arrow-leftarrow-rightquotetunnustus

Sotsiaalse
vastutuse ja säästva
arengu aruanne

2014

Viru Keemia Grupp AS on Eesti suurim põlevkivi ümbertöötlemisettevõte, mille toodetud põlevkiviõli moodustab 57% kogu Eesti põlevkiviõli toodangust.

2014. aastal töötles Viru Keemia Grupp 2,8 miljonit tonni põlevkivi ning ettevõtte kasum oli 10 miljonit eurot.

Kontserni kuulub kümme äriettevõtet, kes kokku annavad tööd ligikaudu 2000 inimesele.

Kontserni viimase kümme aasta keskkonnainvesteeringute maht ületas 64 miljonit eurot.

Käesolev säästva arengu aruanne ilmub organisatsiooni ajaloos kuuendat korda.
Sellega soovime rõhutada oma avatust ning pühendumist keskkonnakaitsele ja piirkonna sotsiaalsele arengule.

Säästva arengu aruande tutvustus

Viru Keemia Grupi (VKG) säästva arengu aruanne ilmub kuuendat korda ning selle eesmärgiks on avalikustada VKG 2014. aasta majanduslikud, sotsiaalsed, keskkonnaalased ja organisatsioonilised andmed.

Aruanne kajastab eelkõige kontserni 2014. a arenguid, võrdleb aasta tulemusi eelmiste aastatega, analüüsib põlevkivisektorit ning annab mõõduka prognoosi 2015.-2016. aastaks.

Viru Keemia Grupp soovib käesoleva aruandega tutvustada ja edendada säästva arengu kontseptsiooni ning vastutustundliku ettevõtluse alustalasid Ida-Virumaal ja Eestis tervikuna.

Lisaks sellele on meie eesmärgid:

  • organisatsiooni tegevuse läbipaistvamaks muutmine
  • usalduse loomine ettevõtte tegevusest huvituvate isikute, piirkonna elanike ning VKG töötajate vahel
  • kõigi huvitatud poolte informeerimine meie tööst.

Aruande struktuur ja metoodika

VKG säästva arengu aruande aluseks on Globaalse Aruandlusalgatuse (Global Reporting Initiative – GRI) juhendmaterjalid. GRI on vabatahtlik aruandlust edendav organisatsioon, mis koondab säästvat arengut väärtustavaid ettevõtteid üle kogu maailma. Säästva arengu kontseptsiooni rajajaks peetav organisatsioon, mis on välja töötanud ka säästva arengu aruandluse soovituslikud juhendmaterjalid.

Käesolev aruanne vastab GRI avalikustamistasemele B. Käesoleva väljaande vastavusega kõrgetele avalikustamise nõuetele saab täpsemalt tutvuda aruande viimasel lehel, kus asub GRI sisukord.

Lähemalt organisatsioonist ning juhenditest vt www.globalreporting.org.

Peale selle on aruande koostamisel lähtutud IPIECA (The International Petroleum Industry Environmental Conservation Association) ja API (American Petroleum Institute) koostöös valminud juhendmaterjalist „Oil and Gas Industry Guidance on Voluntary Sustainability Reporting“.

Aruande koostamisel on kasutatud ettevõtte ISO ja OHSAS sertifitseerimismaterjale. Keskkonna- ja tööohutuse andmed on kooskõlas standarditele esitatud nõudmistega.

Aruandega seotud küsimustega on võimalik pöörduda Viru Keemia Grupi suhtekorraldusosakonna juhi Irina Bojenko (irina.bojenko@vkg.ee) poole.

Sihtrühmad

VKG 2014. aasta säästva arengu aruanne on avalik dokument, mis on kättesaadav elektroonselt kontserni kodulehel eesti, inglise ja vene keeles. Eelkõige oleme selle aruandega soovinud oma ettevõtet lähemalt tutvustada:

  • strateegilistele investoritele informeeritud investeerimisotsuste tegemiseks
  • Ida-Virumaa elanikele piirkonna viimaste aastate arengute ning tulevikuperspektiivide esitlemiseks
  • Viru Keemia Grupi töötajatele organisatsiooni muudatuste ning tegevuste mitmekülgsemaks selgitamiseks.

Aruandega seotud piirangud

Säästva arengu aruande koostamine on organisatsioonidele vabatahtlik. 2014. aasta majandusteave ning 2015.-2016. aastate prognoosid on VKG poolt kogutud ning neid ei ole auditeeritud. Sel põhjusel võivad 2014. aasta andmed mõnevõrra erineda kinnitatud majandusaasta aruandes kajastatavast teabest.

Ettevõte lähtub aruandes toodud teabe kajastamisel läbipaistvuse põhimõttest ning heast äritavast

Lühendid

VKG

Viru Keemia Grupp

mln eur

miljonit eurot

tuh eur

tuhat eurot

SEJ

soojuselektrijaam

tkt

tingkütuse tonn (näitaja, mille abil on võimalik väljendada kõiki nii gaasilises kui tahkes olekus olevaid kütuseid tonnidena)

EL

Euroopa Liit

GRI

Global reporting initiative

Juhatuse esimehe pöördumine

Priit Rohumaa

Priit Rohumaa VKG juhatuse esimees

Möödunud aasta oli Viru Keemia Grupi jaoks juubeliaasta. Põlevkiviõli tootmine sai alguse Kohtla-Järvel juba 1924. aastal, seega täitus meil auväärne 90 aastat. Pikale ajaloole tagasi vaadates on mida meenutada. Kontserni arengus on olnud tormilisi aegu.

Tasub meenutada, et kuni erastamiseni on VKG ajalooliselt olnud 74 aastat riigi ettevõte, seda nii esimese vabariigi aastatel, nõukogude ajal kui ka taasiseseisvunud Eesti esimesel kümnendil. Seega erakätes on Viru Keemia Grupp olnud vaid viimased 16 aastat.

Erastamisel otsis riik ettevõttele uusi omanikke, kes suudaksid seda arendada, likvideerida aastakümnete jooksul tekkinud keskkonnaprobleemid ja säilitada tööhõivet. Vahetult erastamise järgselt olid maailmaturu hinnad erakordselt madalad ja kriis lõi ettevõttet valusalt. Samas läbi viidud restruktureerimised andsid tõuke suurele arengule. Avatud suhtlemine nii riigi kui finantseerijatega andis võimaluse alustada suuremahulisi investeeringuid õlivabrikutesse, energeetikasse ja isegi oma kaevandusse. Erastamisjärgsel ajal on VKG tänu kiirele kasvule loonud üle 1300 uue töökoha ja investeerinud uutesse tehastesse ja keskkonnakaitsesse rohkem kui 800 miljonit eurot. VKG on edukalt käivitanud kaks Petroter tüüpi õlitehast ning 2015. aastal käivitame juba kolmanda, lisaks investeeringud oma kaevandusse, kaugkütte piirkondadesse ja elektrijaama. Seega peab tunnistama, et riik on erastamisel leidnud oma ettevõttele head omanikud, kes on ettevõtet edukalt säilitanud ja tormiliselt arendanud.

Põlevkivi ressursina kuulub meie rahvale. Me oleme harjunud väljendiga, et põlevkivis peitub rahvuslik rikkus ja tegu on Eesti kõige väärtuslikuma maavaraga. Siiski tuleb rõhutada, et oma madala energiasisalduse ja suure mineraalse ballasti poolest ei ole põlevkivi maa seest väljakaevatuna mingil moel turukaup. Selleks, et põlevkivist saada väärtuslikke tooteid, tuleb teha suuri investeeringuid õlitootmisesse, keemiatööstusesse ja energeetikasse vahetult ressursi maardla juures. Tegu on väga teadmiste-, tehnoloogia- ja kapitalimahuka väärtusahelaga. Just kõigi nende oskuste (kaevandamisest keemiatööstusteni) ja kaasaegsete tehnoloogiatega luuaksegi kõrge lisandväärtusega lõpptooteid, millest paljusid kannatab eksportida ka maakera teise otsa.

Oma äris oleme väga avatud globaalsetele muutustele. Sõltume otseselt nafta maailmaturu hinnast, dollari ja euro kursist ning CO2 hinnast. Lisaks mõjutavad meid otseselt kogu kliimapoliitka ja keskkonnaregulatsioonid.

Põlevkivi säästlik kasutus nõuab sellise tootmise arendamist, mis võimalikult suurelt väärindaks põlevkivis peituvat orgaanilist, energeetilist ja mineraalset potentsiaali. Teisisõnu tuleks kätte saada maksimaalselt kalleid kemikaale, energiat sisaldavad õli, gaas ja aur ning mineraalset osa kasutada ehitusmaterjalide tootmisel. Põlevkiviõli tootmise keskkonnajalajälg on seda väiksem, mida põhjalikum ja keerukam on tootmise väärtusahel, mida väiksem on jäätmete hulk ning energiaefektiivsem on tootmine.

Juba kuuendat aastat ilmuva sotsiaalse vastutuse ja säästva arengu aruandega näitame, milline on meie panus kohaliku ning kogu Eesti kultuuri, spordi ja hariduse toetamisel ning millisel moel hoolime oma töötajatest. Meie partnerite nimekiri on pikk ja koostöös on ära tehtud mitmeid suuri kohalikke ja riigi tasandi sündmusi. Riigi tasandil on meie partneriteks kultuuri osas soliidsed Eesti Kontsert, Rahvusooper Estonia, Eesti Kunstimuuseum; spordis Eesti Maadlusliit ja hariduses enamik suuri ülikoole ja palju kohalikke haridusasutusi.

Kuid elus võib ka juubeliaasta olla seotud kurbade sõnumitega – eelmise aasta lõpus toimus väga järsk õli hindade langus. Pikka aega püsis maailmaturul nafta hind 110 dollari juures, kuid aasta lõpuks kahanes kiirenevas tempos ja käesoleva aasta alguses oli hinnatase juba 45 dollari juures barreli kohta. Taoline korrektsioon lööb valusalt ettevõtte rahavoogu. See hinnatase tähendab VKG jaoks selget kahjumis töötamist. Ettevõtte jätkusuutlikuse tagamiseks pidime märkimisväärselt kokku tõmbama kulusid ning täielikult peatama kõik toetused. Need kärbete otsused on valusad, sest paljud neist sotsiaalsetest algatustest (näiteks keemikute või kaevurite päev) võivad VKG toeta jääda toimumata.

Lisaks olime sunnitud aasta lõpus peatama kahe Kiviteri vabriku töö, mis töötasid väljastpoolt kontserni sisseostetaval põlevkivil. Teadupärast kehtiv maapõueseaduse regulatsioon ei luba VKG-l täisvõimsusel koormata enda Ojamaa kaevandust ning osa põlevkivi tuleb kontsernil sisse osta. Kahjuks oli sisseostetava toorme hinnatase sedavõrd kõrge, et tehased tuli peatada. Selle otsuse tulemusena kaotas kontsernis töö ligi 300 inimest.

Taolised valusad otsused on tehtud jätkusuutlikkuse tagamiseks. Kontsernil on tänaseni üle 2000 töötaja ning eelkõige on meil vastutus nende tugevate spetsialistide ees, et säilitada ettevõtte pikaajaline toimimine ja seeläbi meie kõigi töökohad. Maailma õliturud on väga volatiilsed ja peame oleme valmis ka kõige halvemateks stsenaariumiteks. Reageerima peab kiiresti, sest kahjumis töötamine sööb väga kiiresti ära ka kõige suurema rahalise reservi. Juba täna saame kinnitada, et vastu võetud valusad kärped on ennast õigustanud ja ettevõte finantsseis on stabiilne, mis lubab ellu viia kõik pooleli olevad suured investeerimisprojektid.

Pika ajaloo jooksul on olnud palju maailmaturu kriise, mis on meid mõjutanud. Need on teinud meie töötajaid tugevamaks ning paljuski õpetanud. Meie töötajate mõistev suhtumine ning kiirus kriisile reageerimisel on märkimisväärne. Reageerima peab kiiresti ja otsused peavad olema põhjalikult kaalutletud. Raskel ajal tuleb topelt pingutada ja jääda kindlaks enda peamistele strateegilistele sihtidele. Elu on näidanud, et ellu jäävad need, kes kiiresti uue olukorraga kohanevad ning muutused, mis meid tulevikus ees ootavad saavad olema veelgi suuremad.

VKG missioon

Väärtustada Eesti põhilist maavara – põlevkivi.

VKG visioon

Olla Eesti põlevkivitööstuse eestvedaja ja maailma liider põlevkivi potentsiaali avamises.

VKG väärtused

Avatus uutele teadmistele, regioonile ja selle probleemidele, väljakutsetele ja muutustele.

Pühendumus meie tootmisele, siin töötavatele inimestele ja regioonile, kus me töötame.

Areng kui meie kontserni põhiline iseloomustaja alates esimesest tööaastast kuni tänaseni.

VKG ärifilosoofia

Eesti tähtsaima maavara mineraalse ja orgaanilise potentsiaali täielik avamine Eesti traditsioonilise tööstusharu ning Ida-Virumaa tööstuspiirkonna kasvu ja arengu heaks.

Kontserni põhitegevust toetav tootmine ja teenindus on jaotatud eraldiseisvate tütarettevõtete vahel, mille aktsiad ja osad kuuluvad sajaprotsendiliselt emaettevõttele.

VKG strateegilised eesmärgid

1. Põlevkivi orgaanilise ja mineraalse potentsiaali täielik ärakasutamine

  • kvaliteetsete kütteõlide tootmine;
  • peenkemikaalide täielik eraldamine põlevkivist ning nende töötlemine tööstuslikes mastaapides;
  • põlevkivi tööstuslikest jääkidest ehitusmaterjalide tootmine.

2. Põlevkivi baasil toodetud kütteõlide tootmismahtude kasvatamine ning kütteõlide kvaliteedi parendamine

  • põlevkivi töötlemismahtude suurendamine;
  • diislikütuse tootmiseks tehnoloogia valimine ning selle tootmise alustamine kogu riigisisese diislikütuse tarbimisvajaduse katmise eesmärgil.

3. VKG kasutuses olevate tehnoloogiate Kiviter ja Petroter arendamine.

4. Eesti-sisese koostöö arendamine põlevkiviressursi tõhusamaks kasutamiseks.

VKG kontserni kuuluvate äriettevõtete tegevusalad

Kontserni põhitegevust toetav tootmine ja teenindus on jaotatud eraldiseisvate tütarettevõtete vahel, mille aktsiad ja osad kuuluvad sajaprotsendiliselt emaettevõttele.

VKG Kaevandused

Kontserni peamise tooraine ehk põlevkivi kaevandamine


VKG Oil

Põlevkiviõli ja peenkeemiatoodete tootmine


VKG Energia

Soojus- ja elektrienergia tootmine

VKG Soojus

Soojusenergia jaotus ja müük


VKG Plokk

Põlevkivituhast ehitusmaterjalide tootmine


VKG Elektrivõrgud

Elektrienergia müük ja jaotus

VKG Transport

Auto- ja raudteetranspordi logistikateenused


Viru RMT

Remondi- ja montaažiteenused


VKG Elektriehitus

Tööstusenergeetika ja elektriehitusteenus

VKG toodete ja teenuste müügigeograafia

Eesti

Läti

Leedu

Rootsi

Soome

Norra

Taani

Poola

Valgevene

Ukraina

Rumeenia

Suurbritannia

Holland

Šveits

Saksamaa

Malta

Austria

Prantsusmaa

Hispaania

Itaalia

Hiina

India

Uus-Meremaa

Venemaa

Araabia Ühendemiraadid

Jaapan

Lõuna-Ameerika

Kontserni ajatelg

1999

  • Viru Keemia Grupi asutamine riigiettevõtte Kiviter baasil.

2002

  • Alustati peenkemikaalide eraldamist põlevkivist.

2004

  • Põlevkivigaasi utiliseerimise algus VKG Energia kateldes.

2005

  • Põlevkivi töötlemiskompleksi laiendus, neli uut generaatorit.

2006

  • Peenkeemiatoodete tööstusliku tootmise algus.
  • Lõpetati suur keskkonnaprojekt vähendamaks orgaanika osakaalu põlevkivi töötlemisjäätmetes kuni 8 protsendini.

2007

  • Põlevkiviõlide puhastusseadme ehitus ja käivitus, lahendati 80 aasta pikkune põlevkiviõli filtreerimise küsimus. Rakendatud tehnoloogia on VKG Oili inseneride patenditud leiutis.
  • Petroter I tehase ehituse algus.

2008

  • Väävlipüüdmisseadme käivitus.
  • Boltõški leiukoha uuringu- ja kaeveloa saamine.

2009

  • Riikliku toetuse saamine põlevkiviõlist diisli tootmise tehnoloogia väljatöötamise projektile.
  • Ojamaa kaevanduse ehituse algus.
  • 21. detsember 2009 – Petroter I tehase avamine.

2010

  • Petroter I tehas hakkas tööle täisvõimsusel.
  • Ilmus VKG ja Eesti esimene nõuetekohane sotsiaalse vastutuse ja säästva arengu aruanne.
  • Kohtla-Järvelt Ahtmesse kulgeva soojatoru projekti algus.

2011

  • Kohtla-Järve Soojus ASi ost (ettevõtte uueks nimeks sai VKG Soojus).
  • Kohtla-Järve Soojus ASi reserv- ja tippkoormuse katlamaja avamine.
  • Silbet Plokk OÜ pankrotivara ost, oktoobris asutati uus ettevõte VKG Plokk OÜ.
  • VKG Energia uue turbiini avamine.
  • VKG taastab Kaevurite päeva tähistamise traditsiooni Ida-Virumaal.

2012

  • VKG Ploki tootmisliini käivitus, Rocklite’i kaubamärgi loomine.
  • Ojamaa kaevandusest kulgeva pika maapealse konveieri käivitamine.
  • Ojamaa kaevanduse avamine ja täisvõimsusele jõudmine.
  • Petroter II tehase ehituse algus.
  • Kohtla-Järvelt Ahtmesse kulgeva soojatrassi projekti elluviimine.

2013

  • Kohtla-Järve – Ahtme soojatrass käivitus, Ahtme SEJ töö lõpetamine.
  • Petroter III tehase ehituse algus.
  • VKG teise uue turbiini projekti algus, eesmärgiks on efektiivne elektri ja sooja koostootmine.
  • Ahtme tuhavälja sulgemine.

2014

  • Teise väävlipüüdmisseadme ehitus ja valmimine.
  • Petroter II tehase avamine ja täisvõimsusele viimine.
  • Kontserni energeetilise kompleksi efektiivsuse tõstmine ja selle laiaulatusliku rekonstruktsiooni algus.
  • Sünteesvaikude tootmisseadme avamine.
  • Lubjatehase käivitus.
  • Laenulepingu sõlmimine Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangaga (EBRD)

2015

  • Elektrivõrkude uue alajaama käikulaskmine.
  • Teise väävlipüüdmisseadme käivitus.
  • Põlevkivi kaevandamisel tekkiva lubjakivi killustiku laiaulatuslik kontserniväline kasutamine teedeehituses.
  • Petroter III tehase käivitus.
  • Kolmanda väävlipüüdmisseadme ehituse algus.
  • Vedelkütuste tootmine taastuvast toormest paralleelselt põlevkivi töötlemisega.

2016

  • Riigilt põlevkivi ressursi saamine kõigi õlivabrikute tarbeks.
  • Kulude kokkuhoid ja tootmisprotsessi efektiivistamine.
  • Põlevkivigaasi efektiivsem kasutus.

Aruandeperioodi peamised sündmused

Jaanuar 2014

Raske- ja kergekeskõlide ettevalmistuse seadmel (RKEÕS) täitus 50 aastat. RKEÕS on ettenähtud Kiviter-tüüpi õlivabrikutes saadud ja sisse toodud põlevkiviõli puhastamiseks neis sisalduvatest mehaanilistest lisanditest, veest ja sooladest.

Aasta alguses selgusid järjekordsed Viru Keemia Grupi stipendiumi saajad, kelleks on üheksa Tallinna Tehnikaülikooli, sh Virumaa Kolledži bakalaureuse ja magistriõppe üliõpilast.

Veebruar 2014

26. veebruaril paigaldati ehitatavas olmehoones esimesed VKG Ploki Roclite seinaplokid. Roclite on loodussõbralik materjal, mis väärtustab keskkonda, energia säästmist ja pakub kvaliteeti pikkadeks aastateks. Poorbetoonplokid on ökoloogiliselt puhtad ega eralda ümbritsevasse keskkonda kahjulikke ühendeid.

Märts 2014

VKG põlevkivi etteandesüsteemi teise järgu käivitamine. Tänu sellele on ettevõttel võimalik vähendada teise sordi põlevkivi transpordikulusid Ojamaa kaevanduse rikastusvabrikust kuni tarbijani – VKG Oili õlivabrikuteni.VKG põlevkivi etteandesüsteemi pikendati viie konveieriga 700 meetri võrra.

Aprill 2014

Aprilli alguses toimus VKG tootmisterritooriumil Petroter III põlevkivi ümbertöötlemistehase nurgakivi asetamise tseremoonia. Nurgakivi asetamisest võtsid VKG kutsel osa kontserni partnerid, investorid ning projekti eestvedajad. Petroter on Eesti inseneride poolt täiustatud tahke soojuskandja tehnoloogia, millel põhinevad juba töötavad põlevkiviõlitehased Petroter I ja Petroter II. Kolme tehase investeering on ligi 200 mln eurot ja Petroter III projekti osa sellest - on ligi 80 mln eurot. Tehas käivitatakse 2015. aasta sügisel.

12. aprillil andis Kaubandus- Tööstuskoda traditsioonilisel kevadballil Viru Keemia Grupi juhatuse esimehele Priit Rohumaale üle II klassi aumärgi eriliste teenete eest Eesti ettevõtluse piirkondlikul ja tööstussektori edendamisel ning Eesti kui investeeringute sihtkoha aktiivsel tutvustamisel.

Mai 2014

VKG Energia lõpetas mais projekti, mille tulemusena on Lõuna soojuselektrijaama turbiinisaalis uus kompressorjaam. Uue kompressorjaama maksimaalne võimsus on 8 000 m3 suruõhku tunnis. Arvestades tootmise võimalikku arenguperspektiivi ja vastavalt suruõhu vajaduse suurenemist, on uues kompressorjaamas ettenähtud veel kahe kompressori paigaldamise võimalus.

29. mail sai VKG juhatuse aseesimees ja finantsdirektor Ahti Puur Big4 konverentsil aasta finantsjuhi tiitli. Ahti Puuri põhiliste tugevustena oli toodud tema väga oluline roll investeeringute korraldamisel ja finantseerimise leidmisel ettevõttes, mis rakendab kogu oma finantsvõimekust kasvamiseks.

14. mail toimus VKG ja Eesti Kontserdi ühisüritus, mille raames istutati Kohtla-Nõmmel Vanaküla karjääris 2 500 noort kasepuud.

Juuni 2014

12. juunil avas VKG koostöös Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega Kohtla-Järvel asuval VKG tootmisterritooriumil sünteesvaikude seadme, mis toodab toorainet maailma parimatele rehvitööstustele. See julge algatus lubab Eesti peamisest maavarast toodetud toorme viia väga mitmetesse maailma paikadesse. Seadme ehitus ja käivitamine oli võimalik tänu EASi toetusele. Tootmiskompleksi maksumus on orienteeruvalt 2 miljonit eurot, millest EASi panus moodustas ligi 230 000 eurot.

11. juunil toimus Tallinna Ülikoolis stipendiumide üleandmise pidulik aktus, mille raames said stipendiumid ka VKG kevadised stipendiaadid TTÜ Virumaa Kolledžist.

August 2014

31. augustil toimus VKG ja Eesti Energia koostöös Toila Oru pargis traditsiooniline Kaevurite päev, mille peaesinejaks oli 80ndatel tuntud rootsi bänd Secret Service, kes esines oma aegumatuid ja armastatud hitte. Kogu programm oli külastajatele tasuta. Peo külastate arv ületas 30 000 inimest.

VKG Energia lubjatehase valmimine. 24 000 tonnise aastatootlikkusega tehase ehitus kestis natukene üle aasta. Lubjatehas on ideaalne näide tööstuslikust keskkonnainvesteeringust, millel on ka majanduslik põhjendatus ning mis on hästi integreeritud olemasoleva VKG tootmisega. Tehas kasutab toormena VKG Ojamaa kaevanduse aherainet ja kütusena põlevkivi töötlemisel tekkivat gaasi. Toodetud lupja kasutatakse vastavalt keskkonnanõuetele SO2 püüdmiseks. Selline tark ja otstarbekas lahendus sobib hästi kokku VKG kontseptsiooniga põlevkivi töötlemise kõrvalproduktide kasutamisest ja keskkonnahoiust. Projekti kogumaht on ligikaudu 5 miljonit eurot.

September 2014

Petroter II õlitehas käivitati 10. augustil ning vähem kui kolme nädalaga ehk septembri alguses saavutati täisvõimsus. Tehas on rajatud VKG enda täiustatud tehnoloogiale ja ehitusmeeskonda kuulusid VKG parimad insenerid. Uue tehasega loodi Ida-Virumaale sada uut hästitasustatud otsest töökohta ja ligi 400 kaudset töökohta. Täisvõimsusel töötav tehas annab aastas riigile maksutulu 14 miljonit eurot.

24. septembril sõlmisid EBRD ja VKG 35 mln euro suuruse laenulepingu. Laenu eesmärgiks on arendada VKG energiatootmiskompleksi ja parandada selle keskkonnahoiu parameetreid ja energia koostootmise efektiivsust. Petroter I, II ja III põlevkivi ümbertöötlemistehaste käivitamisega kasvab oluliselt kõrge kalorsusega põlevkivigaasi tootmismaht. Selleks et kogu gaas oleks võimalik suunata soojus- ja elektrienergia koostootmisele kõige efektiivsemal viisil, vajab VKG lisainvesteeringuid. EBRD laenuga finantseeritakse kahe väävlipüüdmisseadme ja turbiini ehitust ning lubjatehase projekti. Investeeringu tulemusel paraneb tootmiskompleksi töökindlus ja efektiivsus ning oluliselt vähenevad CO2 ja SO2 emissioonid.

TTÜ Aasta Vilistlase tiitli pälvis tänavu Viru Keemia Grupi juhatuse esimees Priit Rohumaa. Priit on lõpetanud Tehnikaülikooli energeetikateaduskonna elektroenergeetika eriala ning on praegu TTÜ doktorant.

Oktoober 2014

Petroter II tehase kiiret ja edukat käivitamist tähistas VKG meeskond kontserni tootmisterritooriumil toimunud avamistseremooniaga 7. oktoobril. Koos kontserniga jagas uue tehase käivitamise rõõmu Eesti Vabariigi peaminister Taavi Rõivas. Kogu projekti maksumus on 65 mln eurot ja sellele lisanduvad veel mahukad investeeringud energeetikasse.

Oktoobris avati uus teenindushoone, mida kasutavad VKG Kohtla-Järve tootmisterritooriumi töötajad. Uus olmekompleks mahutab kuni tuhat töötajat ning teenib töötajate riiete vahetamise, isiklike asjade hoidmise, pesemise ja puhkamise eesmärki. Investeeringu maht ulatub 3 miljoni euroni. Uus olmehoone ei ole sugugi suurim tööohutusalane investeering, mida VKG on viimaste aastate jooksul teinud.

17. oktoobril liitus VKG kunsti edendajana Eesti Kunstimuuseumi toetajatega. Koostöö raames toetas VKG näitust „Pidu sinus eneses. Art déco mood Aleksandr Vassiljevi kogust”. Koostööleping tuli kahjuks peatada seoses järsu naftaturu kriisiga, mis on kindlasti mõjutanud ka teisi Viru Keemia Grupi toetustegevusi.

November 2014

Novembris lõppes Viru Keemia Grupis oluline keskkonna hoidmisele suunatud projekt – sai valmis teine väävlipüüdmisseade. Põlevkiviõli tootmisprotsessis tekivad energeetilise potentsiaaliga generaator- ja poolkoksigaasid, mida kasutatakse soojuse ja elektri toomiseks. Peale gaaside põletamist kateldes puhastatakse tekkivad suitsugaasid väävlist Novel Integrated Desulphurisation (NID) väävlipüüdmisseadmetes. NID väävlipüüdmisseade seob keskmiselt kuni 2000 tonni väävlit aastas. Projekti tulemusena on õhk puhtam, sisaldades märkimisväärselt vähem väävliheitmeid. Väävlipüüdmisseadme NID II maksumus oli ca 6,3 miljonit eurot, selle ehitamist toetas 411 564 euro ulatuses Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Detsember 2014

Kohtla-Järve esimese õlivabriku käikulaskmisest 1924. aasta 24. detsembril möödus 90 aastat. Selle aja jooksul on põlevkivitöötlemine muutunud Eesti Vabariigi üheks tähtsamaks tööstusharuks. 90 aasta jooksul on kogunenud tohutult teadmisi ja kogemusi põlevkivi ümbertöötlemise kohta. Põlevkivitööstus on kogu Eesti uhkus.

Kahjuks ei saa öelda, et juubeliaasta oleks lõppenud suurte pidustustega. Maailma naftaturu järsk kukkumine tõi endaga kaasa kahe Kiviter-tüüpi vabriku sulgemise ning paljude inimeste koondamise. Oleme pikka aega riigile selgitanud, et põlevkivisektor on väga tundlik maailma naftaturu hindade ning lisaks viimasel ajal kehtima hakanud CO2 kaubanduse suhtes. Me näeme, et põlevkivi väärtusahelat saaks veel märkimisväärselt kasvatada, tootes sama kaevemahu juures kallimaid produkte ning valmistades mineraalsetest jäätmetest järjest enam ehitusmaterjale. Samas on taoline areng seotud väga suurte investeeringutega, mida VKG saab ellu viia vaid riigi stabiilse ressursi- ja maksupoliitika juures.

Faktid tööstusest

VKG on Eesti suurim põlevkivikütteõlide ja -kemikaalide tootja.

Vastavalt PwC põlevkiviõli tootmise väärtusahela analüüsile, annab VKG tootmine ligi 1% riigi SKTst ning 0,9% riigi koguekspordist.

2014. aastal töötles VKG ligikaudu 3 miljonit tonni põlevkivi.

Õlitoodangu maht oli 433 000 tonni.

Töötajate arv – 2 100 inimest

2014. a. käive – 194,6 miljonit eurot

Kõige vanem tööshoitav vabrik käivitati 1936. aastal, kõige uuem on Petroter III, mille ehitus algas 2013. aasta lõpus.

Aasta lõpus sai valmis VKG Oili mahutipargi ja torustike hingamissüsteemi rekonstrueerimise projekt. Kokku kulus uuendustöödele ligi 1,9 miljonit eurot.

VKG Soojus AS paigaldas Kohtla-Järve Järve linnaosa objektidele soojusarvestite kauglugemissüsteemi, mis aitab täpsemalt jaotada soojust, prognoosida selle tarbimist ning vabastab kliendid igakuistest näitude fikseerimise ja edastamise toimingutest. Kaugloetavate soojusarvestitega majade kliendid ei pea enam ise näite teatama.

Tunnustus 2014. aastal

  • VKG sai viiendat aastat järjest Eesti vastutustundliku ettevõtte tiitli
  • Kolmandat aastat järjest sai VKG kultuurisõbraliku ettevõtte tiitli.
  • 12. aprillil andis Eesti Kaubandus-Tööstuskoda traditsioonilisel kevadballil Viru Keemia Grupi juhatuse esimehele Priit Rohumaale üle II klassi aumärgi eriliste teenete eest Eesti ettevõtluse piirkondlikul ja tööstussektori edendamisel ning Eesti kui investeeringute sihtkoha aktiivsel tutvustamisel.

Eelseisva perioodi (2015-2016) eesmärgid ja väljakutsed

Petroter III tehase edukas käivitamine
Kontserni energia- ja ressursiefektiivsuse tõstmine
Keskkonnaprojektide käivitamine (täiendavad väävlipüüdmisseadmed ja lubjatehas)

2015. aasta prognoosid

Põlevkivitöötlemine
0
miljonit tonni
Põlevkivi kaevandamise maht
0
miljonit tonni
Petroter I, II, III tehaste töötlemismaht
0
miljonit tonni
VKG töötajate arv
0
inimest

VKG sotsiaalse vastutuse ja säästva arengu poliitika tegevussuunad

1

Keskkonnahoid. VKG keskkonnahoiupoliitika sai alguse 2001. aastal. VKG keskkonnategevus on kontserni majandus- ja arendustegevuse ning sotsiaalse vastutuse üks alustalasid. Viru Keemia Grupp AS-i investeeringud keskkonnakaitsesse on ühed suuremad riigis ning investeeritud on üle 64 miljoni euro. Aastateks 2015-2020 oleme planeerinud keskkonnainvesteeringuid enam kui 50 miljoni euro ulatuses.


2

Ühiskondlik aruandlus ehk täielik andmete avalikustamine sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnaalase mõju kohta vastavalt globaalse aruandluse algatusele (ingl Global Reporting Initiative, GRI).


3

Sotsiaalselt vastutustundlik tootmiskorraldus nii ettevõttes endas (ohutute töötingimuste loomine, töötajate motiveerimine, lisasoodustused, lisamaksed, pidev dialoog töötajate ja tööandja vahel) kui ka töötajate hulgas (igaüks vastutab kõige eest).

4

Ettevõttes heaks kiidetud avalikkusega suhtlemise standardid, mille järgi on keelatud esitada valesid või ebatäpseid andmeid.


5

Rahvusvaheliste organisatsioonide poolt heakskiidetud sotsiaalse vastutuse põhimõtete (GRI, ÜRO globaalne kokkulepe) juurutamine ettevõttes.


6

Eritähelepanu pööramine piirkonna arengule ja kohalikele elanikele (eelkõige sponsorluse ja vabatahtliku töö kaudu).

VKG sotsiaalse vastutuse ja säästva arengu põhimõtted on juurutatud ettevõtte juhtimisprotsessi tippjuhtkonna tasemel. Vastutustundliku käitumise põhimõtted tutvustati ettevõttes 2011. a oktoobris ning sama aasta lõpust alustati nende põhimõtete sisseviimisega kontserni igapäevaellu. Põhimõtete tutvustamine töötajatele toimub läbi kaasamise sotsiaalsetesse algatustesse.

VKG mõju regiooni ja riigi majandusele

VKG teadvustab enda suurt mõju Eesti riigi majandusele ja Ida-Virumaa regioonile ning on valmis kandma avalikkuse ees vastutust langetatud otsuste eest. VKG esimese, 2008.–2009. aastate sotsiaalse vastutuse ja säästva arengu aruande raames tehtud uuringu tulemusel selgus, et VKG kontserni ja selles töötavate inimeste panus Kohtla-Järve linna eelarvesse on ligi 4%.

Kontserni osa riigi maksutus ulatub 1% ehk 45 miljoni euroni, mis on VKG põlevkivi tootmise väärtusahela maksude koondsumma, kuhu on arvestatud otsene, kaudne ja kaasnev mõju. Arvutus on tehtud Pricewaterhouse Coopers Advisor AS-i poolt läbiviidud põlevkiviõli tootmise väärtusahela majandusliku mõju analüüsi põhjal.

Kontsern annab tööd rohkem kui 2000 töötajatele. Arvestades sellega, et Ida-Virumaa on Eesti riigis üks suurema töötuse määraga regioon, on kontserni loodud töökohad piirkonna jaoks erilise tähtsusega.

VKG-siseste analüüside kohaselt loob iga kaevanduse töötaja neli töökohta VKG kontserni sees. Iga kontserni töötaja omakorda loob Kohtla-Järvel, Jõhvis ja ümberkaudsetes valdades veel neli töökohta.

Märgatav on ka VKG mõju riigi ekspordile ning väliskaubanduse bilansile, mis on vastavalt 0,9% ning 14,6%. Kõik ülalmainitu näitab VKG mõju olulisust Eesti riigi majandusele.

VKG abi ja toetust on 2014. aasta jooksul saanud

Organisatsioonid

Ahtme Gümnaasium
Ahtme Kunstide Kool
Eesti Inseneride Liit
Ida-Virumaa Spordiliit
Jõhvi Kultuuri- ja Huvikeskus
Kiikla lastekodu
Kirderanniku koor
Kohtla Kaevanduspark-Muuseum SA
Kohtla-Järve Järve Gümnaasium
Kohtla-Järve Kultuurikeskus
Kohtla-Järve lasteaed Tuvike
Kohtla-Järve Lastekodu
Kohtla-Järve Spordiselts Kalev
Maarja Päikesekodu
MTÜ Eesti Mäeseltsi Mäering
MTÜ Külaselts KAI
MTÜ Rakvere võrkpalliklubi
MTÜ Uljaste külastuskeskus
MTÜ Virumaa Kultuurisõbrad, Kukruse polaarmõis
Mäetaguse lasteaed Tõruke
Rahvusooper Estonia
Sonda Vallavalitsus
Spordiklubi Afina
Spordiklubi NRK, Kohtla-Järve
Spordiklubi Viru Sputnik
Taekwon-do klubi Tekken
Tantsukollektiiv Virulane
TTÜ Mäendusinstituut

Üritused

Alutaguse suusamaraton
AutoCadi võistlused Kadrina Keskkoolis
Avo Talpase mälestusvõistlus
Eesti Mäeseltsi mäekonverents
ELO talimängud
Kiikla küla spordipäev
Kodutunne saade Virumaal
Kohtla-Nõmme triatlonivõistlus
Kohtla-Nõmme valla lastekaitsepäev
Maidla mõisa kontsert „Mõisatuled”
Maidla mõisapäevad
Rakvere Gümnaasiumi filmifestival
TTÜ ja ESTISe ühiskonverents „Kuhu lähed, soojusmajandus?”
TTÜ Tudengite Eurovisiooni võistlus
Viie kooli võistlus

VKG toetustegevuse põhilised suunad

Kontserni abi ja toetust saab iga Eestis tegutsev mittetulunduslik ühing ja/või organisatsioon, kelle huvipiirkonnaks on kas Ida-Virumaa või Eesti tervikuna. Kontserni sponsorluse osutamise eeskiri keelab abi andmise eraisikutele. VKG-lt abi taotlemise protseduuri võib iseloomustada järgmiselt:

VKG algatused kohaliku elu edendamiseks

VKG põhilised sihtgrupid on kontserni investorid ja partnerid, VKG töötajad ja Ida-Virumaa piirkonna elanikud. Kaasamaks kahte viimast sihtgruppi, on VKG algatanud mitmeid initsiatiive. Nende algatamisel lähtume põhimõttest, et väärtuste juurutamine ja efektiivne suhtlus toimuvad kõige paremini läbi kaasatuse.

Laste elektriohutuskampaania

2012. aasta alguses alustas VKG Elektrivõrgud elektriohutuskampaaniaga, mis on mõeldud eelkõige eelkooliealistele ja algklassilastele. Kampaania eesmärk on teavitada juba väikeseid lapsi elektri ohtlikkusest ning suurendada nende teadlikkust. Käivitatud kampaania jooksul töötati välja elektriohutusplakat ja mäng VKG kodulehel, mida saab mängida nii eesti kui vene keeles. Plakatid jagati laiali kõikides kohalikes koolides ja lasteaedades.

Ajapikku on ettevõttel plaanis täiendada kodulehe laste osa ka kasuliku infoga ning lisada kodulehele ülevaatlikku elektriohutusalast materjali. Laste seas on populaarne ohutusalane teatrietendus, mida mängitakse lasteaedades ja koolides. Lisainfo kampaania kohta www.vkgev.ee/lastele

Virumaa õpilaste kaasamine Eesti eliitkoolide ajaloolisesse nn viie kooli võistlusesse

Juba mitu korda järjest kaasame regiooni vanemate klasside õpilasi Viie kooli võistlusesse reaalainetes. Tegu on järjekordse initsiatiiviga, mis motiveerib ja propageerib inseneriharidust noorte seas. Keemiaettevõte vajab häid insenere erinevatel aladel ja kontsern on huvitatud sellest, et tulevased spetsialistid saaksid juba koolis reaalainetes põhjalikke teadmisi. Rohkem infot: www.vkg.ee/est/sotsiaalne-vastutus/vkg-algatused/viie-kooli-voistlus

Heategevuse juurutamine töötajaskonnas

Ettevõte loob oma töötajatele võimalusi osaleda heategevuses ja kaasab neid erinevatesse algatustesse. Oleme heaks partneriks kohalikule verekeskusele. Antud koostöö raames külastab verekeskus VKG-d ja selle tütarettevõtteid mitmeid kordi aasta jooksul. Toimuvad metsaistutus- ning koristustalgud.

Lisainfot VKG sotsiaalsete algatuste kohta leiab Facebookis
ja kontserni kodulehekülgedel

www.vkg.ee
www.vkgsoojus.ee
www.vkgev.ee

Suure tööstuse dialoog kohalike inimestega

VKG on Eesti esimene ettevõte, mis avalikustab kogu oma ressursikasutuse ja keskkonnainfo kooskõlas maailma sotsiaalse vastutuse aruandlusstandardiga GRI G3. 2015. aastal ilmub VKG kuues aruanne.

VKG suhtleb avatult kohalike elanikega. Toimuvad regulaarsed kohtumised inimestega, mille käigus tutvustatakse kontserni arengusuundi ja arutatakse keskkonnateemadel.

Ida-Virumaalt on alguse saanud ka Eesti üks esimesi kodanikualgatusi keskkonnakaitseks – festival PurFest, mille eesmärk on Purtse jõe kaitse. VKG on olnud aastaid algatuse toetaja ja kaasaaitaja.

Kontserni heaks tavaks on avatud uste päevade läbiviimine mitu korda aastas. Ürituse raames saavad kõik huvilised külastada tootmisterritooriumi ja oma silmaga vaadata, kuidas on korraldatud tänapäevane suure tööstuse protsess. Sarnaselt pakume ka üldhariduskoolidele võimalust teha ettevõttes õppekäike ja ekskursioone. 2014. aastal võtsime vastu ligikaudu 500 koolinoort.

Iga aasta mai viimasel neljapäeval toimub kontserni traditsiooniline keskkonnapäev, mis käsitleb ühte piirkonna peamistest probleemidest. Üritus koondab Virumaa ja kogu Eesti suurimaid tegijaid, huvilisi ja vastutavaid isikuid keskkonna vallas. 2014. aasta keskkonnapäeva põhiteema oli pärandreostus. Kahjuks 2015. aastal antud üritust ei toimu põlevkivisektoris kriisiolukorra tõttu. Siiralt loodame taaselustada seda head traditsiooni juba järgmisel, 2016 aastal.

Kontserni töötajad osalevad aktiivselt ja hea meelega heategevuslikus ja vabatahtlikus töös – korraldame temaatilisi annetuskampaaniad, metsaistutus- ja töötalgud, aitame piirkonna lastekodusid.

Suurimateks massüritusteks, mida kontsern aasta jooksul korraldab, on:

Keemikute päev – iga aasta maikuu viimasel laupäeval VKG eestvedamisel korraldatav rahvapidu koostöös regiooni suuremate keemiatööstusettevõtetega Molycorp Silmet, Eastman, Novotrade Invest. Keemikute päeva traditsioon taastati 2000. aastal.

Kaevurite päev – iga-aastane hea traditsioon, mille korraldamise VKG taastas 2011.aastal. Pidu toimub augusti viimasel pühapäeval ja on regiooni üks peamistest rahvapidudeks. Peo korraldamine on ettevõtte lugupidamisavaldus kõigile kaevuritele ja piirkonna elanikele. 2014. aasta üritusest võttis osa üle 30 000 inimese.

Eakate inimeste päev – koostöös Kohtla-Järve linnavalitsusega korraldab VKG iga aasta 1. oktoobril eakate inimeste päeva. Peost võtavad osa nii põlevkivitööstuse tööveteranid kui ka kõik teised eakad inimesed, kes on oma tööga panustanud linna arengusse.

Kontserni jaoks erilise tähtsusega on kohtumised kohalike inimestega eesmärgiga jagada andmeid ettevõtte arengust ja plaanidest ning saada kohalikelt inimestelt tagasisidet/küsimusi ja kommentaare kontserni töö kohta. Kohtumised toimuvad nii plaanipäraselt kui ka ühe või teise poole soovi avaldamise puhul.

Tööstuse dialoog piirkonna avaliku sektoriga

Ida-Viru piirkonna eripäraks on põlevkivitööstuse integreeritus sotsiaalmajanduslikku arengusse ning vastastikune mõju. Tööstuse edusammud, aga ka kriisid, on koheselt tunda maakonnas ning eriti tugevalt kindla ettevõtte piirkonda jäävas omavalitsuses – nagu seda on näiteks VKG kontsern ja Kohtla-Järve linn. Piirkond otsib pidevalt tasakaalu sotsiaalsete-, majanduslike ning keskkonnakaitseliste seisukohtade vahel, milleks on tähtis avalik ja usaldatav dialoog osalejate vahel.

Kontsern toetab ja aitab kaasa maakonna arengule, mis avaldub kontserni strateegiliste eesmärkide kooskõlastamises maakonna arengukavas välja toodud strateegiliste arengusuundadega:

  • kogukondade sidusus ning kohaliku identiteedi arendamine;
  • kohalike inimeste kompetentsi kasvatamine;
  • ettevõtluse konkurentsi- ning ekspordivõimekuse kasvatamine;
  • elukeskkonna parendamine linnaruumi atraktiivsust tõstes ning liikumist optimeerides (ühistransport + kergliiklus).

Samas tegeleb kontsern riigi ja maakonna tasemel esile tõstetud nn nutika spetsialiseerumise valdkonnas: põlevkivitööstuses, mis tähendab, et see on potentsiaalirikas eelisarendatav valdkond, millest oodatakse kiiremat arengut ja lisandväärtuse kasvu.

VKG sotsiaalselt vastutustundliku käitumise põhimõtted

  • VKG teeb kindlaks ja uurib tööstuse mõju keskkonnale, võimaluse korral kõrvaldab selle või viib miinimumini. VKG teeb pidevat keskkonnamõju seiret.

  • VKG arendab ressursi- ja keskkonnasäästlikke tehnoloogiavaldkondi ning juurutab neid tootmisse.

  • VKG annab avalikkusele plaanipäraselt aru oma tööst.

  • VKG suhtleb ettevaatavalt meedia ja avalikkusega, varjamata infot ning edastades enda kohta ainult täpseid ja tõeseid andmeid.

  • VKG tagab oma töötajatele ohutu ja mugava töökeskkonna.

  • VKGs on algatatud töötajate motiveerimise ja arendamise süsteemid.

  • VKG toetab ametiühingut tema töös, pakub oma töötajatele lisasoodustusi ning toetab pidevat dialoogi juhtkonna ja töötajate vahel.

  • VKGs kannab igaüks vastutust oma töö eest: igaühest sõltub kõik.

  • VKG töötab rahvusvaheliselt tunnustatud sotsiaalse vastutuse põhimõtete alusel.

  • VKG pöörab eriti suurt tähelepanu piirkonna arengule, hoides tihedat sidet kohalike võimuesindajate ja elanikega.

  • VKG toetab piirkonnas olulisi projekte, erilise tähelepanu all on kultuuri- ja spordiüritused.

  • VKG on usaldusväärne partner riigile ja kohalikele omavalitsustele ning oma äripartneritele.

  • VKG toetab sotsiaalse vastutuse põhimõtete levikut ja lähtub asjaolust, et ta ei saa tegutseda üksinda.

Keskkonnakaitse juhtimissüsteem

Vastavus ISO standardile

2006. aastast omavad keskkonna- ja kvaliteedijuhtimissüsteemi sertifikaati ISO 14001: 2004 ja ISO 9001: 2000 VKG Oil, VKG Transport. VKG Elektriehitus, Viru RMT omab kvaliteedijuhtimissüsteemi sertifikaati ISO 9001: 2000 ja tööohutuse sertifikaati OHSAS 18001.

VKG Energia rakendab töötervishoiu ja –ohutuse juhtimissüsteemi OHSAS 18001 ning aastast 2013 ka keskkonna- ja kvaliteedijuhtimissüsteemi ISO 14001 ja ISO 9001. OHSAS 18001 on rakendatud ka VKG Oilis, VKG Transpordis ja VKG Soojuses.

Lisaks on hetkel rakendamisel ka energiaefektiivsuse standard ISO 50001.

VKG Soojuses ja VKG Plokis on juurutatud keskkonna- ja kvaliteedijuhtimissüsteemid ISO 14001 ja ISO 9001.

Investeeringud keskkonnakaitsesse

Viru Keemia Grupp AS-i keskkonnaalaseks prioriteediks on põlevkivi väärindamisel tekkivate keskkonnamõjude vähendamine. Investeeringud parimasse võimalikku tehnoloogiasse ja keskkonnakaitsesse, osalemine seadusandlike aktide väljatöötamisel, tootmise ja keskkonna seire, välisõhu modelleerimine, tootmise optimeerimine ja energiatõhususe arendamine on meetmed, mis tagavad põlevkiviõli tootmise jätkusuutliku arengu.

Kontsernis järgime õigusaktidest tulenevaid nõudeid, arvestame erinevate huvipoolte asjakohaseid arvamusi ja oleme riigiasutustele ja omavalitsustele ning kohalikule kogukonnale usaldusväärseks partneriks. Peame oluliseks koostööd teadus- ja uurimisasutustega.

Viimastel aastatel on keskkonnahoius ära tehtud suur töö, investeeritud kümneid miljoneid eurosid ja on toimunud olulised nihked keskkonnasõbralikuma tootmise poole. Samas Euroopa Liidu ja Eesti Vabariigi seadusandlus ning kasvavad tootmisvajadused seavad järjest suuremaid nõudmisi ja uusi kõrgemaid keskkonnaalaseid eesmärke kontserni ettevõtetele.

2010. aastal jõustus Euroopa Komisjonis tööstusheite direktiiv (IED), mis võeti üle Eesti seadusandlusesse 2013. aastal Tööstusheite seadusega (edaspidi THS). Uus õigusraamistik seab kohustuse lisaks toruotsa tehnoloogiatele (varasemates aruannetes kajastatud graafikuna keskkonnainvetseeringud) vastata ka parima võimaliku tehnoloogia (PVT) nõuetele. Seega vaadeldakse investeeringuid keskkonnakaitsesse nüüdseks tunduvalt laiemalt kui varasemalt.

Seetõttu on ettevõtetel, keda puudutab THS regulatsioon muutunud keskkonnainvesteeringute arvestamise metoodika, hõlmates nüüd ka investeeringud keskkonnasõbraliku tehnoloogia arendamisesse. Uue metoodika alusel muutusid keskkonnakaitsesse investeeringuid kajastavad graafikud, mille tõttu pole need enam võrreldavad varasemate graafikutega.

Investeeringud keskkonnakaitsesse on uue metoodika alusel jagatud kaheks osaks:

  • otseselt keskkonnamõju vähendavad investeeringud,
  • kaudselt keskkonnamõju vähendavad investeeringud.

Otseselt keskkonnamõju vähendavate investeeringute all on kajastatud sellised investeeringud, mille tegemisel saavutatakse kohene keskkonnamõju vähenemine. Sinna alla kuuluvad näiteks kõik nn toruotsa investeeringud (püüdeseadmed), mahutiparkide renoveerimine, olemasolevate saasteallikate sulgemise või vähendamisega seotud investeeringud, jäätmete käitlemisega seotud investeeringud jms.

Kaudselt keskkonnamõju vähendavate investeeringute all on kajastatud tegevused, mis vähendavad pikaajalise järjepideva tegevuse käigus keskkonnamõju. Sinna alla kuuluvad investeeringud PVT-sse, uute keskkonnasõbralikumate ning efektiivsemate tehnoloogiate arendamine/rakendamine, loodusressursse säästvate tehnoloogiate ja meetmete rakendamine jms.

Investeeringud keskkonnakaitsesse tõusid 2008. aastal ca 64% võrreldes 2006. aastaga ning langesid 2009. aastal 50% võrreldes 2008. aastaga. Suurim keskkonnainvesteering 2008. aastal oli VKG Energia väävlipüüdmisseadme ehitus. Seade maksis 9,5 miljonit eurot ja valmis 2008. a mais. Väävlipüüdmisseade võimaldab siduda Põhja soojuselektrijaamas põletatavates kütustes sisalduvast väävlist kuni 65% ja seega vähendab oluliselt vääveldioksiidi kui esmatähtsa saasteaine heitkogust ümbritsevasse keskkonda. 2009. aastal vähenesid investeeringud keskkonnakaitsesse seoses majanduslangusega.

2010. ja 2011. aastal on keskkonnamõju otseselt vähendavad investeeringud võrreldes eelnevate aastatega jäänud tagasihoidlikeks, selle põhjuseks on suuremate keskkonnaprojektide valmimine 2008. aastal ning mahukad investeeringud arendustegevuseks. Arendustegevuse planeerimise ning rakendamise käigus arvestatakse aga lahutamatu osana keskkonnakaitse, energiatõhususe ning säästva arengu printsiipidega.

2012.aastal oli keskkonnamõju otseselt vähendavate keskkonnainvesteeringute suuruseks 27,5 miljonit eurot, mis on 13 korda rohkem kui eelneval aastal. 2012. aastal tehtud põhilised investeeringud olid ohtlike jäätmete prügila sulgemine, Ahtme vana SEJ sulgemine, vajalike investeeringute teostamine, põlevkivikonveieri ehitus ning püüdeseadmete soetamine.

2013. aastal oli keskkonnamõju otseselt vähendavate keskkonnainvesteeringute suuruseks 16,4 miljonit eurot, mis on ca 40% väiksem võrreldes 2012. aastaga.

2014. aastal oli keskkonnamõju otseselt vähendavate keskkonnainvesteeringute suuruseks 8,38 miljonit eurot, mis on 49% väiksem kui eelneval aastal. Selle põhjuseks on kordades suurenenud investeeringud PVT-sse ning tootmise säästva ja efektiivse ressursikasutuse arendamiseks.

Suurimad keskkonnainvesteeringud 2014. aastal olid:

VKG Energia väävlipüüdmisseadme ehitus. Seade maksab 9,5 miljonit eurot ja valmis 2014. a lõpus. Väävlipüüdmisseade võimaldab siduda Põhja soojuselektrijaamas põletatavates kütustes sisalduvast väävlist kuni 92% ja seega vähendab oluliselt vääveldioksiidi kui esmatähtsa saasteaine heitkogus ümbritsevasse keskkonda.

Endiselt tehti suuri investeeringuid keskkonnasõbralike tehnoloogiate arendamiseks ja säästva ressursikasutuse tõhustamiseks, mille planeerimisel arvestatakse parima võimaliku tehnoloogia nõuetega ning järjest karmistuvate piirväärtustega. Neist olulisemad on Petroter III ehitus, mis võimaldab maksimaalselt ära kasutada põlevkivi energeetilist väärtust (Petroter tehase energiaefektiivsus on 80%). Lisaks korrastati tööstusreovete eelpuhastamise süsteemi ning monteeriti mitmeid seadmeid, mis takistavad ebameeldivat lõhnailmingut. Samuti teostati suuri investeeringuid VKG Energia katelde efektiivsuse tõstmiseks.

Järgnevatel aastatel on oodata otseselt keskkonnamõju vähendavate keskkonnainvesteeringute tõusu, kuna plaanis on VKG Energias käivitada veel kolmas väävlipüüdmisseade. Samuti tuleb järjepidevalt arendada ka energiaefektiivsust parandavaid tehnoloogiaid.

2014. aasta olulisemad keskkonnahoiu suunad olid põlevkiviõlitööstuse parima võimaliku tehnika dokumendi väljatöötamisel osalemine, ebameeldivat lõhnailmingut põhjustavate saasteallikate likvideerimise kava uuendamine ja täitmine, väävli heidete vähendamise tegevuskava täitmine, keskkonnaseire andmete tõhusam kogumine ning jälgimine, ohtlike jäätmete prügilate korrastamine ning reovete käitlemisega seotud tehnoloogia täiustamine.

Otseselt keskkonnamõju vähendavad investeeringud 2007-2014 (mln eur)

(tööohutus, püüdeseadmed, saasteallikate vähendamine, teised otseselt keskkonnamõju vähendavad projektid)
2007
14
2008
19,8
2009
5,7
2010
1,9
2011
2,1
2012
27,5
2013
16,4
2014
8,4

Kaudselt keskkonnamõju vähendavad investeeringud - PVT ja säästev ressursikasutus 2010-2014 (mln eur)

(parima võimaliku tehnoloogia kasutuselevõtt ja arendamine, investeeringud säästvasse ressursikasutusse)
2010
2,4
2011
8,3
2012
10,1
2013
51,7
2014
47,3

Kontserni suurimad tehtud ja tegemisel olevad keskkonnaprojektid on järgmised:

Põlevkiviõlide filtreerimise seade
VKG Oilis valmis põlevkiviõlide filtreerimise seade. Protsessi juurutamine võimaldab likvideerida mitmed õhuheitmete allikad, vähendada emissiooni ja toodangu kadusid. Uue tehnoloogiaskeemi rakendamise tulemusel ei teki enam ohtlikke vedelaid jäätmeid - fuusse, vaid protsessi käigus saadakse peendispersne tahke kütus – filtrikook.

Mahutipargid
Õhuheitmete vähendamise teisteks meetmeteks on investeeringud mahutiparki ja põlevkiviõli raskõlitsükli rekonstrueerimine. 2008. aastal ehitati mahutipark ja paigaldati püüdeseadmed põlevkiviõlide laos ja destillatsiooniseadme osas. Nimetatud tööde tulemusel vähenes oluliselt süsivesinike ja fenoolide emissioon. 2009. aasta lõpus valmis põlevkiviõlide mahutipargis absorber, mis seob kuni 70% lenduvaid orgaanilisi ühendeid. 2013. aasta algusest on täielikult likvideeritud destillatsiooniseadme mahutipargi absorberist lenduvate orgaaniliste ühendite heide, samuti monteeriti kaubaõlide lao mahutite adsorberile lisaks termokatalüütiline puhastusseade, mis võimaldab veelgi efektiivsemalt vähendada mahutitest väljuvaid lenduvaid süsivesinikke. Samuti on rekonstrueerimisel fenoolvee defenoleerimise seadme mahutipark. 2013-2014. aasta jooksul muudeti efektiivsemaks ka teiste mahutiparkide püüdesüsteemid.

Petroteri õlitehased
2009. aastal valmis esimene Petroteri õlitehas, mis võimaldab õli tootmiseks ära kasutada ka peenpõlevkivi. Tehas on varustatud mitmete keskkonnakaitseks vajalike seadmetega. Korstnale on paigutatud suitsugaaside pidevseire, mis võimaldab jälgida atmosfääri paisatavate saasteainete kontsentratsiooni ning kõrgendatud heidete korral ka viivitamatult reageerida. Tehas on varustatud katel-utilisaatoriga, mis on ette nähtud jääkgaaside utiliseerimiseks ning utiliseerimise käigus tekkiva jääksoojuse ärakasutamiseks. Samuti on tehases põlevkivi ümbertöötlemise käigus tekkiv tahke jääde keskkonnasäästlikum, kuna tekkiva tuha orgaanikasisaldus on tunduvalt madalam ja vastab seadusandluses toodud nõuetele.

Hetkel on edukalt käivitatud Petroter II liin ning Petroter III liini ehitustööd on jõudnud lõppjärku. Uued liinid on oma põhiprotsessi poolest analoogsed Petroter I-ga, kuid neid on täiendatud mitmete säästva ressursikasutuse ja keskkonnakaitse printsiipi järgivate meetmetega:

  • täiustatud on katel-utilisaatorit, mis võimaldab veelgi efektiivsemalt utiliseerida suitsugaasides sisalduvat orgaanikat ja süsinikoksiidi;
  • täiustatakse seadmeid (katel-utilisaator, tuhasoojusvaheti, aerofontäänkatel), mis võimaldavad veelgi efektiivsemalt ära kasutada tootmisprotsessis tekkivat jääksoojust, tootes sellest auru ning küttevett.

Kokkuvõtvalt võib märkida, et Petroter II ja III juures on sisse viidud üle saja väiksema või suurema muudatuse, mis kõik teenivad põhieesmärki - tagada protsessi tõhusam toimimine. Selle tulemusel on võimalik väiksemast hulgast toorainest toota rohkem toodet, mis seega tagab vähendatud heitmetaseme. Samuti võimaldavad muudatused maksimaalselt kasutada protsessis tekkivat soojusenergiat ja vähendada korraliste hoolduste ning seisakute arvu. Muudatused tagavad protsessi stabiilsuse, mis on ühtlasi ka efektiivsem ja keskkonnaohutum.

Prügilad
2007. aastal valmis uus kõikidele keskkonnanõuetele vastav poolkoksiprügila, mille ladestamistehnoloogia abil välistatakse sadevee infiltreerumine prügila kehasse. Tekkiv nõrgvesi kogutakse eraldi veetihedasse basseini ning puhastatakse vajadusel regionaalses reoveepuhastis. Tänu spetsiaalsetele kalletele on sadevee ja prügila pinna kontaktaeg minimaalne, mis viib sadevee reostumise miinimumini. 2012. aastast kuni 2013. aasta suveni toimus vanade ohtlike jäätmete prügilate korrastamine, mille käigus muudeti need veetihedaks. Vanade prügilate korrastamine minimeeris nende mõju keskkonnale.

Õlitustamisseade
Viidi lõpule õlitustamisseadme (seadme ülesandeks on territooriumi vee puhastamine põlevkivi töötlemisjääkidest) rekonstrueerimise esimene etapp maksumusega 1,4 miljonit eurot. Uued flotatsiooniseadmed võimaldavad eelpuhastada tööstusliku reovett ja tagada nõutava vee kvaliteedi õliärastussõlme väljavoolus. 2012. aasta alguses valmis õlitustamisseadme rekonstrueerimise 2. etapp maksumusega 1,1 miljonit eurot. Uus seade võimaldab paremini eelpuhastada tööstusreovett mitmesugustest mehaanilistest lisanditest. 2013. aastal tegeleti antud seadmest tekkivate õhuemisioonide likvideerimisega, tööd jätkusid ka 2014. aastal.

Lintkonveier
Märkimisäärseks keskkonnaprojektiks on VKG Kaevandused poolt 2010.-2012. aastal rajatud põlevkivi lintkonveier Ojamaa kaevandusest Kohtla-Järve tööstusterritooriumini pikkusega 12,5 kilomeetrit. Konveier aitab oluliselt vähendada autotranspordist tulenevat keskkonnakoormust.

Lubjatootmiskompleks
Katsežiimil töötab VKG Energia juurde kuuluv lubjatootmiskompleks, mille eesmärk on maksimaalselt taaskasutada Ojamaa kaevanduses põlevkivi kaevandamisel tekkivat lubakivi killustikku ning toota sellest SO2 püüdmiseks vajalikku madalakvaliteedilist lupja. Antud kompleksi projekteerimisel arvestati kõikide parima võimaliku tehnoloogia nõuetega tagamaks minimaalsed emissioonitasemed.

Kohtla-Järve – Ahtme soojatrass
2013. aasta alguses valmis uus kõikidele PVT nõuetele vastav soojatrass, mis võimaldab lisaks Kohtla-Järve Järve linnaosale kütta ka Ahtme linnaosa ning Jõhvi linna. Tänu soojatrassile sai võimalikuks tunduvalt suurendada VKG Energia sooja ja elektrienergia koostootmise efektiivsust ning tõhusalt ära kasutada kogu põlevkivi töötlemise käigus tekkiv jääksoojus. Samuti võimaldas uue soojatrassi valmimine sulgeda ka vana keskkonnanõuetele mittevastava Ahtme soojuselektrijaama.

Keskkonnakulud 2007-2014 (mln eur)

(graafik ei kajasta püüdeseadmete käigushoidmist, keskkonnaseire, keskkonnauuringute jms kulusid)
2007
15,4
2008
21,4
2009
7,3
2010
6,8
2011
13,7
2012
42
2013
75,5
2014
65,5

Strateegiline tulevikuvisioon tööstuse mõju vähendamise kohta

Aastate 2012–2018 keskkonnaalase tegevuse põhisuundadeks on välisõhu heitmete emissiooni vähendamine, seda eriti vääveldioksiidi ja ebameeldivat lõhna tekitavate saasteainete osas.

Suurt tähelepanu pööratakse ka sade- ja reovete kvaliteedi parandamisele ning puhastamistehnoloogiate täiendamisele. Lahendamisel on põlevkivi- ja koldetuha ladestamise küsimused ning märgprügila sulgemisega seotud probleemid. Samuti otsitakse meetmeid energiaefektiivsuse tõstmiseks.

Järgmise viie aasta keskkonnahoiu peaeesmärgid on järgmised:

  • ebameeldivat lõhna tekitavate saasteallikate vähendamine ning alifaatiliste süsivesinike ning vesiniksulfiidi heite vähendamine;
  • kontserni õhusaaste tõhusam ja kompleksne jälgimine ning laienemise mõju täpsem prognoosimine mudeli abil;
  • vääveldioksiidi heitkoguse ning kontsentratsiooni vähendamine – monteeritakse lisaks kaks väävlipüüdmisseadet;
  • vanade ohtlike jäätmete prügilate sulgemine ja korrastamine, mille tulemusel väheneb pinna- ja põhjavee saastekoormus;
  • tekkiva sade- ning reovee tõhusam puhastamine;
  • säästlikum ressursikasutus: energiatõhususe arendamine (energiaaudit), loodusresursside kokkuhoid (kaevandusvee kasutamisvõimaluste uurimine jahutusveena, lubjatehas), tõhusa koostootmise arendamine;
  • põlevkivitöötlemise parima võimaliku tehnika arendamine ja rakendamine - uued Petroter II ja III tehased ning olemasoleva tootmise täiustamine.

2014. aastal viidi läbi järgmised uuringud:

  • Kiviter lubatud heitkoguste projekti uuendamine.
  • Petroter III lubatud heitkoguste projekti teostamine.
  • VKG Energia lubatud heitkoguste projekti uuendamine.
  • VKG Energia Põhja SEJ keskkonnamõjude hindamine, mille käigus hinnatakse laienemise mõju ümbritsevale territooriumile.
  • Tööstusterritooriumi pidevseire tarkvara uuendus.
  • Kontserni energiaauditi lõpparuanne, leidmaks võimalusi energiatõhususe tõstmiseks.
  • Kontserni tööstusterritooriumi pinnase ja põhjavee seisundi lähteolukorra aruanne.
  • Kontsernis tekkivate ohtlike jäätmete leostuvusuuringud, mis näitavad jäätmete keskkonnamõju ja prügilakõlblikkust.
  • Parima võimaliku tehnoloogia uuring, selgitamaks erinevaid tehnoloogilisi lahendusi ning uute nõuete suundasid.
  • Kontsernis tekkivate CO2 heitkoguste tõendamine ning süsteemi täiustamine.

2014. aastal põhilised investeeringud keskkonnamõju vähendamiseks:

  • Tuhaladestu korrastamistööde lõpetamine.
  • Ebameeldivat lõhna tekitavate saasteallikate likvideerimine kontsernis.
  • Õlise reovee eelpuhastamise tsehhi ja mahutipargi renoveerimine ja õliärastuse rekonstrueerimine, kolmas etapp.
  • VKG Energia Põhja SEJ 2. väävlipüüdmisseadme ehitustööde lõpp.
  • Petroter pidevseireseadme uuendamine.
  • Kaubaõlide lao ning õliettevalmistuse tsehhi mahutipargi püüdeseadmete efektiivsemaks muutmine (lisanduvate puhastusseadmete ost ja olemasolevate täiustamine).
  • Energiaefektiivsust ja tõhusat koostootmist arendavad investeeringud.
  • Investeeringud parima võimaliku tehnoloogia arendamisesse.

Seoses nafta maailmaturu hinna langusega on muutunud majandusolude tõttu oodata väiksemaid investeeringuid. Vaatamata muutunud majandusolukorrale viiakse siiski lõpuni käimasolevad keskkonnaprojektid.

Tööstusjäägid

1. Ohtlikud jäätmed

2014. aastal tekkis kontsernis ohtlikke jäätmeid 1,95 miljonit tonni, mis on 3,6% rohkem kui 2013. aastal. Ohtlike jäätmete tekke suurenemine on tingitud Petroter II käivitamisest, mistõttu suurenes põlevkivituha kogus.

VKG Energias tekkis ohtlikke jäätmeid 2014. aastal ca 32 549 tonni ning 2013. aastal 29 329 tonni. Ohtlike jäätmete tekke suurenemine võrreldes 2012. aastaga on tingitud sellest, et SO2 ärastamiseks hakati lisaks lubjale kasutama ka põlevkivituhka, mis võimaldab kokku hoida lubjakivi ning kasutada ära tuhas oleva vaba CaO potentsiaal. Lisaks käivitati veel üks väävlipüüde seade NID II.

Ohtlike jäätmete teke kontsernis 2011 2012 2013 2014
Ohtlikke jäätmeid (mln.t) 1,58 1,71 1,88 1,95
sh mahutite puhastamise jääke (t) 1642,92 365,49 122,28 330,92
sh põlevkivituhk (t) 382 636,89 423 776,99 477 773,92 621 598,75
sh poolkoks (t) 794 975,00 868 884,58 972 801,34 934 985,73
VKG Oil ohtlike jäätmete teke toodanguühiku kohta (tonni)
2010
4,03
2011
4,09
2012
4,52
2013
4,68
2014
4,6

Graafik kajastab ohtlike jäätmete teket tonni toodetava põlevkiviõli kohta. 2014. aastal suurenes toodangu maht võrreldes 2013. aastaga 21 730 tonni ning ohtlike jäätmete kogus suurenes 71 120 tonni võrra. Suhtarvu vähenemine võrreldes eelneva aastaga on tingitud Petroter II käivitamist, tänu millele suurenes mõnevõrra tootmise efektiivsus.

Võrreldes aastaga 2010 on suurenenud suhtarvu põhjuseks Petroter tehnoloogia osakaalu suurenemine (töödeldakse ümber madalama kütteväärtusega ning kõrgema mineraalainete sisaldusega peenpõlevkivi) ning üleminek Ojamaa põlevkivile, mille mineraalainete sisaldus on samuti kõrgem. Kuna Petroter kasutab oma tootmisprotsessis madalama kütteväärtusega peenpõlevkivi, siis on selles protsessis ka väiksem õli väljatulek. See omakorda põhjustab suhtarvu suurenemist. Samas on Petroter tehnoloogia puhul tegemist tunduvalt energiatõhusama tootmisega, mille energiaefektiivsus on ca 80%. See võimaldab tõhusamalt ära kasutada peenpõlevkivi potentsiaali, kui selle põletamine vaid elektrienergia tootmiseks.

Jäätmete ladestamise kogused (tonni)
2010
2011
2012
2013
2014
0
500 000
1 000 000
1 500 000
Poolkoks (GGJ)
Põlevkivituhk (Energia)
NID (Energia)
Põlevkivituhk (Petroter)

2014. aastal oli tahkete jäätmete ladestamise kogus 865 503 tonni. Ladestatavate jäätmete kogus suurenes 456 893 tonni võrra. Ladestatavate jäätmete koguse suurenemine on tingitud sellest, et ohtlike jäätmete prügilate sulgemistegevus on jõudnud lõppjärku ning sulgemistöödel kasutatava poolkoksi ja põlevkivituha kogus vähenes oluliselt.

Jäätmete ladestamise tasud (EUR)
2010
2011
2012
2013
2014
0
500 000
1 000 000
1 500 000
2 000 000
2 500 000
Poolkoks
Põlevkivituhk + NID (Energia)
Põlevkivituhk (Petroter)

Tahkete jäätmete ladestamise tasu 2014. aastal oli ca 2146,4 tuhat eurot. Jäätmete ladestamise saastetasu suurenemine 60% võrreldes eelneva aastaga on tingitud ohtlike jäätmete prügila sulgemistöödel jäätmete taaskasutamise vähenemisest ning Keskkonnatasude seaduse alusel eelnevalt kehtinud tariifide tõusust.

2. Mitteohtlikud jäätmed

2014. aastal tekkis kontsernis mitteohtlikke jäätmeid 24 580 tonni, mida on ligikaudu 95% vähem kui aasta varem. Peamised jäätmeliigid on ehitus ja lammutussegupraht, olmejäätmed ning vanametall. Jäätmetekke vähenemine on peamiselt põhjustatud aheraine tekke lakkamisest Ojamaa kaevanduses. 2013. aasta suvel sertifitseeriti kaevandusest väljuv lubjakivi. Seega on tänu tehniliste lahenduste täiustamise saavutatud olukord, kus kaevanduses tekib lisaks põlevkivile kõrvalsaadusena ka lubjakivikillustikku, mida on võimalik kasutada erinevatel ehitustöödel. Seoses sellega saadakse tehnoloogiaprotsessist toode ning on välditud jäätmeteket.

Mitteohtlike jäätmete teke kontsernis 2011 2012 2013 2014
Mitteohtlikud jäätmeid (t) 15340 739653,41 582464,12 24580,11
sh ehitus ja lammutuspraht 662,5 433,5 318,1 749,01
sh olmejäätmed 219,02 229,41 382,14 365,05
sh väävlipüüdmisseadmel tekkiv 14 459,2 17757,6 0 0
kaltsiumipõhine reaktsioonijääk
sh aheraine 0 714913,8 570241 0
sh vanametall 11290,2

3. Taaskasutatavad jäätmed

2014. aastal taaskasutati kontsernis 1,08 miljonit tonni ohtlikke ja mitteohtlikke jäätmeid, mida on ligi 47% vähem, kui aasta varem. Taaskasutamise vähenemine on seotud aheraine tekke lakkamisega ning vanade poolkoksiprügilate sulgemistööde lõppemisega. Peamiselt suunati taaskasutusse:

  • fenoolvesi, mida kasutatakse fenoolfraktsioonide ja peenkeemia tootmiseks,
  • poolkoks ja põlevkivituhk, mida taaskasutati ehitusmaterjalina vanade poolkoksimägede sulgemisel.
Taaskasutatavad jäätmed 2011 2012 2013 2014
Taaskasutatavad jäätmed 698831,17 2025319,12 2 044780,95 1 083 076,26
sh ehitusjäätmed 25 577,56 0 8000 0
sh fenoolvesi 402 735 419599 423931 392 058
sh fuusse 0 0 0 0
sh vanaõli 0 0 0 0
sh poolkoks 238695,06 694210,83 775240,1 445 912,3
sh põlevkivituhk 0 192134,63 266726,10 245 169,63
sh aheraine 0 714913,8 570241,00 0

Õhuemissioon

CO2 heide

Kogu kontserni tööstusettevõtted emiteerisid 2014. aastal 801 764 tonni CO2, mis on 110 734 tonni võrra rohkem kui 2013. aastal. CO2 heite suurenemine võrreldes 2013. aastaga on tingitud Petroter seadme töövõimsuse kasvuga ning VKG Energia põletatavate kütuste mahu suurenemisega.

Enamik süsinikdioksiidi heitest (489 195 tonni 2013. aastal ning 478 851 tonni 2014. aastal) tekkis VKG Energia põlevkivi termilise töötlemise käigus tekkiva generaatorgaasi, poolkoksigaasi, põlevkivi ja filtrikoogi põletamisel.

VKG Oilis oli CO2 heide 2013. aastal 198 200 tonni ning 2014. aastal 322 340 tonni. Heited tekkisid jääkgaaside (generaatorgaasi, koksigaasi, separaatorgaasi) ning maagaasi põletamisel põlevkiviõlide destillatsiooniseadmel, fenoolide rektifikatsiooniseadmel ning elektroodkoksi tootmise seadmel ning Petroter I ja II tehaste töö käigus.

CO2 kogused (tonni)
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
0
250 000
500 000
750 000
1 000 000
VKG Energia
VKG Oil (Vana osa)
VKG Oil (Petroter)
VKG Soojus

SO2 heide

2014. aastal emiteeriti kontsernis 10 295 tonni vääveldioksiidi, mis on 1528 tonni võrra rohkem kui 2013. aastal. Vääveldioksiidi suurenemise on tinginud asjaolu, et VKG Oilil valmis uus Petroter II tehas, mille tõttu on suurenenud ka põletatavate gaaside kogus VKG Energias. 2014. aasta lõpus valmis VKG Energia Põhja SEJ-s uus väävlipüüdur NID II, mis vähendab tulevikus gaasi mahu suurenemisest tulenevat mõju.

Enamik SO2 heitest (9264 tonni 2014. aastal ja 7792 tonni 2013. aastal) emiteeriti VKG Energias põlevkivi termilise töötlemise käigus tekkiva generaatorgaasi, poolkoksigaasi ning põlevkivi ja filtrikoogi põletamisel.

VKG Oilis emiteeriti SO2 2014. aastal 1032 tonni ning 2013. aastal 972 tonni. Heited tekkisid jääkgaaside (generaatorgaasi, koksigaasi, separaatorgaasi) põletamisel põlevkiviõlide destillatsiooniseadmel ning elektroodkoksi tootmise seadmel ja Petroter tehaste töö käigus.

SO2 heide ja lubatud kogused (tonni)
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
0
2 500
5 000
7 500
10 000
12 500
VKG Energia
Lubatud kogus (VKG Energia)
VKG Oil (Vana osa)
Lubatud kogus (VKG Oil, vana osa)
VKG Oil (Petroter)
Lubatud kogus (Petroter)
VKG Soojus
Lubatud kogus (VKG Soojus)

2014. aastal suurenes võrreldes 2013. aastaga VKG Energia SO2 eriheide toodangu kohta 21%. Eriheite suurenemise tingis Petroter II seadme lisandumine, mille tõttu suurenes elektrienergia tootmise osakaal, mis omakorda vähendab tootmise efektiivsust.

Tänu 2013. aastal tööle hakanud uue Ahtme soojatrassile muutus võimalikuks tõhusalt ära kasutada põlevkiviõli tootmise käigus tekkivate jääkgaaside energia. Samuti suleti vana keskkonnanõuetele mittevastav Ahtme SEJ.

2014. aastal suurenes võrreldes 2013. aastaga ka VKG Oil SO2 eriheide toodangu kohta 7,8%. Eriheite mõningane suurenemine on tingitud Petroter II käivitamise ja seadistamise protsessist.

VKG Energia SO2 eriheide toodangu kohta (t/MWh)
2012
0,0134
2013
0,0099
2014
0,0127
VKG Oil SO2 eriheide toodangu kohta (tonni)
2012
0,0026
2013
0,0023
2014
0,0025

Õhu saastetasud

Õhu saastetasude tõus ca 14% võrreldes eelmise aastaga on tingitud saastetasumäärade ning tootmismahu suurenemisest.

Õhu saastetasud (EUR)
2007
790 428
2008
658 701
2009
659 915
2010
779 441
2011
966 244
2012
1 171 754
2013
1 637 181
2014
1 917 761

Ressursikasutus

Elektri tarbimine

2014. aastal oli kogu kontserni elektritarve 150 839 MWh, millest suurimad elektritarbijad on VKG Oil ja VKG Energia. 2014. aastal tarbiti kontsernis elektrit 15 814 MWh rohkem kui 2013. aastal. Elektrienergia tarbimise suurenemise põhjustas põhiliselt VKG Oil Petroter II tehase lisandumisega tõusnud tarbimine.

Elektrienergia tootmine ning ost (MWh)
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
0
100 000
200 000
300 000
400 000
500 000
VKG Energia elektrienergia toodang
Ost Eesti Energialt
VKG elektrienergia tarbimise ja avatud turule müük (MWh)
2013
2014
0
100 000
200 000
300 000
400 000
500 000
VKG Energia omatarve MWh
VKG kontserni tarbimine
Müük BES ja Eesti Energia OÜ-le
Müük VKG Elektrivõrgud
Elektrienergia müük kontsernivälistele ettevõtetele
Kaod

2014. aastal tarbis VKG Oil elektrit 91 096 MWh, millest 34 743 MWh tarbisid põlevkivi ümbertöötlemise seadmed Petroter I ja II. Kogu VKG Oil elektritarbimisest kulus 5851 MWh valgustusele ning 85 245 MWh tehnoloogiaseadmetele. 2014. aastal tarbis VKG Oil 11 551 MWh elektrit rohkem kui 2013. aastal. Elektrienergia tarbe suurenemine 2014. aastal on põhjustatud uue Petroter II tehase lisandumisest.

VKG Oil Kiviter tehnoloogia ja Petroter seadme elektritarbimine (MWh/a)
2009
2010
2011
2012
2013
2014
0
25 000
50 000
75 000
100 000
Elektri tarbimine Kiviter
Elektri tarbimine Petroter

VKG Energia tarbis 2014. aastal elektrit 48 747 MWh. Samuti tootis ettevõte elektrienergiat 216 527 MWh.

VKG Energia toodetud energia (2010 a. alates - k.a Petroterist saadud aurust toodetud elekter), MWh
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
0
250 000
500 000
750 000
1 000 000
VKG oma tarbeks soojus ja aur
Välistarbijatele soojus ja aur
Elektrienergia toodang

Seoses soojuskoormuse kasvuga 2013. aastal, hakati VKG Energias kasutama ka tahkeid kütuseid – filtrikooki ja põlevkivi. Oluliselt suurenes ka Petroter tehase poolkoksigaasi tarbimine. Mõningal määral vähenes generaatorgaasi tarve.

VKG Energia kütuse tarbimine tkt ühikutes
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
0
50 000
100 000
150 000
200 000
Filtrikook
Petroteri gaas
Generaatorgaas
Maagaas
Põlevkivi
Puhastamata põlevkiviõli
Petroterist saadus aur 34 bar

Vee tarbimine ja veeheide

2014. aastal tarbiti vett kokku 3,76 miljonit kuupmeetrit, millest 55 900 m3 moodustas põhjavee, 3,67 miljonit m3 järvevee ning 33 500 m3 rikastusvabrikus kasutatud vee tarve. 2014. aastal tarbiti vett 205 000 m3 rohkem kui 2013. aastal. Vee tarbimise suurenemine võrreldes 2013. aastaga on tingitud põhiliselt suurenenud jahutusvee ning tehnoloogilise vee vajaduse tõusuga, mis tekkis seoses Petroter II tehase lisandumisega.

Veetarbimine kontsernis m3
2010
2011
2012
2013
2014
0
1 000 000
2 000 000
3 000 000
4 000 000
Järvevesi
Põhjavesi
Kaevanduse vesi

2014. aastal oli kontserni veeheide kokku 16,8 miljonit kuupmeetrit (m3), millest 1,32 miljonit m3 moodustas tööstusterritooriumi heitvesi, ca 1,11 miljonit m3 reovesi ning 14,38 miljonit m3 kaevanduse heitvesi settebasseinist. 2013. aastal oli kontserni veeheide kokku 12,7 miljonit kuupmeetrit (m3 ), millest 1,16 miljonit m3 moodustas tööstusterritooriumi heitvesi, ca 0,99 miljonit m3 reovesi ning 10,6 miljonit m3 kaevanduse heitvesi settebasseinist. Võrreldes eelneva aastaga suurenes veeheide 4,04 miljonit m3 , mis on põhiliselt tingitud kaevandusest väljapumbatava heitvee koguse suurenemisega.

Veeheide kontsernis m3
2010
2011
2012
2013
2014
0
5 000 000
10 000 000
15 000 000
20 000 000
Reovesi
Sadevesi
Heitvesi kaevandusest (Settebasseinist)

Vee keskkonnatasude suurenemine 2014. aastal 20,9% võrreldes eelneva aastaga on tingitud kaevandusest tuleneva vee erikasutuse ning veeheite suurenemisest ja keskkonnatasude määra suurenemisest.

Vee erikasutustasu ja heitvee saastetasu (EUR)
2010
2011
2012
2013
2014
0
250 000
500 000
750 000
1 000 000
VKG Energia
VKG Oil
VKG Kaevandused
VKG Soojus

Meie töötajad arvudes

Töötajate vanuseline jaotus:
Vanuses kuni 19
5
Vanusgrupis 20-24
93
Vanusgrupis 25-54
1517
Vanusgrupis 55-59
202
Vanusgrupis 60 ja rohkem
186
Töötajate keskmine vanus ettevõtetes
Viru Keemia Grupp
43,28
VKG OIL
41,65
Viru RMT
42,41
VKG Kaevandused
41,32
VKG Transport
48,98
VKG Energia
46,20
VKG Soojus
45,00
VKG Plokk
38,26
VKG Elektriehitus
47,00
VKG Elektrivõrgud
46,60
Kokku keskmine vanus kontsernis
44,07

Kontsernis on tööl kahekümne eri rahvuse esindajaid, kõige rohkem on venelasi, eestlasi, valgevenelasi ja ukrainlasi.

Meil töötab veel:
soomlasi, lätlasi, leedulasi, sakslasi, poolakaid, moldaavlasi, korealasi, bulgaarlasi, armeenlasi ja paljude teiste rahvuste esindajaid.

VKG tööandjana

2014. aasta alguses oli VKG kontserni ettevõtetes 2109 töötajat. Töötajate arv kasvas 2014. aastal oluliselt ja seda just Petroter II õlitehase käikuandmise tõttu. Nii oli VKG kontsern oktoobrikuu lõpuks tööandjaks juba 2277 inimesele.

Kogenud kolleegid juhendavad esmaselt tööleasujaid ja ettevõttes õppepraktika sooritajaid, ning see panus saab tasustatud. VKG kontserni ettevõtetes sooritas 2014. aastal oma õppepraktika 85 noort inimest.

Heaks partneriks on Kohtla-Järve Keemikute Ametiühing, kellega sõlmiti 2014. aastaks uus kollektiivleping, mis kehtib 2015. aasta lõpuni.

VKG maksab oma töötajatele ausat ja motiveerivat tasu. Kontserni töötajate keskmine brutotöötasu 2014. aastal oli 1390 eurot.

Töötajatele makstakse lisatasu õhtusel ja öisel ajal töötamise eest, staažitasu, sünnitoetust, juubelitoetust ja kurvematel sündmustel matusetoetust. Väikeste lastega emadel võimaldame kasutada täiendavalt tasustatavat lisapuhkust.

Meie töötajad saavad kasutada tervishoiupunkti teenust, kus osutavad abi kvalifitseeritud meditsiinitöötajad. Pakume võimalust vaktsineerida gripi vastu.

Väärtustame oma töötajaid läbi traditsioonide:

  • Keemikute päev, mis on Kohtla-Järve linna suurim pereüritus,
  • Kaevurite päev, mis on Ida-Virumaa suurim suvesündmus,
  • jõulupeod,
  • juubilaride tänuüritus,
  • Koolikella pidu 1. klassi astuvatele laste ja nende vanematele, kus lapsed saavad kingituseks koolitarvetega varustatud koolikoti.

Järelkasv

Meie usume, et inseneeria valdkonna ja insenerikutse edendamine on Ida-Virumaal olulise ja selgelt positiivse mõjuga maakonna sotsiaalmajanduslikule edasijõudmisele, s.t maakonna elule ja heaolule. Oleme väga huvitatud, et tulevased spetsialistid saaksid juba koolis põhjalikke teadmisi reaalainetes. 8. aprillil 2015. aastal sõlmisid Ida-Virumaa tööstusettevõtted Viru Keemia Grupp, Eesti Energia ja Eastman Specialities Hea Tahte Kokkuleppe, et ühiselt suurendada noorte huvi inseneri eriala omandamise vastu Ida-Virumaal. Inseneeriateemaliste valikainete loomise, rakendamise ja arendamise ning matemaatika ja loodusainete süvendatud õppe arenguga hakatakse tegelema tuginedes Jõhvi Riigigümnaasiumile. Tööstusettevõtete ja kooli koostöö peab esile tooma võimalusi kodukandis huvitava erialase töö ja väärika töötasu saamiseks.

Meie tööstuse uksed on avatud kooliekskursioonidele ja õppekäikudele. Kontserni töötajad osalevad aktiivselt Tagasi kooli projektis ja käivad ka muul ajal koolielu vaheldusrikkamaks muutmas. Karjäärinõustamist pakume ka üliõpilastele osaledes messidel ja karjääripäevadel, nt TTÜ Võti Tulevikku ja Tartu Ülikooli Karjääripäevad.

VKG on välja pannud stipendiumid Tallinna Tehnikaülikooli keemia ja materjalitehnoloogia eriala ja TTÜ Virumaa Kolledži kütuste tehnoloogia, tootmise automatiseerimise, masinaehitustehnoloogia ja energiatehnika erialade rakenduskõrgharidusõppe ja kütuste keemia ja tehnoloogia eriala magistriõppe edukatele üliõpilastele. Aastane stipendiumifond on 19 000 eurot. VKG stipendiumid toetavad üliõpilaste motivatsiooni kontsernis vajalike elukutsete omandamisel ja annavad selget signaali, et ootame noori spetsialiste meie ridadesse.

Koolitus ja haridus

VKG töötajaskond põhineb väga suures osas endise Eesti NSV ajal ettevalmistuse saanud personalil, kes hakkab lähtuvalt vanusest tööturult taanduma. VKG töötajate keskmine vanus on hetkel 44,1 aastat, mis ei ole tööstusettevõte jaoks kõrge näitaja, samas teeb kontsern pidevat tööd selleks, et tagada endale insenerikaadri järelkasvu. Selle eesmärgi saavutamiseks aitab VKG kaasa põlevkivialase insenerihariduse edendamisele nii riigi kui kohalikul tasandil ja seda nii stipendiumite kui praktikavõimaluste abil.

Selleks, et uus töötaja saaks iseseisvalt tööle hakata, saab ta kõigepealt endale juhendaja ning peab läbima väljaõppeprogrammi (maksimaalselt kolm kuud) ning katseaja lõpuks sooritama eksami, mis lubab töötaja iseseisvalt tööle. Kui töötaja tahab tõsta enda kategooriat ning teenitavat palka, saab ta sooritada järgmise taseme eksami.

Ohutustehnikaalane juhendamine toimub perioodiliselt kas korra poole aasta jooksul või korra aastas. Perioodi pikkus sõltub töökoha ohtlikkusest. Tööohutuse juhendamisel tutvustatakse töötajatele ohutustehnikat ja tuletatakse meelde käitumist avariiolukorras.

VKG-s on oma töötajatele õppimisvõimaluste pakkumisel kaks suunda:

  • kontsernisisene õpe ja eksamite sooritamise süsteem, mis on eelkõige suunatud tööohutuse nõudmistele vastamisele ning põlevkivitööstuse alaste teadmiste hoidmisele ja kogemuse säilitamisele;
  • kontserniväline õpe, mille eesmärgiks on töötajaskonna enesetäiendamine ning arendamine.

Kontserni sisekoolitus on suunatud mitte ainult teadmiste täiendamisele vaid ka kontserni töötajaskonnas teineteist toetava vaimu loomisele ning omavahelise kommunikatsiooni parandamisele. Selle eesmärgiga viidi 2014. aastal läbi mitu koolitusprojekti juhtimise-, IT- ja tööohutuse valdkondades, kuhu olid kaasatud kontserni kõikide ettevõtete töötajad. Koolitus aitas ühendada VKG kontserni erinevatel positsioonidel töötavaid spetsialiste ja keskastmejuhte, arendada nende üksteise mõistmist ja koostööd ühiste eesmärkide saavutamise nimel ning tõsta nende efektiivsust enda ja teiste juhtimisel.

2014. a suurimad koolitusvaldkonnad:

  • juhtimiskoolitused,
  • IT koolitused,
  • keeleõpe,
  • tööohutus,
  • BPMN ja IFS koolitused.

Kontserniväline õpe on planeeritud iga tütarettevõtte eelarves iga majandusaasta kohta.

VKG kontserni ettevõtete koolituskulud (tuhat €) 2011 2012 2013 2014
VKG 28,9 47,1 49,7 38,5
VKG Kaevandused 0,1 5,6 17,1 8,7
VKG Oil 31,9 47,1 82,0 71,9
VKG Energia 2,9 9,5 13,3 11,2
VKG Soojus 7,6 6,9 6,3 14,2
Viru RMT 10 26 55,6 21,1
VKG Transport 17,1 18,9 21,6 13,4
VKG Elektrivõrgud 13,3 11,6 15,8 16,7
VKG Elektriehitus 4,3 11,4 9,9 8,3
VKG Plokk 0,5 3,8 2,5 3,1
Kokku 116,6 187,9 273,8 207,1

Kuna kontserni üheks tähtsamaks ressursiks on meie töötajad, kes peavad olema kompetentsed, huvitatud ja võimelised püstitatud eesmärkide saavutamise nimel ettevõtte arenguga sammu pidama, peamegi vajalikuks personali arendamiseks tellida täiendkoolitusi erinevates valdkondades ja erinevatelt koolitajatelt. Nii olid 2014. aastal suurtesse koolitusprojektidesse kaasatud mitmed uued partnerid.

VKG-s on täiendkoolituse läbiviimiseks sisse seatud eraldi koolitusklass, kus õppetöö läbiviimine on mugav nii õppijatele kui koolitajatele. IT koolituste jaoks soetati mobiilne arvutiklass, mis võimaldab koolituste läbiviimist ettevõttele sobival ajal ja kohas.

Töötajate kaasatus juhtimisprotsessi

VKGs on töötajad organisatsiooni juhtimisprotsessi kaasatud mitmel erineval moel. Eelkõige on töötajatel sõnaõigus järjekordse kollektiivlepingu sõlmimisel.

Töötajate osalust otsustusprotsessis vahendab VKGs tegutsev ametiühing. Ametiühingu usaldusisikud, kes esindavad töötajate huve, kohtuvad regulaarselt VKG kontserni ettevõtete juhtkonnaliikmetega, et edastada neile töötajate küsimusi ja soovitusi, samuti arutada töötajatega seotud probleeme ja nende võimalikke lahendusi. Kohtumised leiavad aset keskmiselt kord kuus. Juhtkonna või administratsiooni liikmed, kellega kohtumine toimub, valitakse ametiühingu poolt.

Kohtla-Järve Keemikute Ametiühingu liikmeteks on nii kontserni tütarettevõtete kui ka linna teiste keemiatööstusettevõtete töötajad. Keemikute ametiühingusse kuuluvad VKG, VKG Oil, Viru RMT, VKG Energia, VKG Transport, VKG Soojus, VKG Plokk, VKG Kaevandused ning lisaks Nitrofert ja Novotrade Invest töötajad. Keemiaettevõtete töötajaid ühendav professionaalne ühing tegutseb alates 1948. aastast, mil sõlmiti esimene kollektiivleping.

VKG kontserni ettevõtete juhid ning kontserni kõrgeim juhtkond soodustavad juhtkonna ja töötajate vahelisi suhteid – juhatuse e-posti aadressid ja töötelefonid on töötajatele avatud, juhatuse liikmed osalevad kontserni ühisüritustel ja traditsioonilistel kokkusaamistel, on alati valmis vastama töötajate küsimustele ja aitama lahenduste otsimisega.

Töötervishoid ja tööohutus

2014. aastal registreeriti Viru Keemia Grupp AS kontsernis kokku 13 tööõnnetust. Töötajate arvu arvestades oli 2014. aastal registreeritud tööõnnetuste arv (tööõnnetused töötaja kohta) 18% kõrgem kui 2013. aastal.

Tööõnnetuste peamisteks põhjusteks on:

  • tööohutusnõuete rikkumine töötaja poolt;
  • puudulik töökeskkonna sisekontroll;
  • isikukaitsevahendite mittekasutamine;
  • ehitise, tööruumi või liikumistee mittevastavus nõuetele;
  • puudulik väljaõpe ja juhendamine.

Absoluutarvuna kõige rohkem raskeid tööõnnetusi on perioodil 2008-2014 registreeritud VKG Kaevandused, VKG Oil ja Viru RMT (vastavalt 14, 24 ja 4 tööõnnetust). Kui võrrelda tööõnnetuste arvu miljoni töötunni kohta ajavahemikus 2008-2014, tulevad selgelt esile VKG Plokk ning VKG Elektriehitus kõrged näitajad - sellel perioodil oli tööõnnetuste arv miljoni töötunni kohta nendes tütarettevõtetes ligikaudu 2 korda kõrgem kui VKG Kaevandused sama näitaja sama perioodi kohta.

Kõige suurem (nii kergete kui ka raskete) tööõnnetuste arv miljoni töötunni kohta (TRIR- total recordable injury rate per million hours worked) on VKG Plokk – 11,1 tööõnnetust miljoni töötunni kohta. Seda on üle 2,7 korra rohkem kui VKG kontsernis keskmiselt. Alates 2011. aastast on VKG Plokk juhtunud keskmiselt üks tööõnnetus aastas, kuid TRIR näitaja teeb kõrgeks väike töötundide arv. VKG Elektriehituses pole viimase kolme aasta jooksul tööõnnetusi juhtunud, perioodil 2008-2014 juhtus kokku 6 tööõnnetust. Ilmselgelt mõjutavad VKG kontserni keskmist tööõnnetuste arvu tööjõumahukamad tütarettevõtted - kontserni keskmisest kõrgema TRIR näitajaga paistavad siin silma Viru RMT, VKG Energia ning VKG Kaevandused.

Kõige olulisemad meetmed tööõnnetuste arvu vähendamiseks aastatel 2015-2016:

  • Olulisemate ja raskemate tööõnnetuste puhul juurpõhjuse analüüsi läbiviimine.
  • Töökeskkonna sisekontrollide teostamine.
    • Tütarettevõtete töökeskkonnaspetsialistide sisekontrollid vähemalt kord kahe nädala jooksul (protokollitud ning rikkumised fikseeritud).
    • VKG töökeskkonnajuhi osavõtul sisekontrollid vähemalt kaks korda aasta jooksul igas tütarettevõttes.
  • Isikukaitsevahendite kasutamise sagedasem kontroll tütarettevõtete töökeskkonnaspetsialistide poolt.
  • Töötajate teadlikkuse tõstmine.

VKG kontserni tööõnnetuste statistika (2008-2014 a).

Töönspektsiooni statistika järgi registreeriti Eestis 2014. aasta jooksul 4635 tööõnnetust, mis on 10,8% rohkem kui aastal 2013 (4183 tööõnnetust).

Viru Keemia Grupp ja tema tütarettevõtetes (edaspidi Kontsernis) toimus 2014. aasta jooksul kokku 13 tööõnnetust, mis on 18% rohkem kui aasta varem (11 tööõnnetust). Surmaga lõppenud tööõnnetusi kontsernis aset ei leidnud.

Tööõnnetuste arv töötaja kohta Viru Keemia Grupp ASis ajavahemikus 2008-2014 a. 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
Töötajate arv 1414 1358 1507 1769 2002 2150 2152
Tööõnnetuste arv 8 9 16 12 16 11 13
Tööõnnetuste arv töötja kohta 0,006 0,007 0,011 0,007 0,008 0,005 0,006

Töötajate arvu arvestades oli registreeritud tööõnnetuste arv (tööõnnetused töötaja kohta) 18% kõrgem kui 2013. aastal, jäädes samas alla ajavahemiku 2008-2014 aritmeetilisele keskmisele.

Tervisekahjustuse raskusastme lõikes registreeriti kontsernis 2014. aastal kuus raske kehavigastusega lõppenud tööõnnetust ja seitse kerge kehavigastusega tööõnnetust.

Võrreldes 2013.aastaga tõusis nii kergete kui raskete tööõnnetuste arv ühe võrra.

Raske tervisekahjustusega õnnetusjuhtumid on aset leidnud tootmises:

  • VKG Oil - 3;
  • VKG Energia - 1;
  • VKG Kaevandused - 1;
  • VKG Plokk - 1.

Peamised põhjused, mis viisid tööõnnetusteni on:

  • tööohutusnõuete rikkumine töötaja poolt;
  • puudulik töökeskkonna sisekontroll;
  • isikukaitsevahendite mittekasutamine;
  • ehitise, tööruumi või liikumistee mittevastavus nõuetele;
  • puudulikud teadmised (väljaõpe või juhendamine).
VKG kontserni tööõnnetused ajavahemikul 2008-2014 raskusastme kaupa
2008
7
1
2009
7
2
2010
11
5
2011
5
7
2012
9
7
2013
6
5
2014
7
6
Kokku
52
33
kerge tööõnnetus
raske tööõnnetus

Ettevõttes eksisteerib aja jooksul proovitud ja välja töötatud õnnetusjuhtumite ennetamise praktika tööstuses, kus kasutatakse keemilisi aineid. See sisaldab tehnoloogiliste protsesside ja seadmete täiustamist, isikukaitsevahendite ja töökollektiivi kaitsevahendite kasutamist, töökeskkonnas sisalduvate kahjulike ainete kontrollimist ja tööstuse automatiseerimist. Kõiki nimetatud meetmeid kasutatakse aktiivselt ka meie ettevõttes. Siiski, nende meetmete kasutamine ei välista tööohutuse kultuuri taseme tõstmise vajadust. Aprilli lõpus saadeti VKG kontserni kõikidesse ettevõtetesse plakat lihtsa loosungiga „Järgi ohutustehnikat! Sa oled oma lähedastele kallis!“

Koostöös töökeskkonnaspetsialisti ja Kutsehariduskeskuse personaliga viiakse VKG tööstusterritooriumil läbi ehitustellingute montaaži ja demontaaži praktilist koolitust nii meie töötajate kvalifikatsiooni tõstmise kui tulevaste spetsialistide koolitamise eesmärgil. 2013. aastal korraldati VKG Energia territooriumi suurpuhastus, mis on samuti väga tähtis õnnetusjuhtumite profülaktikas.

Tööõnnetuste keskmine arv miljoni töötunni kohta ajavahemikus 2008-2014 tütarettevõtete kaupa
Viru RMT
5,2
VKG Oil
3,3
VKG Elektriehitus
8,5
VKG Energia
4,9
VKG Transport
2,2
VKG Elektrivõrgud
2,7
VKG Kaevandused
4,8
VKG
0,8
VKG Soojus
4,1
VKG Plokk
11,1
Kontsern kokku
4,0

Corporate Governance

Äriühingu juhtimise hea tava

Viru Keemia Grupp järgib oma tegevuses äriühingu juhtimise häid tavasid. Äriühingu juhtimise hea tava on mõeldud järgimiseks eelkõige ettevõtetele, kelle aktsiad on võetud kauplemiseks Eestis tegutsevale reguleeritud turule, kuid on soovituslik lisaks teistele avalikkuse huviga ettevõtetele. Viru Keemia Grupi eesmärgiks on heast äritavast kinnipidamine ning äriühingu tegevuse läbipaistev kajastamine, mistõttu on säästva arengu aruandes pühendatud peatükk hea äriühingu juhtimise tava kirjeldamisele.

Aktsia ja aktsiakapital

01.01.2014 seisuga oli VKG aktsiakapitali nimiväärtuseks 6 391 164,21 eurot. Aastatel 2008–2014 aktsiakapitalis muudatusi toimunud ei ole. Viru Keemia Grupi aktsiad ei ole noteeritud väärtpaberibörsil.

Ettevõttel on neli aktsionäri ning nende osalus oli 01.01.2014 aasta seisuga järgmine:

  • OÜ Tristen Trade 38,91%
  • OÜ Alvekor 25,49%
  • Ants Laos 19,53%
  • OÜ Sergos Invest 16,07%

Üldkoosolek.
Aktsionäride õiguste teostamine

Viru Keemia Grupi kõrgeim juhtimisorgan on aktsionäride üldkoosolek. Üldkoosolekud on korralised ja erakorralised. Üldkoosoleku pädevus on sätestatud äriseadustikus ning VKG põhikirjas.

Üldkoosoleku kutsub kokku VKG juhatus. Teade aktsionäride korralise üldkoosoleku kokkukutsumise kohta edastatakse aktsionäridele vähemalt kolm nädalat ja erakorralise koosoleku kokkukutsumise kohta vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist. Majandusaasta aruanne on aktsionäridele kättesaadav vähemalt kaks nädalat enne üldkoosoleku toimumist.

Aktsionäride üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid, kui koosolekust võtab osa üle 50% aktsiatega esindatud häältest.

Koosolek, kus kinnitati 2013. a majandusaasta aruanne, toimus 28. mail 2014 ning sellest võttis osa 100% aktsiatega esindatud häältest. Aktsionäride üldkoosoleku käigus võeti vastu järgmised otsused:

  • kinnitada 2013. a majandusaasta aruanne,
  • maksta dividende 1 185 000 eurot,
  • suurendada jaotamata kasumit 246 502 739 euroni.

Juhatus. Koosseis, ülesanded ja tasustamine

Emaettevõtte juhtimine

Viru Keemia Grupp ASi juhatus koosneb kuuest liikmest: juhatuse esimees, juhatuse aseesimees ja finantsdirektor, arendusdirektor, tehnikadirektor, VKG Kaevandused juhatuse liige ning VKG Oil juhatuse liige.

Neli juhatuse liiget – Priit Rohumaa, Ahti Puur, Jaanus Purga ja Meelis Eldermann – juhivad kontserni tööd tervikuna ning kuuluvad tütarettevõtete nõukogudesse.

Kaks juhatuse liiget – Margus Kottise ja Nikolai Petrovitš – on kontserni strateegiliselt kõige tähtsamate ettevõtete juhid.

Juhatuse ülesandeks on VKG majandustegevuse igapäevane juhtimine ning äriühingu esindamine.

Kõikides kontserni õigustoimingutes esindavad ettevõtet kaks juhatuse liiget koos, kusjuures üks nendest peab olema kas juhatuse esimees või aseesimees.

VKG juhatus

Juhatuse liikmete volituste algusajad

Priit Rohumaa

juhatuse esimees – 11.09.2000

Ahti Puur

juhatuse aseesimees – 07.10.2009

Jaanus Purga

juhatuse liige, arendusdirektor – 26.01.2001

Meelis Eldermann

juhatuse liige, tehnikadirektor – 06.03.2008

Margus Kottise

juhatuse liige – 09.05.2000

Nikolai Petrovitš

juhatuse liige – 16.11.1999

Juhatuse liikmetele makstakse igakuiselt teenistustasu, mis koosneb tasust juhatuse liikme ülesannete täitmise eest ning ärisaladuse hoidmise ja konkurentsikeelu järgimise eest makstavast tasust. Juhatuse liikmete ülesanded on fikseeritud juhatuse liikmetega sõlmitud teenistuslepingutes. Teenistuslepingu kohaselt on juhatuse liikmetel võimalus saada täiendavat rahalist lisatasu, mille maksmine toimub nõukogu otsuste alusel.

Juhatuse tegevuse järelevalve

Järelevalvet emaettevõtte juhatuse tegevuse üle teostab alates 01.02.2012 kuueliikmeline nõukogu. Nõukogu istungid toimuvad kord kuus, reeglina iga kuu viimasel kolmapäeval. Nõukogu kooskõlastust vajavad kiireloomulised küsimused otsustatakse konstruktiivselt elektrooniliste sidekanalite teel.

Audiitortegevuse seaduse kohaselt loetakse VKG kontserni avaliku huvi üksuseks, millel peab olema moodustatud auditikomitee. VKG auditikomitee liikmed on Ants Laos (komitee esimees), Priit Piilmann, Margus Kangro ja Elar Sarapuu. Vastavalt põhimäärusele on auditikomitee nõuandev organ Viru Keemia Grupp AS nõukogule raamatupidamise, audiitorkontrolli, riskijuhtimise, sisekontrolli ja -auditeerimise, järelevalve teostamise ja eelarve koostamise valdkonnas ning tegevuse seaduslikkuse osas. Auditikomitee koosolekud toimuvad vähemalt kaks korda aastas.

Kontserni kuuluvate ettevõtete juhatuste ja nõukogude isikkoosseis on esitatud järgnevas tabelis.

Ärinimi Juhatuse liige Nõukogu liikmed
Viru Keemia Grupp AS Priit Rohumaa (esimees)
Ahti Puur
Jaanus Purga
Nikolai Petrovitš
Meelis Eldermann
Margus Kottise
Toomas Tamme (esimees)
Priit Piilmann
Margus Kangro
Ants Laos
Elar Sarapuu
Jaan-Mihkel Uustalu
VKG Oil AS Nikolai Petrovitš
Priit Pärn
Priit Rohumaa (esimees)
Meelis Eldermann
Ahti Puur
VKG Transport AS Ervin Küttis
Priit Rohumaa (esimees)
Meelis Eldermann
Ahti Puur
Viru RMT OÜ Peeter Ilves
Andry Pärnpuu
Meelis Eldermann
Ahti Puur
Jaano Uibo
VKG Kaevandused OÜ Ahti Puur (esimees)
Margus Kottise
Priit Rohumaa (esimees)
Jaanus Purga
Meelis Eldermann
VKG Elektrivõrgud OÜ Tarmo Tiits
Priit Rohumaa (esimees)
Toomas Rätsep
Ahti Puur
VKG Energia OÜ Marek Tull
Sergei Kulikov
Priit Rohumaa (esimees)
Meelis Eldermann
Ahti Puur
VKG Elektriehitus AS Andry Pärnpuu
Priit Rohumaa (esimees)
Toomas Rätsep
Ahti Puur
VKG Soojus AS Aleksandr Šablinski
Priit Rohumaa (esimees)
Meelis Eldermann
Ahti Puur
VKG Plokk OÜ Jaak Saar
Priit Rohumaa (esimees)
Jaanus Purga
Meelis Eldermann

Juhatuse ja nõukogu koostöö

Juhatuse ja nõukogu koostöö toimub konstruktiivses vormis. Lisaks igakuulistele korralistele nõukogu koosolekutele kooskõlastatakse vajadusel kiireloomulised küsimused nõukogu poolt koosolekut kokku kutsumata. Ühtlasi toimuvad konsultatsioonid.

Nõukogu. Koosseis ja ülesanded

Aktsiaseltsi tegevust planeerib, juhtimist korraldab ning juhatuse üle teostab järelevalvet nõukogu, kuhu põhikirja kohaselt kuulub kolm kuni seitse liiget.

Nõukogu koosseis

Toomas Tamme (esimees)
Priit Piilmann
Margus Kangro
Ants Laos
Elar Sarapuu
Jaan-Mihkel Uustalu
Jens Haug (nõukogu nõunik)

Tulenevalt aktsiaseltsi põhikirjast on nõukogu nõusolek vajalik aktsiaseltsi nimel tehingute ja toimingute tegemiseks, millega kaasneb:

  • osaluse omandamine ja lõppemine teistes ühingutes,
  • ettevõtte omandamine, võõrandamine või selle tegevuse lõpetamine,
  • kinnisasjade omandamine, võõrandamine ja koormamine,
  • ehitiste omandamine, võõrandamine ja koormamine,
  • välisfiliaalide asutamine ja sulgemine,
  • investeeringute tegemine, mis ületavad selleks majandusaastaks investeeringute eelarves ette nähtud kulutused,
  • laenude ja võlakohustuste võtmine, mille suurus erineb aastaeelarves ettenähtust ja mille tingimused erinevad nõukoguga kooskõlastatutest,
  • laenude andmine, kui see väljub igapäevase majandustegevuse raamest,
  • võlakohustuste tagamine,
  • lootusetu debitoorse võlgnevuse kustutamine,
  • mis tahes töölepingu sõlmimine töötajatega, mis võimaldab pensioni ja/või kompensatsiooni pärast töösuhte lõppemist,
  • aktsiaseltsi aastaeelarve kinnitamine,
  • tütarettevõtete asutamine või lõpetamine.

Huvide konflikt

Juhatuse liikmetel on keelatud osutada konkurentsi Viru Keemia Grupp ASi tegevusvaldkonnas, kui nõukogu ei ole selleks andnud eelnevat kirjalikku nõusolekut.

2014. a ei ole ükski juhatuse liige teatanud oma tegevusest või kavatsusest osaleda otseselt või kaudselt ettevõtlusega Viru Keemia Grupp ASiga samal tegevusalal.

Välistamaks huvide konflikti tekkimist, on kontserni kuuluvate äriühingute juhatuste liikmetel ja keskastme juhtidel mis tahes muudatuste toimumisel kohustus esitada kinnitatud vormis deklaratsioon juriidilise isiku aktsiate/osade omamise ja/või juriidilise isiku juhtorgani liikmeks olemise ja/või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise kohta.

Finantsaruandlus ja auditeerimine

Finantsaruandluse koostamise kohustus on Viru Keemia Grupp ASi juhatusel. VKG kontserni kõigi ettevõtete raamatupidamises kasutatakse arvestuspõhimõtteid ning teabe esitlusviisi kooskõlas Rahvusvaheliste Raamatupidamise Standardite Nõukogu (IASB) poolt välja töötatud Rahvusvaheliste Finantsaruandluse Standarditega (IFRS) ja nende osas välja antud tõlgendustega. VKG suurimate tehingute ning finantsala strateegiliste eesmärkide üle langetab otsuseid kontserni juhatus oma iganädalasel koosolekul.

Igapäevast rahavoogude juhtimist ning planeerimist, st kontserni ja tütarettevõtete eelarvete koostamist, järelevalvet nende täitmise üle, äriprojektide ettevalmistamist ning finantseerimisallikatega suhtlemist teostab kontserni finantsteenistus. Kontserni finantsteenistust toetavad tütarettevõtetes asetsevad finantsteenistused, kelle ülesannete hulka kuulub ka tütarettevõtete majandustegevuse analüüs. Kõiki tehnilisi finantstehinguid teostab kontserni tsentraliseeritud raamatupidamine. Raamatupidamine teostab vajalikke väljamakseid, arvestab palku, maksab töötajatele puhkuse- ja haigusraha ning koostab iga-aastast majandusaasta bilanssi. Raamatupidamiskohustuslane tagab aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava teabe saamise finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest. Kui eeskirjas ei ole kirjeldatud VKG raamatupidamises esinevat sündmust, lähtutakse Rahvusvaheliste Finantsaruandluse Standartidest (IFRS), Eesti Raamatupidamise seadusest, Eesti Raamatupidamistoimkonna juhenditest ja teistest õigusaktidest.

Raamatupidamisarvestuse perioodiks on majandusaasta pikkusega 12 kuud. Majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. VKG-l on õigus ja kohustus pidada iseseisvalt oma raamatupidamise arvestust, lähtudes aktsiaseltsi põhikirjas sätestatud korras kinnitatud raamatupidamise sise-eeskirjast. Raamatupidamise sise-eeskirju muudetakse ja asendatakse ASi Viru Keemia Grupp aktsionäridega kooskõlastatult majanduslikel kaalutlustel, aktsiaseltsi töö ümberkorraldamisel, arvestuspõhimõtete muutmistel lähtuvalt Rahvusvaheliste Finantsaruandluse Standardite (IFRS) ja Eesti Vabariigi Raamatupidamistoimkonna poolt väljaantavate juhendite ja metoodiliste soovituste sisust ning riiklike maksuseaduste ja maksujuhendite muudatustest või muul põhjusel.

Ettevõte on kohustatud kõiki majandustehinguid dokumenteerima ning kirjeldama raamatupidamisregistrites. Majandustehinguid kirjeldatakse kahekordse kirjendamise põhimõttel debiteeritavatel ja krediteeritavatel kontodel.

Majandustehingud kirjendatakse kronoloogilistes ja süstemaatilistes raamatupidamisregistrites nende toimumise momendil või vahetult pärast seda. Raamatupidamisregister on raamatupidamisarvestuses kasutatav andmebaas. Raamatupidamisregister vormistatakse kronoloogilises järjekorras (päevaraamat) ja kontode kaupa (käibebilanss). Kõik kontode aruanded ja registrid koostatakse kasutatava raamatupidamisprogrammi alusel. Kontode aruandeid ja registreid säilitatakse arvutidisketil, CD-ROM-iI ja/või väljatrükituna paberil. Alates 1. jaanuarist 2001 kasutatakse raamatupidamise arvestuses ettevõtte ressursi planeerimise ja finantsjuhtimise tarkvara Baan. Viru Keemia Grupp ASi audiitor nimetatakse aktsionäride üldkoosoleku otsusega.

Audiitori leidmiseks korraldab juhatus konkursi, mille eesmärgiks on leida audiitor järgnevaks perioodiks. Viimane konkurss audiitori leidmiseks leidis aset 2015. aastal.

Riskijuhtimine

Riskijuhtimise süsteem

Viru Keemia Grupp ASi riskijuhtimispoliitika kujundamise ja riskijuhtimise eest vastutab kontserni juhatus.
VKG kontserni riskijuhtimise eesmärgid on:

  • toetada juhtimisotsuste tegemist;
  • vältida või vähendada kahjusid kontserni varale ja mainele;
  • tõsta ettevõtte tegevuste efektiivsust;
  • tõsta ettevõtte ressursside (kapital, energia) kasutamise efektiivsust;
  • vähendada ootamatute olukordade tekkimist ja luua nende jaoks tegevuskava ja riskistsenaariumid.

Kontserni riskijuhtimine põhineb riskijuhtimise alusdokumendil. Dokumendis on esitatud kontserni jaoks oluliste riskide kirjeldused, nii mõju kui ka tõenäosuse hinnangud ja maandamisvõimalused. Riskid lähtuvad kontserni tähtsaimatest eesmärkidest, mis on seotud VKG taotlusega põlevkivi maksimaalselt vääristada ja efektiivseimal viisil töödelda.

Hindamise tulemusel tõsteti esile riskid, millega tuleb arvestada rohkem ja mis nõuavad edasist tegevuskava riski maandamiseks. Riskide juhtimine toimub täpse vertikaalse struktuuri põhjal. Riskide hindamise dokument on kinnitatud VKG juhatuse poolt ja igale olulisele riskile on määratud vastutav isik juhatuse liikmete seast, kes omakorda peab tagama, et kontsernis tegeletakse vastava riski maandamisega. Konkreetse riski juhtimise eest vastutav isik koostab tegevuskava riski maandamiseks ja esitab selle vastutavale juhatuse liikmele. Riskide maandamise töö tulemuste põhjal koostatakse igal aastal uus aruanne riskide hindamise kohta ja seatakse uued ülesanded järgmise aasta jaoks.

Äririskid

Maksustamine
Äririskid on VKG kontserni peamised strateegilised riskid. Regulaarselt tuleb tähelepanu pöörata tooraine tarnepidevuse riskile, põlevkivi töötlemise konkurentsivõimele ja kapitalimahukate investeeringute juhtimisele.

Tooraine tarnepidevus on põlevkiviõlide tootmisahelas üks peamiseid äririske. Põlevkiviressursi olemasolu kindlustamiseks ja riski hajutamiseks avas VKG kontsern 2012. aastal Ojamaa põlevkivikaevanduse, mis oli kontserni suurimaid investeeringuid aastatel 2008. – 2012.

Põlevkivi töötlemine võib muutuda konkurentsivõimetuks eelkõige seoses kasvava maksukoormusega, kasvavate kulutustega tööjõule, samuti lõpptoodete omaväärtuse kasvuga, mis on seotud uute mahukate keskkonnakaitsealaste investeeringutega. VKG jälgib põhjalikult keskkonnanõudeid ja osaleb aktiivselt erialaliitude töös, et olla kursis tulevikus kehtestatavate regulatsioonidega. Kontsernil on tsentraliseeritud keskkonnaosakond ja välja on töötatud sisemised monitoorimisprotseduurid. Keskkonnaalaste regulatsioonide karmistumisel jätkab kontsern pidevat investeerimist kaasaegsetesse tehnoloogiatesse.

VKG kontserni tegevus sõltub suuremahuliste investeeringute õigeaegsest ja finantsilisest õnnestumisest. Riski maandamiseks tuleb tähelepanu pöörata investeeringute juhtimisele – planeerimisele, projektijuhtimisele ja järelhindamisele. Investeeringute eelarvestamise protsess on põhjalik: investeeringute eelarved koostatakse tütarettevõtete lõikes ning olulisemate investeeringute puhul moodustatakse eraldi projektimeeskond, kuhu on kaasatud erialaspetsialistid kontserni kõikidelt vastutustasemetelt. Investeeringute juhtimisel peetakse oluliseks ka investeeringute finantseerimise tagamist. 2010. aastal sõlmitud sündikaatlaenulepinguga refinantseeriti kontserni laenuportfell ning tagati finantseerimine Ojamaa kaevanduse rajamisele ja käimasolevatele suurtele investeeringutele nagu Petroter II ja Petroter III õlitehas, VKG Energia uue katla ja turboagregaadi ehitus ning vee töötlemise tehnoloogia arendamine kontserni kasvavate vajaduste jaoks. Uute, suuremahuliste investeeringute tagamiseks sõlmitakse sündikaatlaenu alusel uued sihtlaenud. Kontserni sündikaatlaenulepingu finantseerijad on AS SEB Pank, Nordea Bank Finland Plc ja Pohjola Bank Plc. Järgmisi arendusprojekte hakatakse finantseerima ka EBRD osalusel, kellega saavutati kokkulepe 2014. aasta alguses.

Tururiskid

Strateegiliste riskidena käsitletavatest tururiskidest avaldavad kontsernile kõige enam mõju nafta ja CO2 turuhinnad, samuti dollari kursi muutumine, mis omakorda võib põhjustada kontserni rahavoogude ebapiisavuse. Sõltuvus CO2 turuhindadest võib tulevikus järjest enam suureneda, sest keskkonnadirektiivide mõjul eraldatakse süsinikurohketele tootjatele üha vähem lubatud heitkoguste ühikuid. Merekütetes väävlisisaldust reguleerivate direktiivide tulemusel peaks selle sisaldus märkimisväärselt vähenema, millega seoses VKG viib läbi asjakohased uuringud ja katsed, et tootmise põhitooted ei langeks madalamat sortide kütuste alla.

Maailma turuhindade muutuse risk on kontserni tegevuse paratamatu osa. Enamus VKG Oili põlevkiviõlide müügilepingutest on otseselt sõltuvad nafta ja naftatoodete börsihindadest. Ülejäänud osa põlevkiviõlide hindadest (müük siseturul) sõltub maailmaturu hindadest kaudselt. Maailmaturu hinnad avaldavad mõju ka kontserni tootmiskuludele: eelkõige tootmises kasutatava maagaasi ja teistelt tootjatelt ostetavatele toorõlide hinnale. Nimetatud riski monitooringu eesmärgiks ettevõttes on analüüsida pidevalt eelarvelise kasumi tundlikkust nafta ja naftatoodete maailmaturuhindade muutusele. Masuudi hinna langus 10 dollari võrra tonni eest vähendab kasumit ~3,2 mln. eurot (lähtudes kursist 0,86 EUR/USD), mida kõrgem on USD kurss, seda suurem on masuudi hinna muutuse mõju ja vastupidi mida madalam on USD kurss, seda väiksem masuudi hinna muutuse mõju.

Toornafta hinna järsu kukkumise riski hajutamiseks jätkuvalt kasutatakse riskimaandamisinstrumente õlihinnad fikseeritakse optsioonitehingu kaudu ja kogutakse likviidsuspuhvrit. Kaudselt on risk maandatud läbi kontserni finantsteenistuse tegevuse, kus toimub regulaarne turuülevaadete jälgimine ja analüüsitakse valmisolekut turulanguse mõjudele.

2014. aastal moodustas kontserni käibest umbes kaks kolmandikku müük Euroopa Liitu ja kolmandatele riikidele. Olulisemad müügivaluutad on euro ja Ameerika Ühendriikide dollar. Kontserni kulud on põhiliselt eurodes. Lepingud sõlmitakse valdavalt asukohamaa valuutas ning igapäevase tegevuse korraldamisel püütakse vältida avatud valuutapositsioone. Olulisemad välislepingud on sõlmitud eurodes ja Ameerika Ühendriikide dollarites. Valuutariski maandamiseks ei ole kontsernis sõlmitud tuletisinstrumentide lepinguid. Kaudselt on dollaririsk maandatud õlihindade fikseerimise optsioonitehingutega, mis on sõlmitud eurodes. Valuutariski monitooringuid teostatakse kontsernis pidevalt eesmärgiga analüüsida eelarvelise kasumi tundlikkust dollari kursi muutusele. Dollari kursi langus ühe eurosendi (0,01 euro) võrra vähendab kasumit ~0,8 mln euro võrra. CO2 tururiski maandamiseks ei ole soetatud finantsinstrumente. Kontsernile on eraldatud lubatud heitkoguste ühikuid käimasoleva jaotuskava 2013. – 2020 raames. Järgmise perioodi jaotuskava selgumiseni tehakse pidevat seiret, sarnaselt muude keskkonnaregulatsioonide jälgimisega ja pikaajalistes plaanides arvestatakse võimalike riskistsenaariumitega ning arendatakse kompetentsi seoses kvootide börsil kauplemisega.

Keskkonnariskid

VKG kontsernil on keskkonnamahukas tootmistsükkel. Keskkonnamõjud avalduvad ressursi kaevandamisel ning keskkonnaoht on olemas nii põlevkiviõlide tootmisel kui ka turustamisel. Keskkonnariske hinnatakse äärmiselt kõrgelt ning neile pööratakse mitmekülgset tähelepanu.

Keskkonnaosakonna tsentraliseerimine ja riskide kaardistamine kontserni tasemel tagab tervikliku keskkonnaalaste teadmiste ja pädevuste eksisteerimise. Keskkonnariskid on kaardistatud iga ettevõtte tootmistsüklites, kasutusele on võetud keskkonnajuhtimise kvaliteedistandardid ja keskkonnariskidega arvestatakse ka uute investeeringute tegemisel, kus kasutatakse keskkonnamõjude hindamisel sõltumatuid eksperte. Keskkonnariskid on maandatud kõigi seadusandlike nõuete täitmise ja järelevalve kasutamise teel. Toimub koostöö Päästeametiga ja teostatakse vastavusauditeid regulatsioonide nõuete täitmise hindamiseks.

Vara hävimise riskid

Vara hävinemist võivad põhjustada tootmistehnoloogilised riskid, mis omakorda võivad põhjustada likviidsusriski. Kontserni peamised rahavood sõltuvad õlitööstusest, mistõttu tuleb teostada diagnostikat ja jälgida seadmete remondigraafikuid. Oluliste tootmissõlmede kaardistamisel on võimalik tootmis-tehnoloogiliste riskide avaldumisel õigeaegselt reageerida. Tegevuse süstematiseerimiseks ja riski maandamiseks on võetud kasutusele varahaldusprogramm.

Vara hävinemise vastu on VKG sõlminud kompleksse varakindlustuslepingu äritegevuse katkemise ning vastutuskindlustuse osas. Kompleksne varakindlustusleping kehtib kõigi tütarettevõtete jaoks (välja arvatud eraldi varakindlustuslepingu sõlminud VKG Elektrivõrgud) ning kindlustuse andjaks on Seesam Insurance AS, If P&C Insurance AS ja AIG Europe Ltd. Kindlustuslepingu objektiks on kinnis- ning vallasvara, mis kuulub kindlustatule, on tema hallata või kontrollida või mille eest ta juriidiliselt vastutab. Suuremahuliste investeeringute puhul sõlmitakse eraldi kindlustuslepingud. Kõik tööd püstitamisest kuni põhivara hulka võtmiseni Petroter II ja Petroter III tehaste puhul on kindlustatud Zurich Insurance plc poolt.

Krediidiriskid

Krediidirisk on ettevõtluse paratamatu osa. Krediidiriskide haldamisel jälgitakse tähelepanelikult partnerite maksukäitumist, analüüsitakse nende finantsseisu ning vajaduse korral kaasatakse garandina tehingutesse kolmandaid isikuid. Tarnijatele tehtavate ettemaksete puhul nõutakse makse saajalt pangagarantii esitamist. Ärikrediiti võimaldame põhiliselt ainult oma pikaajalistele koostööpartneritele. Ühekordsete tehingute ja uute klientide puhul on nõutav kas ettemaks või akreditiiv. Klientide tähtajaks tasumata võlaga tegeletakse igapäevaselt. Ostjatele esitatud arvete laekumise tähtaja ületamise korral kasutatakse meeldetuletuste ja hoiatuste saatmist. On kehtestatud tingimused, mille korral alustatakse võla sissenõudmist kohtu kaudu. Erikokkulepete sõlmimine on juhatuse pädevuses. Kõik partnerfirmad on sisestatud kontserni siseregistrisse, kust võib saada koostöö ajaloo, see vähendab võimalust sõlmida korduskokkulepped ebausaldusväärsete firmadega. Kontserni vabu rahalisi vahendeid hoitakse kõige kõrgemate krediidireitingutega pankade lühiajalistes deposiitides. Tagasihoidliku riskiastmega deposiitidega maandatakse lisaks krediidiriskile ka likviidsusriski: kontsernil on eesmärk tagada rahaliste vahendite olemasolu vähemalt 12 kuu laenumaksete ja intresside maksmiseks.

Intressiriskid

31.12.2014 seisuga oli kontsernil intressikandvaid kohustusi 225 miljonit eurot, mis moodustab 37% bilansimahust. Tulenevalt intressikandvate kohustuste olulisest osakaalust hindab juhtkond intressimäärade tõusust tulenevat riski kontserni tegevusele oluliseks. Laenukohustuste juures eksisteerib kontsernil peamiselt rahavoo vähenemise risk. Ajavahemikul 2015–2020 ootavad kontserni ees suuremahulised investeeringud), mis tõstavad intressiriski. Kontserni laenuintressid põhinevad intressimääral (2,2-3%) pluss 1 kuu või 3 kuu Euriboril. Seoses Euribori võimalike kõikumistega teostati kontserni rahavoogude ja kasumi tundlikkuse analüüs intressimäära kasvule 1% võrra. Teostatud analüüs näitab, et 1%-line intressimäärade suurenemine mõjutaks kontserni poolt 2014. aastal genereeritud rahavoogusid ja mõjutaks tulumaksueelset kasumit umbes 1,8 miljoni euro ulatuses.

Sisekontrolliosakond

Oluline osa riskijuhtimisest on sisekontrollisüsteemide tagamine ja jälgimine. VKG-s on siseauditi funktsiooni täitmiseks loodud sõltumatult tegutsev sisekontrolliosakond. See on VKG struktuuriüksus, mis jälgib aktsiaseltsi, tema tütarettevõtete ja viimaste tütarettevõtete ning muude kontserni konsolideerimisrühma kuuluvate äriühingute tegevust ja selle vastavust Eesti Vabariigi seadustele ning teistele õigusaktidele, VKG põhikirjale, aktsionäride üldkoosoleku otsustele, nõukogu otsustele ja juhatuse otsustele, kontserni ning tütarettevõtete sise-eeskirjadele ning tegevusjuhistele.

Kontserni sisekontrolli osakonna keskseks ülesandeks on uurida ja hinnata ettevõtte majandustegevust, lähtudes sisemise järelevalve usaldatavust ning efektiivsust.

Sisekontrolli ülesandeks on avastada aktsiaseltsi ja tütarettevõtete töötajate tegevuses esinevaid puudusi, nende poolt töös tehtud vigu, ülesannete täitmata jätmisi ja volituste ületamise juhtumeid, juhtida neile tähelepanu ning teha ettepanekuid nende vältimiseks.

Sisekontrolör või siseaudiitor koostab kontrollimise kohta akti või aruande, mis esitatakse tutvumiseks ja seisukoha võtmiseks kontrollitavale. Sisekontrolliosakond teeb ettekandeid avastatud puudustest koos hinnangute, järelduste ja ettepanekutega, koondab andmeid aktsiaseltsi ja tütarettevõtete tegevuse kohta, teeb nendest ülevaateid või analüüse, mis esitatakse olenevalt nende tähtsusest ja üldistusastmest aktsiaseltsi ja/või tütarettevõtete tegevjuhtidele, juhatuse liikmetele.

Rahvusvahelised juhtimissüsteemid

Rahvusvahelistes juhtimissüsteemides nagu ISO ning OHSAS on olemas eraldi protseduurid riskide maandamiseks kvaliteedi-, keskkonna- või tööohutuse juhtimises. Need rahvusvaheliselt tunnustatud süsteemid on kasutusel ka VKGs, kontserni ettevõtetes kasutatavad juhtimissüsteemid on kirjas allolevas tabelis.

Ettevõtte nimi ISO sertifikaadid
(keskkonna- ja kvaliteedijuhtimis-süsteemid)
OHSAS sertifikaat
(töötervishoiu ja –ohutuse juhtimissüsteem)
VKG ISO9001, ISO14001
VKG Oil ISO9001, ISO14001 OHSAS18001
VKG Energia ISO9001, ISO14001 OHSAS18001
VKG Transport ISO9001, ISO14001 OHSAS18001
Viru RMT ISO9001 OHSAS18001
VKG Soojus ISO9001, ISO14001 OHSAS18001
VKG Plokk ISO9001
VKG Elektrivõrgud ISO9001 OHSAS18001
VKG Elektriehitus ISO9001, ISO14001 OHSAS18001

Kemikaaliohutus ja tootevastutus

VKG osaleb aktiivselt keemiatööstuse ettevõtmistes kohalikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil. Kontsern on Eesti Keemiatööstuse Liidu (EKTL) liige ning seeläbi tihedalt seotud Euroopa ja maailma keemiatööstuse katusorganisatsioonide CEFIC1 ja ICCA2 vabatahtlike algatuste rakendamisega. Hoolime ja Vastutame (Responsible Care – RC) initsiatiivile pühenduti juba üle 10 aasta tagasi ning 2013. aastal otsustati Eestis esimeste ettevõtete seas liituda Ülemaailmse Tootestrateegia3 (Global Product Strategy – GPS) juurutamise projektiga.

GPS on ICCA poolt juhitud vabatahtlik algatus, mis koos RC Ülemaailmse Hartaga moodustab vundamendi keemiatööstuse panusele ÜRO poolt ellu kutsutud rahvusvahelises kemikaalijuhtimise strateegias (SAICM4). Kogu Euroopa keemiatööstuse jaoks võimaldab GPS REACH’i tulemuste ja kasulikkuse võimendamist ning avalikkuse usalduse tõstmist kemikaalide ohutu käitlemise suhtes. Kui REACH ainetoimikud on väga mahukad, spetsiifilised, komplekssed ja detailsed dokumendid, siis GPS’i väljundiks on ohutusteabe kokkuvõtted (GPS Product Safety Summary), mis sisaldavad riskianalüüsi ning riskijuhtimise teabe kogumit kergesti arusaadavas vormis, mida saab edastada töötajatele, allkasutajatele ja teistele huvitatud isikutele. Need kokkuvõtted sisaldavad ohtude ja kokkupuudete teavet, riskijuhtimise soovitusi ning kemikaalide kasutamisest tulenevat kasu ühiskonnale

Eestis koordineerib GPSi rakendamist EKTL, kuid ellu viiakse seda ettevõtete poolt ning antud juhul on VKG võtnud endale suunanäitaja rolli Eesti keemiatööstuse tasandil. 2013. aasta on kulunud peaasjalikult projekti ettevalmistamisele: vajalike tegevuste kaardistamisele, vajaduse selgitamisele, ressursside planeerimisele jne. Esimeste reaalsete tulemusteni jõutakse 2015. aastal, mil GPS portaali laetakse üles esimesed ohutusteabe kokkuvõtted ning projekti lõpule viimine on seotud REACH viimase registreerimistähtajaga 2018. aastal, mil kõikide turustatavate ainete ohutusteabe kokkuvõtted peaksid olema avalikkusele kättesaadavaks tehtud.

1 The European Chemical Industry Council - www.cefic.org
2 International Council of Chemical Associations - www.icca-chem.org
3 www.keemia.ee/et/keemiatoeoestus-hoolib-ja-vastutab/uelemaailmne-tootestrateegia-gps
4 Strategic Approach to International Chemicals Management (SAICM) is a policy framework to foster the sound management of chemicals - www.saicm.org

GPSi peamised eesmärgid:

  • Levitada laialdasemalt teadmisi ainete ohtude kohta.
  • Edendada tootevastutust ja kindlustada nõuetekohane kemikaalide käitlemine ja kasutamine kogu väärtusahela ulatuses sõltumata geograafilisest asukohast (vähendada erinevusi arengumaade ja tööstusriikide vahel), pakkudes asjakohast ja usaldusväärset teavet.
  • Suurendada läbipaistvust, aidates ettevõtetel pakkuda sidusrühmadele informatsiooni müügil olevate kemikaalide kohta kergesti arusaadavas formaadis: GPS ohutusteabe kokkuvõtte vormis.
  • Aastal 2018 on toote ohutuse info avalikkusele kättesaadav kõigi turustatavate ainete kohta.

Ohtlike kemikaalide arvestus ja aruandlus

Olulisteks Hoolime ja Vastutame initsiatiivi põhimõteteks on teiste ettevõtete abistamine ning vastutuse võtmine oma toodete eest kogu väärtusahelas. Neid printsiipe tuleb lisaks tavaklientidele rakendada ka kontsernisiseselt ning seetõttu harmoniseeritakse ja ühtlasi parendatakse VKGs ohtlike kemikaalide arvestuse ja aruandluse pidamist terve ettevõtete tasandil. Kontserni prioriteediks selles vallas on tütarettevõtete vaheline koostöö, sünergia ja teineteisest õppimise soodustamine. Ettevalmistavad tööd aruandluse ja arvestuse ühtlustamiseks algasid juba varem, kuid 2013. aastal jõuti esimeste reaalsete ja võrreldavate tulemusteni. Järgnevate aastate eesmärgiks on süsteemi täiustada ning pidevalt tõsta kogutava teabe kvaliteeti, tehes seda parimate praktikate jagamise kaudu tütarettevõtete vahel.

VKG kontsern ekspordib 70% toodangust. VKG müüb oma tooteid ja teenuseid lisaks Eestile järgmistes riikides: Läti, Leedu, Rootsi, Soome, Norra, Taani, Poola, Valgevene, Ukraina, Rumeenia, Suurbritannia, Holland, Šveits, Saksamaa, Malta, Austria, Prantsusmaa, Hispaania, Itaalia, Hiina, India, Uus-Meremaa, Venemaa, Araabia Ühendemiraadid, Jaapan ja Lõuna-Ameerika.

Konsolideeritud kasumiaruanne

Tuhandetes eurodes
2011 2012 2013 2014
Müügitulu 183 567 215 754 220 406 194 531
Müüdud toodete kulu 129 231 164 599 182 971 172 767
Brutokasum 54 336 51 155 37 436 21 764
Turustuskulud 3 563 4 923 5 802 3 734
Üldhalduskulud 8 974 16 137 13 835 13 026
Muud äritulud 6 054 15 611 9 872 10 926
Muud ärikulud 12 262 7 171 4 025 2 832
Ärikasum 35 591 38 533 23 645 13 099
Finantstulud ja -kulud -5 980 -3 230 -3 974 -3 101
Kasum enne tulumaksu 29 610 35 304 19 671 9 998
Erakorralised kulud
Tulumaks 170 436 315
Aruandeaasta puhaskasum 29 440 34 867 19 356 9 998

Bilanss

Tuhandetes eurodes
2011 2012 2013 2014
VARAD
Käibevara 53 385 75 949 85 239 116 117
Põhivara 339 828 400 109 431 265 491 701
VARAD KOKKU 393 212 476 058 516 504 607 818
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL
Lühiajalised kohustused 65 694 88 692 75 797 98 896
Pikaajalised kohustused 106 214 88 480 123 388 183 045
Kohustused kokku 171 908 177 172 199 185 281 941
Omakapital 221 305 298 886 317 319 325 877
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 393 212 476 058 516 504 607 818

Viru Keemia Grupi bilansimaht suurenes 2014. aasta jooksul 91,3 mln euro võrra ja moodustas 31.12.2014. seisuga 607,8 mln eurot.
Omakapitali osakaal oli 54 %.

Investeeringud

Tuhandetes eurodes
VKG ettevõtete investeeringud 2013 2014
Viru Keemia Grupp 51 101 70 271
VKG Kaevandused 11 980 9 127
VKG Oil 5 545 55 793
VKG Energia 7 987 32 550
VKG Soojus 5 343 1 294
Viru RMT 2 141 261
VKG Transport 4 253 607
VKG Elektrivõrgud 2 204 2 887
VKG Elektriehitus 36 21
VKG Plokk 306 105
Kokku 90 896 172 916

Suurimad investeerimisobjektid 2014. aastal olid:

  • Petroter II tehas - 20 miljonit eurot;
  • Petroter III tehas - 47 miljonit eurot;
  • turbiin - 8 miljonit eurot;
  • väävlipüüdmisseade - 5 miljonit eurot;
  • teenindushoone - 3 miljonit eurot.
VKG investeeringud (tuhandetes eurodes)
2009
2010
2011
2012
2013
2014
0
50 000
100 000
150 000
200 000
Töökindlus, ehitus
Arendus
Keskkonnakaitse, tööohutus

Laenukoormus

Kontserni olemasolevat laenukoormust näitab järgnev tabel, kus on toodud kõigi tütarettevõtete kontserniväliste laenude ja kapitalirendilepingute jääk ning 2015. aasta maksed.

2012. a sõlmiti laenuleping Petroter II tehase ehituse ja kaasnevate investeeringute finantseerimiseks. Samas aasta jooksul kontserni üldine laenukoormus vähenes. Tagastati varasemaid laene, VKG Kaevanduste laenu ja Petroter II laenu kasutati väiksemas mahus.

Laenude ja kapitalirentide jääk ja põhiosa tagasimaksed aastal 2014 on toodud järgnevas tabelis:

Laenukoormus (tuh. eurot) Laenukoormus 2015. a alguses Maksed 2015. a
VKG 294 722 34 204
VKG Transport 1 748 649
VKG Energia 32 5
Viru RMT 23 14
VKG Kaevandused 196 138
VKG Elektriehitus 37 14
Kokku 296 758 35 050

GRI sisuregister

Strategy and analysis

1.1. Statement from the most senior decision-maker of the organization

1.2. Description of key impacts, risks and opportunities

Organizational Profile

2.1. Name of the organization

2.2. Primary brands, products, and/or services.

2.3 Operational structure of the organization, including main divisions, operating companies, subsidiaries, and joint ventures

2.4 Location of organization’s headquarters.

2.5 Number of countries where the organization operates, and names of countries with either major operations or that are specifically relevant to the sustainability issues covered in the report

2.6 Nature of ownership and legal form.

2.7 Markets served (including geographic breakdown, sectors served, and types of customers/beneficiaries).

2.8 Scale of the reporting organization

2.9 Significant changes during the reporting period regarding size, structure, or ownership

2.10. Awards received in the reporting period

Report Parameters

3.1. Reporting period (e.g., fiscal/calendar year) for information provided

3.2. Date of most recent previous report

3.3. Reporting cycle (annual, biennial, etc)

3.4. Contact point for questions regarding the report or its contents

3.5. Process for defining report content, including determining materiality

3.6. Boundary of the report

3.7. Specific limitations on the scope or boundary of the report

3.8. Basis for reporting on joint ventures, subsidiaries, leased facilities, outsourced operations, and other entities that can significantly affect comparability from period to period and/or between organizations

3.9. Data measurement techniques and the bases of calculations, including assumptions and techniques underlying estimations applied to the compilation of the indicators and other information in the report

3.10. Explanation of the effect of any re-statements of information provided in earlier reports, and the reasons for such re-statement

3.11. Significant changes from previous reporting periods in the scope, boundary, or measurement methods applied in the report

3.12. Table identifying the location of the Standard Disclosures of the report

3.13. Policy and current practice with regard to seeking external assurance for the report

Governance, Commitments and Engagements

4.1. Governance structure of the organization, including committees under the highest governance body responsible for specific tasks, such as setting strategy or organizational oversight

4.2. Indicate whether the Chair of the highest governance body is also an executive officer

4.3. For organizations that have a unitary board structure, state the number of members of the highest governance body that are independent and/or non-executive members

4.4. Mechanisms for shareholders and employees to provide recommendations or direction to the highest governance body

4.5. Linkage between compensation for members of the highest governance body, senior managers, and executives (including departure arrangements), and the organization’s performance (including social and environmental performance)

4.6. Processes in place for the highest governance body to ensure conflicts of interest are avoided.

4.7. Process for determining the qualifications and expertise of the members of the highest governance body for guiding the organisation’s strategy on economic, environmental, and social topics

4.8. Internally developed statements of mission or values, codes of conduct, and principles relevant to economic, environmental, and social performance and the status of their implementation

4.9. Procedures of the highest governance body for overseeing the organization’s identification and management of economic, environmental, and social performance

4.10. Processes for evaluating the highest governance body’s own performance, particularly with respect to economic, environmental, and social performance

4.11 Explanation of whether and how the precautionary approach or principle is addressed by the organization

4.12 Externally developed economic, environmental, and social charters, principles, or other initiatives to which the organization subscribes or endorses

4.13 Memberships in associations

4.14. List of stakeholder groups engaged by the organization.

4.15. Basis for identification and selection of stakeholders with whom to engage.

4.16 Approaches to stakeholder engagement, including frequency of engagement by type and by stakeholder group.

4.17 Key topics and concerns that have been raised through stakeholder engagement

GRI aruandluse tasandid

Kontaktid

Viru Keemia Grupp AS

Juhatuse esimees Priit Rohumaa
Juhatuse aseesimees Ahti Puur
Registrikood 10490531
Järveküla tee 14
30328 Kohtla-Järve

Telefon: +372 334 2700
Faks: +372 337 5044
E-post: info@vkg.ee
www.vkg.ee

VKG Transport AS

Juhatuse liige Ervin Küttis
Järveküla tee 14
30328 Kohtla-Järve

Telefon: +372 334 2535
Faks: +372 334 2719
E-post: transport@vkg.ee

VKG Kaevandused OÜ

Juhatuse liige Margus Kottise
Järveküla tee 14
30328 Kohtla-Järve

Telefon: +372 334 2782
Faks: +372 337 5044
E-post: vkgkaevandused@vkg.ee

VKG Energia OÜ

Juhatuse liikmed Marek Tull,
Sergei Kulikov

Järveküla tee 14
30328 Kohtla-Järve

Telefon: +372 334 2852
Faks: +372 332 7620
E-post: vkgenergia@vkg.ee

VKG Oil AS

Juhatuse liikmed Nikolai Petrovitš,
Priit Pärn

Järveküla tee 14
30328 Kohtla-Järve

Telefon: +372 334 2727
Faks: +372 334 2717
E-post: vkgoil@vkg.ee

VKG Elektrivõrgud OÜ

Juhatuse liige Tarmo Tiits
Paul Kerese 11
20309 Narva

Telefon: +372 716 6601
Faks: +372 716 6600
E-post: vkgev@vkg.ee
www.vkgev.ee

Viru RMT OÜ

Juhatuse liige Peeter Ilves
Järveküla tee 14
30328 Kohtla-Järve

Telefon: +372 334 2573
Faks: +372 334 2545
E-post: viru.rmt@vkg.ee
www.virurmt.com

VKG Elektriehitus AS

Juhatuse liige Andry Pärnpuu
Paul Kerese 11
20309 Narva

Telefon: +372 716 6622
Faks: +372 716 6600
E-post: elektriehitus@vkg.ee

VKG Soojus AS

Juhatuse liikmed Aleksandr Šablinski
Ritsika 1
31027 Kohtla-Järve

Telefon: +372 715 6444
Faks: +372 715 6400
E-post: vkgsoojus@vkg.ee
www.vkgsoojus.ee

VKG Plokk OÜ

Juhatuse liige Jaak Saar
Ahtme mnt 145
31027 Kohtla-Järve

Telefon: +372 334 2408
Faks: +372 334 2416
E-post: info@roclite.eu
www.roclite.eu


Kasutatud fotod

Aruandes on kasutatud Viru Keemia Grupi poolt algatatud fotokonkursi „Ilus oled, Virumaa!“ 2014. aasta töid.

Anastasia Hesse
Anastassia Volkova
Dima Hesse
Janek Laanemäe
Mart Kiviselg
Natalia Abel
Sergei Gustsin
Silver Kämärä
Virge Tiirik
Igor Višnjakov
Sergei Perov

Aruande koostaja