Tööstusjäägid
Säästev areng Ohtlikud jäätmed
2009. aastal tekkis kontsernis ohtlikke jäätmeid 1,11 milj. tonni, mis on 1,1% vähem kui 2008. aastal. Ohtlike jäätmete vähenemine on peamiselt tingitud fuusside ehk põlevkivi pigijäätmete tekkimise vähenemisest. Ligikaudu 99% ohtlikest jäätmetest tekib VKG Oil AS põlevkiviõli tootmise tulemusena, mis on seletatav ettevõtte tegevusvaldkonna spetsiifikaga. Poolkoks tekib põlevkivi utmise käigus gaasigeneraatorites, see on kuni 8% orgaanikasisaldusega tahke jääde, mis ladestatakse spetsiaalsesse prügilasse. Fuussid on püdel õli settimise jääk, mis tekib mahutite puhastamisel ning õli ettevalmistamise seadmel. Fuusside tekke vähenemine on tingitud tänu uue õliettevalmistamise seadme valmimisele, mille uue filtreerimisüsteemi käigus enam fusse ei teki. Ülejäänud kontserni ettevõtetes on ohtlike jäätmete teke minimaalne.
Ohtlikud jäätmed vajavad kasutusest kõrvaldamise järel erikäsitlust, et vältida kahju inimtegevusele ning ümbritsevale keskkonnale.
| 2006 | 2008 | 2009 | |
| Ohtlikke jäätmeid (milj. t) | 0,8 | 1,12 | 1,11 |
| sh fuussid (t) | 23 200 | 19 400 | 3 200 |
| sh poolkoks (t) | 737 000 | 748 500 | 772 600 |
Ohtlike jäätmete teke kontsernis
VKG Energia OÜs tekkis 2008. a ohtlikke jäätmeid 16 577 tonni ning 2009. aastal 7860 tonni, millest enamuse moodustas põlevkivi põletamisel tekkiv põlevkivituhk. Ohtlike jäätmete vähenemine 2008. aastal u 25 000 tonni võrra võrreldes 2006. aastaga ning 2009. aastal u 8700 tonni võrra võrreldes 2008. aastaga on seotud põlevkivi ja teiste tahkete kütuste põletamise vähenemisega.
Teistes tütarettevõtetes tekkis 2008. a ohtlikke jäätmeid kokku 5 tonni ning 2009. aastal 560 tonni. 2009. aastal ohtlike jäätmete suurenemine on tingitud ASi Viru Vesi mahutite puhastamisest ning uuel flotatiooniseadmel tekkinud pigijäätmetest, mida tekkis 584 tonni.
Graafik kajastab ohtlike jäätmete teket tonni toodetava põlevkiviõli kohta. 2009. aastal suurenes toodanugu maht võrreldes 2008. aastaga 6000 tonni ning jäätmeteke vähenes 4000 tonni. See näitab, et tootmise effektiivsus on suurenenud.
Ohtlike jäätmete tekke osas võrdlus teiste sarnaste ettevõtetega puudub, kuna põlevkiviõli tootmine on maailmas unikaalne. Jäätmetekke võrdlus teiste Eestis asuvate põlevkiviõli tööstusega pole võimalik, kuna tegemist on erinevate tehnoloogiatega. Jäätmetekke vähendamiseks tegeleb kontsern uute jäätmete taaskasutusvõimaluste uurimisega.
Mitteohtlikud jäätmed
2009. aastal tekkis kontsernil mitteohtlikke jäätmeid 5469 tonni, mida on ligikaudu 1/3 vähem kui aasta varem. Peamised jäätmeliigid on ehitus ja lammutussegupraht, olemjäätmed ning väävlipüüdmisseadmel tekkiv kaltsiumipõhine reaktsioonijääk.
| 2006 | 2008 | 2009 | |
| Mitteohtlikud jäätmeid (t) | 2061 | 7248 | 5469 |
| sh ehitus ja lammutuspraht | 1413 | 1063 | 62 |
| sh olmejäätmed | 200 | 204 | 204 |
| sh väävlipüüdmisseadmel tekkiv kaltsiumipõhine reaktsioonijääk |
0 | 5980 | 5174 |
Mitteohtlike jäätmete teke kontsernis
2009. aastal taaskasutati kontsernis 336,5 tuh tonni ohtlikke jäätmeid, mis on ligi 4% vähem, kui aasta varem. Vähenemine on põhjustatud fuusside tekke olulise vähenemisega. Peamiselt suunati taaskasutusse VKG Oil ASs tekkinud fenoolvesi, kuid ka põlevkivi pigijäätmed ehk fuussid ning vanaõli. Järgnevatel aastatel suureneb jäätmete taaskasutamine tunduvalt. See on tingitud poolkoksi taaskasutamisest vanade poolkoksimägede katmisel. Planeeritud on taaskasutada 550 tuhat tonni poolkoksi.
| 2006 | 2008 | 2009 | |
| Taaskasutatavad jäätmed | 30 500 | 349 800 | 336 500 |
| sh fenoolvesi | 0 | 347 700 | 336 500 |
| sh fuussid | 1620 | 2027 | 0 |
| sh vanaõli | 215 | 100 | 0 |
| sh poolkoks | 27600 | 0 | 0 |
Taaskasutatavad jäätmed
2009. aastal taaskasutati kontsernis 336,5 tuh tonni ohtlikke jäätmeid, mis on ligi 4% vähem, kui aasta varem. Vähenemine on põhjustatud fuusside tekke olulise vähenemisega. Peamiselt suunati taaskasutusse VKG Oil ASs tekkinud fenoolvesi, kuid ka põlevkivi pigijäätmed ehk fuussid ning vanaõli. Järgnevatel aastatel suureneb jäätmete taaskasutamine tunduvalt. See on tingitud poolkoksi taaskasutamisest vanade poolkoksimägede katmisel. Planeeritud on taaskasutada 550 tuhat tonni poolkoksi.
| 2006 | 2008 | 2009 | |
| Taaskasutatavad jäätmed | 30 500 | 349 800 | 336 500 |
| sh fenoolvesi | 0 | 347 700 | 336 500 |
| sh fuusse | 1620 | 2027 | 0 |
| sh vanaõli |
215 | 100 | 0 |
| sh poolkoks | 27600 |
0 | 0 |





