käivitas VKG edukalt Petroter II tehase, mis saavutas täisvõimsuse vähem kui kuu aja jooksul. Petroter-tüüpi tehased põhinevad VKG enda täiustatud tehnoloogial. Petroter III käivitamine on planeeritud 2015. aasta sügiseks.

Samuti on VKG insenerid välja töötanud projekti, mille elluviimisel on võimalik kohalikust toorõlist toota Euro V kvaliteedile vastavat diislikütust. Õlide järeltöötluskompleks on VKG jaoks peale Petroter III tehase edukat käivitamist järgmine suurprojekt.

* Maailma naftaturu olukorra ja riigi maksu- ning ressursipoliitika tõttu oli VKG sunnitud konserveerima kaks Kiviteri õlivabrikut. Vabrikud seisavad 2014. aasta detsembrist.

On põhjust uhkust tunda

VKG teise uue põlvkonna õlitehase Petroter II pidulik avamine toimus 2014. aasta oktoobris.

„70 miljoni euro suurune erainvesteering on Eestis ebatavaline ja selle üle tuleb uhke olla. See loob Ida-Virumaal uusi töökohti ja toob riigile aastas maksutulu samas suurusjärgus nagu on näiteks kogu Rakvere linna eelarve. See on suur asi,” sõnas tehase avamistseremoonial osalenud peaminister Taavi Rõivas, tunnustades VKG oskust pigistada igast põlevkivitükist välja nii palju kui võimalik.

2009. aasta lõpus valminud Petroter I puhul kulus käivitamisest kuni täisvõimsuse saavutamiseni terve aasta, kuid teine tehas saavutas nominaalvõimsuse juba üks kuu pärast käivitamist.

Uue tehase kiire ja edukas käivitus on terve kontserni jaoks suur edu. See tõestab veelkord, et omal ajal tehti VKGs õiged valikud ning nii meeskond kui tehnoloogia funktsioneerivad laitmatul tasemel.

Täisvõimsusel töötav tehas annab otseselt ja kaudselt tööd ligemale viiesajale inimesele ning riigile maksutulu 14 miljonit eurot aastas.

Eesti põlevkivi väärtuslikuim osa on selles sisalduvad suure reageerimisvõimega peenkemikaalid – alküülresortsiinid, mida kasutatakse farmaatsias, kosmeetikas ning ka masina- ja rehvitööstuses. VKG on ainus ettevõte Eestis, kes suudab neid kalleid saadusi põlevkivist välja võtta ja seda üksnes Kiviter tehnoloogial töötavate vabrikute õlisaadusest. Tööprotsessis kasutatakse kaasaegset nutikat tehnoloogiat, seadmeid ja professionaalset personali.

VKG Oil suudab toota suure puhtusastmega (üle 99%) peenkemikaale kümnetes ja isegi sadades tonnides. Peenkemikaalid on päris kallid ja nende hind võib ületada mitusada eurot kilogrammi eest. Tulevikus on plaanis võimsust veelgi suurendada. Suuremad ostjad on tuntud firmad Euroopa Liidust, Jaapanist ja Indiast. Ettevõttel käib järjepidevalt edukas arendustöö ka teiste fenoolsete ühendite tootmiseks. 2010. aastal avanes võimalus eraldada kohalikust põlevkivist uusi peenkeemiaaineid. Arendustööd jätkati 2012.–2013. aastal. Peenkeemia on leidnud rakendust muuhulgas ka elektroonika valdkonnas, näiteks Samsungi teleriekraanide tootmisel.

Uute ühendite paremaks turustamiseks oleme loonud eraldi kodulehe
www.finechem.eu

Põlevkivikemikaalide teine suur kasutusvaldkond on vaigud. 2012. aastal avati uus vaigutootmisseade, mille toode – nn „punane vaik” – läheb maailma parimatele rehvitööstustele. Seadme ehitamist toetas Eesti Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS). Nüüdseks töötab see täisvõimsusel.

Samuti kasutatakse alküülresortsiine vaikude ning autotööstuse toodete tootmiseks maailmakuulsatele brändidele nagu Lexus ja Toyota.

Energiaga tegeleb kontsernis kaks ettevõtet – VKG Soojus ja VKG Energia.

VKG Soojus tegeleb soojajaotuse ja müügiteenuse pakkumisega. Teeninduspiirkondade kütmiseks kasutatakse põlevkivi ümbertöötamisel tekkinud jääksoojust. Kohtla-Järve ja Jõhvi piirkonna küttega varustamist osutatakse tänu rohkem kui 18,5 kilomeetri pikkusele soojamagistraalile, mille kontsern ehitas 2012. aastal. Soojamagistraal saab alguse VKG Energia tootmisterritooriumil Kohtla-Järvel ja kulgeb mööda mitme valla territooriumi kuni VKG Soojus ühinemispunktini jaotusvõrguga.

VKG Energia on tööstusenergeetiline ettevõte, mille peamine eesmärk on tagada piirkonna soojavarustus ning toota elektrit nii VKG enda kui naaberettevõtete tarbeks, kasutades selleks kogu VKG Oilis toodetud põlevkivigaasi. VKG Energial on kaks soojuselektrijaama: Põhja ja Lõuna. Soojuslik koguvõimsus on 400 MW. Ettevõtte elektriline tootmisvõimsus on 68 MW ja peale esimese turboagregaadi töösse võtmist (august 2015) ulatub elektriline võimsus 95 MWni. Uue 27 MW turbiini ehitus lubab efektiivsemalt korraldada elektrienergia tootmist kondensatsiooni režiimis.

Kasutusel oleval, üle 25 MW turbiin lubab tõhusamalt korraldada soojuse ja elektri koostootmist. 2013. aasta alguses käivitati ka teise uue turbiini projekt, mille realiseerimine on plaanitud juba 2015. aasta augustisse.

Tänu Petroter II ja III tehastele kasvavad VKG Energia elektri- ja soojustootmisvõimalused märkimisväärselt. Võimsuse kasv on planeeritud 2015.–2016. aastasse ning juba praegu on alanud järgmine energiakompleksi renoveerimise etapp, mille käigus viiakse kogu energiatootmine uuele tasemele. Peamised muudatused puudutavad vee- ja suitsugaaside puhastust ning soojus- ja elektrienergia tootmist. 2015. aasta alguses lõpetati teise väävlipüüdmisseadme ehitus, järgnevatel aastatel on järjekorras veel kuni kaks lisaväävlipüüdurit. VKG Energia on Eesti esimene ettevõte, kus hakkas tööle väävlipüüdmisseade.

2014. aastal lõpetati demineraliseeritud vee puhastusseadme ehituse esimene etapp. Antud seadme töö on tihedalt seotud Petroter II ja Petroter III tehastega, kuna nende tehaste kateldes kasutatakse väga kõrge puhtusastmega toitevett. Samuti võimaldab demineraliseeritud vee kasutamine protsessides tõsta seadmete töökindlust.

VKG Soojuse kauglugemissüsteem

VKG Soojus tegeleb soojusarvestite kauglugemissüsteemi paigaldamisega. Antud projekti edukas realiseerimine aitab täpsemalt jaotada soojust, prognoosida selle tarbimist ning lihtsustada klientide näitude fikseerimist ja edastamist.

Selle ettevõtmise lisaeesmärk on vähendada kadusid, sh neid kadusid, mis on tekitatud näitude ebatäpse edastamisega ja hoida rangema kontrolli all neid trassi osasid, mis vajavad suuremat tähelepanu remondi või väljavahetamise osas. Samas vabastab kauglugemissüsteem kliendi igakuulisest soojusmõõturi näitude edastamisest ja võimaldab läbi kliendiprogrammi iseteeninduse jälgida objekti soojustarbimist.

Uue põlvkonna müüriplokid

Ehitusplokid toodetakse VKG tütarettevõtte kaubamärgi Roclite all. Roclite ehitusplokid saadakse autoklaavmeetodil kõrgel temperatuuril liiva, põlevkivituha ja vee segust. Roclite on loodussõbralik materjal, mis väärtustab keskkonda, energia säästmist ja pakub kvaliteeti pikkadeks aastateks. Poorbetoonplokid on ökoloogiliselt puhtad ega eralda ümbritsevasse keskkonda kahjulikke ühendeid. Tootmises järgime jäätmevaba põhimõtet: saadame põlvekivituha taaskasutusse. Plokke müüakse nii Eestis kui ekspordiks.

Lisateavet leiate veebilehelt:
www.roclite.eu

Lubja tootmine

2014. aasta suvel valmis VKG lubjatehas, mis kasutab tooraineks Ojamaa kaevandusest toodud lubjakivi ja toodab väävlipüüdmisseadmete tööks vajalikku lupja. Viru Keemia Grupp töötas välja Eestis ainulaadse lahenduse, tänu millele on võimalik toota lupja Ojamaa kaevanduse tootmisprotsesside käigus tekkinud madalamargilisest lubjakivist, mis tuuakse maa peale koos kaevandatava põlevkiviga.

Seega, käesoleva projekti raames on ühelt poolt kasutusele võetud väävlipüüdesüsteem. Teiselt poolt aga ehitatud lubjatehas, mis toodab NID-süsteemi funktsioneerimiseks vajalikku sorbenti põlevkivi kaevandamisel tekkivast materjalist.

Kogu projekt (väävlipüüdmisseadmed ja lubjatehas) järgib VKG tootmise loogikat ning eesmärki maksimaalselt väärtustada Eesti põlevkivi nii orgaanilist kui mineraalset potentsiaali ning säästa teisi looduslikke ressursse nagu lubjakivi.

Investeering lubjatehase projekteerimisse ja ehitusse ulatub ligi 6 miljoni euroni. Hiljuti valminud väävlipüüdmisseadme NID II maksumus on ca 6,3 miljonit eurot (planeeritud püüdeefektiivsus 92%).

VKG Energia väävlipüüdmissüsteemi ehitamist toetab 411 564 euro ulatuses Keskkonnainvesteeringute Keskus. Samuti on mõlema projekti rahastajaks laenu näol üks Euroopa keskkonnasõbralikemaid pankasid EBRD, kes on samuti pidanud antud lahendust ainulaadseks ja toetust väärivaks.

Põlevkivijäätmete kasutus teedeehituses

Põlevkivi kaevandamis- ja töötlemisjääkide kasutamine teedeehituses on endiselt üks fookusprojekte, kuhu me panustame ajalist ja rahalist ressurssi. Viimasel ajal oleme läbi viinud terve rea uuringuid ja katseid, mille tulemusena leidsime optimaalse rakenduse kahele mahukaimale põlevkivi kaevandamisel ja töötlemisel tekkivale tootmisjäägile. Tee-ehituses saab kasutada betooni koostisosade asemel põlevkivi ümbertöötamisel tekkinud tuhka ja põlevkivi kaevandamisel tekkinud aherainest valmistatud killustikku. VKG on veendunud, et Ojamaa kaevanduses tekkiva aheraine ja põlevkivituha kasutus teedeehituses on keskkonnasõbralik lahendus, olles mõistlik ka majanduslikult.

Meie visioon

VKG suurim eesmärk ja motivatsioon on täielikult ära kasutada põlevkivi energeetiline, keemiline ja mineraalne potentsiaal ning saada seejuures võimalikult suurt lisandväärtust. VKG visiooni järgi toodetakse aastaks 2025 ettevõttes diislikütust ja peenkemikaale, põlevkivi mineraalset jäädet kasutatakse aga tsemendi- ja tuhaplokkide tootmises. Ojamaa kaevanduses tekkivast aherainest plaanib Lüganuse vald ehitada Egiptuse püramiididest suurema püramiidi. Samal ajal aga uuritakse, kuidas saaks Eesti teedeehituses välismaalt toodud graniitkillustiku asemel kasutusele võtta põlevkivitööstuse aheraine.

VKG Elektrivõrgud OÜ

VKG Elektrivõrgud on müügimahu poolest Eesti Energiale kuuluva Elektrilevi järel suuruselt teine elektrijaotusettevõte Eestis.

Narvas tegutseva elektrijaotusettevõtte põhitegevusalad on elektrienergia võrgu kaudu edastamine ja jaotusteenuste ning elektrisüsteemi operatiivjuhtimisteenuste müük. VKG Elektrivõrgud on ainus elektrijaotusettevõte oma teeninduspiirkonnas. Ligikaudu saja tuhande elanikuga piirkonda varustatakse elektrienergiaga VKG Elektrivõrkude elektriliinide kaudu. Ettevõttel on neli kõrgepinge alajaama pingel 110 kV, kaheksa keskpinge alajaama pingel 35 kV, 355 keskpinge alajaama pingel 6 kV ja 10 kV; 409 km õhuliine ja 501 km kaabelliine.

Osutatakse ka elektriseadmestike projekteerimise, ehitamise, remontimise, kasutamise, kontrollimise ja hooldamise teenust.

Alates 2012. aastast pakutakse tarbijatele erinevaid elektrienergia hinnapakette. 2014. aastal oli ettevõttel keskmiselt Eesti odavaim üldteenuse hind.

Igal aastal investeerib VKG Elektrivõrgud liinide, alajaamade ja muude seadmete korrashoiuks märkimisväärseid summasid, mistõttu on tõusnud võrgu töökindlus ja vähenenud võrgukaod. 2014. a investeeriti võrgu arendusse ja töökindluse tõstmiseks 2 862 000 eurot. Eratarbijate ja väikeettevõtete vajaduste rahuldamise kõrval on ettevõttel täita oluline roll Narvas ja Sillamäel asuvate suurtööstuste elektriga varustamisel.

Faktid

• VKG Elektrivõrkude 2014. aasta tehnilised ja kommertskaod (erinevus võrku siseneva ja võrgust väljuva energia koguse vahel) moodustasid 6,8%.
• Riketest põhjustatud katkestuste keskmine sagedus tarbimiskoha kohta aastas (ingl.k System Average Interruption Frequency Index, SAIFI) oli 2013. a 1,233 ning 2014. a 0,641.
• Ettevõte plaanib muuta kogu arvestussüsteemi kaugloetavaks 2017. aastaks. 2014. aasta lõpu seisuga oli kaugloetavaid arvesteid 77%.
• Ettevõttes kehtib ISO 9001:2008 ja OHSAS 18001:2007 standarditele vastav juhtimissüsteem.
• VKG Elektrivõrgud on piirkonna parimaid tööandjaid.
• Ettevõte pöörab palju tähelepanu elektriohutusele ja korraldab lastele suunatud teavituskampaaniaid.
• Klientide vajadustest lähtuvalt ja paremaks teenindamiseks võeti kasutusele uus ja kaasaegne iseteenindusbüroo.

VKG Elektriehitus AS

VKG Elektriehitus on VKG kontserni elektrivõrkude projekteerimis-, ehitus- ja remonttöödega tegelev ettevõte.

Suur osa VKG Elektriehituse käibest tuleb Ida-Viru piirkonnast, kus ettevõtte ülesandeks on hoida korras Eesti kõige idapoolsemad elektrivõrgud (Narvast kuni Sillamäe ja Vaivara vallani) ja toetada oskusteabega VKG kontserni arendusi Kohtla-Järvel. Seetõttu on ettevõttel kaks osakonda, üks Narvas ja teine Kohtla-Järvel.

Faktid

• Ettevõtte suurimad kliendid on VKG ja Eesti Energia kontsernide ettevõtted ning kohalikud omavalitsused.
• Firma suurimad partnerid on ABB, Harju Elekter, Onninen, Elektroskandia Baltics, SLO Eesti.
• 2014. aastal alustas VKG Elektriehitus oma ajaloo suurima projekti realiseerimist, mille käigus projekteeritakse ja ehitatakse VKG Energia OÜ Põhja soojuselektrijaama 110 kV alajaam. Projekti maksumus on 3,2 miljonit eurot.
• Ettevõtte 2014. aasta käive oli 4,2 miljonit eurot.
• VKG Elektriehitus on alates 2002. aastast Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liidu (EETEL) liige.
• Oma tegevuses juhindub ettevõte standardite ISO 9001, ISO 14001 ja OHSAS 18001 nõuetest.

VKG Transport AS

VKG Transport on Eesti üks suuremaid transpordiettevõtteid, mis osutab rahvusvahelisi auto- ja raudteetranspordi logistikateenuseid.

Ettevõtte tegevusalad

• rahvusvaheliste ja riigisiseste raudtee- ja maanteekaubavedude korraldamine
• ekspediitorteenuste osutamine
• rahvusvahelised ja riigisisesed ohtlike ainete veod ehk ADR veod autotsisternidega
• autotranspordi eritehnika teenused
• raudtee ehitus-, hooldus- ja remonditeenused
• raudteevagunite kaalumine
• konteinerveod
• ohtlike jäätmete vedu
• maanteeveol töötava ohutusnõuniku teenused

Faktid

• VKG Transport AS on tegutsenud alates 1999. aastast.
• 2014. aastal töötas ettevõttes keskmiselt 159 töötajat.
• 2014. aasta käive oli 18 miljonit eurot, kasum 2 miljonit eurot.
• Ligi 70% ettevõtte käibest moodustavad kontsernisisesed teenused, mis on seotud eelkõige põlevkivi töötlemisega.
• VKG Transport on Baltikumi suurim ohtlike kemikaalide veoteenust osutav transpordiettevõtte.
• 2014. aasta investeeringute maht oli 0,6 miljonit eurot.
• VKG Transport AS-i kasutuses on erinevate kemikaalide veoks sobivad tsisternautod, millega sõidetakse kõikjal Euroopas. Kõik autod vastavad ohtlike veoste vedamiseks nõutavatele tingimustele (ADR). Kõik ohtlike ainete transportimisega tegelevad töötajad on läbinud vastava koolituse.
• Ettevõttel on eelnimetatud teenuste osutamiseks vajalikud litsentsid ja tegevusload ning järgitakse keskkonna-, kvaliteedijuhtimise ning töötervishoiu ja tööohutusalaseid juhtimissüsteeme ISO 9001:2008, ISO 14001:2004 ja OHSAS 18001:2007.

Viru RMT OÜ

Viru RMT on välja kasvanud endise põlevkivikeemiakombinaadi remondi- ja montaažiosakonnast ja seega on ettevõttel suured kogemused remondi- ja montaažiteenuste pakkumise vallas.

Ettevõtte tegevusalad

• metallkonstruktsioonide tootmine, paigaldus, hooldus ja remont;
• tehniliste seadmete hooldamine ja remont;
• tehniliste seadmete projekteerimine, tootmine, remont ja paigaldus;
• ehitus ja ehituse peatöövõtt, sh veevarustuse-, kanalisatsiooni- ja tehniliste võrkude ehitamine ja remont;
• automaatjuhtimissüsteemide projekteerimine, tarkvara väljatöötamine ja montaaž, kontrollmõõteriistade montaaž ja remont);
• täielik, nn „võtmed kätte‟ tehniliste lahenduste teostus;
• tõsteseadmete hooldus ja remont ning tõstetööd;
• projektijuhtimine.

Faktid

• 2014. aastal oli ettevõttes keskmiselt 324 töötajat
• 2014. aastal osales ettevõte aktiivselt Petroter II õlitehase ehitusel. Teostati järgmised tööd:
  • Elektrifiltri valmistamine ja paigaldus;
  • Sisemise kütuse etteandesüsteemi projekteerimine, valmistamine ja paigaldus;
  • Sadevee- ja kanalisatsioonisüsteemide projekteerimine ja paigaldus.
  • Petroter II automatiseerimine.
• 2014. aastal paigaldati VKG Energiale väävlipuhastusseade NID II
• 2014. aastal teostati Petroter II ja III tsehhidevaheliste kommunikatsioonide ehitus.
• Alustati mahutipargi P.5 ehitamist.
• 2014. aasta lõpus alustati Petroter III ehitustöödega, mille maht on suurem kui Petroter II ehitusel.
• Viru RMT klientide hulka kuuluvad peamiselt VKG kontsernisisesed ettevõtted, mis üheskoos annavad peaaegu kolmveerandi ettevõtte müügikäibest. Ligikaudu 12,8 miljonit eurot.
• Ettevõttel on ISO 9001:2000 (TÜV) ning töötervishoiu ja tööohutuse juhtimissüsteemi OHSAS 18001 ning EN 3834-2 sertifikaadid. Juurutamisel ja sertifitseerimisel on ka EN 1090-1 standard.

Kontaktid